089: rahumäe kalmistu kabel

summary: a small chapel in rahumäe cemetery, tallinn. completed in 1932 and designed by elmar lohk.

-

nõmme keskuse lähistel rahumäe kalmistul asub pühavaimu koguduse kaunis kabel. 1932 valminud kabeli arhitektiks on elmar lohk, kelle kavandatud ehitistest ehk tuntumad asuvad tallinnas vabaduse väljakul: hotell "palace" ja kohvik "kultuse" maja.

kuigi lohk on muu seas kavandanud palju n-ö stiilipuhtalt askeetlikku funki, lööb tema loomingus väga tihti välja siiski dekoraatori hing. seda ka allnähtava ehitise puhul, kus minimalistliku valge kasti külge on poogitud - minu silmis vägagi õnnestunult - kergelt art décolik portaal ning ažuurne, vaat et vahemerelise fiilinguga kellatornike.

skänn: eesti arkitektide almanak 1934

püüan kunagi paremaid fotosid tekitada, seniks leppigem varjuliste-laigulistega.

foto: jk

portaal võiks küll paremas seisukorras olla. ja nagu näha, on hoone (aastast 1999) muinsuskaitse all.

foto: jk

foto: jk

foto: jk

ooteruumi katusejoont on mingil põhjusel tõstetud, rikkudes niimoodi fassaadi kompositsiooni. no võrdle seda ülalnähtava ajaloolise fotoga.

foto: jk

sarnaselt mõned aastad hiljem valminud johansoni kavandatud metsakalmistu kabelile ilmestab ka rahumäe kabelit puhtakujulise funktsionalismi leksikonisse kuuluv klaasist ärkel, mis põhja suunatuna ja seega otsese päikesepaiste eest kaitstuna annab kabeli interjöörile hajusat valgust.

foto: jk

skänn: eesti arkitektide almanak 1934

loodetavasti pääsen kunagi ka kabelisse sisse. seni pole veel õnneks läinud.

skänn: eesti arkitektide almanak 1934

ja viimane vaade.

foto: jk

078: lilleline projekt lasnamäe kiriku konkursil

summary: the competition for an orthodox church in the suburb of lasnamäe in tallinn was not much of an attraction: only 4 works were submitted. second and third prizes were not distributed, instead the jury decided to give out only the first and two purchase prizes, below being one of those purchase prize entries. the visionary and poetic project, labeled «rosarium», is by veronika valk and yoko alender from zizi&yoyo. see another similarly poetic work by the same young architects here.

2005. aastal korraldatud lasnamäe kiriku konkursile laekus vaid 4 projekti. žürii jagas välja esimese ning kaks ergutuspreemiat, kuivõrd teise ja kolmanda koha tasemele vastavat tööd projektide seas ei nähtud. žürii tegutses järgmises koosseisus: tallinna linnaehituse as juhatuse esimees ja ühtlasi žürii esimees vladimir issakov, preester boris merlin, maalikunstnik nikolai kormašov ning ülar mark ja ülo peil arhitektide liidu esindajatena.

järgnevalt tuleb tutvustamisele ergutuspreemia pälvinud fantaasiarikas visioon, mil autoriteks veronika valk ja yoko alender. üht samade arhitektide pühakoja projekti olen juba näidanud, meenuta seda siin. kuivõrd nüüdse projekti seletuskiri kõige spetsiifilisega kipuks liialt pikale, püüan välja tuua olulisema.

klik kõigepealt. ümbritseva ala planeering, mis tänaseks on osaliselt valminud, kuid oluliselt muudetud kujul...

asendiplaan.

seletuskirjast: lahenduse põhiidee on luua imeline oaas kesk tõsist ja hallivõitu elamurajooni. eiramata olemasoleva kvaliteete on võimalik välja tuua erilist. liites arhitektuuri religioosse sümboolika ja loodusega luuakse imeline paik ja füüsiline keskkond soodustamaks vaimset harimist ja pühendumust. roos kui universaalne armastuse ja ka kaastunde ja märterluse sümbol on kujunduse läbivaks teemaks. siit ka projekti märksõna «rosarium» - roosiaed.



õigeusu kaanonit järgiva kirikuhoonega liidetakse lihtsa vormiga abihooned. loopealse maastikusse luuakse roosiaed, kiriku fassaadil helendavad roosikujutised. kontrastid maise tõsise betooni ja värvilise looduse ja jumaliku särava valguse vahel. ka kiriku, kellatorni ja kabeli kuplid on roosinupule viitavad, säravast vaskvõrgust. arhitektuurse terviku loob ühine materjalikasutus (betoon, klaas, vask) ja roosimotiiv nii hoone fassaadil, vaskdetailides ja haljastuses. materjalivaliku ja ala planeeringu osas on lahendus säästlik ja olemasolevat maksimaalselt ära kasutav. lihtsad vormid lubavad arhitektuurse ilme ühtsust ja tõstavad esile kujunduselemendid – fassaadidel fluorosseeruva värvi abil helendava sümboolika, betoonpindade viimistluse vasesulfaadiga. keskkond muutub vastavalt aastajale: suvel värviline roosivaip, talvel valge lumetekk. hooned reageerivad valguse kontrastidele. päeval säravad vasest kuplid, öösel helendab kogu kiriku fassaad.

kavandatud kirikuhoone suurus, struktuur ja ruumide koosseis lähtuvad konkursitingimustes esitatud plaanidest ja lõigetest. järgida tuli sajanditega paikaloksunud kaanoneid, mille kohta leiab hea illustratsiooni siit ning lugemismaterjali siit. seega polnud arhitektidel hoone kujundamise osas palju mänguruumi, fantaasia sai lendu lasta põhiliselt vaid fassaadide ja torni kujundamisel.

põhja- ja läänefassaad.

lõuna- ja idafassaad.

soklikorrus.

peakorrus.

rõdu ja saali õhuruum...

... ja saali õhuruumi jätk.

pikilõige.

vee pühitsemise kabel on 4x4x4 klaasist, lahtivolditavate seintega kuup. keskseks elemendiks vasest roosikujuline kauss vaikselt vuliseva purskkaevuga. kabelit on kujutatud järgneval renderil.

koguduse hoone krundi kagunurgas puju tn ääres on lihtsa vormiga kahekorruseline betoonpaneelidest hoone. võimalikult paindlikuks ja mugavaks kasutamiseks on avalikud ruumid ja kontorid koondatud esimesele korrusele ja omavahel vajadusel ühendatavad. garaaž, köök ja wc-d paiknevad läänepoolses osas ja on seega majandusõuest hõlpsasti ligipääsetavad. keskosas kõrguvad läbi kahe korruse fuajee ja kohvik. idas arhiiv ja kabinetid, mis on liidetavad koosolekuruumiga. suurest konverentsisaalist avaneb vaade kirikule ja roosiaiale. konverentsiruum on ühendatav kohviku, fuajee ja ka koosolekuruumiga. esimese korruse fassaad valdavalt klaasist (v.a. läänesein).

teisel korrusel paiknevad perimetraalselt ümber õhuruumi ühe- ja kahekohalised külalistetoad, tehniline ruum, laod ja kapid. põhjaseinas rõdud vaatega kirikule ja roosiaiale. teise korruse ruumid saavad valgust kuppel-akendest ülalt. fassaad on tumm. katus on käidav, suviti pottidesse istutatud rosaarium.

koguduse hoone plaanid.

kellatorn–väravaehitis koosneb neljast 5 m kõrgest 1,5 m laiast saledast betoonpaneelist. betoonpind on helehall pesupind. paneelid kõrguvad väravana kui sambad või dominonupud ja on asetatud omavahel kergelt nihkes, veidi diagonaalselt taamal oleva narva mnt suhtes. pimenedes ja autotulede möödudes helgivad kellatornide seintele fluoresseeruva värviga sisse vajutatud madala reljeefiga säravvalged suured roosid. päeval on roosid ümbritsevast pinnast pisut tumedamad. kahe keskmise paneeli vahel asetseb vasest roosikujuline kell. peavärav jääb idasse väljast kõrgete remmelgate, seest väiksemate äädikapuude vahele. väravast paistab kiriku peafassaad. värav on sarnaselt kiriku, koguduse hoone, kellatorni ja kabelile geomeetrilise ja lihtsa vormiga, raamides ja toonitades füüsilist sisenemist vaimsesse keskkonda. väravaehitis on lihtne 4 m kõrge ja 8 m lai betoonpaneel lihtsa kaarja portaaliga. betoonpind on viimistletud sügavpesuga, mis toob välja betooni looduslikud koostisosad, ja haakuvad paeklindiga. suvehooajal kasvatatakse nii kellatorni kui väravaehitise seinad roniroose täis. (illustratsioon kaugel üleval.)

rosaarium koosneb dekoratiivroosidest, vähenõudlikest pargiroosidest, pinnakatteroosidest, hoonetel ja väikevormidel ronivatest väänroosidest ja teisaldatavatest roosipuudest.

tõenäoliselt maailma ühe lahedaima sünagoogi võib tallinn oma nimele kirjutada, lahedast õigeusu kirikust jäime aga paraku ilma.

-

see projekt on üks paljudest põhjustest, miks ma selle plogiga tegelema hakkasin. sest nagu peaks olema kõigile teada, ei koosne arhitektuuriajalugu vaid valminud või lammutatud ehitistest (või õieti nende kujutistest), vaid suurel määral ka nn paberiarhitektuurist, projektidest, mida pole materialiseeritud, mis on talletunud vaid arhiividesse ja mäludesse. sellisel arhitektuuril on soodumus mattuda ajaloo tolmu alla, kuivõrd see pole pidevalt meie silme all nähtaval.

haruldased pole juhtumid, kus konkursse võidavad mitte just tähelepanuväärsed projektid, kuid mida eelistatakse näiteks realiseerimise odavuse tõttu lennukamatele ideedele. ülalnähtav on üks sellistest, mis vähemalt oma ideelisuselt esimese koha pälvinud tööd kindlasti ületab. arvan, et on seega õiglane ning õigustatud niivõrd lahe ja tulevikus ehk eesti arhitektuuriajalugu illustreeriv projekt kogu täiega päevavalgele tuua. sest nagu olen maininud, saavad konkursitööd isegi erialases ajakirjanduses mainitud kõigest paari sõna ja pildiga ning tegijate kodukad on meil enamasti best-of-tüüpi ilupiltide ja loetamatute jooniste kogumikud, kus headest ülevaadetest on asi kaugel.

minu motiiv niisiis. üks neist.

077: lasnamäe kiriku konkursitöö

summary: lasnamäe is the biggest district in tallinn and home to more than 1/4 of the city's population. here's a good aerial view. in 2005 a competition was held to find a project for an orthodox church since most lasnamäe residents are russian and no places of worship had ever been built in the district. the competition was infamously won by one of the masterplanners of lasnamäe, oleg zemtchugov, in cooperation with a couple of belorussian architects. relying on donations, the conservatively canonic church building is now under construction. see the winning design here. it is safe to say that all other competition entries were far more exciting, below being one of them, done by on arhitektid with harry klaar, kätlin saks and eva-maria gramakovski as the authors.

toreda ametliku nimega jumalaema «kiirestikuulja» ikooni tallinna kirik - esimene pühakoda lasnamäel - saab peagi katuse alla. 2005 lõppenud konkursi tulemusel võitjaks osutunud kavand ei pruugi ju iseenesest halb olla, kuid lasnamäe kontekstis mõjub selline modernistliku sirgjoonte-arhitektuuri vahele paigutatud paduhistoritsism farslikuna. teisalt on jällegi arusaadav, et hoone tarbijateks saavad siiski suures osas kuldhammaste ja sätendavate pühapäevakampsunitega baabuškad, nii et... - eks igaühele oma.

siinne konkursitöö pärineb arhitektuuribüroolt on arhitektid, kelle nägemus 21. sajandi õigeusukirikust on kõike muud kui konservatiivne, seda ka õigeusu kaanoneid järgides ning iroonilisel kombel isegi sibulkupleid kasutades, olgugi et abstraheerituna.

enne seletuskirja juurde asumist tasub veel mainida, et on arhitektid on oma julgete lahendustega mujalgi silma paistnud, näiteks on nende projekteetitud artdepoo ning kortermajad kaera ja juurdeveo tänaval. lasnamäe kiriku konkursitöö autoriteks olid harry klaar, kätlin saks ning eva-maria gramakovski. nelja osalenud töö seas jäi see paraku ainsana žürii poolt tunnustamata.

asendiplaan | site plan

asendiplaani, arhitektuurne ja funktsionaalne lahendus:
asendiplaani lahenduse aluseks on võetud detailplaneeringu eskiislahendus. kirik ja hooned on ida-lääne suunalise rangepaigutusega. kirik on paigutatud krundi keskele (vaadeldavus haljastusevööndilt), kogudusehoone lõunaservale puju tänava poolsele küljele ja kabel lõunaservale loopealse puiestee poolsele küljele. krunti katvad jalakäiguteed on kaetud betoonkivikattega, sõiduteede osas on kasutatud asfaltbetoonkatet, muus osas on krunt kaetud murukattega. krunt haljastatakse kaootilise paigutusega kasepuudega, osaliselt on kavandatud tihedamaid gruppe. krundile on ette nähtud kolm pääsu - peavärav, värav koos kellatorniga ja tehniline sissepääs sõidukitele. krunt piiratakse kõigist külgedest vertikaalsete puitprussidest piirdega.

peasissepääs | main entrance

peakorrus; idafassaad | main floor, east façade

soklikorrus; põhjafassaad | underground floor; north façade

teine tasand; lõunafassaad | first floor; south façade

läänefassaad; lõige | main façade; section

konstruktsioonide, materjalide ja viimistluse kirjeldus:

hoonel on kombineeritud betoon-, teras- ja puitkandekonstruktsioon, mis on eksponeeritud nii hoone välis- kui ka siseviimistluses naturaalsel kujul. risküliku kujuliste mahtude dominantideks on kiriku tornid hõredate puitlaudadest painutatud kuplitega ja silindrikujuline kabel. nii tornid kui kuplid on ka valgusšahtideks kirikusaalile, altarile ja kooriruumile. hoonete fassadide lahendamisel on akende ja taustvärvitud fassaadiosade paigutamisel kasutatud traditsioonilist usundile omast mustrit stiliseeritud kujul, mida on eelkõige näha päevasel ajal hoonest välja vaadates ja öisel ajal väljast sisse vaadates, kui hooned on valgustatud. hoonete fassaadid on puitlaudisest viimistlusega ja kaetud puitžalusiiga, sidumaks krundil paiknevad hooned tervikuks, tõstmaks esile krundi haljastuse omapära ja distantseerumaks ümbritsevast keskkonnast.

kogudusemaja; kabel | congregation building; chapel

kogudusemaja | congregation building

mul isiklikult jääb antud töö materjalivalik kripeldama. võib-olla puitfassaadid terve kompleksi ulatuses polnud siiski parim valik, mis sest, et sellise lahenduse taotluseks ju oligi ümbrusest distantseerumine, omamoodi helge oaasi loomine kesk kurikuulsalt karmi betoondžunglit. ehk oleks siin võidud lasnamäe kontekstis nii võõra puidu asemel mängida siiski "kodusema" betooniga, tuua selle niivõrd laia kasutusampluaaga materjali käsitlusse uusi tuuli, nagu seda samas lähistel on varasemalt teinud muru ja pere. eri arvamused on igatahes teretulnud ja igati oodatud.

073: kabeli projekt viljandisse

summary: purchase prize entry in the 2004-2005 competition to find a project for a new chapel in viljandi forest cemetery. the design is by veronika valk, tuuli köller and yoko alender.

-

18 kvalifitseerunud osalejaga konkursil viljandi metsakalmistu uuele kabelile hinnati ostupreemia vääriliseks töö märksõnaga «lähedal», autoriteks tollal kavakavaga seotud veronika valk, tuuli köller ja yoko alender.

žürii liikme, viljandi peaarhitekti marko männiku artiklist võib järeldada, et kolmiku poeetiline töö mõjus otsustajaile küllaltki köitvalt, kuid et oluliseks kriteeriumiks peeti projekti teostamise soodsust, ei tekkinud sel võimalust pälvida kõrgemat kohta.

žürii hinnangul tuli protsessiooni teema kõige võimendunumalt esile just nähtavas töös. protsessioonitee oma seintes paiknevate urnidega meenutavat mõnda itaalialikku pühakohta ning pakkunuks eesti tingimustes täiesti uudset ruumikogemust.





et poeetilise iseloomuga tööd saadab kohati samaväärselt poeetiline seletuskiri, toon selle siin täies mahus ära.

"pargid rahulikult auto, sisened kalmistule läbi männisalusse peitunud värava, taustaks tuulekellade helin. jõuad mäele, märkad maastikus värvilist sirget joont. kõnnid, rahulikus tempos, ca 200 m / 3,5 minutit mäest alla. 100 m protsessiooni kestvus 1,5 - … minutit. ristuvate seinte rütm rahustab, väikesed portaalid muutuvad järjest kõrgemaks, enesesse süüvimine pikkamööda, ilma raskepärasuseta. ülavalgus on mahe, läbi klaaskatuse kohal oleva orgaanilise taimornamendi tekivad päiksevarjud, mis muudavad siseruumi alati kordumatuks. sel teel ei ole kindlalt aimatavat lõppu. kõrvu kostub lääneseinast kumav kellahelin. pilk võib lõpmatult pöörduda üles valguse poole. ümber rahulik valge betoon ja küünalde leegikeelte mäng mälestus - lilleseinte värvidel. liikudes kalmistu poole, lähed üle vee. aga võib ka ristuda peateega. tõused tasa pandusel mäe seest, sind saatmas puhas soe loomulik liivakivi. istud, suurel leht-pingi valguses või varjus, oled veel veidi. ja taas mändide alla, et edasi minna. tuulekellad jäävad tasa kõlama."

"sakraalse iseloomuga ruum loob aja olla selles ka looduslikult erilises kohas. sildtee kaardub ida-läänesuunalise protsessioonikäigu ja sellega ristuva põhja-lõunasuunalise maasse süvistatud panduse kohal. tee viib edasi. kõrguvates seintes urnimatuse kohad, hiljem ilusad mälestus-lilleseinad. ülalt tulev valgus ja valge betoon - ülevus. looduslik liivakivi – soojus, maisus. vesi rahustab. taimornament päikesevarjuna muudab siseruumi valguse – varjude mängu kordumatuks. nii keerduvad lehena ja annavad varju ka istekohad protsessioonikäigu keskel ja tiigi ääres."

"9 meetri kõrguse siseruumiga kabel on protsessioonikäigu läänepoolses osas mäe sees. sisenedes kabeli idaosas wc-d ja inventariruum. keskel kõrgub ülavalgusega matusetalituse ruum. idaosas teisel korrusel tehniline ruum ja surnuaiavahi kontoriruum koos ülevaatega kabeliesisele alale, kus kohtuvad ida-lääne suunaline protsessioonikäik ja põhja-lõunasuunaline pandus. kabeli lääneosas esimesel korrusel eesruum, külmkamber ja riietusruum, kust viib trepp teisele korrusele koorirõdule. rõdu kohal lääneseinas kell. vaikselt siinidel liikuvad liikumisandurile reageerivad liuguksed. kabeli idaseinas suured klaasist liuguksed. kirst liigub autoga panduse põhjapoolsest osast alla kabeli ette. sealt kantakse kirst kabelisse. edasi kalmistule liigutakse piki protsessioonikäiku klaaskatuse alt. protsessioonikäigu lõpus tiigi juures koht välijumalateenistuseks. ajutised istepingid kabeli inventariruumist. kabelit ümbritsevatel nõlvadel on maapinna reljeefi järgivad matmispaigad (hauaplatsid). platside hajus paigutus võimendab ringiuitamise ja enesessesüüvimise tunnet. hauad „süvistatakse“ nõlva sisse, vastukaaluks kabeli rangele geomeetriale tekib orgaaniline liigendatud terrassmaastik. väravast sisenedes paremat kätt, kabelist ja jalgteesillast edelas, on tihendatud männisalu. helisevad maheda kõlaga puidust tuulekellad."

"ehitusmaht tundub esmapilgul monumentaalne, ometi on lahendus kompaktne ja säästlik – iga maastikus tehtav liigutus avab kompleksi arendusvõimalusi tulevikuks. midagi ei tehta n-ö ilu pärast, kõigel on funktsionaalne loogika. maapinda sisselõigatud põhja-lõuna suunaliste panduste tugimüürid on ühtlasi tulevikus urnimatuste seinad, omaette olemise kohad – kõrguste vahe aitab kaasa privaatse ruumi tekkele. tugimüürid on kärgstruktuuri põhimõttel armeeritud betoonist. tugimüüri paksuseks 50 cm ruumiline sõrestik, mille sees urnimatuse kohad. ida-läänesuunalise protsessioonikäigu kohal keskel taimornamendiga metallist päikesevarjuga klaaskatus. klaaskatus on kandekonstruktsioonil risti üle protsessioonikäigu, ava 3 m. urnimatuse kohad protsessioonikäigus valgest betoonist. nende kohal valge betoonplaat-katus. protsessioonikäigu ja panduse seinad ja põrand looduslikust liivakivist (aluspõhi). kui geoloogiliste uuringute põhjal selgub, et aluspõhi ei ole piisava kvaliteediga või on kaetud paksu kvaternaari setete kihiga, kaetakse seinad ning põrand osaliselt valge betooniga. projekt vastab ohutusnõuetele. tuletõrje juurdepääs põhja-lõunasuunalist pandust mööda."

lõiked.

valgustus: protsessioonikäik ja kabel on päevasel ajal valgustatud loodusliku valgusega ülalt läbi klaaskatuse ja taimornamendiga päikesevarju selle kohal. pimedas joonistab seest tulev valgus protsessioonikäigu vormi maastikku. surnuaiavahi kontor teisel korrusel saab päevavalgust aknast idapoolses seinas, kust avaneb vaade protsessioonikäikude ristumiskohale.

etapilisus: urnimatuste tarvis võetakse kõigepealt kasutusele selleks mõeldud katustatud ala ida-läänesuunalises protsessioonikäigus. hiljem saab urnimatusteks kasutada kohti mõlema protsessioonikäigu seintes.

072: rakvere pauluse kirik

summary: the former building of st paul's lutheran church in rakvere is the future home for the arvo pärt concert hall. completed in 1940 and designed by alar kotli, the building has had a rough history. never really realized according to the original project, the church was reconstructed into a gym in 1951 during the soviet occupation. functioning as a sports hall until recently, it will soon regain a dignified use appropriate for a church building. the winning scheme and many other proposals will be introduced here in this blog... sooner or later.

-

2009 septembris tehti teatavaks rakvere pauluse kiriku ümberehituse ja ümberkaudse ala visiooni konkursi tulemused. 29st riigist saabus võistlustulle 138 tööd, millest - tõele au - suur osa oli totaalne saast. valik põnevamaid projekte saab aga varem või hiljem siin plogis tutvustatud.

konkursi eesmärgiks oli saada projekt kunagise kiriku ümberehituseks mitmeotstarbeliseks kontserdisaaliks, mis koos lisahoonega moodustaks arvo pärdi nimelise muusikamaja. kavandatav saal peaks võimaldama muusikaliste suurvormide ettekandmist, lisaks soovitakse siin läbi viia teisaldatava inventariga jumalateenistusi. konkursi üheks osaks oli ka vabaduse väljaku perspektiivne kujundus, mille aktsendiks saaks mõni suuremahuline kultuuriobjekt, eeldatavasti nn kompetentsikeskus.

ülevaade võistlusalast.

foto võistluse failipaketist

foto võistluse failipaketist

võistlusala ja olulised vaatekoridorid.

kirikuhoone arhitektiks on alar kotli. vahetult enne pauluse kavandamise juurde asumist olid tema projektide järgi valminud vigala kirikutorn-mälestusmärk ning mõisaküla kirik, paulusega enam-vähem üheaegselt valmis aga eesti funktsionalismi tippteos - rakvere gümnaasium - mis asub samas kõrvalkrundil. esimesed visandid pauluse kirikust valmisid juba 1935, nurgakivi panekuni jõuti 1937 hilissuvel ning kasutusloa sai hoone alles juunis 1940.

joonis võistluse failipaketist

kirikuhoone ei valminud siiski projektijärgselt: nii jäid kerkimata sihvakad nõelkiivrid, fassaad jäi katmata valge krohviga ning ehitamata jäi kantseleitiib. paigaldamata jäi ka pingistik, rääkimata esifassaadi nišši planeeritud dekoratiivskulptuurist.

viimane jumalateenistus toimus kirikus 1951 augustis, suve lõpus rakvere pauluse kogudus suleti ning juba sama aasta oktoobris tegutses siin võimla. suuremad rekonstrueerimistööd võeti ette 1958 ja 1959, mil rõdude kõrgusele ning konsoole kasutades ehitati välja vahelagi. seitsme- ja kaheksakümnendatel jätkati ehitise rüvetamist lammutus- ja täiendustöödega ning alles üheksakümnendatel hakati kaaluma hoonesse uue ja väärikama funktsiooni toomist.

foto võistluse failipaketist

arhitektuuriteadlase ja kindlusarhitektuuri spetsialisti robert treufeldti poolt koostatud ning enam kui 70st punktist koosnevad muinsuskaitse eritingimused valmistasid arhitektide seas kuuldavasti päris suurt rahulolematust. need olevat liiga ranged ning seda eelkõige just hoone tulevase funktsioneerimise seisukohalt. ehitise välisilme peab tingimuste järgi saama kohati identseks sellega, milline nägi hoone välja valmimisjärgselt, kohati on aga lubatud modifikatsioone vastavalt algselt kavandatule, nende seas kiivrite ja loodetiiva lisamist.

selles valguses valmistab mulle suurt arusaamatust punkt, mis keelas hoone krohvimise. mõned konkursil osalejad mõistsid selle nõude absurdsust ning õnneks vaadati sellest kõrvale ka võidutöö puhul. nõnda saab hoone omale algselt kavandatud fassaadikatte, küll aastakümneid hiljem.

foto võistluse failipaketist

joonised hoonest praeguse seisuga.











põhiplaan, nagu see oli kotlil planeeritud.

pauluse kiriku saali akustikat uurinud malle jaanisoo hinnangul pole selle maht sümfooniaorkestrile sobiv, nimelt on see sellise laia dünaamilise ulatusega muusika jaoks liiga väike. lisaks valmistavad heli levimise seisukohalt probleeme sisekontraforsid, mis on hinnatud väärtuslikeks hooneosadeks ning mille lammutamine pole lubatud. mahulises osas sobiks see pigem muusikasaaliks, kus esinevad solistid ja ansamblid.

interjöör pärast rekonstrueerimist | interior after reconstruction

foto võistluse failipaketist

joonis algupärasest interjöörist | sketch of the interior as it was before reconstruction

joonis: skännitud egle tamme raamatust

interjööri puhul on pauluse kiriku inspiratsiooniallikana pakutud 1935 aprillis ajakirjas moderne bauformen tutvustatud dominikus böhmi hindenburgi kirikut (pildil), veel enam aga äyräpää kirikut (arhitekt oiva kallio, valmis 1934, tutvustati ajakirja arkkitehti 1934 teises numbris), mille interjöörist ma pole pilti veel näinud.

illustratsioon: moderne bauformen, aprill 1935

et kirik jäi krohvimata, avaldub selle pisut sünges fassaadiski tollal saksamaal laialt levinud ekspressionism. siseruumile ja tellisfassaadile lisaks annavad kirikule ekspressionistlikku ilmet tollane moevõte - poolkaarakende read. pildil sama võte kirikul gladbachis, autoriks taas dominikus böhm.

illustratsioon: moderne bauformen, september 1933

lähemalt ekspressionistlikust kirikuarhitektuurist ja kirikutest kehe-kolmekümnendatel üleüldse loe siit raamatust.

-

pauluse kiriku arhitektuurikonkursil nõutust ja arhitektide poolt pakutust tuleb lähemalt juttu millalgi hiljem, siis juba konkreetsete võistlustööde näitel.

foto võistluse failipaketist