076: eramu tallinna külje all

summary: a private dwelling just outside tallinn, designed by emil urbel. voted best concrete structure of 2003 and best interior design in a residential building of 2004. all the rest worth saying about the building has been said in this nice and short article in english.

-

palju tähelepanu ja mitmeid auhindu pälvinud eramu miidurannas. arhitektiks emil urbel, kaasautoriks indrek erm. maja kohta saab lugeda triin ojari artiklikest, minul ei jää muud üle kui vaid väljendada oma ääretut sümpaatiat. siinkohal olgu veel märgitud, et sümpaatia tekkis alles pärast vahetut kontakti.

foto: jk

altkulmu vaatav esifassaad oma ainsa aknapiluga.

foto: jk

merepoolne külg on aga midagi hoopis muud.

foto: jk

üdini ja äratuntavalt urbelliku käekirjaga maja, ometi ainulaadne.

foto: jk

hoone auhinnatud interjööri autoriteks on argo ja katrin vaikla ning tiina teng, fotosid sellest näed sinisesse peidetud linkide alt. / see some interior shots on the architect's homepage here and also here.

maja üldpinnaks on 528 ruutmeetrit, kusjuures ojari majaraamatu väitel on siin erinevaid ruume ligi 30! ma ei julge neid üle lugema hakata, nii et uskugem. / the total floor space is 528 sq meters and divided between close to 30 rooms. placed on a slope, the building is two-storied from the street side and three-storied from the side looking onto tallinn bay.

joonised: buum/ruum kataloogist

mart kalm on maja (interjööri) kohta öelnud: "väga stiilne, best of minimalist modern."

foto: jk

arhitekt ise võtab loo kokku järgmiste sõnadega:

erakordse asukohaga krunt. seepärast on kõik aknad lõuna-, mere- ja vanalinna vaatega. et kõik nii lihtne poleks, on üks aken ka tulija tervitamiseks. tänu ehitajale suurepärase betoonitöö eest!

lõpetuseks: tallinna kõrgetega. / with tallinn skyline in the background.

foto: jk

-

ma ühest välkloengul esitatud küsimusest kaudselt inspireerituna hakkasin mõtlema, milline maja võiks iseloomustada eestlast kui küllaltki stereotüübistatud rahvuse esindajat. voilà! aga ma selgitan asja, kui olen tartust tagasi jõudnud :P

064: villa tallinnas meriväljal

summary: this chic villa completed in 1999 in an elite suburb of tallinn is one of the earliest examples of the purist neofunctionalism by emil urbel. the building's visual appearance seems to owe something to luigi snozzi and the ticino school of architects which urbel is known to be a great admirer of. views from the raised terrace open to noon sun while tallinn bay is also visible.

-

emil urbel aastal 1999 vestluses ajakirja maja toimetusega:

"muuseas, nad (tellijad - jk) on uue sõna ära õppinud - funktsionalism. kõik, mis ei ole funktsionalism, on tornikestega, eksisteerib ainult kaks stiili."

meriväljal pihlametsa teel asuv maja on emil urbeli üks varasemaid nn neofunktsionalistlikke villasid. teatav kvaliteedimärk näib olevat urbelile kinnistunud juba tema veidi varasemate, eelkõige nõmmel sumbergi, kuid ka viljandis vigandi ning maarjamäel asuva neivelti villadega. kui nende puhul võib veel rääkida mõneti pehmemast arhitektuurist, kus omal kohal on kaldpinnad, ümarvormid ja mõningane värvilisus, siis sajandi lõpuaasta näib markeerivat punkti, millest edasi rääkis urbel mõnda aega suuresti vaid must-valges sirgjoonte ja täisnurkade keeles. sellest küllaltki lühikeseks jäänud perioodist pärinevad urbeli kõige tuntumad teosed: igišikid karpjad villad tallinna äärealadel.

antud maja projekteeris urbel oma sõbrale, kes andis arhitektile täiesti vabad käed. tellija liitus loomeprotsessiga vaid viimistlusmaterjalide valimisel ning sisekujunduse lahendamisel.

üheksakümnendate lõpus, mil hoone ehitati, polnud ala veel eriliselt väljaarendatud, mistõttu on selle eesaed tõstetud terrassile, et avaneksid võimalikult kaugeleulatuvad vaated. nagu ütleb arhitekt: "kuna juba projekteerimise alguses oli näha, et see kant võib veel pikemaks ajaks jääda ehitusplatsiks, oli eesmärgiks tekitada maja ette ümbritsevast eraldatud, tõstetud õu, mis on ühendatud elutoa ja basseiniruumiga."

foto: jk

hoone põhimahu otsafassaadis kõrgete seinte vahele pilusse kiilutud kitsas terrassile viiv trepp on tuttav motiiv. samasugust võtet veidi miniatuursemas mõõtmes on kasutanud urbeli iidol luigi snozzi oma bernasconi villa pergola juures. üleüldse võiks siin rääkida ticino koolkonna mõjust urbeli loomingule ja kuivõrd vähe on sel tegelikult pistmist funktsionalismiga, kuid jätan selle mõneks teiseks korraks.

foto: jk

terrass vaatab otse lõunasse, meri jääb siit läände.

plaan: maja 2001-1

kaminatuba, mmm, ma kujutan ette, et see on maast laeni ja äärest ääreni raamaturiiuleid täis. uhke lühter ripuks laes, maas paks ja pehme vaip. kiiktool, kakao. ainult et see kujutluspilt sobiks pigem mõnda... teistsugusesse majja. siin oleks pigem paslik viimse detailini stiliseeritud minimalistlik ajakirja-interjöör paari klassikust mööblitüki ja puuviljavaagnaga. vt ka neil leach ja wallpaper person; sellest pisut lähemalt: ingrid lil... khm, ruudi artiklis "valgete majade kolmas tulemine" maja 2002-3 numbris.

ok, enivei. hommikupäike paistab (eeldan, et) lastetubadesse, õhtupäike vanemate magamistuppa.

plaan: maja 2001-1

tsiteerin eelnevalt mainitud artiklist: "uued neofunktsionalistlikud eramud on eelkõige staatusesümbolid, désir-objektid, mille kaudu kujunev kõrgklass oma eristusi määratleb - sotsiaalse positsiooni tähistamise vahendid." ja tsiteerin mart kalmu artiklist "valged kastid - edu-eesti arhitektuur (maja 2003-4): "neofunktsionalismi puhtust ja moraalsust sümboliseeriv valge ja läbipaistev kast pakkus (...) ideaalkodu uue moodsa ja jõuka ühiskonna loojatele, edukatele eurooplastele eestis. siin ruumistuvad uue ühiskonna ideaalid."

foto: jk

tegelt neofunk või pigem mitmed neofunki lained või hoopis üks katkematu neofunki lainetus on eesti arhitektuuris liialt lai teema, et seda siin plogi-formaadis lahkama hakata.

foto: jk

minifunk: piirdeaed. taustal paistab muide teine urbel, lauri tee eramu nimelt.

foto: jk

foto: jk

lõige: eal 80 näituse kataloog "eramu"

pean olema aus: välisilmelt selle maja terrassi võrra paisutatud maht mulle eriti ei sümpatiseerigi. seeeest teised urbelid siin lähistel on ikka puhas elegants ja silmarõõm.

foto: jk

-

p.s. - a kui nüüd lõpuni aus olla, siis ma ei pea eriti õigeks ülalnähtud ja sellele stilistiliselt sarnanevate (urbeli) majade liigitamist neofunktsionalismi alla. läksin antud juhul lihtsalt vooluga kaasa, kuivõrd pikem ja sügavam mõtiskelu sel teemal nõuaks liigset ajude ragistamist. ja muide, varsti näitan tõelist urbeli neofunki!

p.p.s. - ma ei teagi, kumb on tüütavam: a) äraleierdatud neofunk igal nurgal või b) hoopis järjepidevad jutud sellest, kuidas neofunk on niivõrd äraleierdatud.

004: nähtamatud residentsid pirita teel

summary: two villas by emil urbel in pirita, tallinn. the first one is from late 1990's, with guest apartments, and is now used by the us embassy. the second building, standing on the neighboring site, is from early 2000's, already giving a good hint of urbel's 00's trademark style. the largely custom-built interior of the latter, designed by urbel's long-time colleague taso mähar, was destroyed by the new owner.

-

võin kihla vedada, et enamik inimesi, kes on kunagi sõitnud või sõidavad pidevalt mööda pirita teed, pole alljärgnevaid hooneid iialgi oma silmaga näinud.

tegemist on kahe üpris sarnase ilmega piraka residentsiga. need asuvad eesti näituste territooriumil: kui linna poolt tulla, siis vahetult pärast kõrghooneid ja lillepaviljoni ning vahetult enne ajaloomuuseumit, lavandil lasnamäe paeklindi jalami all. tegemist on nn neofunktsionalistlike majadega, mille välisviimistluseks pole küll kasutatud traditsioonilist valget krohvi, vaid hoopis punakaspruuni tellist. mõlema maja autoriks on emil urbel.

esimene neist pirita tee majadest valmis aastal 1998 ning see ehitati eesti näituste esindusmajana. aastal 2002 oli selle näol tegemist tallinna kõige kallima müügis oleva elamuga - tollal küsiti maja eest 20 miljonit krooni. pisike õhtulehe artiklike on siin. tsiteerin: "majas on hall ja bassein, kolm magamistuba, kolm vannituba, piljardi- ja jõusaal, raamatukogu ja salong."

tänapäeval asub siin usa saatkonna residents. turvamees, kes keelas mul maja pildistada, asub siin pildil hetkel veel vasakpoolseima ilupõõsakese taga.

foto: jk

maja on 840 ruutmeetrise üldpinnaga. siin esimene korrus. nagu näha, on maja suurt mahtu tugevasti liigendatud, nii on selle ette tekitatud mitmeid erineva iseloomuga õuesid.

plaan: eal 80 juubelinäituse kataloog "eramu"

ja teine korrus. toad reas nagu vangikongid.

plaan: eal 80 juubelinäituse kataloog "eramu"

maja kuulus eesti näituste direktorile, kes hiljem lasi samasse kõrvale ehitada enda eramu.

eelmisest veidi rahulikuma vormiga maja valmis aastal 2001, urbeli kaasautoriks siinkohal indrek erm. selles majas aimdub valem, mida urbel on hiljem oma eramajade juures korduvalt kasutanud: mahuliseks aktsendiks on paarikorruseline piklik tahukas, mille alumisel korrusel abiruumid jms, seejärel elutoa- ja köögi-söögikorrus, nende peal viimasel korrusel aga magamistoad. peamahust eendub pikk, poole madalam maht basseiniruumiga, maja ees laiub aga suur terrass.

foto: jk

lisafotosid urbeli kodukalt:

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

tsiteerin liina jänese artiklist ajakirja maja 2002-3 numbris: "planeeringus on samavõrra ruumikust kui lihtsust ja selgust: kolm korrust, neist esimesel eraldi köögiga "korter", kõrge õhuruumiga hall, mida palistab galerii, bassein, majaga liituv avar terrass. tohutu terrassipind vajas liigendamist - seda ilmestab garaažitasandit ja terrassi ühendav ramp, mida mööda mahub üles sõitma kas või mootorrattaga."

foto: jk

artiklikese lõpetuseks avaldab ta muide kahtlust, kas igapäevaelu suudab üldse niivõrd suure maja ära täita. ei oskagi midagi arvata, meil nt (eksperimentaalne!) neljatoaline üürikas on alla 50 ruudu, siin on aga pinda lausa 827 ruutmeetrit...

esimene korrus / ground floor

lisaks eraldi "korterile" siin ka klindi poole vaatav jõusaalina kasutatud (või ka tulevikus kasutatav) ruum.

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel


teine, peakorrus / first floor

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

kolmas korrus / second floor

plaan: http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

terrassi ilmestava rambi kohta niipalju, et juttu mootorrattast päris tõsiselt ei tasu võtta (olgugi et tellija vennal vist siiski motikas oli, millega ta põhimõtteliselt oleks võinud selle kaudu terrassile sõita). ramp asub siin põhimõtteliselt selleks, et terrass liiga tühjaks ei jääks. oli see nüüd urbeli nali või mine tea, aga vähemalt saab rambi kaudu terrassilt eesaeda ja vastupidi, ilma et peaks ümber nurga trepist minema.

hoone sisearhitektiks oli taso mähar, urbeli kauaaegne koostööpartner. miks "oli"? sest uus omanik otsustas kõik tehtu välja lõhkuda.

valmimisjärgselt:

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

ja 2010 sügisel:

foto: jk

puhas töö... välja on visatud kõik, mis vähegi võimalik.

foto: jk

foto: jk

kuid eks igas halvas on ka head: siin kivikesel varem istunud kangro kujuke on minema tassitud.

foto: jk

aed on kavas ümber ehitada: sopp kaotatakse, nii et müür hakkab järgima krundipiiri.

foto: jk

foto: jk

praegu veel vist avaneb nähtud majadest vaade merele (kui just puud lehes pole), kuid eesti näituste kindel soov näib olevat täita siinsete majade esine suur tühi plats kõrghoonetega, millega need, paar lähikonna rõvedat loss-eramut ning messihooned tunduksid lõpuks omas kohas kui täielikud võõrkehad. niisiis võib arvata, et küllap millalgi lähemas tulevikus on alljärgnev avar vaade muutunud ajalooks.

foto: jk