066: raekoja konkursitöö 3+1 arhitektidelt

summary: 3rd prize entry in tallinn town hall competition, conceived by the local 3+1 architects. the project aims to create quality public space around and between the so-called cultural trinity consisting of the factory of culture, the new town hall and linnahall, proposing a continuous open space on the plot and a new street among other ideas. the form of the unconvential 4-branch building is a redefined and deconstructed (or re-?) version of an archetypical gable-roof house, which raised questions among the jury about the iconography and image of a town hall building. on the other hand the jury was convinced by the project's (energy) efficiency, coherency and originality - thus the 3rd prize. see more of 3+1's stuff at archdaily, plus here and here. and be sure to click on the images below for full size, the rendering graphics is amazingly good. full project description to follow below.

-

pean tunnistama, et tallinna uue administratiivhoone konkursi parimate tööde avalikustamisel ei jätkunud mul 3+1 arhitektide kolmanda koha pälvinud projektile esialgu eriti sümpaatiat, või pigem: tähelepanu. mõistetav ehk, kuivõrd poisikeselik joovastus big-i võidu üle oli mul päris suur, khm. nüüd aga, olles 3+1 projektiga juba pikemat aega tutvust sobitanud, rendereid tundide viisi jõllitanud ja ette kujutanud selle potentsiaalset paiknemist planeeritud asukohal, olen sellest totaalselt sillas ning võin öelda, et lihtsa arhitektuurihuvilisest kõrvaltvaataja pilgu läbi ma lausa eelistaksin seda big-i projektile. püüan eelistust allpool ka põhjendada, kõigepealt aga...

3+1 arhitektide ettekujutus tallinna uuest raehoonest:



projekti autoriteks on siinmail juba korduvalt esindatud markus kaasik, andres ojari ja ilmar valdur büroo tuumikuna, kaasautoriteks raul kalvo, juhan rohtla, tanel tatsi ja pirko võmma.

järgnev projekti eestikeelne tutvustus on ingliskeelse saateteksti minupoolne vaba tõlge ja kohati kokkuvõte, nii et paranduste ja täienduste osas palun tegijatel või teadjamatel sõna võtta.



niisiis. 3+1 arhitektide ettekujutuses pole raekoda lihtsalt niisama büroohoone, vaid omamoodi musterehitis, mille heaks võimaluseks ja peamiseks eesmärgiks on demonstreerida avaliku ruumi olulisust linnas.

The City Hall is not just another office building, it sends its own message to the community and city. A building of such importance has an opportunity and obligation to demonstrate how vital public space is to the city. Which other building, than the City Hall, could guide us in the creation of urban public space.

uue raehoone asukoht on praeguse seisuga pigem linna kõduala kui trendikas keskus: naabruses laiutavad pooleldi mahajäetud objektidena linnahall, endine elektrijaam ja kalasadam, lisaks mereäärsed tühimikud ning lai asfaldiväli põhja puiestee näol.



niivõrd märgilise tähtsusega objekt avaldaks ümbruskonnale suurt mõju. selle potentsiaaliks oleks uute, sh logistiliste sidemete loomine mereäärsete ehitiste ja piirkondade vahel. uue raekoja suhetest ümbruskonnaga punkt-punkti haaval:

1. kõigepealt lülituks raehoone olulise täiendusena rea suurobjektide, st linnahalli, kultuurikatla, patarei, vesilennukiangaaride ja noblessneri sadama vahele. kõik mainitud objektid toimiksid seejuures tõmbenumbritena perspektiivis täielikult avatud rannaalale ja tulevasele promenaadile.

The existing context is rather one of city's backwater than one prepared for an administrative building in a trendy city center: Multifunctional hall complex (Linnahall), an abandoned megastructure, a cultural centre in the husk of an old power-plant, crumbling anchorage, seaside wasteland - urban void and a street pulsing with traffic. The location becomes even more intriguing when understanding the magnitude of the possible logistical means that it is centered on. All this while still generating new urban connections:

1. Working as a link in the gallery of seaside structures: Linnahall, renovated historical power plant (Kultuurikatel), historical prison (Patarei), seaplane hangar, Noblesser port, all being significant attractors to the seaside promenade.



2. suhe vanalinna ja mere vahel: olgugi et tallinn on olnud merele avatud juba 2 aastakümmet, pole linna seotus merega võrreldes nõuka-ajaga paranenud. barjääriks pole aga mõni füüsiline objekt, vaid asfaldiväli - antud juhul põhja pst näol - mis eraldab vanalinna sadamaalast.

2. Old Town - Sea: Tallinn had been cut away from the sea for decades. The situation has not improved despite the opening of borders. Instead of a physical boundary we now have a spacial barrier, the paved desert expanding between the port and the Old Town.

3. raehoone asub parkideks ja rohealadeks muudetud vana kindlustusvööndi ligidal, mis aga vanalinna ümbritseva omamoodi megastruktuurina just raekoja asukoha juures mõjub ebamääraselt. kui ma nüüd mõttest õigesti aru sain.

3. In theory the new building is located near the band of old fortifications that have been turned into parks and green areas. An urban megastructure surrounding the Old Town that is becoming vague right near the area of the new City Hall.

4. raehoone asub sadamat ja raudteejaama ühendava soone ääres ning...

4. The site lies on the edge of the main connection between the port and the train station.

5. ... linnakeskuse ja arenevate piirkondade vahel. projektiga on rumbi tn laiendamiseks jäetud kõik võimalused lahtiseks.

5. The location is between the city centre and developing parts of the city, Kalaranna, Noblesseri, Paljassaare and the northern side of the passenger port. Options have been kept open for the possible expansion of Rumbi st.

6. tekiks uus vaatekoridor rotermanni kvartalist läbi admiraliteedi kvartali linnahalli poole.

6. A new visual axis, that connects the Rotermann quarter with Linnahall and the fish market, through the Admirality quarter.

7. raehoone oleks linnahalli ja katla kõrval osa nn kultuurikolmainsusest. on selge, et objektide valmides / taaselustudes tekiks sünergia, milles iga lüli pakuks teisele olulist tuge.

7. A part of a cultural trinity: Linnahall, City Hall, Kultuurikatel. They all play a role in cultural space and it's clear that they will create a synergy supporting each one of them.

vaade linnahalli külje alt:



linnaväljak: on oluline rõhutada raehoone, katla ja linnahalli omavahelist ruumilist seotust. igaüks neist pakub vaid endale iseloomulikku avalikku ruumi: katel kui avaliku ja privaatse ruumi üleminekuala; raekoda oma origami-laadne sise- ja välisruumiga, mis moodustab ühtse terviku ning kulmineerub sillutatud väljakul linnahalli treppide ees.

Urban Plaza: It is important to emphasize the spatial connectivity between the three institutions: City administration, Kultuurikatel and Linnahall. Each one has a public space with a distinct identity.

Kultuurikatel with its undefined public and private room, City Hall's origami-like inner and outer space - forming a whole and culminating with the paved square at the foot of Linnahall's stairs.
Therefore the street between City Hall and Kultuurikatel resembles a city square, crossed by a tram and usable by car. This is also a suitable location for a tram-stop, which would activate the area.

In the case of heavier traffic a tunnel scenario should be supported as it would not cut into the public space between the two institutions.

raekoja ja katla vahele moodustuv tänav sarnaneks linnaväljakuga, mida läbib trammi- ja autotee. siin on ka sobilik koht trammipeatusele, mis muudaks ala aktiivsemaks. võimalus on ka tunneli loomiseks - sellisel juhul ei tekiks objektide vahele segavat lõhet.



ettepanek uuele tänavale: vanalinna ja sadama vahel lasuva asfalteeritud "kõrbe" reorganiseerimine looks võimaluse erinevate tänavatüüpide olemuste määratlemiseks: üheks neist pulseeriv arter, teiseks linnatänav. viies praeguse põhja pst raekoja eest maa alla ning ühendades ala admiraliteedi basseini juurest tulevate linnatänavatega on võimalik vanalinna ümbritsevat rohevööndit laiendada, tuues selle raekojale võimalikult lähedale.

New street proposal: Reorganizing the "paved desert" between the sea and the Old Town will create a tactical solution with the objective to spatially define the identities of street-types: artery and city-street. By directing the artery underground at the front of the City Hall and condensing the city-street next to the Admirality pool, it is possible to widen the green belt bringing it a close as possible to the City Hall. The green belt, an area of old fortifications, has been defined by elevation. Beyond lies a terrace with a linear plaza or avenue and a tramway and a regular city street, none of which separates the green belt from the City Hall.





hoone: märksõnadeks on siinpuhul arhetüüp ja monument. hoone eesmärgiks on traditsioonilise sillutatud ja avatud linnaväljaku kaudu ühendada kolm kõrvuti paiknevat hiigelehitist: raehoone, katel ja linnahall. raehoone alla planeeritud parkla on ruumiliselt ühendatud maja taga asuva tammepargiga. mõlemal pool linnahalli kasvavad tammed säilitatakse, nagu lähtetingimustes nõutud. raehoone alla moodustuv nn origami-väljak on ühenduslüliks katla ja linnahalli-esise väljaku vahel.

nüüd tuleb minu jaoks suht arusaamatu lõik. nimelt ütleb seletuskiri, et raehoone saab olema üheks rannapromenaadi-äärseks peibutusobjektiks, mistõttu (!! ja ??) on kasutatud suurendatud formaadis arhetüüpset "maja" (the house suure h-ga) kuvandit. selle arhetüübi dekonstruktsiooni kaudu moodustub ümbritsev avalik ruum, nagu väike väljak katla ja raehoone vahel, mis pakuks linnahalli väljakule rohkem avarust.

The Building: Archetype, monument, image of a City Hall.
The new City Hall neighbours culturally important complexes: megastructure Linnahall and an event center in an old powerplant named Kultuurikatel. The aim is to connect these separate institutions into an Urban Plaza. Traditional flat paved City square for open air events. The parking lot under the new City Hall is spatially connected with the oak park, the oak trees on both sides of Linnahall will be preserved. Origami plaza, that lies under the new City Hall connects Kultuurikatel with Linnahall plaza. The new City Hall is among the several monumental structures along the north coast of Tallinn. These structures are the attractors of new urban development in Tallinn: seaside promenade. Because of that the archetype of the House on an enlarged scale is used. Trough the deconstruction of that archetype we create a surrounding public space, such as small scale plaza between Kultuurikatel and the new City Hall, giving more space to Linnahall plaza.



töö märgusõnaks oli muide "koda", vastavalt siis tollele arhetüüpsust sugereerivale kuvandile. žüriile tundus "projekti dramaatiline vormilahendus ühtaegu tuttav tänu oma äratuntavale majatüpoloogiale", kuid "samas radikaalselt võõras oma enesepeegelduste ja mitteformaalse neljaks haruks jaotumise tõttu". projekti ikonograafia üle olevat žürii seas põhjalikult arutletud...



hoone harud, mis muide meenutavad mulle peaaegu-analoogina hiljuti valminud manchesteri kohtuhoonet, on suunatud nelja olulisse suunda:

1. lõunasse, vana- ja kesklinna kui tallinna kõige tuntuma ning enim bränditud vaate poole -



2. itta, vaatega linnahalli-esisele väljakule eesmärgiga sellega kommunikeeruda -



3. merele -



4. ning läände, vaatega katla külje alla ja vanale raudteeharule, mille asemel võib tulevikus laiuda tänav.



harude otstes asuvad avalikud auditooriumid ning poolavalikud saalid:

1. konverentsisaal vaatega rohevööndile,
2. linnavolikogu saal vaatega linnahallile,
3. linnavalitsuse saal vaatega katlale.

The building is four-branched and faces four important directions:

1) Towards the Old Town and City, which is a well-known and the most branded view of Tallinn, known to everyone
2) Communicating with the square at the front of Linnahall
3) Towards the sea
4) Towards the extension of the old railway, which complete the view from the street possibly lying instead of the railway in the future

Public auditoriums and semi-public halls place at all four tips of the building:

1) Conference hall looking towards the green belt
2) Hall of the City Council faces Linnahall
3) Hall of the City Government looking towards Kultuurikatel

hoonega loodava avaliku ruumi märksõnadeks on jätkuvus ja läbipaistvus. tänavatasandilt on hoone lihtsasti ligipääsetav ning rõhutatud sissepääsudega, samas kui kontoritesse on piiratud sissepääsud.



Public space:
-continuosity, transparency
-access scheme, clearly articulated entrances easily accessible from ground level, controlled access to offices

The entrances to the building are from each four arms framing the squares, leading to the central atrium of the building. On ground floor the atrium accommodates a central information desk, on upper floors it generates a bright communicative zone between different departments’ office spaces.
On each office floor, the floor plan is organized into zones which are applicable to an open plan office or a cabinet structure. The floor plan is adjustable to changes in program and department sizes.

hoonesse pääseb otstest, mis viivad kesksesse aatriumisse. esimesel korrusel asub infopunkt, ülemistel korrustel moodustab aatrium valgusrikka kontaktala eri osakondade kontorite vahel. iga bürookorrus on jaotatud tsoonideks, mis on kohandatavad nii avatud kontoripindadeks kui ka üksteisest eraldatud kabinettideks. korruseplaanid on paindlikud ning mugandatavad vastavalt struktuurimuutustele.



esimese korruse plaan:



neljanda korruse plaan:



energiasäästlikkus saavutataks järgmiste meetoditega:

- passiivsus: hoone kuju, fassaad, avaused, kaitse otsese päikese eest, päevavalguse jaotus.
- aktiivsus: mereveest saadav energia, ja miski, mille kohta öeldakse automation control.
- ruumiprogrammi paindlikkus.

hoonet katab 1 meetri paksune "nahk", mis peidab endas midagi, mida kutsutakse vertical risers. sügaval asetsevad aknad pakuvad kaitset otsese päikesevalguse eest. ja nagu näha, on aknad varjulisemas keskosas suuremad, püüdmaks enam loomulikku valgust. lisavõimalusena on ette nähtud energia kogumist mereveest. talveperioodil kasutataks merevett soojaallikana, suveperioodil aga jahutamiseks. kusjuures süsteemi oleks võimalik nii linnahalli kui katlaga jagada.

Energy efficiency:

-passive: building shape, skin, perforation, sun shading, daylight distribution
-active: energy from seawater, building automation control
-flexibility in terms of program

The building skin is 1 meter thick, accommodating also vertical risers. The thickness of walls gives the interior protection from direct sunlight. Heating and cooling energy will (as an option) be extracted from seawater. During the winter period, the water-source heat pumps will use seawater as a source of heat, in summer cooling and will use seawater as a heat sink. The system may be shared with the neighbouring Kultuurikatel and Linnahall. A general building automation control system will be implemented to achieve co-operation between different devices. The climate control system will be built considering possible variations in the building’s program and capacities.

faktina ei tea, kuid fassaadikatteks on eeldatavasti mõeldud vask, à la see või see.



žürii hinnangust veel:

"projekti hoolikas asetus vastab hästi ümbritsevale kontekstile ja raamib sobivate mastaapidega ruume, millest üks viitab kultuurikatla sissekäigule. kõigi nelja haru lõhestatud otsad kõnetavad võrdselt teljesuunda, toimides üldises kontekstis ühendava elemendina. võistluse i ja ii etapi vahel tegid suure arengu läbi eespool nimetatud otsafassaadid kui välismaailmale linnavalitsuse funktsioone tutvustavad pinnad, ent ka hoone ülimalt tõhusaks muudetud sisekorraldus. projekti sidusus, tõhusus ja originaalsus viisid selle edasi lõppvooru, kus see pälvis žüriilt ühehäälselt arhitektuurivõistluse iii preemia."

kokkuvõttes võiks öelda, et tegemist pole niivõrd vaata-mind stiilis maamärk-projektiga, vaid pigem sisulisele ja ümbruskonna kvaliteedile rõhuva tööga, milles ometi ei puudu arhitektuurne pretensioonikus. ja see arhitektuurne pretensioonikus on antud juhul tuttavlikult kolmplussühelik, mingis mõttes lausa pohuistlik ja ülbegi oma isepäisuses, sülitades näkku kõiksugu trendi- ja glämmiarhitektuurile ning pakkudes selle asemel midagi hoopis sisutihedamat. paratamatult tekib mul 3+1 loomingu puhul klišeelik paralleel süvamuusikaga, mille kvaliteedi mõistmiseks (ja isegi mitte tingimata nautimiseks) peab tihtilugu vähemalt mingil määral tundma selle anatoomiat, teatud kujundite loomise / tekkimise motiive ja taustsüsteemi. - mulle tundub ja näib. võib-olla ajan soga, kuivõrd ma ise pole arhitekt ega muusik.

065: viljandi metsakalmistu kabeli konkursi võidutöö

summary: winning entry by the architect andres lember for a new ceremonial chapel in the woodland cemetery of viljandi, estonia. the minimalistic timber and glass structure would be free of religious connotations, using light as its main element of expression. the project is still awaiting realisation even though the competition was held already in 2004-2005.

-

2005 alguses kuulutati välja viljandi metsakalmistu kabeli arhitektuurikonkursi tulemused. 18 kvalifitseerunud töö seast valiti võidutööks projekt märgusõnaga "moriko", autoriks arhitekt andres lember (s. 1972). muuseas, lember pälvis konkursil ka teise koha, mis minu mäletamist mööda on uues vabariigis esmakordne taoline juhtum.

järgnevalt võidutöö lühike tutvustus.

kabel peaks kerkima viljandi metsakalmistule oja tee äärde. konkursitingimustes polnud kabeli asukoht kalmistu krundil määratletud, käed jäeti ses osas arhitektidel vabaks. enamik osalejaid asetasid kabeli siiski ühte kohta, samasse, kuhu selle oli varasemalt kavandanud linnavalitsus oma planeeringuga. nii talitas ka lember. kabel on asetatud ida-lääne-suunaliselt peafassaadi ja 10-meetrise kellatorniga läänes, järgides niiviisi kristliku sakraalarhitektuuri traditsioone.



kabelit iseloomustab üdini minimalistlik ja äärmuseni abstraheeritud vorm, millel ometi ei puudu otsene äratuntavus ja seos klassikalise sakraalarhitektuuriga. esimese vormilise analoogina meenub mul siinkohal jože plečniku kuulus kirik prahas, esteetilises plaanis aimdub aga hoopis miski muu, esmajoones julgeks pakkuda midagi jaapanlikku. tadao ando ehk, püha minimalism.



samas kujutan ette, et puidu kasutamine nii sees kui väljas annaks kabelile hulganisti mingisugust helgust, hubasust ja soojust, vastupidiselt jaapani ratsionalistide loomingule omast kõledust, mis tihtilugu saavutatud ulatuslike betoonpindade kasutamisega... aga see selleks.

kabeli oluliseks arhitektuurseks komponendiks on valgus. fassaadidel vahelduvad palgid ja aknaribad, pakkudes valgel ajal kindlasti unustamatuid efektseid varjumänge interjööris, pimedal ajal aga hõõgudes kui latern.



tsiteerides viljandi pauluse koguduse õpetajat maja artikli kaudu, peaks kabel "kindlasti pakkuma lohutust leinajatele."



ajakirja puuinfo 2005-2 numbris andis lember oma projekti kohta väga kena põhjaliku ülevaate, mille alljärgnevalt täies mahus ära toon.

"töö algas mõtisklustega sellistel fataalsetel teemadel nagu elu ja surm. igaühele meist on ligimese kaotus raske. lein ja kurbus on väga rusuvad tunded, millega toimetulekuks vajame tihtipeale lähedaste inimeste tuge. omal tagasihoidlikul moel räägib siin kaasa keskkond, kus leinaja on sunnitud viibima. nende hulka kuulvad ka leinamajad ja kabelid. arhitektuurse vormikeele ning materjalide kasutusega saab tekitada väga erinevaid emotsioone ja tundeid. andes kabelile kergema ja õhulisema ilme, toome helgust ka kõige süngematesse hetkedesse.

juurelnud põhjalikult nende teemade ümber, tekkis mul soov luua hoone, mis erineks traditsioonilisest kabelist, aga oleks siiski pühakojale omaselt väärikas. omaette taotlus oli, et hoone ei kannaks endas ühegi religiooni ega usundi ideid, vaid oleks lihtsalt üks püha koht, kus iga lahkunu, sõltumata usutunnistusest ja tõekspidamistest, võiks asuda oma viimsele teekonnale.

viljandi metsakalmistu ala on maastikuliselt väga vaheldusrikas ja nauditav. eri kõrgustega maapind ning peamiselt okaspuudest parkmets loovad seal miljööväärtusliku keskkonna. võistlustingimustest lähtuvalt tuli kabel projekteerida kalmistu uuele, laiendatavale osale, kus maapind langeb lääne-ida suunas terve majakorruse jagu. Seepärast saigi hoone kavandatud kahele tasapinnale. lääne fassaadis asuv peasissepääs viib kõrge kellatorniga hoone esimesel korrusel asuvasse suurde ja avarasse matusetalituste saali. seal on ka muusikute rõdu. hoone teine sissepääs asub soklikorrusel, kuhu on paigutatud kõik ülejäänud ettenähtud ruumid: jutlustaja ja muusikute riietusruum, surnuaiavahi kabinet, wc-d, inventari- ja tehniline ruum ning säilituskamber. hoone korrused on ühendatud soklikorruselt kellatorni viiva puidust trepiga.

väärikas maja vajab ka väärikat materjali. üks selliseid on puit, millel on meie ehitustraditsioonides väga pikk ajalugu. aastasadu on meie esivanemad kasutanud puitu küll tähtsamate, küll vähemtähtsate hoonete ehitamiseks. puidul on olnud ja on endiselt oma kindel koht nii konstruktsioonimaterjalina palkmajades ja karkasshoonetes kui ka viimistlusmaterjalina sise- ja välistingimustes. kaasaegsed puidutöötlemise tehnoloogiad võimaldavad puithoonete rajamisel luua ka uusi konstruktiivseid lahendusi. kombineerides ehituspuitu metalliga ja kasutades liimpuitu, saab suurendada kandeavasid ning seega ehitada avaramaid hooneid.

kirjeldan ka lühidalt viljandi metsakalmistu kabeli konstruktiivset lahendust, tungimata sealjuures ehitusinseneride ja puidutehnoloogide töömaale.

kabeli põhiplaan on mõõtmetega 14,6 × 9,6 meetrit, kõrgust on esimese korruse põrandast kellatorni tipuni 9,6 meetrit. kui soklikorruse ehitamiseks on kavandatud monoliitne raudbetoon, siis hoone ülejäänud põhimahu moodustavad puitkonstruktsioonid. sisuliselt on tegu rõhtpalkidest majaga, mille minimalistlikku vormikeelt ilmestavad ruudukujuliste ristlõigetega palkidest ja klaasiribadest seinad. palgiridadega vahelduvad horisontaalsed klaaspinnad. selline kahe materjali kombinatsioon muudab hoone läbipaistvaks ning avardab siseruumi. arhitektuurist tulenevalt on aga seintes ja lagedes tekkivad sildeavad puithoone jaoks liiga suured, mistõttu peab ilmselt kasutama liimpuitu või tugevdama palke ehitusterasest postide, varraste ja tõmbidega.

hetkel (st 2005 alguses - jk) on valmis kabeli eskiisprojekt. edasine projekteerimine peab selgitama, milline konstruktiivne lahendus on kavandatud hoone ehitamiseks kõige otstarbekam ning sobivam. arvan, et eestis on küllalt palju häid ehitusinsenere, oma ala spetsialiste, kellega koostöös on võimalik viljandi kabeli projekt realiseerida."

žürii esindajad väljendasid antud konkursi puhul selgelt oma sümpaatiat minimalismile, seda nii esteetilises kui ka rahalises plaanis. žüriid võlus ka võidutöö lahendus jätta esimene korrus vaid teenistusruumiks, paigutades abiruumid tugeva langusega krundil hoone soklikorrusele.



lõiked.



paraku ei toeta viljandi linnavalitsus hoone valmimist. oodatakse erainvestorit või loodetakse hoopis viljandit ümbritsevate valdade abile. olgugi et konkursil hinnati olulise aspektina kabeli realiseerimise odavust, peetakse selle maksumust ikkagi liiga suureks. ja nüüd tagantjärele peab praegune linnapea toonast konkurssi üleüldse pigem ideede kui reaalse lahenduse leidmiseks konkreetsele ehitisele... tobedaks kiskuva saaga kohta saab lähemalt lugeda siit.

lisaks võiks lugeda konkursijärgseid artiklikesi arhitekti ja teiste asjaosaliste kommentaaridega näiteks siit ja siit ja siit.

ja lõpetuseks arhitekt oma loominguga, mis loodetavasti ka kunagi ilmavalgust näeb.

foto: elmo riig via sakala

064: villa tallinnas meriväljal

summary: this chic villa completed in 1999 in an elite suburb of tallinn is one of the earliest examples of the purist neofunctionalism by emil urbel. the building's visual appearance seems to owe something to luigi snozzi and the ticino school of architects which urbel is known to be a great admirer of. views from the raised terrace open to noon sun while tallinn bay is also visible.

-

emil urbel aastal 1999 vestluses ajakirja maja toimetusega:

"muuseas, nad (tellijad - jk) on uue sõna ära õppinud - funktsionalism. kõik, mis ei ole funktsionalism, on tornikestega, eksisteerib ainult kaks stiili."

meriväljal pihlametsa teel asuv maja on emil urbeli üks varasemaid nn neofunktsionalistlikke villasid. teatav kvaliteedimärk näib olevat urbelile kinnistunud juba tema veidi varasemate, eelkõige nõmmel sumbergi, kuid ka viljandis vigandi ning maarjamäel asuva neivelti villadega. kui nende puhul võib veel rääkida mõneti pehmemast arhitektuurist, kus omal kohal on kaldpinnad, ümarvormid ja mõningane värvilisus, siis sajandi lõpuaasta näib markeerivat punkti, millest edasi rääkis urbel mõnda aega suuresti vaid must-valges sirgjoonte ja täisnurkade keeles. sellest küllaltki lühikeseks jäänud perioodist pärinevad urbeli kõige tuntumad teosed: igišikid karpjad villad tallinna äärealadel.

antud maja projekteeris urbel oma sõbrale, kes andis arhitektile täiesti vabad käed. tellija liitus loomeprotsessiga vaid viimistlusmaterjalide valimisel ning sisekujunduse lahendamisel.

üheksakümnendate lõpus, mil hoone ehitati, polnud ala veel eriliselt väljaarendatud, mistõttu on selle eesaed tõstetud terrassile, et avaneksid võimalikult kaugeleulatuvad vaated. nagu ütleb arhitekt: "kuna juba projekteerimise alguses oli näha, et see kant võib veel pikemaks ajaks jääda ehitusplatsiks, oli eesmärgiks tekitada maja ette ümbritsevast eraldatud, tõstetud õu, mis on ühendatud elutoa ja basseiniruumiga."

foto: jk


hoone põhimahu otsafassaadis kõrgete seinte vahele pilusse kiilutud kitsas terrassile viiv trepp on tuttav motiiv. samasugust võtet veidi miniatuursemas mõõtmes on kasutanud urbeli iidol luigi snozzi oma bernasconi villa pergola juures. üleüldse võiks siin rääkida ticino koolkonna mõjust urbeli loomingule ja kuivõrd vähe on sel tegelikult pistmist funktsionalismiga, kuid jätan selle mõneks teiseks korraks.

foto: jk


terrass vaatab otse lõunasse, meri jääb siit läände.

plaan: maja 2001-1


kaminatuba, mmm, ma kujutan ette, et see on maast laeni ja äärest ääreni raamaturiiuleid täis. uhke lühter ripuks laes, maas paks ja pehme vaip. kiiktool, kakao. ainult et see kujutluspilt sobiks pigem mõnda... teistsugusesse majja. siin oleks pigem paslik viimse detailini stiliseeritud minimalistlik ajakirja-interjöör paari klassikust mööblitüki ja puuviljavaagnaga. vt ka neil leach ja wallpaper person; sellest pisut lähemalt: ingrid lil... khm, ruudi artiklis "valgete majade kolmas tulemine" maja 2002-3 numbris.

ok, enivei. hommikupäike paistab (eeldan, et) lastetubadesse, õhtupäike vanemate magamistuppa.

plaan: maja 2001-1


tsiteerin eelnevalt mainitud artiklist: "uued neofunktsionalistlikud eramud on eelkõige staatusesümbolid, désir-objektid, mille kaudu kujunev kõrgklass oma eristusi määratleb - sotsiaalse positsiooni tähistamise vahendid." ja tsiteerin mart kalmu artiklist "valged kastid - edu-eesti arhitektuur (maja 2003-4): "neofunktsionalismi puhtust ja moraalsust sümboliseeriv valge ja läbipaistev kast pakkus (...) ideaalkodu uue moodsa ja jõuka ühiskonna loojatele, edukatele eurooplastele eestis. siin ruumistuvad uue ühiskonna ideaalid."

foto: jk


tegelt neofunk või pigem mitmed neofunki lained või hoopis üks katkematu neofunki lainetus on eesti arhitektuuris liialt lai teema, et seda siin plogi-formaadis lahkama hakata.

foto: jk


minifunk: piirdeaed. taustal paistab muide teine urbel, lauri tee eramu nimelt.

foto: jk


foto: jk


lõige: eal 80 näituse kataloog "eramu"


pean olema aus: välisilmelt selle maja terrassi võrra paisutatud maht mulle eriti ei sümpatiseerigi. seeeest teised urbelid siin lähistel on ikka puhas elegants ja silmarõõm.


foto: jk


-


p.s. - a kui nüüd lõpuni aus olla, siis ma ei pea eriti õigeks ülalnähtud ja sellele stilistiliselt sarnanevate (urbeli) majade liigitamist neofunktsionalismi alla. läksin antud juhul lihtsalt vooluga kaasa, kuivõrd pikem ja sügavam mõtiskelu sel teemal nõuaks liigset ajude ragistamist. ja muide, varsti näitan tõelist urbeli neofunki!

p.p.s. - ma ei teagi, kumb on tüütavam: a) äraleierdatud neofunk igal nurgal või b) hoopis järjepidevad jutud sellest, kuidas neofunk on niivõrd äraleierdatud.

063: tallinn enne ja nüüd - film aastast 1939

summary: the coup d'état of 1934 marked the beginning of the so-called silent era in the young estonian republic. the authoritarian head of state, konstantin päts, took firm control over the country's policies, including that of architecture. during 1935-1939 all projects in central tallinn were approved or disapproved by päts personally. this short period of prosperity changed tallinn's appearance drastically: tons of wooden shacks in town central were replaced by respectable brick buildings, as was appropriate for a country's capital. this documentary from 1939 titled "tallinn before and now" demonstrates these changes which were unfortunately left unfinished due to the upcoming war.

-

veits propagandamaiguline dokumentaalfilm aastast 1939, mis demonstreerib riigipea konstantin pätsu teeneid tallinna kesklinna arengule kolmekümnendate teisel poolel. ma pikemalt jahuma ei hakka, kuivõrd teemast saab kena ülevaate siit artiklist. soovitan lugeda.

niisiis, eesti kultuurfilmi ringvaade "tallinn enne ja nüüd", siit tuleb:

062: supergraafik andres alver

summary: an early graphic work by the well-known architect andres alver from 1986 in haabneeme hospital just outside tallinn.

-

haabneemes asuva endise kirovi-nimelise kalurikolhoosi keskus peidab endas nii mõndagi põnevat. sealse haiglahoone näol on tegemist küllaltki tüüpilise modernistliku karbiga seitsmekümnendatest, nii et seda ma siinpuhul käsitlema ei hakkaks. jätaks esialgu puutumata ka hoones asuva eksootilistest taimedest pungil talveaia, mis kunagi tulevikus kindlasti näidatud saab.

siinses postis keskenduks hoopis haigla fuajeed kaunistavale supergraafikale aastast 1986, mille autoriks, üllatus-üllatus, andres alver.

tegemist on parasjagu koomilise tööga, kus lisaks informatiivsele tasandile ka huumoril kindlasti oma osa. paraku nõuavad mõned neist kujutistest vähemalt mult pisut dešifreerimist, mis ühest küljest teebki need eriti põnevaks, samas aga kujutan ette kimbatuses patsiente, kes nende järgi orienteeruma peaksid...

niisiis. hantlitega kantpea, maskiga kiilakas, motiiv ensv lipult. füsioteraapia, selge!

foto: jk


kui esimene on wc, siis teine... wc ja süstal, hahaaaa? ja laste mängunurk? vähemalt garderoob on arusaadav.

foto: jk


see viimane, heh, kas neile, kel aega on, või just ilgelt kiire?

foto: jk


foto: jk


ei mõista... või lihtsalt ruumitäide?

foto: jk


ok röntgen, keskel on röntgen, aga mis paremal on... röntgen ilma röntgeniaparaadita or what?

foto: jk


paremal piilub white ninja vist. ja mees keskel - väga armunud.

foto: jk


mu lemmik, see on lihtsalt nii armas!

foto: jk


ja pisut teistlaadi graafikat ka.

foto: jk


graafilised disainerid, tere, kes te plogi loete. kuidas te nähtud tööd hindaksite, mis sellest arvate? ma igatahes väikestviisi fännan. vähemalt on lõbus.