037: ringlinn väike-õismäe

summary: a short film about the most prestigious soviet-time housing district in tallinn, called väike-õismäe, meaning: little blossom hill.

-

город в колъце - вяйкэ-ыйсмяэ!

eriti mõnus sotsialistliku propaganda maitseline dokumentaalike tallinna moodsaimast nõuka-aegsest äärelinnarajoonist, väike-õismäest. 1985 valmind filmi taotluseks oli vist sisendada muljet väike-õismäest kui maapealsest paradiisist, iseasi, kas see ka õnnestus... soovitan vaadata koos muusikaga.

ja natuke liikumatut pilti ka, kirsina tordil vms.

foto: jk

craaaaazy people!

foto: jk

totaalselt rikutud ilmega endine kaunitar... a miks viltu? no ei tea.

foto: jk


ja efektse lõpetusena see kuulus foto!

foto: üks tuttav on skännind

036: botaanikaaia haldushoone kloostrimetsas

siit üks mõnus maja tallinna ääremailt. see on hilismodernistlik-neofunktsionalistlik botaanikaaia haldushoone, projekteeritud arhitekt ülevi eljandi [s. 1947] poolt ning valmind 1988.

ahjaa, eljandit võiks muide nii palju teada, et ta oli seitsme-kaheksakümnendail seotud hulgaliselt rahvusvahelist tähelepanu pälvind nn tallinna kooli arhitekt-kunstnikkonnaga. tollest ajast pärinevad tema loomeperioodi vast ühed coolimad teosed - "tulnukad tallinnas", "trammipark", "vastuhakk" jne - mida tähelepanelikud kumu-külastajad kindlasti teavad. pärast pikka karjääri eke projektis ja perioodi soomes töötas ta 12-pool aastat valga peaarhitektina, praegu teeb mees sama tööd võrus. tegemist on muheda tüübiga, huvilistel soovitan lugeda mõnusat intervjuud aastast 2005, viimases "majas" ilmus temaga samuti intervjuu, saad seda siit lugeda.

ok, tagasi kloostrimetsa.

"arhitektuurikroonika '88" ja halli raamatu kirjelduse järgi on tegemist "looduskeskkonnaga orgaaniliselt seotud esindusliku hoonega, mille peafassaad on lahendatud lihtsa lineaarse frondina, rõhutatud on ainult sissepääsud".

foto: jk

nagu öeldud, valmis hoone '88, kuid selle projekt pärineb juba aastast 1979, mistõttu on siin selgelt näha meil seitsmekümnendail levind nn neofunktsionalismi, mida vist siinses kontekstis võiks käsitleda kui eelmängu postmodernismile. eriti funkliku ilme annab hoonele peafassaadi pikk vertikaalne trepikojaaken. paremal: talveaed, mis peaks endas peitma siseterrassi, basseini ja puhkenurgakest.

foto: jk

raamatutekst: "vabama käsitlusega on aiapoolne idafassaad, kuhu avanevad puhkeruumid ja avarad terrassid". siin tuleb juba esile teatav mängulisus. otste kaldkatused annavad majale lahedad sarved, haa.

foto: jk

veel raamatuist: "hoone on jagatud funktsionaalselt kolmeks osaks, mida omavahel ühendab peaavestibüül. teisel korrusel hoone keskel asub trepihall, millest kahele poole jäävad töökabinetid. hallist on lahtise trepiga pääs välisterrassile. põhja pool asub väike tummade seintega, läbi kahe korruse ulatuv konverentsisaal vajalike kõrvalruumidega ja majahoidja 2-toaline korter. lõuna pool on baariga kaminasaal, saunakompleks ja talveaed." hm, skänn on natuke nihu läind.

plaan: arhitektuurikroonika '88

alumiinium- ja teraskonstruktsioonidega talveaed.

foto: jk

ja siinkohal ma natuke armusin ära: see trepp, see trepp. jaa, mõneti ebaratsionaalne, kui mitte arvestada võimalikku taotlust pakkuda ulatuslikke vaateid trepilt-platvormilt kenale aiale ja ojakesele. tegelt küllap just see ongi trepi siukse ulatuvuse põhjuseks.

foto: jk

foto: jk

teletorn napilt kõrgem.

foto: jk

taustal piilub urbeli nn vaipelamu.

foto: jk

kahju, et trepp terrassiga kuidagi sujuvamalt seotud pole... a kui sellest mööda vaadata, siis pure love!

foto: jk

foto: jk

...

kunagi millalgi varsti käin ära kablis ja toon fotosid ühest coolimast nsvl-aegsest hoonest eestis, mis samuti eljandi projekteeritud, jea!

035: kortermaja kadriorus

summary: one of the most exciting architectural results of the early 2000's booming economy is this apartment building by 3+1 architects. to get to know this wonderful piece of architecture, see a couple of articles in english: here and here; and a film with english subtitles: here.

-

hiljuti pärnu raamatukogu eest kultuurkapitali peapreemia pälvinud arhitektuuribüroo 3+1 jätkab enese reklaamimist internetis.

nende seekordseks archdaily.com-is figureerinud objektiks on tallinnas kadriorus 2005 valmind uus korterelamu ning kõrvalasuva vanema maja rekonstruktsioon. krunt asub kadrioru pargi vahetus läheduses aadressil koidula 24.

plaan: archdaily.com

äärmiselt eklektilise arhitektuuriga tänaval pole ühtegi domineerivat stiili, esindatud on peaaegu kõik ajastud ja stiilid alates umbes xix sajandi viimasest kolmandikust. arhitektide ülesanne nägi ette rekonstrueerida 1870ndaist pärinev esinduslik kivimaja ning asendada (vist) selle kõrvalhoone uue 16 korterit mahutava elamuga.

uushoone paigutati sügavale krundi sisse ning selle maht venitati pikaks-peenikeseks. täiesti hoonestamata on jäetud avar õu, mis pakub elanikele head võimalust seal murul lebada, päikest võtta, grillida jms, samuti võimaldab see õhtusel päikesel kenasti tubadesse paista, ning nõnda avanevad akendest-terrassidelt ka avarad vaated rohelusele.

plaan: archdaily.com

kõik kõlab kenasti, kuid plaanitud hoone, küllaltki radikaalse ilmega, tekitas kadrioru elanike ja teistegi seas mõnusat pahameelt. nõnda reklaamiti uut hoonet selle kodukal:

render: internet

kujutan ette, kuidas hoone on oma lühikese eksistentsi jooksul konservatiivsemapoolse maitsega patseerijaid poolsurnuks ehmatanud... kuna maja astub tänavajoonest tagasi, märkab seda täiesti viimasel hetkel, ning omas kontekstis totaalselt teistsuguse, metalja, küllaltki tumma tulnukaliku esifassaadiga võib see esmapilgul tõesti pahaaimamatule kodanikule mingil määral piki vahtimist virutada. siin ta piilub...

foto: jk

ja siin veel, juba natuke ulatuslikumalt.

foto: archdaily.com

palju poleemikat tekitand projekti autoriteks on varasemalt juba korduvalt mainitud markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur ja merje müürisepp. arhitektide ideeks polnud siinsele ajaloolisele hoonestusele mitte niivõrd vastanduda, vaid vastupidi, esifassaadi plekk on mõeldud omamoodi dialoogi pidama piirkonna vanadele majadele eriti iseloomulike plekkkatustega. et antud hoone puhul läheb ju fassaad üpris sujuvalt katuseks üle, polegi selline pisut nihestatud suhestumine nii väga lambikas.

foto: jk

lisaks garaaži sissepääsule ilmestab maja esifassaadi veel vaid kaks avaust: vaid ühele õnnelikule korterile on võimaldatud vaade toast tänavale, teine, suurem aken, valgustab teise korteri trepikoda ja mingil määral vist ka kööki.

foto: jk

mu arust ainsad pisut kehv aspekt selle hoone juures on aiapiirde ja garaaži sissepääsu kujundus... samas moodustavad need siinkohal päris efektse dialoogi akna ette pandud ribakardinaga.

foto: jk

nüüd aga parima osa juurde.

foto: jk

kõik korterid on asetatud nii, et neist avaneksid vaated aeda. isegi vaatamata sellele, et siia majapoolde on paigutatud ka trepikojad, on igale korterile ette nähtud avar terrass.

foto: jk

ka siinse projekti puhul tuleb mängu 3+1 arhitektide kalduvus kasutada oma hooneis selget funktsioonide tsoneerimise ideed. plaanilt on hoone jaotatud pikisuunaliselt kolmeks: krundi perimeetrile hoone sügavusse jäävad privaatsemad alad koos köökide-panipaikadega; keskele jäävad eluruumid; aiapoolsele küljele on paigutatud rõdud ning trepikojad.

plaan: archdaily.com

aiakujunduse puhul on kasutatud prestiižika berliini päritolu atelier le balto maastikuarhitektide teeneid, kes muide endi sõnul ei kujundagi niivõrd maastikke, vaid ruumi tervikuna. soovitan nende kodukalt vaadata aia meeleolukaid eskiise, samas on ka foto krundist enne ehitustöid. mine: lebalto.de -> realisierungen -> koidula.

foto: archdaily.com

lõikest on hästi näha, et väikesed trellitatud aknapilud on jäetud ka kööke mõningase päevavalgusega varustama. kadrioru miljööd silmas pidades on meeldiv, et parkimine on täies mahus lahendatud keldrikorrusel.

plaan: archdaily.com

foto: jk

aias valitseb lihtne minimalism. kasvama on pandud mitmeid viljapuid, nii et küllap aastate pärast peab siia uuesti pildistama tulema.

foto: jk

nagu näha, tuleb ka aiakujunduses mängu arv 3. kasutatud on siin kolme erinevat pinnast: kõndimiseks on ette nähtud puitkattega teerada, selle ja muruplatsi vahel on aga vallikraavina lõik mingit musta kivikruusa.

foto: jk

ja siin mu arust väga lahedalt rekonstrueeritud vanem maja.

foto: jk

ilgelt vana, valmimisjärgne foto vaatega poska tänavalt. siit näha neid perimeetril asuvaid pilusid, mis valgustavad ja õhutavad kööke.

foto: jk

...

siit leiab hoone kohta pisut kehvas inglises kirjelduse ning paar fotot ja plaani lisaks. ja peaks veel mainima, et tegemist on mu arust ühe parema eestis valmind n-ö buumiaegse hoonega.

...

meenutuseks: 3+1 büroos projekteeritud hooneid olen näidanud varemgi, nimelt siin ja siin.

034: fašismiohvrite mälestusmärk metsakalmistul

mind köidab postmodernism, ärge lööge.

...

üks stiilipuhtam näide meie kohalikust postmodernismist asub tallinnas metsakalmistul.

foto: jk

see on mälestusmärk fašismiohvritele, mis valmis aastal 1984. teose autoriks läbi aegade edukaim eesti arhitekt vilen künnapu [s. 1948].

foto: jk

tahvel ütleb, et "siin mõrvasid natsid 1944. a. suvel konvoiga nr. 73 toodud 300 juudi rahvusest prantsuse kodanikku" ja "siin mõrvasid natsid 18. septembril 1944. a. lagedi koonduslaagri 520 juudi rahvusest poola ja leedu kodanikku".

foto: jk

ma otseselt ei tea, mis / kui palju sümbolismi on siia mälestusmärki pikitud, mida aga hea tahtmise korral välja võib lugeda, on seotud teose n-ö lõhutusega. ehitise tugevat, omajagu triumfikaart meenutavat kuju on siin justkui haavatud, tema nurgast on löödud välja suur kild, jättes dekoratiivse karniisi asemel nähtavaks vaid palja aluspinna ning nülitud samba. sellegipoolest mõjub kuju prominentselt, seistes endiselt uhkelt ja jõuliselt, küllap nagu juudi rahvaski, vaatamata nende piinatud minevikule.

foto: jk

kui saan kuskilt midagi konkreetsemat teada mälestusmärgi sümboolika kohta, lisan kindlasti siia ka.

foto: jk

tahvel vasakul küljel: "seisata, rändaja, siin, sel koletu tapatöö kalmul. mäleta, mõrvareid nea, leinates langeta pea."

foto: jk

...

rääkides juutidest. ma ükspäev sattusin ilgelt huvitavale artiklile / koolitööle, kus käsitletakse juutide keeli ning siinse kogukonna nn eesti jidišit. täiega soovitan lugeda, tekst on siin.

033: tänavapidu

üks suurimaid rõõme kõigi teiste suurimate rõõmude seas on äratundmisrõõm!

nii oleksingi ma ühel vesisel kevad-talvisel päeval peaaegu poolsurnuks jooksnud lapsevankriga noore ema, kuna mu tähelepanu liikluses köitis hoopis vana-viru tänava ajutisele puitstruktuurile kinnitatud plakatite rida.

hämming, see oli totaalne hämming, mis mind valdas. tegemist oli reklaamplakatitega näitusele "doings or not" hobusepea galeriis. näitus on tänaseks küll maha võetud, kuid pole hullu kui maha magasid, võid sellest takkajärele hoopis lugeda-lugeda.

igatahes selline nägi plakat välja:

foto: who cares?

et siis milles värk, ah? nimelt, disainer indrek sirkeli kujundatud plakatil figureerivad pilt ja katkend pärinevad mu kõi-gi ae-ga-de lem-mik-raa-ma-tust, raamatust, mida ma olen tänaseks lugend... poolsada korda vähemalt, ilma naljata. selleks on taani lastekirjaniku ole lund kirkegaardi [1940-1979] "kummi-tarzan ja teised", mis koosneb kahest teosest: "kummi-tarzan" ning "frode ja kõik teised rüblikud". viimasest ka plakatimotiiv, sisuks suurepärane krutski nimega tänavapidu. pilt muide raamatu autori enda joonistatud.

et tänavapeo näol on tegemist aktsiooniga, mis potentsiaalselt toimub linnaruumis ning mille potentsiaalseiks läbiviijaiks linna-mina või linna-sina ning osavõtjaiks pahaaimamatud kaaslinnakodanikud, siis vist pole eriti mööda tuua tänavapeo õpetus ära ka siinses plogis, mis ju suures osas linnaruumi käsitlebki. ja pealegi võib ju plakatit käsitleda avaliku kunstina linnaruumis, miks mitte.

ahjaa, tänavapeo võiks vabalt lisada sajanda toiminguna siia nimekirja.

aga mida täpsemalt üks korralik tänavapidu endast kujutab, seda loe eelmainitud teosest toodud lõigus, mis kantud ka eelnähtud plakatile, ning mis nüüd järgneb. pisikese sissejuhatava osaga.


...

ühel suvepäeval - mõni aeg enne seda, kui frode pidi elus esimest korda kooli minema - istus ta trepil nurgamaja ees ja vestis parajasti pulka, kui üks suur poisivolask temast mööda loivas.
suur poiss jäi frode ette seisma.
"no-oh," ütles suur poiss ja ihitas kähedalt naerda. "ah et pisike lülijalgne istub ja lööb siin aega surnuks?"
"ei löö ma midagi aega surnuks," ütles frode. "ma vestan. kas seda näha ei ole, suur lülijalgne?"
"hähää!" naeris suur poiss kärinal. "sa polegi päris metsa poole."
"ega vist," ütles frode. "meil polegi siin mingit metsa. ja ma olen seitsmeaastane ja lähen esmaspäeval kooli."
poisiloikam nägi lausa ehmunud välja.
"vaene poju," ütles ta. "see on ju lausa loomapiinamine!"
"kas sina käid ka koolis?" küsis frode ja jättis pulga vestmise katki.
"kas ma käin?" ütles suur poiss. "vahetevahel küll. aga üldiselt nii vähe kui võimalik. mina, saad aru, pole mingi koolifanatt."
"ah soo," ütles frode, kes ei teadnud, mida "fanatt" õieti tähendab. "muidu räägitakse küll, et koolis on päris vahva. seal on õpsid ja klassid ja puha."
"phää!" ütles poisiloikam. "neid õpse ja klasse on seal liiga palju. aga küll sa ise näed."
"mis su nimi on?" küsis frode.
"simme," ütles loikam. "ja mis sinu nimi on, poja?"
"frode," ütles frode. "kas mängime midagi?"
"mängime?" kordas ta. "kas sa ütlesid "mängime", poja?"
"täpipealt," ütles frode. "kas sina siis üldse ei mängigi?"
"hähh!" hüüdis simme. "sul on vist vesi põlves, poja. minusugused suured poisid ei mängi kunagi."
"mis te siis teete?" küsis frode.
"einoh," ütles simme ja sättis end frode kõrvale istuma. "eks me põruta vahetevahel sääreväristajatega ringi ja tegele muu säärase värgiga. ja vahest viskame rahva üle väikseid nalju."
"mismoodi seda tehakse?" küsis frode. "niisugust asja õpiksin hea meelega minagi."
"ohoo!" ütles simme. "sa, väikemees, ei olegi päris pea peale kukkunud. me võiksime ju ühe krutski teha, mille nimi on tänavapidu."
"on see ohtlik?" küsis frode, kes oli kuulnud, et suured poisid tegelevad mõnikord ohtlike asjadega.
"mitte üks tirts," ütles simme. "meil tuleb ainult vaikselt seisma jääda ja sõrmega ülespoole näidata. küll siis näed, kuidas nalja saab."
"paistab, et see pole tõepoolest ohtlik ega midagi," ütles frode. "niisuguse tüki teen hea meelega kaasa."
simme tõusis püsti ja vedis frode kõnnitee serva juurde.
"seisame nüüd ilusti paigal ja näitame sõrmega katuse poole," ütles simme. "aga ära sa sõnagi iitsata."
"ei ma iitsata," vastas frode.
poisid hakkasid kahekesi sõrmega katuse poole näitama.
"nüüd läheb lahti," sosistas simme.
neist läks mööda üks naine, väike koeranäss paela otsas. ta jäi poiste kõrvale seisma ja vaatas üles katuse poole.
hetk hiljem läks mööda veel mitu inimest. needki jäid seisma ja hakkasid katust vaatama. lõpuks oli kogu kõnnitee taevasse vahtivaid inimesi täis.
möödus ka jalgrattureid. needki jäid seisma ja vaatama. isegi kaugel eemal pidasid jalgratturid tänaval kinni ja hakkasid üles vaatama.
siis peatus üks auto ja natukese aja pärast veel paar sõidukit. autosistujad pistsid pea avatud akendest välja ja kiikasid ülespoole.
viimaks oli tänav inimesi, rattaid ja autosid puupüsti täis, nii et ei pääsenud enam ei edasi ega tagasi.
"hii, kas sa näed!" hirskas preili ronk irene tv-le. "tänav on rahvast ja autosid puha täis. küllap on midagi põnevat juhtunud."
ja preilid pistsid pea aknast välja ning jäid vahtima sinnapoole, kuhu kõik teisedki.
"teeme nüüd sääred," sosistas simme.
"lähme!"
ja poisid hiilisid minema.
"mis asja te seal passite?" hüüdis härra torm ja tuli välja tänavale. "mis pagana rahvakogunemine siin on? kas selles majas tõesti kunagi rahu ei saa?"
kogu rahvasumm vaatas talle otsa. siis vaadati uuesti üles ja seejärel üksteise poole.
"jah, mis pagan me siin vahime?" hüüdis üks vihane jalgrattur.
"jah, mis pagan me siin vahime?" hakkasid inimesed läbisegi hõiklema.
"teie jäite esimesena vaatama!" hüüdis üks kõrge kaabu ja prillidega mees enda kõrval seisvale naisterahvale.
"valejutt!" hüüdis naine. "mina pole midagi vaadanud."
siis läksid inimesed vaidlema, kes neist oli esimesena vaatama jäänud. tänaval tõusis säärane lärm ja kisa, et lase aga olla. jalgratturid tilistasid oma rattakelli, autod tuututasid ja tagurdasid ja tunglesid siia-sinna.
"hii!" ütles preili ronk. "täna juhtub tõepoolest nii mõndagi!"
pool tundi hiljem olid ärritatud inimesed tänavalt kadunud, aga veel tükk aega võis kuulda, kuidas nad mujal linnas edasi tülitsesid.
nurgamaja ette trepile jäid istuma ainult simme ja frode.
"nägid," ütles simme. "niisugune oligi tänavapidu. teine päev õpetan sulle veel paar krutskit juurde, frode-pojuke."
"rõõm kuulda," ütles frode.

["kummi-tarzan ja teised", tallinn, kirjastus "eesti raamat" 1990, tõlge: arvo alas]

032: kortermajad maarjamäel

summary: a set of apartment buildings in the mainly private dwelling district of maarjamäe in eastern tallinn. the first ones by jvr have been featured at archdaily. see here. the other two are by muru & pere. a critical article about the whole development is to be found here.

-

järgnevad kortermajad asuvad sarapuu ja pähkli tänava kvartalis. tegemist on omamoodi puhvertsooniga eramajade ja ridaelamute ning sisekaitseakadeemia tondilosside vahel.

esiteks. 2005 valminud 6 hoonet pähkli tänaval, projekteeritud arhitektuuribüroos jvr, autoriteks kalle vellevoog ja velle kadalipp. hoonegrupp pälvis kõlapinda ka archdaily's. seal on muide minu omadest hullult palju paremad fotod ka.

foto: jk

kõik 6 maja on ühesugused ja sama asetusega. veidikenegi on üritatud vaheldust sisse tuua kasutades eri toonides laudist. laste mänguväljak on tõstetud majadest võimalikult kaugele, sest majade ees, küljel ja vahel on autode koht.

foto: jk

foto: jk

päris huvitavad on majade peaaegu et puitjalt mõjuvad reljeefsed fassaadid.

foto: jk

viisakad majad, paistmata eriti millegagi silma, samas ka riivamata.

foto: jk

foto: jk

-

teiseks. samuti 2005 valminud korterelamud samas kõrval sarapuu tänaval. siinpuhul tegemist 2 majaga, arhitektideks urmas muru ja peeter pere. nagu arvata võibki, on ka siinsete majade puhul tajutav neile arhitektidele tihtilugu omane mängulisus.

mingist endi majast rääkides teatas emb-kumb neist, et "nagu ikka, tuldi meie juurde sooviga saada lihtne valge kast". no ja siinpuhul ongi see ju... lihtne... valge... kast. ainult et with a little twist.

foto: jk

muru ja pere loomingus on tihti korduvmotiive, siinseil majadel on muu seas taaskasutust leidnud näiteks erikujulised tetrise aknad.

foto: jk

sissepääsualadele on toodud sisse troopilised värvid. siin banaanijäätis.

foto: jk

siin kiivijäätis. mitte kuigivõrd sümpaatne lahendus.

foto: jk

majade ilme üks põhiline feat on erinevalt lahendatud rõdud.

foto: jk

vaatame lähemalt.

foto: jk

majandus oli hoos ja materjaliga võis priisata.

foto: jk

foto: jk

nii et sellised kergelt absurdikad majad.

foto: jk

...

mitte niivõrd majadest, kuivõrd siinsest elupiirkonnast tervikuna on kirjutand õigustatult kriitilise artikli tuuli köller. artikli leiab siit.

kunagi tahaks käia korralikult pildistamas tartus asuvat veeriku-tulbi elamukvartalit, autoriks indrek allmann ja co. selle saaks tuua heaks võrdluseks eelpool nähtule, aint et mis oma planeeringu poolest on umbes tuhat korda õnnestunum.