019: uue raekoja konkursil osalejaid, vol.1

2009 ei tõota tulla just liialt huvitav arhitektuuriaasta. ülemaailmne majanduskriis pole hulle põntse pand vaid hiigelprojektidele nt dubais, moskvas ja chicagos, vaid ka arendustele tallinnas: nii on teadmata ajani külmutatud edasised tööd rotermanni ja admiraliteedi kvartalites*, ja eks näis, kas maakri kandiski lähemal ajal millegi uuega alustatakse...

siiski, selle aastanumbri sees on siinmail oodata kahte üpris tähelepanuväärset sündmust. esiteks, kõlakate järgi peaksid sügisel algama lammutustööd* eka maja kallal; teiseks, suvel kuulutatakse välja tallinna uue raekoja võidutöö.

* - infoallikad seejuures suht usaldusväärsed. ma arvan.

...


võidutöö kuulutatakse välja enne jaanipäeva 2009.

preemiad jagunevad nõnda:
1. koht = 500 000 eek
2. koht = 300 000 eek
3. koht = 200 000 eek

võrdluseks eka uue hoone esikolmiku preemiad: 1 000 000, 700 000 ja 500 000 eek. kui eka konkurss teadaolevalt erilisi kuulsusi kohale ei meelitand [kordan, teadaolevalt, sest autorid avalikustati vaid premeeritud tööde puhul], siis raekoja konkursiga, isegi vaatamata auhinnafondi tagasihoidlikkusele, on pisut paremad lood. et siinpuhul on tegemist avaliku konkursiga, on teada kõik eelkvalifitseerund arhitektuuribürood, kelle seast leiame lisaks kõigile eesti tippbüroodele ka päris mitu rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti. hakkan neid siin tasapisi ja lühidalt nende tähelepanuväärsemate projektide kaudu tutvustama.

kõigepealt. kui keegi on pea maa all eland, siis raekoja asukoht on alljärgneval pildil märgitud. ja pange tähele mu tapvaid photoshop-skillze! enivei, foto on ilgelt vana [vist 2004], nii et täitsa tasub suurelt vaadata. siin nt seisab veel omal kohal vaibaparadiis ja viru keskus näeb hulga parem välja kui praegu, samuti kunagine etkvl-i maja.

foto: raekoja konkursi failipakett


nii, asugem siis konkursil osalejate juurde.


...


terry pawson architects. üpris prestiižne londonis resideeruv briti büroo on tuntud oma minimalistliku loomingu poolest. nende projektides põimuvad lakooniliselt jõuline skulpturaalsus rahustavalt mõjuva poeetilisusega, märgata on seda mu arust just eksterjööri-interjööri sulandumiste puhul. tegelt siuke jutt kõlab mu peas alati päris hästi, aint et kirja pannes muutub see automaatselt labaseks ja täielikuks wtf-iks, haha. eh, vaadake parem pilte.


vernon street offices, london, valmis 2006.

foto: architecture.com


foto: architecture.com


foto: architecture.com


st. mary's garden hall, wimbledon, valmis 2003.

foto: terrypawson.com


foto: terrypawson.com


twin houses, kingston upon thames, projekt: 2008.

render: worldarchitecturenews.com


render: dezeen.com


leventise kunstigalerii nicosias. konkursitöö, 2006.

render: terrypawson.com


linzi uus ooperimaja, valmib 2012.

render: terrypawson.com


...


bjarke ingels group [big]. jah, nii on, et hetkel üks maailma kuumimaid arhitektuuribüroosid võtab osa tallinna raekoja konkursist! büroo vedajaks on noor, 34-aastane ja neetult sümpaatne taani geenius bjarke ingels.


vot siuke näeb bjarke välja. ta siin oma 34. sünnipäeval muide.

foto: jarmo k



nii, paar näidet bjarke ja tema varasema, 2001-2006 tegutsend büroo plot loomingust.


kopenhaageni sadamabassein, valmis 2003.

foto: ei mäleta


pilt: archdaily.com


jahtklubi ja noortekeskus
kopenhaageni sadamaalal, valmis 2004.

foto: archdaily.com


foto: archdaily.com


bjarke ja co tänaseks valmind hoonetest on enim tähelepanu pälvind kopenhaagenis asuvad korterelamud vm husene ja bjerget, mõlemast olen teind pikad postitused oma teises plogis. loe nende kohta siit ja siit, kusjuures tegin äsja mõlemas olulisi täiendusi.

samas lähistel on ehitamisjärgus veel üks geniaalse kontseptiga eluhoone, selle kohta vaata slaidšõud siit. tegelt ka.

samuti geniaalne on kopenhaageni tulevane meremuuseum, mille konkursitingimustele mitte vastav töö oli sedavõrd veenev, et kui pärast big-i võitjaks kuulutamist konkurendid otsuse peale kaebasid, oli tellija juriidilise korrektsuse tõttu sunnitud konkursi tulemused ebaõnnestunuks tunnistama ning projekti big-ilt otse tellima.

render: dezeen


render: dezeen


aastaid tagasi planeeris big hullu pilvelõhkujat shanghaisse, paraku selle [algne] idee on tänaseks maha maetud. shanghaisse ehitab büroo aga taani paviljoni 2010 expo tarbeks. tornist olen kirjutand siin ja paviljonist siin. viska pilk peale.

paviljon shanghais.

render: big.dk


nagu võib arvata, võidab big otseste tellimuste kõrval järjest täiega palju konkursse. ühe konkursi võidutöö pälvis neil tegelt hulga kriitikat. tegemist on planeeritud pilvelõhkujaga prahasse. nimeks on sel walter tower ning kriitika sihtis eelkõige just projekti liigset literatuursust ja zahalikkust.

render: trendir.com


mu absoluutne lemmikprojekt big-ilt on kopenhaagenisse planeeritud scala torn. suurepärast esitlust selle kohta vaata siit. kohustuslik.

mainitud torni baas.

render: big.dk


ok ma rohkem ei viitsi. kuigi tahaks ühte abu dhabisse planeeritud objekti ka näidata, a sellest pole veel illustratiivset materjali üles pandud. enivei tasub büroo kodukat uurida ja avastada sealt suurepäraseid ideid. eriti soovitan tutvuda nende elamuprojektidega.

büroo paneb osade oma tööde animatsioone üles ka youtube'i, vaata neid siit.

igatahes ma ilgelt loodan, et ka nõnda tähtsusetu objekti nagu tallinna raekoja jaoks jagub neil värskeid ideid. sest mu arust võiks vabalt veel üks grupp taanlasi meie taani linna oma maja püsti panna.

018: kortermajad purde tänaval pirita-kosel

pirita ürgse jõeoru pealsel pirita-kose eramurajoonis purde tänaval valmis 2007. aastal 2 korterelamut. kui siinses ümbruskonnas valitsesid veel üheksakümnendail individuaalelamud - eelkõige viie-kuue-seitsmekümnendaist, kuid sekka ka vanemat kihistust eesotsas mitme karl burmani projekteeritud hoonega - siis kapitalismi saabumisega löödi kaardipakk segi, tagajärjeks konkreetse näota linnajagu, kus üksteisega kõrvuti pisikesed eramud ja suuremad villad, ridamajad ja korterelamud.

purde 6 asuvad kahekorruselised majad on midagi korter- ja ridaelamu vahepealset. korterid on siin 2-, 3- ka 4-toalised, kusjuures viimased ulatuvad läbi kahe korruse. kahe eraldiseisva maja peale on kokku 25 korterit.

majade autoriteks on urmas muru [s. 1961] ja peeter pere [s. 1957].

foto: jarmo k


kui ma alguses suhtusin üpris kriitiliselt majade hallusse, siis nüüd, asja üle järele mõelnuna, ei peagi ma seda halvaks valikuks. nõnda viimistletuna jäävad majad mõnusasti krundil kasvavate mändide ja laiuva muruplatsi taustale, üritamata end liigselt esile tõsta. piisab majade lihtsast, funklikult elegantsest arhitektuurist, et need n-ö taustaarhitektuurina siiski ka kenad välja näeksid. ja eks ole ju muru ja pere kunstnik-arhitektide tandem oma teistes projektides värvide ja eri materjalidega juba piisavalt eksperimenteerinud.

foto: jarmo k


mis mind aga endiselt painab, on majade asetus krundil. kas pidi siin kasvavate puudega liigselt arvestama? või oligi eesmärgiks jätta kõigile nähtav avar eesaed? nii, et korterid ei peaks [küllaltki vaikse] tänava ääres asetsema? sest ma eeldan, et kui õu oleks jäänd sissepoole, tänavalt nähtamatuks, tekkinuks paremad eeldused selle kasutatavuseks ning ehk oleks siis loodud mõnusamad tingumused ka laste mänguväljakule, sest...

foto: jarmo k


... praeguse paigutusega kükitab miniatuurne mänguväljak krundi tagumise otsa nurgas, nii et emmed ei saa mängivatel lastel oma köögiaknast silma peal hoida...

foto: jarmo k


panipaigad ja parkimine on lahendatud soklikorrusel, jättes autod nii tänavalt kui eeshoovist täiesti märkamatuks.

foto: jarmo k


arhitektid urmas muru ja peeter pere on tuntud oma mängulise loomingu poolest, pookides stiliseeritud detaile ka oma üldilmelt kõige pretensioonitumatele hoonetele. antud juhul "teevad" maja "näo" läbikumavad alumiiniumist [?] rõdupiirded, kusjuures antud autorite majade puhul korduma kippuva elemendina.

foto: jarmo k

017: hansuõue elurajoon tallinnas

summary: five apartment buildings along the western border of tallinn, designed by agabus endjärv truverk architects (now part of allianss). the buildings by themselves are well-designed with their optically exciting facades, but on the other hand, the hectic and headless planning of this whole area is unfortunately very characteristic to tallinn.

-

2008 lõpus valmis tallinna piiril tiskres skandaalse sünnilooga hansuõue elurajoon. algselt kavandatud kuuest majast on tänaseks realiseeritud 5, ühe hoonega jõuti vaid soklikorruseni. siis tuli kriis.

hoonete tagant jookseb linna piir, teisel pool asub nn vaeste tiskre.

render: artig.ee


tänaseks valminud hoonete peibutuspilt.

render: artig.ee


ja siin reaalne olukord.





nägusad hooned on projekteeritud prestiižses büroos agabus endjärv truverk arhitektid, autoriteks priit pent [s 1973] ja eero endjärv [s 1973].

foto: jarmo k


ütlevad arhitektid: "planeeritud on kahte tüüpi hooned. suuremad on kolme trepikojaga pikad voolavad, lihtsa vormiga kortermajad, kus viimase korruse taandega ja tugeva katusejoonega on rõhutatud horisontaalsust. väiksemad on ühe trepikojaga punkthooned. hoonete fassaadikujunduses on jälgitud lihtsat ebakorrapärast aknajaotust, mis laseb kõneleda rohkem vormil kui fassaadil." [www.aet-arhitektid.ee]

foto: jarmo k



foto: jarmo k


"välisviimistlus on musta taustaga rootsipunane hõre, ülespoole tihenev puitribistik, mis hakkab erinevate vaatenurkade all erinevaid optilisi efekte looma. hoone katusejoon on rõhutatult massiivne, andes hoone vormile selge lõpetatuse."

foto: jarmo k


"hoone mahud sai planeeritud alt lahtised või kõrge sokliga, millega saavutasime massiivsele hoonekehandile ka vajaliku õhulisuse ja kerguse. soklikorrusele planeerisime parkimiskohad ja panipaigad. majade ümber moodustuvad nõlvad, mis annavad ümbritsevale maastikule vaheldusrikkuse ja mitmekesistavad olemasolevat tasast maapinda."

foto: jarmo k


ahjaa, hoonete eelmainitud skandaalsest sünniloost saab täpsemalt lugeda siin. pähklikoores: skandaal seisneb selles, et tollane linnavalitsus kehtestas ja kiitis heaks detailplaneeringu, milles polnud määratletud maksimaalset korterite arvu, olgugi et seletuskirja järgi oli kortereid ette nähtud 79. kuid et juriidiliselt on detailplaneering n-ö suurema võimuga kui seletuskiri, paisutas arendaja hoonete mahu süüdimatult 200 korterini...

ja veel skandaale? veel skandaale! enamjaolt väikeste eramute piirkond on juba suht üle kuhjatud rida- ja kortermajadest, kuid soovitakse neid juurdegi ehitada: loe siit. ja siin veel üks lugu ülerahvastatuse käes vaevlevatest tiskrelastest.

elu nagu smurfikülas või "edward scissorhands-is". vaade lucca külast üle teelahkme elurajooni. taamal teletorn ka näha.

foto: jarmo k


...


ja kui kedagi peaksid huvitama intiimsemat sorti fotod kirjeldatud hoonetest, võiksid kiigata siia või siia. plaane ma ei leidnud.