046: reklaam arhitektuuriväljaandes anno 1934

olen kindel, et ma pole ainuke pedant, kes osasid erialaseid ajakirju puhtalt seetõttu boikoteerib, et need kohati lausa kolmandikus osas reklaamist koosnevad.

eriti nõme on see, kui kõik reklaamlehed on koondatud väljaande algusesse. nii võib mõnikord kümnete ja kümnete lehekülgede kaupa üha edasi hüpata, enne kui lõpuks juhtkirja või sisukorrani jõutakse. esmalt paksuna tundund ajakirjast on selleks ajaks järele jäänud vaid õhuke vihik... pisut meeldivama variandina on reklaamid kuhjatud väljaande lõppu: lapates-lugedes jääb mulje, et veel tükiks ajaks jagub avastamisrõõmu, kuni hetkeni, mil saabuvad need neetud reklaamid. 20 lehekülge põmst tühja, kuid vähemalt nii saab oodatust varem uue ajakirja kallale asuda.

kõige nõmedam on aga see, kui reklaamid asuvad hajali terve ajakirja ulatuses... silmadel hakkab valus.

mida ma öelda tahan: reklaamid enamasti suht imevad. ja mitte aint ajakirjanduses. jah, ma tean-tean, et paljud ajakirjad vaid reklaamituludest elatuvadki, kuid pinda käivad need sellegipoolest. enamasti vast põhjusel, et need üritavad räigelt tähelepanu äratada ning üksteist oma efektsuse ja kirevusega üle trumbata, näida isegi olulisemana, kui väljaande sisuline pool.

siinkohal tahaksin tuua kirjeldatule vastukaaluks midagi hoopis positiivsemat, nimelt valiku ülimalt sümpaatsetest reklaamidest 1934 avaldatud "eesti arkitektide almanakist". tegemist pole küll otseselt ajakirja, vaid aastaraamatu formaadiga, millisest ulatuslikud reklaampinnad pole kadunud tänapäevalgi. antud väljaandes on must-valged, minimalistlikult ja ratsionaalselt lahendatud ning seeläbi igati väärikalt mõjuvad reklaamid paigutatud teose lõppu.

skännisin mõned huvipakkuvamad:







"esile tuleb tõsta eduard taska töökoja toodete tehnilise teostuse korrektsust, mis viisid nahakunsti eesti tolleaegse tarbekunsti esirinda ja äratasid tähelepanu ka euroopas." loe lähemalt siit.



richard wunderlich oli kolmekümnendail meie mööblidisaini absoluutne tipp. tema loominguks on näiteks kadrioru kantseleihoone [st presidendilossi] koosolekute saali mööbel.





austin 7 nippy.
siuksega pätsi-aegses tallinnas ringi kimada oleks old ikka päris äge.




- - - - - - --- -- -- - ----



kolmekümnendatest veel nii palju, et täiendasin olulise infoga ühte varasemat postitust. soovitan pilgu peale visata eriti neil, kes on pidand, peavad lähimas tulevikus või peavad kunagi-millalgi tegema kalmu 20. sajandi eesti arhitektuuri eksamit ning seepärast ammutama teadmisi tema suurteosest.

045: kiosk kompassi väljakul

tallinna linnapilti on aegade jooksul ilmestanud mitmed küllaltki huvitava disainiga kioskid. kunagi üheksakümnendail projekteeris terve rodu eesti tuntumaid arhitekte, teiste seas nt alver ja trummal, eek ja mutso, leonhard lapin jt, pisikesi müügipunkte, millest tänaseni püsib omal kohal vaid väike hulk. üheks selliseks on kompassi väljakul 1996 valmind putka, mille disaini autoriks arhitekt vilen künnapu.

üllataval kombel pole seda siiani eemaldatud, küll aga ümber tõstetud ning kahetsusväärsel kombel ka ümber ehitatud. täna näeb kiosk välja selline:

foto: jk


nagu öeldud, kioski praegune asetus ega väljanägemine ei vasta enam algselt planeeritule:

"kioski arhitektoonikat on vaadeldud koos taustaga, st tohutu halli majamürakaga, milles paikneb kunstiakadeemia ühiselamu. suur perforeeritud terasplaat (8 x 4 m) moodustab nüüd osa tuimast fassaadist ning on ühtlasi projekti autori hommage kunstiakadeemiale, millega on seotud tema kõige soojemad noorusmälestused. ekraani valgustavad öösel kaks 1000w prožektorit. ekraan kannab klaasist katust, mis katab müügiletti ning on ühtlasi päikesevarjuks. objekti materjalideks on ehe teras ja klaas." (tutvustus raamatust "künnapu & padrik: valitud töid" tallinn, 1999)

ma isegi ähmaselt mäletan aega, mil kiosk seisis g9 majaga paralleelselt. kas seda kunagi ka mainitud prožektoritega valgustati, ei tea öelda... carl-dag küsis kommides õigustatud küsimuse putkat ekraaniga ühendava profiilplekist katuse kohta, ja tõesti, see ongi ümberehituse tulemus. algselt, nagu ka ülal kirjeldatud, kandis see hoopis elegantsemat klaasist katust, mis ulatus ekraani servadeni (nagu näha alloleval plaanil). jääb selgusetuks, miks see välja on vahetatud...

plaan: "künnapu & padrik: valitud töid"


(^ see plaanil mainitud "park" on küll õieti sillutatud ala mõne puuga...)

mis põhjusel on putka ümber tõstetud, peamise fassaadiga maneeži tn poole? kipun arvama, et "päikesevarjuna" mõeldud perforeeritud terasplaat siiski oma eesmärki ei täitnud ning algselt otse lõunasse suunatud putka kuumenes koos oma [vägagi naljaka] tootevalikuga üle. kuid muidugi, kui kellelgi on teada n-ö ametlik põhjus, võib mind sellest teavitada.

foto: jk


kioski praegust väljanägemist ma kritiseerima ei hakka. tehku seda mõni... kriitik.

foto: jk

044: kolhoosi „rahva võit” kauplus mustamäel

siin veel üks huvipakkuv meeli truu projekt seitsmekümnendate algusest. tegemist on kolhoosi „rahva võit” lille- ja juurviljakauplusega, mis oma arhitektuurilt on mitmeti sarnane eelnevalt tutvustatud klubihoonega lohusalus. ka siin pidi fassaadimaterjaliks saama punane vuugitud tellis, uksed ja aknaraamid kavatseti värvida valgeks. plaanis tuleb taas mängu võrdkülgne kuusnurk, nn mesitaru motiiv, antud juhul küll pisut vähem ilmekana. mulle teadmata põhjustel jäi ka see projekt kahjuks realiseerimata...

järgneb ajakirja "ehitus ja arhitektuur" 1971-1 numbris ilmund kaljo vanaselja kirjutatud artikkel-seletuskiri.

"kaupluse asukohaks on määratud 5- ja 9-korruselise elamuga kahest küljest piiratud kolmnurkne maaala mustamäe tee ääres, mis suurel määral tingis hoone mahulise lahenduse.

peasisspääs kauplusse on mustamäe teelt, personali sissepääs, sissesõit majandusõue ja parkimisplats on 9-korruselise elamu pool. taaralattu, kauba vastuvõturuumi soojasõlme ja konteinerite ruumi pääseb tellismüüriga piiratud majandusõuest. kaupluse ümbrus heakorrastatakse ja haljastatakse kooskõlas mustamäe v mikrorajooni haljastusprojektiga."

skännitud foto: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"kauplus on kellerdamata ühekorruseline hoone, milles on kaks müügikohta lillede ja kaks juurvilja müümiseks. tehnoloogiast lähtudes on müügisaal projekteeritud kahe abiruumide grupi vahele. kõikidesse ladudesse, pakkimisruumidesse ja müügisaali pääseb kauba vastuvõturuumist. vitriinide ja lettidega piiratud kuusnurkne müügisaal on kolmest küljest suletud seintega; kahes küljes asuvad taskud müügikohtadega, tänavapoolses küljes aga kahelt poolt vaadeldavad vitriinid ning ostjate sissepääs."

plaanilt meenutab projekt suurt räiget ämblikku.

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"kaupluse kõrvalruume valgustatakse katuseakendega.

sise- ja välisseinad laotakse punastest fassaaditellistest ja vuugitakse, katuslae ruberoidkate kaetakse alumiiniumvärviga, karniisid, aknad ja uksed valge õlivärviga. põrandad on valge terratsoviimistlusega, personaliruumides aga kaetud valge likoliidiga. laed peitsitakse hallikaspruuniks ja lakitakse.

kaupluse kubatuur on 3013 m³, kasulik pind 698 m².

projekti autor on arhitekt meeli truu."

043: kalurikolhoosi „nord” kontori- ja klubihoone lohusalus

selle plogi üheks kannustavaks ideeks ning peamiseks motiiviks on püüe eesti nõukogude-aegset arhitektuuri mingil määral rehabiliteerida ning populariseerida. enne kui hilja, enne kui mõni türapea à la rein lang või peeter rebane või mõni siuke jobu (veel) suuremat pahandust jõuab teha.

postituste laviin rohkete piltide ja kirjeldustega meie fantastiliselt lahedast nõuka-aegsest kolhoosi- jms arhitektuurist tuleb pärast 2009 suve, praegusel hetkel aga leppigem ennekõike pätsatud materjaliga vanadest väljaannetest, seejuures selliste hoonetega, mis kunagi ilmavalgust ei näinudki...

järgneb ajakirja "ehitus ja arhitektuur" 1971-1 numbris ilmund artikli "projekteerimise instituudi „eke projekt” uusi töid" sõna-sõnaline refereering. erialaselt kuivas keeles artikli autoriks on kaljo vanaselja, tutvustatavaks projektiks paraku ehitamata jäänd kalurikolhoosi „nord” kontori- ja klubihoone... projekti autori jätan praegu meelega mainimata. näri läbi.


--- --- ---


"hoone asukohaks on valitud harju rajooni lohusalu poolsaare lahepere lahe poolne kõrge lõunakallas. lauge ja lage, ainult üksikute suurte rändrahnudega kaetud mäeseljak, mille kaheastmeliselt merre laskuvale järsule lõunaküljele ehitatakse kontor-klubi, suleb vaatevälja kirdest ja põhjast. läänest piirab hooneid männimets. ida ja lõuna suunas avaneb vaade merele."

skännitud foto: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"maastiku omapära säilitamiseks on ehitis projekteeritud ühekorruselisena, kusjuures kompleksi vertikaalseks dominandiks on klubisaali, lava vestibüüli ja fuajee puitkandjatega kate. konfiguratsioon kasvab välja hoone mahulise dominandi - klubisaali - kuusnurksest plaanilahendusest ja taotlusest, et kõikide ruumide aknad ja klaasist suveuksed oleksid suunatud lõunasse, avades vaate merele. arvestades seda, et klubi asub looduslikult kaunis suvitusrajoonis, on selle teenindamine (lavadekoratsioonide vedu, baari varustamine) ja katlamaja tuha- ning küttevedu kavandatud tellismüüridega piiratud majandusõue kaudu. koos katlamaja ja majandusõuede kaudu. koos katlamaja ja majandusõuedega moodustab hoone meretuultele suletud, kuid põhjakaares asuvast külast üle mäeseljandiku klubisse suunduva tee poolt houbuserauakujuliselt suletud hoovi, kus on parkimisplatsid ning sissepääsud. fuajee ja saali suveuksed avanevad terrassile, mis järsakul muutub mere äärde laskuvateks treppideks. treppidevaheline nõlv on kujundatud astmelisena."

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"hoones on kolm ruumigruppi:
  1. saal abi- ja kõrvalruumidega, baar ja raamatukogu (klubiosa);
  2. ooteruum ja kontoriruumid;
  3. külalistetoad.
klubiruumide plaanilahendus võimaldab klubi kasutada mitmekesisteks üritusteks. fuajee ja lava on saalist eraldatatavad lükandustega ja kasutatavad väikeste saalidena. vastavalt klubis toimuva ürituse laadile saab tooliridu asetada saalis mitmeti: vaatega lavale, vaatega ekraanile (mis suleb filmide näitamise ajaks saali klaasist suveuksed) ja saali perimeetrit mööda (vaatega saali keskele). saali mahub 200-300 istekohta."

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"kinoprojektsiooniruumid ja raadiosõlm on projekteeritud vestibüüli kohale. kolmnurksed aknad kaetakse saali pimendamisel kokkukäivate kergete puitkilpidega, mis kinnitatakse hingedega aknapiitade külge. lava all asuvat toolide hoiuruumi saab teatrietenduste ajal kasutada trümmina.

baar on kuusnurkne, keskel on samakujuline baarilett. see võimaldab ühel inimesel hõlpsasti teenindada kõiki baarikülastajaid. baari suveuksed avanevad välikaminaga terrassile, mis on suvel kasutatav vabaõhukohvikuna. baariruumi saab vestibüülist eraldada lükandustega. baari võib suvel kasutada isoleeritult kontori- ja klubiruumidest, sel juhul on sissepääs terrassilt.

kaks külalistetuba on ühendatud kontori ja klubiga tamburi kaudu, mis võimaldab neid kasutada isoleeritult. kontori ooteruumi võib rahvarohke klubiürituse puhul kasutada kuluaarina. kontoriruumidesse on väljast eraldi sissepääs.

kogu kompleksi välisseinad on laotud punastest fassaaditellistest ja vuugitud. puidust karniis, aknad, uksed jt puitdetailid õlivärvitakse valgeks. samuti värvitakse valgeks puitkatuse tsinkplekist kate. siseseinad on samuti punastest fassaaditellistest. puitdetailid siseruumides peitsitakse tumepruuniks ja lakitakse. kontoriruumide, raamatukogu, esikute ja välisuksed on 12 mm paksusest karastatud klaasist.

kontor-klubi ja katlamaja kubatuur ning kasulik pind on vastavalt 5162 ja 546 m³ ning 102 ja 109 m².

projekti autor on arhitekt meeli truu."


--- --- ---


see varajastest seitsmekümnendatest pärinev kirjeldatud projekt on mu arust üks mõnusamaid realiseerimata projekte eesti arhitektuuriajaloos. peaks mainima, et meeli truu oli tollal äsja erki ehk nüüdse eka lõpetand (täpsemalt 1969) ning vanuselt umbes-täpselt kahekümneviiene... suht muljetavaldav.

mul tekkis kihk seda projekti näidata, kuna käisin hiljuti vaatamas kohe-kohe valmivat uut meeli truu ja kompanii projekteeritud politseimaja kolde pst ja sõle tn nurgal, ja pean tunnistama, et see jättis mulle täiesti hea mulje, meenutades oma küllaltki julge arhitektoonikaga just truu seitsme- ja kaheksakümnendate loomingut...

p.s. - kalurikolhoos „nord” ja nord projekt... hmm...

042: kortermaja süda-tatari piirkonnas

summary: a beautiful apartment building in central tallinn, designed by jvr architects and completed in 2005. information in english can be found here.

-

2005 valminud maja sakala ja tatari nurgal on hea lisandus tallinna peaaegu olematu kesklinna aeglase täienemise protsessile. arhitektuuribüroo jvr arhitektid kalle vellevoog ja velle kadalipp on loonud mõnusalt elegantse hoone, mille kergelt skulpturaalne vorm sobitub hästi antud linnasituatsiooni kahe tänava ristumiskohale, kus ümbruskonnas hulgaliselt sarnases mahus esinduslikke linnamaju erinevatest ajastustest.

fotode autorit ma ei tea, kuid loodetavasti pole sellest väga hullu, et need mainitud saidilt julmalt siia kaaperdasin...

vasakule jääb eek & mutso maja, paremale künnapu & padriku oma.

foto: archdaily.com


muusikaakadeemia krundilt.

foto: archdaily.com


foto: archdaily.com


loodetavasti täitub peagi siinnegi auk.

foto: archdaily.com


tüüpkorrus.

plaan: archdaily.com


katusekorrus.

plaan: archdaily.com


pisut rohkem fotosid ja natuke lisainformatsiooni leidub siin.