052: elamu herne tänaval veerennis

summary: a duplex dwelling in a historical wooden housing district close to tallinn downtown, designed by gert sarv. built on the remnants of an older building, the house blends into the streetfront almost unnoticeably. an article in english can be found here.

-

kui keegi arvab, et eluloo huvitavuse poolest pole meie kohalikus arhitektuurimaailmas elmar lohule vastast, siis guess again. arhitekt gert sarv [s 1971] pole küll sündinud vladivostoki agulis* ega töötanud noore ametnikuna shanghais, küll aga on ta jõudnud elada nii rootsis kui austraalias, musitseerinud rainer jancisega ühises pändis** ning muu seas projekteerinud a) uue eesti kõige sürrima eramu ja b) uue eesti peaaegu kõige salajasema agulimaja.

viimasest nüüd lähemalt.

2003 valminud kahepereelamu on ehitatud herne tänava algusse vana maja alusmüürile, tellijaiks rootslane ja barbadose päritolu britt.

siin see piilub, xx sajandi algusest pärinevate lenderi-tüüpi*** agulimajade vahele peidetuna.

foto: jk

pisut lähemalt.

foto: jk

julgen väita, et värvivalikuga on antud juhul pandud totaalselt kümnesse. just see ongi minu arust eriti mõnus, et siin tekib teatav monotoonsus, kuid seda n-ö rütmiliselt, üksteisest minimaalselt erinevate värvigammadega, seda nii majade fassaadide kui aiapiirete näol.

foto: jk

ajalooline...

foto: jk

... ja uus. ümbruse vanakestega võrreldes pisut nihkes fassaadijaotusega, kuid ainult pisut.

foto: jk

osad aknad on just ajaloolisse tänavafronti sulandumise taotluse tõttu kaetud puidust ribistikuga, mis ehk esmapilgul ei reedagi akende tegelikku rohkust nii esi- kui küljefassaadil. hoone salapära ja tegelik olemus tulevad eriti hästi esile õhtuti, mil maja mõlemas korteris tuled põlevad. et peafassaad vaatab otse lõunasse, toimivad ribid ka päikesevarjuna.

foto: jk

foto: jk

totaalselt lahe maja mu meelest. andri ksenofontov ütleb oma pisikeses artiklis eriti hästi, väites, et see maja on kui "soundtrack, mis väljendab eelkõige filmi, mitte muusika autorit."

a ok, lõpetuseks plaanid ka.

esimene korrus: esik, köök, elutuba. pisike terrass ühel olemas, teisel eriti mitte... maja tagaosast viib trepp ülemistele korrustele.

plaan: skännitud ei-mäleta-kust

tagumist otsa on muide keeruline pildistada, nii et ise ma seda teinud polegi. siin artikli juures on üks mitte-just-suurepärane foto. nagu näha, hoopis teise iseloomuga, kui on esifassaad.

teine korrus: magamistoad ja pesuruumid. oluline info: ühel vann, teisel dušinurk. mõlemal korteril avar terrass.

plaan: skännitud ei-mäleta-kust

kolmas korrus: terrassid, veel üks paar elu- ja pesuruume, ühel saun ka, nagu aru saan. nii et elu kortermajas nagu luksuslikus eramus.

plaan: skännitud ei-mäleta-kust

....

* - pooleldi ilukirjanduslik liialdus.

** - kui keegi hea ütleks mulle, kuidas saada ansambli modern ethnic loomingut mp3, cd, vinüüli, kas või kasseti formaadis, oleksin täiega tänulik.

*** - voldemar lender oli insener ja tallinna esimene eestlasest linnapea [1906-1913], tema projekteeritud on terve armaada tallinna xx sajandi alguse n-ö arhetüüpseid agulimaju, just selliseid, nagu näed ülal piltidel, kuid ka uhkemaid puidust elamuid jõukamale rahvale.

051: soolalao urbanistliku pargi konkursitöö: “muesuum”

summary: in late 2008 the museum of estonian architecture held a competition for an urbanistic park in front of its building, the rotermanni salt storage, built in 1908 and reconstructed in 1996. the jury awarded first prize to kosmos architect villem tomiste for his minimalistic design. coincidentally, the second prize entry - seen below - was done by ott kadarik from the same office. similar in appearance, the two projects were in fact conceived separately and without knowledge of the other's design.

-

arhitektuuribüroo kosmos sai rotermanni soolalao urbanistliku pargi konkursil topeltvõidu: esikoha pälvis villem tomiste, teise ott kadarik. olgu ajaloolise tõe huvides märgitud, et ülimalt sarnased lahendused sündisid sama büroo meestel täiesti iseseisvalt. ma kuskilt kuulsin.

järgnevalt kadariku töö lühike tutvustus.



projekti juures oli abiks urmas oja, kelle klaviatuurist pärineb seletuskiri.

"muesuum pakub arhitektuurimuuseumile võimalust sünnitada enda kõrvale veel teine arhitektuurimuuseum – soolalao hoonega sama suur väline ekspositsioonipind, mis on ühtaegu õues, ent tänu piiravatele vallidele ümbritseva liiklustulva ning tuulte eest kaitstud. muuseum on koht arhitektuuri näitamiseks, uurimiseks ja interpreteerimiseks ning kõige selle jaoks pakub muesuum ideaalselt lihtsat võimalust."



"maja-esisele väljakule kujundatakse soolalao hoone aluse pinnaga võrdne vallseintega plats, mis kaevub maa sisse vaid 60 cm ulatuses. Sellest aga piisab, et väljakut ümbritsevad vallid saaks teha süvendist võetud materjalist ning hetkel muuseumi ees seisvast künkast. vallid kaetakse enelate ja põisenelatega, moodustades vastupidava taimekihi, mis kastmist, väetamist ega pügamist ei vaja ning tuleb antud keerulises keskkonnas ise toime. platsi enda kate koosneb täringukividest. valli toetavad seinad on betoonist ning kaetud puitrestiga. see voltub seina alaosas pingiks, ülaosas pöördub aga räästaks, mille all on valgustid. sein on puidust, et sellesse oleks võimalik hõlpsalt kõikvõimalikke kinnitusvahendeid kruvida. selleks, et muuseumi õues paiknevat ekspositsioonipinda vaevatult kasutada saaks.

parkimine on viidud väljaku vanalinna-poolsesse ossa, kust see muesuumis viibijaile silma ei paista. parkla on kaetud asfaldiga ning seal on ruumi nii autodele kui kahele bussile. muesuumi pääseb läbi valli nii parklast kui platsi merepoolsest küljest, kus on samuti lõigatud sissepääs. muuseumiesise väljaku otsas paiknev parkimisala ja mere puiestee vahele jääv platsil on ruum muuseumi reklaamivatele installatsioonidele, mida saab vahetada pidevalt."





"muesuum pakub eesti arhitektuurimuuseumile väga palju kasutusvõimalusi otse selle nina all. see on väga paindlik keskkond, kus saab korraldada rahvarohkemaid üritusi, näidata kas või lihtsalt seintele kruvitud materjali või eksponeerida midagi muuseumi ajaloos enneolematult suurt, korraldada workshop’e. ning lõpuks on muesuumi sama lihtne ja soodne rajada kui öelda tagurpidi sõna ’muuseum’."



žürii arvates oli tegemist selge lahendusega hea tööga, mis aktsepteeris soolalao hoonet. meeldivaks peeti madalat süvendit ja efektset muldkeha, samuti läbimõeldud vaatekoridore. paraku pidas žürii antud projekti suureks puuduseks parkla paigutust nõnda "silmatorkavale kohale, millega soolalao krundi ots muutuks osaks jalakäijaile niigi ebamugavast liiklusrohkest ristmikust."

050: soolalao urbanistliku pargi konkursitöö: “feik bastion”

2008 lõpus toimus arhitektuurikonkurss eesmärgiga saada eesti arhitektuurimuuseumi esisele alale projekt, mille järgi valmiks praegu tühjana seisvale platsile urbanistlik park väliekspositsiooniga.

praegune situatsioon:

foto: jk

soolalao 3. korruselt:

foto: jk

konkursi pani kinni kosmose arhitekt villem tomiste. et võidutöö vajab pisut ümberprojekteerimist, siis selle tutvustamiseni ma lähemal ajal ei jõua, küll aga püüan näidata projekte, mis pidid tomiste omale alla vanduma.

alljärgnevalt projekt, mis jäi paraku žürii poolt märkimata.

töö autorikollektiiviks on maastikuarhitektuuri eriala tudengid: ttü tartu kolledži magistrandid eigo tarkin, liis moor, mari toom ning martin mclean teiselt kursuselt ja emü magistrant gen mandre.

konkursiprojekti tutvustus:

"tallinn on silmapaistev oma säilinud kindlustusarhitektuuri poolest. aga ajad on muutunud ja nii nagu 17. - 18. sajandi inimese jaoks valitses oht väljaspool linna, teisel pool bastionivööndit, on tänapäeva inimese vaenlaseks pigem linn ise. paljud ihkavad teisele poole müüri, seal on vaikus, privaatsus ja vähene autoliiklus. käesolevas konkursitöös on bastioni mõte pööratud tagurpidi, tema eesmärgiks ei ole enam linna kaitsta, vaid pigem viimast piirata. meie ideeks on tuua igatsetud linnatagune maa otse selle südamesse."

müra!

"pargile annavad põhiilme bastionitest inspireeritud terrassid. nende omavaheline lõikumine tekitab erinevaid ruume, jättes samas kasutajale ette dikteerimata nende funktsioone, nagu ka tallinna kolm "päris" bastionit, mis on muutnud oma otstarvet vastavalt aja ja vajaduste muutumisele."

(siinkohal cheerios andrile, laurile, kristile, ehtile, martinile, triinule!)

"terrasside kõrguste vahe on 0,75 m, pargi sügavaim tasapind asub 2,25 m allpool, kõrgeim 1,25 m ülalpool tänavapinda. varasem muuseumi sissepääs on muudetud laiemaks jalakäijate sillaks, mis toimib ühenduslülina rotermanni ja admiraliteedi kvartali vahel. rohked trepid ja kaldteed tagavad juurdepääsu pargi kõikidesse osadesse."



"kuna bastionite juurde on alati kuulunud maaalused käigud, peame planeeritava jalakäijate tunneli sidumist pargiga igati sobilikuks.

terrasside tugimüürid on heledast betoonist ja täidetud pinnasega. turvalisuse tagamiseks asetsevad müüride servad terrassi pinnast 5 cm võrra kõrgemal. suuremate kõrguste puhul on piiretena kasutatud nii läbipaistvast materjalist paneele kui ka haljastust."



"pargi sügavaim tasapind on kaetud punase graniitkillustikuga. ülemiste terrasside katteks on kasutatud betoonplaate, puitu ja haljastust.

haljastuses on kasutatud muru ja vähe hooldust nõudvaid kõrrelisi."



"ala südame moodustab raveliinist inspireeritud meediabox, mille läbipaistvast materjalist seinad võimaldavad seda kasutada nii filmide näitamiseks (filmid projitseeritakse paneelidele seestpoolt), kui ka hiiglasliku valgusallikana. lisaks näeme ette süvistatavaid "raveliinvalgusteid" ja bastionimüüride esiletoomist led valgusribadega."



faktina ei tea, kuid arvatavasti sai projektile saatuslikuks eelkõige selle üüratu eeldatav maksumus, võrreldes näiteks võidu- ja teise koha tööga. muidu oli “feik bastioni” näol tegemist (vähemalt mu meelest) 49 konkursiprojekti seas ühe mõnusamaga, seda nii idee kui teostuse poolest.

049: katkestuste linn

lõpuks ometi: postitus-selgitus, millega olen viivitanud juba liigagi kaua.

foto: jk

olen varasemalt maininud allikat, mis inspireeris mind plogi ristima nimega linnad ja märgid, paraku olen ma jätnud tegemata selgitustöö plogi aadressi puhul.

katkestuste linn, nagu paljud kindlasti väga hästi teavad, on viide arhitektuuriagentuuri arhitekti ja eka arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna professori toomas tammise samanimelisele artiklile / loengule, mis käsitleb tallinna muundumist viimase ~15 aasta jooksul, täpsemalt siinse avaliku ruumi kvaliteedi ning selle kasutamise radikaalset teisenemist võrreldes nõukogude ajaga.

foto: jk

pildid, mis illustreerivad kapitalismiga eestisse saabunud vägagi huvitavat nähtust, pärinevad küll tiskrest, idee hakata pidama plogi tallinna eksperimentaallinnast ja eesti arhitektuurist tekkis aga sõites rattaga eesti näituste alal, mille tammis toob oma artiklis näitena killustatud-krundistatud alast, kus avalikkuse kasutada on vaid ebaloogilised lõigukesed, mis tekkinud üldhuve arvestamata. nagu tiskres, võib siingi end lolliks vihastada, avastades end ikka ja jälle mõnest tobedast cul-de-sac'ist sildiga "eramaa" näkku irvitamas, selle asemel et jõuda punktist a punkti b ilma z-i põikamata.

katkestuste linn see ongi. artiklit saad lugeda siin.

ka vallikraavid võiksid siukseid alasid ümbritseda. oleks efektsem, oleks efektiivsem.

fotod: jk

-

muidugi, plogi algne idee on ajas hoopis teiseks moondunud ning selle sisu peegeldab algselt kavandatut vaid aeg-ajalt ja riivamisi. probleemikesksest plogist sai tegelikkuses arhiiv-kolikamber. aga pole vast hullu.

lõpetuseks foto lollilt puki teelt.

foto: jk

048: eka uue maja animatsioon

summary: a video showing the anatomy of art_plaza, the future home of the estonian academy of arts. designed by danish offices sea and effekt, the building will be completed by the end of 2011.

-

kuivõrd sisukamateks postitusteks praegu aega pole, siis siin vaid 1 lakooniline youtube'i link. animatsioon kujutab endast kunstiakadeemia tulevase hoone anatoomiat. maja peaks minema ehitamisse 2010 alguses ning valmima 2011 lõpus. eks näis, kas tõesti.

047: expo 2010 konkursitöö: “hoidis”

summary: honorably mentioned (or smth) project in the 2009 competition for the estonian pavilion at 2010 shanghai expo.

-

siit tuleb esimene expo-teemaline postitus loodetavasti pikale venivast seeriast, mille raames plaanin ja loodan lühidalt tutvustada eesti või eestlaste seotust juba toimunud maailmanäitustega ning näidata shanghais 2010 toimuva näituse eesti paviljoni konkursil premeeritud töid.

kõik 23 kvalifitseerunud ettepanekut hiina rahvavabariigilt renditava 1000 ruutmeetrise moodulkasti fassaadi ning siseruumide kujundamiseks on eksponeeritud rotermanni soolalao keldris, kuhu need jäävad 24. maini 2009.

konkursil ühena neljast premeeritud tööst pälvis ergutuspreemia projekt märgusõnaga "hoidis", autoriteks arhitektid gert sarv ja oliver alver, sisearhitektid loreida hein ja kard männil, lisaks eduard tihhonov, kristo kaskpeit ja paavo pilv (broadline oü).

alljärgnevalt võistlusprojekti tutvustus:

"maailma mastaabis on eesti omapärane väikeriik, kus hoolimata kiirest progressist it-alal on inimestel säilinud tugev side maa, looduse ja traditsioonidega. eesti on maa, kus hinnatakse arengut, kuid ei unustata oma juuri.

ideekavand “hoidis” näitab, et parem elu paremates linnades on saavutatav läbi nutikate it-lahenduste, loodusläheduse, säästlikkuse ning traditsioonide austamise.

eesti vahetuim panus parema elu ja parema linna loomiseks ongi nutikad it-lahendused, mis saadavad meil igal sammul, võimaldades virtuaalselt „läbi õhu“ lahendada paljud igapäevased toimingud. need it-lahendused aitaksid leevendada mitmeid maailmas levinud ülelinnastumise probleeme - ülerahvastatus, ummikud, saastatud õhk. kuid mis peamine – selliste lahenduste üleilmne rakendamine jätaks inimestele rohkem aega pehmete väärtuste jaoks.

ideekavandi keskse kujundina kasutatakse eestis sügavalt juurdunud hoidiste valmistamise traditsiooni. hoidis sümbolina väljendab üheaegselt loodusandide väärtustamist, aga ka looduse, traditsioonide ja kultuuri hoidist ja hoidmist."



"antud ideedest kantuna kujutab eesti paviljoni fassaad salapärast ja hiiglaslikku korvi või salve."



"külastaja siseneb paviljoni läbi sümboolse metsa ning jõuab sealtkaudu paari hetkega võimalusterohkesse linna. linna tähistab ekspositsiooniruumis kulgev tõstetud maht – tehnoloogiline saar."



"kogu ekspositsiooniruumi dominant on sissepääsu vastaseinas kõrguv unikaalne ca 20 000 hoidise- ja moosipurgiga pannoosein, mille taga hõõguvad eesti traditsioonilised rahvusmustrid - võimas ja efektne sein justkui elab ja hingab. eesti rahva käest kokku kogutud eriilmelised purgid annavad expo-l kogu maailmale teada pisikesest, kuid sisukast riigist euroopa liidu idaväravas."

video ka:

ergutuspreemia pälvinud töö autorid: gert sarv, kard männil, oliver alver ja loreida hein. ja lapsed!

foto: jk