Kuvatud on postitused sildiga konkursitööd. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga konkursitööd. Kuva kõik postitused

143: Rakvere Linnametsa planeerimise võidutöö

In Short: Danish architect Peter Sand has won the international open competition for the Linnametsa residential quarter in Rakvere, Estonia. The competition, aimed at architects under 30, attracted only 9 entries. Below is the winning proposal, and a little interview with the author.




Rakvere Linnametsa rahvusvaheline konkurss sündis linna üldplaneeringus ettenähtud kavatsusest kujundada alast looduslähedane eramurajoon. Hetkel sellist eramutele planeeritud rajooni Rakveres pole. Alla 30-aastastele arhitektidele suunatud võistlusele esitati 9 projekti, võitjaks osutus ainuke osalenud välismaalane, taanlane Peter Sand.

Projektis pakutud planeeringuline lahendus ühest küljest lõhub piirkonna senist struktuuri, teisalt toob siia värskendavat mustrimuutust, mõjumata omati ebakohaselt. Planeeritud ala mõjub kui senise eramurajooni ja metsa vahelise puhvertsoonina. Järgnevalt töö selku ning pisike küsimustering projekti autoriga.

-

The approach of this proposal has been to develop a residential area with a strong connection to the context. By being located on the very edge, where the city and the forest merge together, there has been given a unique opportunity to make an area in the city and in the forest at the same time, with the advantages of both.

This proposal has a strong connection to the world in the forest. Pedestrian paths connect internally and externally, and they make new links and shortcuts to the rest of Rakvere. The new layout extends the borderline between the city and the forest and gives a shorter distance to the trees in the future. Green connections with paths are created in between the new building areas. The gardens are open to provide lots of light into homes. The green connections divide the site into six buildable areas that can work individually and also work together and the surrounding residential areas. Each area has its own access for heavy traffic and they are all dead ends, which means that nobody will pass through by car. That gives the quiet area a focus on light traffic with pedestrians and people on bikes that can easily pass.


It is not necessary to build all areas to get a functionally total layout of the site, which means that the areas can be built in the same speed as they are getting sold. The content of the areas are primarily houses for one or two families and small apartment buildings with up to four apartments as wished in the brief. All buildings have a private garden with easy and often direct access to the forest. Besides the homes a kindergarten and a community centre for the elderly are proposed, but it is important to point out that the suggested layout is so flexible that other divisions of plots can easily be made. This means that for example more or bigger public buildings can be adapted and the locations can be changed, too.


Children's playgrounds have been placed on the paths in the forest, but it is worth mentioning that the forest itself is the best playground you can get.


It is suggested that all buildings will be built of local wood. Wooden structure and facades give beauty and healthy buildings and they adapt visually in a great way into the surroundings. Wood is also very closely connected to the ambition of building this new area with a focus on sustainable solutions. Solar panels are integrated on roofs facing towards the sun and angled ideally for the local conditions to get the biggest effect. Rainwater is collected for being used as flushing in toilets. Heating pumps are installed in all buildings to generate heating in cold winters and to produce cooling in warm summers. Window positions are well thought out, and related to light, sun and air circulation.

-

Väike intervjuu projekti autoriga: | As a bonus, here's a short interview with the project's author, Peter Sand.


First of all I would like to ask how you came to know about the Rakvere competition. For some reason yours was the only one of the 9 entries coming from a foreign architect.

To start a little back in time I attended my first architectural competition seven years ago, and since then participations in architectural competitions have been a very important supplement to my professional development as an architect. Starting as a more or less random selection of competitions my choices are now much more systematized, where I am doing a weekly screening of the market to find new competitions, which can be interesting and especially fun for me to do.

During my studies I have had a primarily focus on the design of buildings, and due to that I have had a natural primary interest in competitions, where the aim has been to submit a proposal of a specific building. Lately my interest in large scale projects has grown, and it is a result of my daily challenges at Public Arkitekter, where I started working in February 2010. There my tasks have primarily been focused on projects within the scale of landscape and urban development, and as a result of that my interest in such projects has of course grown bigger. The competition in Rakvere is in many ways a result of the developments I have gone through, and it is therefore a logical and precise choice I did. To come back to what you actually asked about; I found the information about the competition on the website of The Union of Estonian Architects, and because the competition was not well published internationally, I saw it as an excellent opportunity to participate with the assumption that there would not be lots of international proposals. It turned out to be the true, and the result was my first winning proposal in an architectural competition.

Shortly after the competition in Rakvere I incidentally delivered another city planning competition proposal in Europan 11, which is a big European competition for architects under 40 years. At the moment I am doing two other city planning competitions in Scandinavia, and hopefully my luck from Rakvere will be brought to these three competitions!

It is now over 4 months since you were announced the winner of this competition. Have there already been any future plans or agreements with the clients, or is it too early to ask? Do you know if you’ll be included in the further processes of planning?

Unfortunately it is still too early to ask, because it is not decided yet if I will have any influence in the coming planning process.

Your winning proposal is conceptually very simple. Is this the result of something like an in-depth analysis or more of a ‘right feeling’ kind of thing?

From the very beginning it was my intention to make a conceptually simple project due to the fact that it was only allowed to submit two A1 boards. Actually my concept came up very fast, but lots of other solutions were thought out during the process. Though I kept coming back to my original idea, and fortunately others also found the proposal interesting.

Could you please tell me about your cooperation with the industrial designer Marcus Vagnby - how did it start, including how you received commissions for the villas in Bali, and how do an architect and an industrial designer work together on building projects?

Marcus and I have been friends since the age of seven or so, and we actually grew up on the same street. Today we are very close friends, and luckily we also share the passion for architecture and design. He graduated from the Danish School of Design, and afterwards he studied three years in Copenhagen at the Royal Academy of Fine Arts, School of Architecture, where I got my masters degree. Therefore it was very logic for us to do a collaboration within the fields of architecture and design, and we did our first competition proposal together back in 2004.

Since then lots of things have happened, we have done another six competitions together, and in 2009 we designed the two villas in Bali. Marcus’s parents live in Hong Kong, and through them he was introduced to a Chinese and French couple that lives in Hong Kong too. They wished to get help to the design of two summerhouses in Bali, and of course Marcus would like to come up with the designs. Marcus asked me for assistance, and together we came up with the design proposals. The process was very interesting, where we combined his background as an industrial designer and mine as an architect. The results were two throughout designed villas with lots of details and clear Scandinavian lines with a touch of the local Indonesian building tradition. At the moment one of the villas is under construction, and it is scheduled to be realized within the next half a year.

And to finish, here's a typical interview-question: who do you consider your mentors and greatest influences?

Oh, it is hard to say. I do not have any particular one, but every day I am reading lots of online news and articles about architecture, and that is where I get my primarily inspiration. Besides I read lots of magazines, and I am often to find at the architectural library in Copenhagen. Though, to point someone specific out I am at the moment very interested in Dutch city planning in general, and the Danish architectural office, Lundgaard & Tranberg, is always doing very interesting and beautiful buildings.


Aitäh! | Thank you, Peter!

141: Kaks projekti Rohuneeme urnimüüri konkursile

Summary: Two entries by young and promising architects Joel Kopli, Koit Ojaliiv and Juhan Rohtla (all working in different well-known offices) in the late 2010 competition for architects under 30 to design a columbarium in Rohuneeme cemetery in Viimsi parish near Tallinn. The first project, labelled "Dunes", received 2nd prize, while the other - "Green Square" - was honourably mentioned. (Winning entry can be seen here.) This was the first in a series of competitions for young architects organized by the Union of Estonian Architects in cooperation with municipal governments.

-

Jätkan EAL-i poolt ja Villem Tomiste initsiatiivil algatatud noorte arhitektide konkurssidele esitatud paremate tööde tutvustamist. Siinsed kaks võistlustööd on tehtud esimesele omataolisele, st alla 30 aastaste arhitektide omavahelisele mõõduvõtmisele, mis toimus 2010 lõpus ning eesmärgiks leida parim lahendus Rohuneeme kalmistu urnimüürile. Mõlema töö autorid on lootustandvad tüübid - Joel Kopli (kes töötab praegu Plussis), Koit Ojaliiv (töötab QP-s) ja Juhan Rohtla (töötab 3+1-s). Esimene projekt märgusõnaga "Luited" saavutas konkursil teise koha, sellele järgnev töö märgusõnaga "Roheline ruut" pälvis aga äramärkimise. Päris hea saavutus, arvestades et konkursile esitati tervelt 27 projekti. Kusjuures veidi kurb, et järgnevatele noorte arhitektide konkurssidele laekus millegipärast oluliselt vähem töid - Jääfestivali katusele 13 ja Rakvere Linnametsale vaid 9. Küllap on põhjuseid olnud mitmeid, igatahes loodan, et osavõturohkeid noortele suunatud konkursse tuleb veelgi, sest nagu seni toimunud (ja tegelt üldsegi mitte ainult noortele suunatud) konkurssidest näha - talenti jagub. Usun, et sellised kitsendusega, st suures osas oma jopede vahel toimuvad konkursid kasvatavad head loomingulist konkurentsi, pealegi annavad need võidutööde noortele autoritele hea elukooli projekti elluviimisel.

Niisiis, alljärgnevalt Rohuneeme kalmistu urnimüüri teise koha ning seejärel äramärkimise pälvinud töö. Muide konkursi võidutööd koos taustmaterjaliga meenuta siin.


Ettepanek loobub tsentraalsest planeeringust ideega tekitada hierarhiavabam territoorium, ja väärtustada olemasolevat kaunist maastikku. Surnuaia programm paikneb alal pigem risoomselt, paljandudes kohati luidetena, mille sisse paigutatakse urnimatused. Urnimüür on maastiku osa, mitte eraldi kehand. Surnuaiale tulija jaoks on keskpunkt see kalm, mille juurde kedagi mälestama tullakse, valitud matusekohtade ruumiliselt rõhutamine ei ole meie arvates vajalik.



Teed võivad olla tupikud ja kitsad, kuna tegemist on väikese surnuaiaga. Kalmistu maaalal võiks säilitada erinevad haljastused. Urnimüürid paiknevad vaheldumisi traditsiooniliste haudadega. Urnimüüri ees laieneb sillutatud ala lillede ja küünalde paigutamiseks. Urnimüüri vertikaalne osa valmistatakse valgetest väikesemõõdulistest terratso plaatidest.
 



Ala struktureerimiseks valitud puulehe motiiv aitab vältida nurgelisi vorme, samas võimaldab ala sama efektiivselt hauaplatsideks jagada kui ortogonaalne võrgustik. Maapinnale kukkunud puuleht on metafoor maaga üheks saamisest.



Žürii protokollist: "Napp töö. Tehislikku vähe. Asetuselt hea. Sobib metsa ja eespool asuva ortogonaalse surnuaia vahele vabaplaneeringuliseks üleminekuks. On olnud julgust välja pakkuda planeeringust täiesti erinev lahendus. Visuaalselt säilitab tühja maastiku, avatud, saab laieneda. Tekitab küsimuse, miks peab üldse kasutama betoonkasti maa sees. Veidi ülbe ja lohakas. Ruumiliselt elamustpakkuvat vähe. Ei täienda maastikku. Jääb keskkonnas nõrgaks, ebamääraseks. Visuaalselt tagasihoidlik. Alal jalutada keeruline, tekivad tupikud. Kõige reaalsemalt teostatav."



Samade autorite teine töö, märgusõnaks "Roheline ruut".

Mentaalne ruum. Antud töö eesmärgiks on püüelda abstraktse lihtsuse, geomeetrilise harmoonilisuse ning mõtteselguse poole. Planeeringu lahendus ei kanna ambitsiooni rõhutada planeerija artistlikust ega loodava ruumi edevust vaid teravustada fookus kalmistu külastajale kui ruumi lõpptarbijale. Oluliseks saab planeeringu puhastamine kõigest üleliigsest, lahenduse vaikuse poole püüdlemine, loomaks ruumi inimese mõtetele. Oluliseimaks aspektiks on külastaja enda puhas tunnetus, mõtted, emotsioonid, mälestused - füüsiline keskkond tema ümber kannab harmoonilise taustsüsteemi, toetava tasakaalupunkti rolli.



Ruutude omavaheline olemasolevatest telgedest tulenev pööratud paigutus annab selge vihje rotatsioonile, liikuvusele kui universumi olemuslikule nähtusele. Pidevalt transformeeruvas maailmas mõistame aja halastamatut tagasipöördumatust, hetke ning maise elu ajutisust.
Füüsiline ruum. Urnimüüride ala on paigutatud lähtuvalt planeeringuga ette nähtud kalmistuala keskele. Kaks omavahel nihkes olevat ruutu jagavad urnimüüride ala vajalikeks tsoonideks - kruusaga markeeritud jalakäijate ala ning muruga markeeritud "tähendusruum" mida võib kasutada ka tuhapuiste alana. Puhasruumi keskel paikneb lehtpuu. Mõlema ruudu välimises perimeetris kulgeb urnimüüride ala.



Urnimüüride ala piiritleb ülejäänud kalmistust mööda välimist ruutu kulgev uue planeeringuvisiooni ainus ruumiline element - hekk. Selline piiritlemine on kohale iseloomulik - kabeli siseruum on seinaga piiritletud välisruumist; vana kalmistu on kiviaiaga piiritletud uuest kalmistust; tee on piiritletud hekiga matmisalast; kogu kalmistu on välismaailmast piiritletud kivimüüriga jne. 

Urnimüüride ala tasapinnaline iseloom tuleneb soovist kalmistu alal mitte liialt domineerida vaid pigem sulanduda tasase loomuga maastikku. 

Tehases valmismoodulina valmistatud urnimüür on asetatud maksimaalselt maa sisse jättes nähtavaks vaid individuaalselt kujundatud erineva paksusega ning kuldlõikelise plaaniga graniidist hauaplaadi ning seda raamiva heleda 50mm laiuse betoonraami. Urnikambrid on omavahel ühendatud õhuavadega ning isetuulduvad.



Urnimüüriga markeeritud aladele on nähtud ette ka mälestustahvlite paigaldamise võimalus urnimüüride jätkukohtades. Samuti on võimalik urne matta otse pinnasesse (matmisel laieneb graniitplaadi laius 1 meetrini). Urnikambreid on kokku 360 tk.

Žürii arvas projektist nii: "Lihtne ja elegantne lahendus. Meeldiv olemasoleva planeeringu edasiarendus. Reaalselt teostatav. Puudub sära ja meeldejääv idee mis viiks võidule. Puud on uuenduslikkus."

140: Pärnu Jääfestivali kergkatuse konkursi võidutöö

Summary: Winning entry in the late 2010 competition for a lightweight canopy to be used during Pärnu Ice Festival in Feb 2011. The open competition was aimed at young architects under 30. Initiated by the Union of Estonian Architects, the competition was already the second of this kind. The winning entry labelled "House Music" was submitted by Liisi Vähi. Due to an extremely tight schedule, the project wasn't realized in time and is now planned for the next festival in early 2012.

-

2010 lõpus toimus järjekordne konkurss noortele, alla 30 aastastele arhitektidele, mille eesmärgiks oli leida parim lahendus Pärnu Jääfestivali ajaks püstitatavatele kergkkonstruktsioonis varikatustele. Suvepealinnana tuntud Pärnu jaoks on Jääfestival heaks võimaluseks end teisest, imagoloogiliselt vähemtuntud küljest näidata, tekitades linnasüdamesse ka lumistes tingimustes kihava melu koos kõige selle juurde kuuluvaga. Varikatusest pidi saama festivali kese, mille varjus korraldada kontserte, tantsuõhtuid, töötube, vaadata filme ja näitusi, süüa-juua ning mis kaitseks ilmastikuolude eest. Jääfestival toimus 2011 veebruaris, pärast seda oli plaanis kergkatust kasutada suvel Pärnu Veefestivalil Vallikäärus.

13st osalenud võistlustööst valiti žürii poolt parimaks Liisi Vähi projekt märksõnaga "Majamuusika". Konkursijärgselt vaat et reaktiivkiirusel valmima pidanud projekt jäi, tõsi küll, planeeritud ajaks valmimata, kuid on lootust, et teostatud tööd näeb siiski juba järgmisel, 2012 aasta festivalil. Mis põhjustel asi realiseerimata jäi, sellest loe allpool.

Tutvugem kõigepealt tööga:



Alad: Festivali funktsioonid on jaotatud erinevate varjualuste alla. Rüütli tänaval paiknevad laada ja töötubade alad. Hommiku ja Pühavaimu tänaval kohvikute alad.



Inspiratsioon: Varikatus lähtub klassikalisest hoone siluetist, mis on samas omane ka üritustelkide tüüpkarkassile. Tavapärast siluetti liigendades tekib rütm, tänu millele saavad nii plaan kui maht lookleva iseloomu.



Funktsionaalne põhimõte: Tänavale loomulikult paigutuva karkassi peal paikneb varikatuse kattematerjal, mis katab konstruktsiooni nagu nahk, ebasümmeetrilisena lähtudes funktsioonidest ja ümbritsevast.



Konstruktsioon: Karkassi algelemendi ülaosa on 45' nurga all. Ühiku laiused on 3-3,5 meetrit, 0,5 m sammuga. Karkassi üksused kinnituvad maapealsele karkassile, üksuste vahele paigutatakse jäigastavad elemendid. Karkassi katab ilmastikukindel PVC kangas.




Keskkond: Loodav keskkond on inimsõbralik ja loomulik, olles samal ajal mänguline ja kutsudes sündmustest osa saama, jättes siiski inimesele vabaduse valida.



-

Žürii hinnangul oli valitud võidutöö konstruktsioonilt kõige realistlikum, samas variatsiooniderohke ning kenasti linnaruumi sobituv. Positiivsena toodi veel välja, et pakutud lahendus ei sulge tänavat tervikuna, jättes liikumisruumi liiklejaile, samas kattes ja kaitstes kohvikulisi ja müügipunkte. Mängulisust lisab tööle orgaaniline vorm ning võimalus mängida laiuse ja valgusega. Žürii esimehe Peeter Pere hinnangut saab lugeda Sirbi artiklist.




Esitasin Liisile paar küsimust:

JK: Peeter Pere ütles Märzis toimunud auhindamistseremoonial, et antud konkurss on arhitektile tõenäoliselt kõige kiirem võimalus saada oma projekt realiseeritud. Konkursi tulemused selgusid detsembris 2010, festival toimus juba veebruaris. Sinu võidutöö aga jäigi valmimata. Mis juhtus?

LV: Idee projekti kiirest teostumisest oli üllas, kuid ajagraafik oli vast liigagi tihe. Peamine põhjus miks projekt talvel realiseerimata jäi, oli napp eelarve. Etteantud summa piires ja vajalikus mahus ei olnud lihtsalt võimalik varikatuseid püstitada. Seega selle asemel, et teha valmis vaid osa asjast, otsustati asuda pigem ressursse koguma ning teostada projekt järgmiseks festivaliks talvel 2012. Loodetavasti on üritus nüüd juba tuntust kogunud ja huvitatud sponsoreid leidub enam, ning varikatuseid saab näha juba järgmine talv. Töö selle nimel käib.

JK: Kergkatuste eelarve oli äärmiselt väike (keegi osaleja lausa küsis, ega korraldajad ometi üht nulli ära ei unustanud). Sinu tööd pidas žürii konstruktsioonilt kõige realistlikumaks (eeldan, et antud juhul realistlik = võimalikult odav). Kuidas sa oma lahenduseni jõudsid? Kas lõid tööd tehes järjepidevalt potentsiaalset maksumust kokku, et eelarve lõhki ei läheks? Või lähtusid pigem kõhutundest ja eeldusest, et ega antud summaga nagunii välja ei tule?

LV: Minu töö oli realistlik seetõttu, et tegemist oli sisuliselt ainukese lahendusega, mis talvistes tingimustes lumekoormusele vastu peaks. Eelarve osas julgen arvata, et konkursiprojektid omavahel väga ei erine. Projekti eelarve tundus algusest peale väike, kuid konkursitööd tehes lähtusin eelkõige sisulisest poolest ja kontrollisin, et lahenduses praktiline ja esteetiline külg rahalises mõttes tasakaalus oleksid.

JK: Viimasel ajal on installatiivne kunst / ajutine arhitektuur (jääfestari katus liigitub justkui mõlema alla) erialaringkondades suht palju kõlapinda pälvinud, seda nii Objekt nr 2011, Lift11 kui Põhuteatri valguses. Milline on sinu suhe installatiivse kunsti / ajutise arhitektuuriga?

LV: Ajutine arhitetuur või installatiivne kunst tundub arhitekti jaoks väga huvitav ja mitmekülgne valdkond, kuna seal saab igas arhitektis peituvat 'kunsti tegemise vajadust' ausamalt välja elada ja tavapärasemast julgemaid ideid teostada. Vähemtähtis ei ole võimalus saada üsna kiiresti osa publiku vahetutest reaktsioonidest. On suurepärane, et on tekkinud võimalused taolisi projekte ellu viia, kuid ma ise ei ole veel jõudnud neis nii palju kaasa lüüa kui sooviksin.

Aitäh, Liisi!


P.S. - Teisi konkursile esitatud töid saab näha siin, lisa konkursi tausta jm kohta saab lugeda siin

138: airBaltic City projekt

Summary: Competition entry for the new airBaltic terminal in Riga airport, conceived by ÖÖ-ÖÖ architects Lembit-Kaur Stöör & Ülo-Tarmo Stöör with Kalle Komissarov. The Stöör brothers are also behind the Estonian embassy project in Riga. More about the terminal below.

-

Juba 2010 lõpus päädima pidanud Riia lennujaama uue airBaltic terminali konkurss pole minu arusaamist mööda tegelikult siiamaani ametlikult lõppenud - võitjat pole tänaseni välja kuulutatud. Vaatamata riigi toetusele hiigelkahjumit tootma hakanud firmal pole järelikult jagunud aega või mahti sellise marginaaliaga tegelemiseks. Uue terminali konkurss oli igatahes küllaltki suurejooneline: kandideerima esitati 125 projekti 70st riigist. Vähemalt üks neist saabus naabrite pealinna ka Eestist - töö autoriteks siin juba ühe Riia-projektiga esindatud Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stöör koos Kalle Komissaroviga.

Kaur rääkis projekti kohta nõnda: "Meil oli selline linna idee, et kui lennujaamas on kõvasti passimist, siis võiks seda rikastada rohkemate funktsioonidega, kui lihtsalt kaubandus (prognoos või statistika Riias oli nii, et suurem osa passib 4h ja järgmine suurem grupp 7h). Ise arvan, et oleks pidanud rohkem panema rõhku värvilistele piltidele (ajapuudusest tingituna jäi sisemaailma kajastamine kasinaks), aga projekti ideega jäin ise rahule. Seda konkut oli mõnus teha, sest sai ka lennujaamadest rohkem teada. Olen neis küll palju viibinud, aga mitte teadlikult analüüsinud."

Tutvugem tööga:


airBaltic Passenger Terminal Architectural Ideas Contest



Introduction

The new airBaltic Passenger Terminal at Riga Airport will be the gateway to Latvia and the city of Riga, a place of arriving and departing. It must be important that public buildings where a large number of people find their way in an environment that makes the complexities of modern travel easy to understand, with invisible, but highly functional back-up systems, provide a service to the highest international standards. Airport is the gateway to our global open world that should be enjoyed and celebrated as great public space, a peoples place.

Unique Identity + Iconic design

Our aim has been to capture the unique potential of Riga airport and to reflect its character in the design to create an iconic architectural statement. We have taken the image of a new city as the main design focus, to give the terminal a clear and iconic form. Approaching the terminal by plane one first sees the dynamic roof, which works as a 5th facade. It resembles a small dense European city, with high quality modern design outlook. In the dark the roof glows and illuminates the space between volumes. Approaching the terminal from landside, the visitor is welcomed by the iconic skyline of airBaltic City. The Departure and Arrivals kerb is lifted so that visitor can access directly to concourse level.



The space is covered by 10 a meter high roof, which creates an elegant first emotion. The main volume of the building and gate lounge wings are kept low and neutral so that the perimeter has a fully glazed facade oh clear high-performance glass. Airside space (lobby / retail and food area) is given the most attention by making it memorable through spatial and functional features. The flock of different volumes gives the space original identity. Commercial Facilities have been mixed with extra functions and themes, which help to memorize the terminal interior space and give it an intimate scale.

Urban Concept

The airBaltic City seeks to create an area of many different spatial environments that are unified into one. The new terminal is a small complete city in itself, giving an almost urban feel with the multitude of spatial and functional amenities. It gives a new dynamic dimension to airBaltic corporate identity.



Design principles

The new terminal design proposal meets airBaltic’s strategy for creating an efficient hub at the Riga International Airport. The new terminal provides for an efficient flow of passengers through the building and adequate processing facilities for each type of airBaltic passenger passing through the airport. Our aim has been to provide quick, simple and intuitive passenger flows for airBaltic in order to support the minimum connection time requirements needed to maintain its hub operation. The new terminal concept provides also an efficient flow of baggage through the building and adequate processing facilities. Our design proposal provides an efficient flow of private, taxi and public transport vehicles on the landside and adequate road access, also kerb and car park facilities for the origin / destination peak hour passenger vehicle movements. All additional restrictions in the competition brief have been taken into utmost consideration. Terminal and a pron layout can easily expanded in phases over time.






Key Functional Objectives
  • Convenient, safe and technically advanced
  • Flexibility in operation
  • First class design standards for all passengers
  • Optimized operational opportunities
  • Quick to build, value for money
  • Sustainable
  • Flexibility for future growth






The Building Section

For low cost, fast track construction and in consideration of the soil conditions no basements have been planned. The section of the terminal is optimized to both minimum and required clearances. From the ground level with an airside road clearance of 4.2 meters we established the principal concourse level at 5 meters and arrival corridor at 8 meters. Below the concourse level, space accommodates baggage systems, storage and service roads. Our design proposal provides a solution to accommodate modern baggage system that is efficient and effective. The height of the building takes into consideration the 30 meters height limit above ground level. The height of the terminal building including piers does not prevent a clear line of sight of the taxiway and runway surfaces from the existing Air Traffic Control Towers. The extending volumes that project itself through roof will suite spaces required for low energy displacement systems and smoke reservoirs. The load baring structure of terminal is designed in steel and concrete- main construction feature is the 10m grid from slender steel columns.




Technical data

Ground floor:
Baggage - 15084

Non-Schengen bus departure - 3000

Non-Schengen bus arrival - 1000

Schengen bus departure - 2100


First floor:

Schengen departure gate - 4500

Non-Schengen departure gate + outbound immigr. 6948

Non-Schengen security and immigr. arrival 2439

Non-Schengen baggage reclaim + customs 1313

Schengen baggage reclaim + customs 1313

airBaltic City = departure lounge 11500

Boardingbass and security 660

Departure and arrivals hall 2827

Landside commercial facilities 900

Airside/Landside technical rooms 420

Airline Offices + technical rooms 670

CT screening for out of gauge baggage and
baggage security screening 500
Check-in support 15

Check-in 85

Airline ticketing 30

Baggage service office 15


2nd floor:
Schengen arrival bridge 1450
Non-Schengen arrival bridge 1250

Office 1320

Landside commercial area 1320


Total gross area 60659

Building height: max 30m, piers 13m
Car parking: 1300 spaces in total, which consists of Short Stay (320)
and Long Stay (980)

131: Võiduprojekt Eesti saatkonnale Riias

Summary: Winning entry in the early 2008 competition for the new Estonian embassy building in Riga. The design was conceived by ÖÖ-ÖÖ Architects - brothers Lembit-Kaur Stöör & Ülo-Tarmo Stöör, with Heidi Urb as consultant. Planned in the most unfortunate time - right before the recession hit hard - the project is yet to be realised.

-

2008 veebruari esimesel päeval kuulutati Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis välja Riia uue saatkonnahoone arhitektuurikonkursi tulemused. Suht võimas võidupreemia - 300 000 eek - anti Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stöörile ning tööprotsessis konsultandina osalenud Heidi Urbile. Toona kõlasid lootused, et hoone võiks juba 2 aastaga valmida. Paraku olid need ennatlikud, sest just siis hakkas majandus alla käima ning nüüdki - enam kui 3 aastat pärast konkurssi - pole palju lootust, et Eesti arhitektid võiksid oma hoone lähiajal püsti panna. Meenutuseks siinkohal, et kord varemgi, antud konkursist täpselt 70 aastat varem, on Eesti riik üritanud Riiga oma saatkonda püstitada, kuid Erich Jacoby ja Hermann Bergi võiduprojekt jäi toona realiseerimata. Loodetavasti jõutakse nüüd plaanidega ikkagi kaugemale, olgugi et suure hilinemisega.

Pakun alljärgnevalt võiduprojekti seletuskirja ning visuaalset materjali. Kõigi eelduste kohaselt lisandub sellele lähiajal väike intervjuukene vähemalt ühe autoriga, põhiteemaks just saatkonnahoone projekt, kuid võib-olla ka miskit muud. Nii et stay tuned!




Situatsioon:

Kavandatav saatkonnahoone asub Riia kesklinnas miljööväärtuslikus piirkonnas. Krunt jääb magistraaltänavate vahelisse kvartalisse, Ausekla ja Vidus tänava nurgale. Riiale omaselt on saatkonna krundi lähiümbrus hoonestatud esinduslike eluhoonetega, mis paiknevad tänavate suhtes perimetraalselt. Krunt on ristkülikukujuline tasane plats, pikema küljega põhja-lõuna suunaline. Olemasolev haljastus krundil likvideeritakse.


Paar vaadet krundile 2008 aprillist. | A couple of bad shots of the embassy site from april 2008.

foto: jk


foto: jk


foto: jk


foto: jk


foto: jk


Idee:

Saatkonnahoone linnaehituslik idee on lõpetada kvartal, täita tühimik. Eesmärk on tekitada maht, mis ühest küljest harmoneerub olemasoleva hoonestusega, teisalt aga rikastab tänavaruumi, lisab uusi ruumilisi nüansse. Riia kesklinna ajalooline hoonestus on allutatud väga kindlatele lihtsatele põhimõtetele: ühtsed karniiside kõrgused, kohustuslik ehitusjoon ja isegi materjalide valik. Sellest hoolimata on majad väga eriilmelised. Varasemal ajal ehitatud majades väljendub see detailis ja dekooris, katustes ja nurgatornides. Igast hoonest hoomab selget, ajastuvaimust kantud väljendusrikkust.

Sellest vaimsusest on kantud saatkonnahoone kavand. Peamised märksõnad hoone kavandamisel on:

- keskkonnatundlikkus
- mahu omanäolisus

- tundlik ja kaasaegne detaili ja matejali käsitlus




Keskkonnatundlikkus väljendub hoone mahu sobitamises kvartalisse nii, et see ei lõhuks kvartali struktuuri, ei tükiks liialt esile, ega rikuks tänavaruumi nii sujuvat kulgevust. Hoone on näoga pööratud Ausekla tänava poole.
| The embassy is fitted into the existing built environment to fill the gap in the corner and complete the city block.



Red dashed-line is marking the building front. Curved first floor is pushed back to enlarge the sidewalk. The idea was to have some extra space in front of the embassy. It points out the importance of the building and creates a solemn aura. Between the roof cornice, which follows the building front (building-line), and the arc on the ground is a curved surface. As a result, there is a small “urban-plaza” like sidewalk in front of the building. The front wall arises over the street working at the same time as a shelter for entrance. The volume itself has a strong character.

Ülaloleval skeemil on näha mahu tekitamise loogika. Vasakul on tänane olukord, tänav koos punase joonega, mis järgib hoonefronti. Tänavaruumi rikastamiseks ja mahu omanäolisuse tekitamiseks on tänava tasapinnas kavandatud nõgus maht (kaar nihkub punasest joonest tagasi max 4m). Hoone kõrgub laiendatud tänavaruumi kohale, karniisi joones ühtides tänava punase joonega.



Saatkonna ulatuses on tänavaruum saanud veidi eriskummalise ruumilise lahenduse. Hoone kaardub konsoolsena tänava kohale. Ausekla tänava osas kujundatakse majaesine väikeseks väljakuks. Tänavat katab sillutis, puid ümbritsevad terasrestid ja turvalisuse huvides lisatakse kaitsepollarid, millest osa on valgustid tänava tasapinna valgustamiseks. Maja ette paigaldatakse linnamööblit. Aeda piiravale klaasist piirdele trükitakse Eestit puudutavat infot, samuti võib tekitada klaasi taha näitust tänaval jne.



The facade material is blackish-brown brick. Brick is a traditional building material in both countries, Latvia and Estonia.

Hoone viimistlusmaterjaliks on Riiale väga omane tellis. Hoone kaarduva seina teostamine tellisseinana loob astmeliselt väljapoole laotuna põneva detailiga struktuuri. Esimesel kahel korrusel on tellisseinas korrapärase mustriga valgusavad, mis pimedas töötavad seest välja, aktiveerides öist tänavaruumi. Päevasel ajal tekib siseruumides õrn valgusmäng. Inimesed teiselpool seina mõjuvad kui varjud.



Saatkonna krundi lõunakülge jääv aed ja lipuväljak on tõstetud tänava tasapinnast kõrgemale, et rõhutada selle ruumi selget erilisust. Aeda ja tänavat eraldab 1m kõrgune müür, mis rõhutab kaare kulgu tänaval ja seob aia ja lipuväljaku hoonega üheks tervikuks.



Saatkonnahoone:

Hoone ruumiprogrammi paigutamisel on võetud aluseks lähteülesandes etteantud jaotus. Hoone esimesel korrusel paikneb konsulaat, saatkonna ja esindusruumide fuajee ning osa esindusruume (saal, salongid). Esindusruumid on ühenduses aia ja lipuväljakuga. Peamised vertikaalsed liikumisteed hoones on lift, kinnine trepikoda ja esindusruume ning saatkonda ühendav lahtine trepp. 2. korrusel asuvad ülejäänud esindusruumid. Raamatukogu ja nõupidamiste ruum on 1. korruse esindusruumidega seotud õhuruumide ja trepiga. Suuremate vastuvõttude ajal saab ruumid avada ja moodustub kahel tasapinnal kasutatav ühine ruum. Nõupidamiste ruumi kõrval on välisterrass.




Vidus tänava poolses osas on 2. ja 3. korruse vahele paigutatud tehniline abiruum ventilatsioonile.

3. korrusel asub saatkond. Suursaadiku kabinet, nõupidamiste ruum on vaateliselt seotud aia ja lipuväljakuga, asudes hoone otsas. Sekretär asub hoone keskel vahetult trepi ja lifti läheduses. Saatkonnast esindusruumide kaudu fuajeese minev osaliselt lahtine trepp on kasutatav saatkonna teise evakuatsioonitrepina, tulekahju korral eraldatatakse trepp tuletõkkekardinatega eraldi tsooniks. Lisaks on treppi ümbritsevatesse avatud ruumidesse paigaldatud sprinklerid. Lisaks kasutavad saatkonna töötajad seda treppi liikudes raamatukokku või vastuvõttudele. Suurem osa kabinettidest asub hoone teises pooles. 3. ja 4. korruse saatkonna osa on omavahel ühendatud lahtise trepiga, et tagada töötajatele mugavam liikumine erinevate korruste vahel. Lisaks kabinettidele on selles tiivas ladu, server ja arhiiv.



4. korruselt on võimalik minna kõrvalolevat maja plokeeriva osa katusele, kus on väike terrass. Hoone lõunapoolses osas on kaks väiksemat korterit, spordisaal, saun.



5. korrusel on residents ja suurem korter. Mõlemale on antud keskne aatrium välisõhus, mis toob lisavalgust korterisse ning lisaks toimib nagu elamine ümber keskse õue.



Hoone parkimine on lahendatud keldrikorrusel. 12 autot on garaažis, 4 õues. Pääs krundile toimib Vidus tänavalt läbi kangialuse. Lisaks parkimisele on keldris ka prügi ja ladu.



Materjalid:

Hoone kandekonstruktsioon on raudbetoon. Fassaadimaterjaliks on mustjaspruun klinkertellis. Kaarduvas fassaadiosas on tellissein iseennast kandev, sisemine osa on samuti tellisest, et tuleks välja tellisest kumera pinna struktuur ja faktuur. Fassaaditoon harmoneerub akende klaasidega, mis mõjub tumedana, tõstes esile hoone mahu.










Aeda ja lipuväljakut ümbritsev piirdeaed on tehtud metallkonstruktsioonis, pinnana katab seinu paks karastatud klaas. Ausekla tänava poolses aianurgas on piirdeaia klaasile trükitud Eesti kaart ja Eestit tutvustav tekst.
Sisekujunduses valitsevad soojad, looduslikud materjalid.


Haljastus:

Krundi lõunaosas on lipuväljak-aed. Väljaku põrand, mis tõuseb tänava suunas astmeliselt lippudeni on kaetud sillutisega. Haljastatud osa liigub sillutisega kaasa. Aia osas on 6 kaske. Maapinnale on külvatud erinevaid kõrrelisi ja murupindu.



.