057: tallinna uus raekoda / the new tallinn city hall

summary: winning entry for the new administrative building for the city of tallinn by bjarke ingels group. due to the financial crisis the time of realisation has yet to be announced. for more information about the project i suggest you visit big's homepage.

-

19. juunil 2009 avalikustati tallinna uue raekoja konkursi parimad tööd. võitjaks osutus ootuste kohaselt ja mõneti ka vastu ootusi taani sensatsiooniline noor arhitektuuribüroo bjarke ingels group.

büroo mõningaid tegemisi olen tutvustanud ühes varasemas postis, meenuta. ja kui kellelegi peaks huvi pakkuma büroo lühike aja- ja sünnilugu, siis tasub korraks põigata siia, samas olen andnud ülevaate ka nende seni enim tähelepanu pälvinud valmishoonest.

tallinna raekoja projekti võtmefiguurideks olid bjarke ingels (s. 1974, büroo asutaja) ning jakob lange (liitus bjarke ja kompaniiga aastal 2003). koostööd tehti briti inseneribürooga adams kara taylor.

big-i raekoja-projekti meeskonnas oli muide ka üks eestlane, nimelt aet ader, eka arhitektuuriosakonna kasvandik. nagu rääkis bjarke võidutööde avalikustamisel vanas raekojas, kannustas just see asjaolu projekti kallal eriti innukalt töötama. kibelen veel mainima, et suve teises pooles liitub big-i kollektiiviga teinegi eestlane, küll mitte arhitektina (:

niisiis, asugem võiduprojekti juurde. pildimaterjal pärineb big-i kodukalt ja erinevatest arhitektuuriplogidest, kusjuures plogi-formaadist hulga mugavam moodus projektiga tutvust sobitada ongi tegelikult hoopis siin.

enivei, piltidel tasub klikkida.



sissejuhatuseks: võistlusülesanne nägi ette saada parim arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus uuele hoonele, mis koondaks ühe katuse alla linnavalitsuse ja linnavolikogu üksused, mis praegu asuvad hajali 11 hoones.

konkursi raportist: "uue hoonekompleksi eesmärk on tugevdada linnakodanike ja linnaametnike vahelist sidet ning muuta kogu linnavalitsuse struktuuriüksuste pakutav teenustepakett kodanikule lihtsalt kättesaadavaks. samuti aitab uus hoonekompleks hoida kokku tallinna linna juhtimise halduskulusid ning tugevdada linnaametnike omavahelist sidet ja soodustada teabevahetust. rahvusvahelise arhitektuurivõistluse korraldamisega soovis linnavalitsus kaasata linnale nii sümboolselt kui ka linnaehituslikult olulise hoonemahu kavandamisse võimalikult lai asjatundjate ring, mis tagaks atraktiivse, samas linnaruumi sobiva uue haldushoone rajamise."



konkursitöid hinnates peeti eriti oluliseks järgmiseid aspekte:
  • kuidas uus hoone aitab paremini ühendada kesklinna ja vanalinna mereäärsega, arvestades jalakäijate ja kergliikluse kulgemist;
  • kuidas uus hoonekompleks suhtleb kõrval asuvate tugeva iseloomuga arhitektuurimälestistega, pidades silmas ka nende head vaadeldavust;
  • uus hoone peaks olema kergelt ligipääsetav, avar ja valgusküllane, funktsionaalne, ökoloogiline ja turvaline ning hoones peaks olema loodud mugav sisekliima;
  • uus administratiivhoone peaks soodustama ja sümboliseerima linnakodanike ja linnavalitsuse vahelist avatud ja demokraatlikku suhtlemist;
  • ideelahendus peab lähtuma säästva arengu põhimõttest ning täitma keskkonnateadlikkuse ja rahvahariduse funktsiooni – hoone tuleb projekteerida madala energiatarbega hoonena, demonstreerides kodanikele erinevaid energiasäästulahendusi.



võin vaid ette kujutada, kui keeruliseks ülesandeks oli arhitektidele uue raekoja paigutamine niivõrd nõudlikku asukohta kultuurikatla ja linnahalli vahele. katel on rõhutatult vertikaalse mahuga, linnahall seevastu äärmiselt madal, seega sellise suure kehandi valutu sobitamine nende kahe vahele sai küllap nii mõnelegi osalejale komistuskiviks. big-i tüübid on aga ülesandega hästi hakkama saanud. nende hoone saab nõnda killustatud mahuga, et see ei mõjuks kummagi naabri vaatepunktist eriti rõhuvana või lämmatavana.



all: suht hirmuäratav vaade... justkui mõni skinnide, khm sorri, rahvuslaste kokkutulek...









siinkohal peaks mainima, et tallinna sadamaalal on olemas hea potentsiaal saada tõeliselt atraktiivseks piirkonnaks. peab vaid ootama, mil hakkab korralikult tööle rotermanni kvartal kui puhvertsoon ning realiseeritakse admiraliteedi-äärsed arendused. lisaks on (heal juhul) oodata kultuurikatla suurejoonelist tärkamist ja linnahalli kauaoodatud elustumist (millega kaasnevat ma pisut pelgan - sellest juba varsti lähemalt). lisaks raekojale on siia loodetavasti kerkimas ka muud arhitektuurselt väärtuslikku, mainigem nende seas nt ka raekoja konkursil osalenud baumschlager & eberle kavandatud hooneid ning salto arhitektide ja urmas lõokese koostöös projekteeritud suurteost, mille projekteerimine on küll praeguse seisuga peatatud. ma siiski ei imestaks, kui juba mitte kauges tulevikus saabuksid tallinnasse arhitektuurituristid, kelle ainsaks huviks ei ole sajandite vanune ehituskunst, vaid just kõige värskem.

vaade kultuurikatla / kunagise elektrijaama korstna tipust.



raekoja programmilise paigutuse puhul, kus üksteisega eri nurkade all liituvate kastide vahel moodustuvad rohelised n-ö interaktiivsed üleminekualad, viidati rahvusvahelises kommentaariumis palju ühele nyc lähistele kavandatud muuseumihoonele. artur aga teadis tähelepanu juhtida lisaks sellele veel ühele ideeliselt analoogsele lahendusele - lähemalt vaata siit.



oleks päris mõnus, kui see big-ile iseloomulikult vägagi detailne ja valgustatud makett hakkaks kord arhitektuurimuuseumi püsikollektsiooni kaunistama... mm!



nüüd aga lähemalt projekti geniaalsetest kontseptidest.

uue raekoja üheks eesmärgiks on linkida tallinna rannikuala vanalinna ja seda ümbritseva grüünevööndiga, tuues linnahalli ja kultuurikatla kõrvale nii lahmaka loodust kui ajalooliselt vanalinnas asunud raehoone. seejuures hoone liigendatud maht oma teravnurksete katusepindadega mõjub pisut sümbolistlikultki, meenutades justkui miniatuurses mõõdus tallinna vanalinna maketti...



läbipaistev demokraatia, vähemalt ideeliselt. hoone peasaali lagi on kaetud peegliga, et rahvas näeks läbi suurte aknapindade oma "juhte" tööd tegemas. samuti annab see võimaluse linnaisadele pea kuklasse ajades visata pilk peale linnale ja linnarahvale. kusjuures väljend "lakke sülitama" omandab siinkohal päris vaimuka uue tähenduse, küllap hakatakse seda uues majas ka usinasti tegema.



hoone saab olema rahvale igati avatud. mitte just eriti kõrgesse torni on kavandatud vaateplatvorm, katustele aga avalikud terrassid kohvikuga. esimesele korrusele tuleb restoran, mis on lifti kaudu katusega ühendatud.



hoone mahud on küllaltki eraldatud ning asuvad üksteisest just nii kaugel, et esimese korruse avalik ala täituks päevavalgusega. osakonnad on varustatud katuseakendega, mille kaudu pääseb interjööridesse hajutatud päikesevalgus.



avaliku ruumi lahendamise puhul on lähtutud euroopa kontekstis traditsioonilisest raekoja platsi kontseptist, kus raekoja esine on alati üks linna käidavamaid ning kasutatavamaid kohti. 21. sajandi raekoda toob aga linnarahva sagina enda kõhu alla ja mitte ette, mis, nagu eelnevalt diagrammilt näha, ei olegi tegelikult nii õõvastav mõte, nagu võiks arvata.



niisiis on osakonnad tõstetud n-ö turuplatsi kohale, jättes esimese korruse täiesti avatuks ja avalikkuse kasutada. kirjutab projekti üks autoreid jakob lange:

"the town hall is not only surrounded by public space - but literally invaded by the citizens in the form of the public service market place beneath the canopy of the public offices, where the citizens of tallinn can meet their public servants."



aga mida alljärgnevaga öelda tahetakse, et tegelt hoone kõrgus ületab piirangut, või mis? või ma ei saa aru.





eri programmide paigutamisel on lähtutud nende omavahelisest seotusest. või kuidas paremini öelda. noh, näiteks asuvad kõrvuti kultuuriväärtuste amet ja linnaplaneerimise amet. kõik selleks, et eri ametite vahel oleks sujuvam lävimine. iga osakond on seejuures ühendatud mitme teise osakonnaga, mis kokkuvõttes peaks linnavõimu hoidma n-ö ühtse entiteedina ning mis aitaks parandada ametite- ja ametnikevahelist kommunikeerumist. big-i konkursitöö märksõnaks oli "the public village", viidateski just sellisele omamoodi külakogukonnale, kus, ma kujutan ette, oleks tavapärane nt kõigi külainimeste omavaheline teretamine ja igapäevane chitchat.



nii on:



esimene korrus:



teine korrus:



kolmas korrus:



neljas korrus:



viies korrus:



konkursi žürii oli küllaltki muljetavaldav ning eeskujulik tunnustatud arhitektide kontsentratsiooni poolest:

taavi aas - žürii esimees, aselinnapea
endrik mänd - tallinna peaarhitekt
viljar meister - tallinna linnakantselei haldusdirektor
jānis dripe - riia peaarhitekt
tarald lundevall - norra esiarhitektuuribüroo snøhetta juhtfiguure
peter wilson - briti arhitekt, bolles+wilson
martin aunin - arhitekt, eal
tiit trummal - arhitekt, eal
kalle komissarov - arhitekt, eal

konkursil osales kokku 81 tööd, millest tingimustele vastavaks tunnistati 79. teises voorus esitasid oma projektid 47 arhitekti ja bürood, mille hulgast valiti finaali osalema 9. kusjuures on huvitav mainida, et paljudele küllaltki prestiižikatele välismaistele tegijatele vaatamata jõudis finaali tervelt 7 kohalikku kooslust, eesti bürood pälvisid seejuures ka konkursi teise ja kolmanda preemia. see näitab, ma julgen väita, eesti tänaste tegijate küllaltki kõrget taset ja võimet saada kenasti hakkama keerulise lähteülesandega.

big-i töö valiti konkursi võitjaks siiski üksmeelselt.

raporteerib bjarke ingels:

"there is a saying that success has many fathers. that is especially true when designing such a crucial public building and public space as a town hall. the design needs to be shaped by input from neighbours and users, citizens and politicians. paradoxically we architects often find ourselves isolated from this crucial dialogue at the moment of conception, due to the anonymity of the architectural competition. since this was a 2 stage competition, we already had our first feedback from the jury – causing us to dramatically rearrange our design to fit the citizens’ needs. as a result we have envisioned a very elastic structure – capable of adapting to unexpected demands. we see it as the first conversation in a design dialogue we look forward to continue."

big-ile tõi võidu lisaks tugevatele ideedele ka projekti tugev kohandamine žürii soovituste järgi: tehti nii põhimõttelisi kui organisatoorseid parandusi. niisiis ei jäetud niisama passima, lootes, et ehk kuidagi ikka läheb läbi, vaid tehti lõpuni pingelist tööd, saavutamaks parim võimalik lahendus.

järgnevalt žürii kommentaarid võidutöö kohta. kirja pannud vist pille epner, kes oli žürii sekretär.

tööprotsess:

"kaheetapilise avaliku arhitektuurivõistluse vormi puhul muutuvad žürii hinnang ja tulevaste kasutajate kommentaarid väga olulisteks – tegu on diskussioonivõimalusega protsessi sees, samas sellesse otseselt sekkumata. see, et võistlustöö autorid olid ii etapis arvestanud žürii kommentaare ning ideelahendust põhjalikult edasi arendanud, veenis žüriid, et tegemist on väga professionaalse meeskonnaga, kes on võimeline viljakaks dialoogiks kliendiga. see on äärmiselt oluline, kuna võistlusobjekt on linna üks esindushooneid, mis on pealegi väga suure avaliku tähelepanu all. sellisena peab tööprotsess olema võimalikult läbipaistev, dünaamiline ja demokraatlik ning kaasama paljude osapoolte huve. selle hoone alusel kujuneb paljuski hinnang linnavalitsuse struktuurile ning kuvandile. et lahendus pakub linnavalitsusele põhimõtteliselt uut tüüpi struktuuri, peab arvestama, et tõenäoliselt tuleb edasistes projekteerimisetappides ette muudatusi, kas või juba ruumiprogrammi täpsustamisel. žürii hindas selles valguses lahenduse skemaatilist lihtsust – lahenduse nn organisatsioonilist diagrammi (organizational diagram), mis võimaldab suhteliselt suuri muutusi ilma, et olemuslik mõte kaoks."

ruumilahendus:

"13 hooneühikut võib olla liiga palju – ruumiprogrammi edasise täpsustamise käigus võiks ühikute arv ideekavandis väheneda. see muudaks hoone kompaktsemaks ning ökonoomsemaks. hoonemahtude sidumine osakondadega on küll vaimukas, kuid linnavalitsuse struktuur võib aastakümnetega muutuda ning formaalne kontseptsioon võib organisatsiooni tulevikus liialt raamima hakata. ühikutevahelised ühendused on minimaalsed, kuid seeeest selged. hoone võrgulaadne põhiplaan tagab põrandapinna ja avatud “roheliste” valguskaevude proportsionaalse tasakaalustatuse ning teeb võimalikuks ühikutevaheliste paindlike ühenduste loomise. žüriid võlus ka hoone mahtudesse jäetud lisapinna loomise võimalus."



vormiline aspekt:

"võrreldes i etapiga on mahtude omavahelise lõikumise geomeetria lihtsam, tänu sellele leidub hoones vähem üksikasjalikku käsitlemist nõudvaid juhuslikku laadi arhitektuurseid sõlmi. hoone fassaadid on leidlikud ning loovad dünaamilise ja iseloomuliku visuaalselt äratuntava kujundi, mis annab oma sõnumi tõhusalt edasi kõikides suundades hoone ümber, jättes seega ümbritseva piirkonna edasiseks arendamiseks maksimaalse hulga võimalusi. töös on lähialade jaoks pakutud linnavalitsuse hoone geomeetrial põhinevaid edasiarendusi, mis on positiivne ning näitab hoone suutlikkust suhelda ümbrusega aktiivselt. hoone põhjaküljel asuvad olemasolevad tammede read tuleb kavandisse kaasata. projekti asendiplaani suhet kultuurikatlaga tuleks täiendada, võttes arvesse kultuurikatla kompleksi kehtivaid taastamisplaane."

sümboolsus:

"võidutöö pakub avatud, demokraatliku ja mängulise lahenduse nii välisvormilt kui ka sisestruktuurilt, mis sobib hästi linnavalitsuse eesmärkide ja soovitud kuvandiga. linnavalitsuse uus haldushoone astub julgelt dialoogi tallinna arhitektuuriajalooga ja vanalinnaga, tunnetades seejuures hästi võistlusala mõõtkava ja proportsioone. asukoht linnahalli ja kultuurikatla naabrina muudab hoonete omavahelised suhted väga nõudlikuks ning see projekt on mosaiikmõistatuse viimane tükike. žürii otsus kinnitab, et tugevate objektide kõrvale sobib kõige paremini ekspressiivne, igast küljest ümbritsevat keskkonda ühendav hoone."




** ** ** ** **


pisut rahvusvahelist tähelepanu:

archdaily (üllatavalt kehv presentatsioon, kuid soovitan lugeda kommentaare)
archtracker (presentatsiooni poolest seni parim ülevaade)
dezeen (hea pikk selgitav jutt, siingi mõned asjalikud kommentaarid)
skyscrapernews
bustler
worldarchitecturenews
e-architect



** ** ** ** **


peaks veel mainima, et eesti press näitas konkurssi kajastades välja suht räiget ebakompetentsust: esiteks ei suudetud projekti adekvaatselt tutvustada, lisaks jäeti mulje, justkui oleks konkursi võitnud mõni suvaliste taani nolkide büroo.

huvitav oli ka jälgida eriti postimehe kommentaare, millest kuskil 90% autorite ajumahu vastavuses mõtleva inimese omaga ma julgen sügavalt kahelda. vaid mõnevõrra parem oli lugu päevalehe kommentaariumis. delfisse ma ei julgenud vaadatagi. suht uskumatu, kuidas ikka jaksatakse lahmida ja laksida ilma, et asjast vähematki ülevaadet ja arusaama oleks.

kommentaaridest meeldisid mulle eriti sellised, kus sõimati arhitekte ja žüriid amatöörideks, avaldades kartust, et "issandkuikohutav!, selline rõve maja rikub ju meie ilusa vanalinna täitsa ära!!!1" jms. olen kindel, et need munapead pole viimase 20 aasta jooksul vanalinna sisenenudki.

aga sellest kõigest ei tasu end heidutada, vähemalt on, mille üle naerda. ja nutta. ja naerda.



** ** ** ** **


nb! - püsige lainel, lähemal ajal tuleb tutvustamisele nii mõnigi konkursi lõppvooru jõudnud osaleja. või noh, vähemalt üks...

7 kommentaari:

mait ütles ...

žürii kokkuvõte siin:
http://www.arhliit.ee/files/tlv_raport_est.pdf

_rt_r ütles ...

visuaalse poole pealt oli minu jaoks positiivseks üllatuseks, et vaatamata projekti suhteliselt kaootilise ning killustatud kujuga põhiplaanile, paistab kogu kompleks tänava tasandil paikneva inimese vaatepunktist pigem tervikhoonena. Ja kusjuures päris põnevate vormide ning joontega hoonena, mis vastavalt vaatleja asendile ruumis suudab ilmselt pakkuda palju avastamisrõõmu.

küsitavaks jääb siiski see inimeste piirkonda meelitamine ning seega ka nende hoonetevaheliste soppide toimimine.

ja noh, kogu sadama-ala puhul võib negatiivseks teguriks osutuda tuul.

mait ütles ...

tasub ka kiigata artiklis viidatud inseneribüroo Adams Kara Taylori kodukat, kelle renomee on muljetavaldav. koostööd on tehtud hetke kõige bossimate bossidega, BIGiga tundub see olevat küll esimene projekt.

mis veel inseneridesse puutub, siis EKA uue maja tegemisse on võetud ka maailma tuntuim inseneribüroo Arup. maja eelprojekt peaks valmima juuli lõpuks.

go ütles ...

Minu meelest väga hea võitja. Kõige distinktiivsem antud hoone puhul on minu jaoks tema õhuspüsivus või õhkulükatus. Asjaolu, et kõik kompleksi tahukad asetsevad õhus ühel tasapinnal, jättes mulje mingist (tumedast) kosmilist päritolu jõust, mis maagilisel kombel hoone maapinnalt üles lükkab. Hoonealust täitev valgus näib ilupiltidel seda rõhutavat.

Ikkagi on oht, et hoones töötamise kogemus + hoone alt saadav elamus muutub liiga mehaaniliseks. Struktuuri või mustri moonotoonsuse tõttu. Jah, "üksikasjalikku käsitlemist nõudvaid juhuslikku laadi arhitektuurseid sõlmi" on vähem, aga viga on minna üle nii (jälle) mehaanilisele geomeetriale. See on liiga tehislik ehk tehtud. Ma usun, et kasuks tuleks hoonele iseeneslik, loomulikult arenenud struktuur, ehk siis loodusliku vormi kujutus. (Katus on nõnda arendatud, põhi ja plaan aga mitte). Aga liigne "ühetaoline kordamine" kohtades, kus see häirivaks muutub, on alati bigi probleem olnud, see on kaasnähe, millega tuleb vist leppida, samas žüriid ei paista see häirivat, mis on siiski viga. Kallis ja oluline hoone peaks valmima korralikult, selle asemel et totralt sõlmelihtsuse pärast hoonestruktuur labaseks muuta. Ja siin tuleb lisaks hoonesisesele kogemusele mängu ka hoonealune ja katusel liikumise kogemus.
Nendele probleemidele keegi vastu vaielda ei saa, aga kuna läbitöötamata struktuur konkreetse hoone välimusele ei mõju, jääb ta siiski "super-mega-hooneks", kui mitte arvestada ametnikke, kellel aastatega hoones liigeldes kujuneb üha enam reeglipärase bürokraatia loll nägu, mis illustreerib hoonestruktuuri jäika näotust.
Vot nii pikenes mu arutlus.
Seekord vastu vaielda ei saa.

go ütles ...

Tahtsin veel öelda, et jäikus struktuuris ilmneb selle näilisel lukustusel. Kõik kuubid on küll avatud välismaailma, aga üksteise küljes kinni justkui sunniviisiliselt. Üksteise külge köidetud, püüavad nad lahti rebida, kuid ei saa seda ometi, ja nii on nad igaveseks liidetud. Siiski nad ei anna alla.
Aheldatuse tundest saaks üle, kui nad mõnes kohas üksteisele lähenevad, lõikuvad, elavamalt suhtlevad. Siin aga püüavad nad üksteisest eemalduda nagu kari higiseid tüüpe, kellel käed omavahel raudus.

Jarmo K ütles ...

artur - inimeste piirkonda / hoonesse meelitamine on tõesti teema, mis võib potentsiaalselt kujuneda probleemiks.

mu kujutuses oleks äge, kui restoran/kohvik jääks avatuks ka õhtutundideks, et katlast või linnahallist tulijad õhtul hilja veel raekotta veinile või kohvile saaksid minna. samas kui piirkond nkn elustuks (st kui realiseeritaks kalasadama ja logi tn, lisaks admiraliteedi hiigelarendused), tuleks siia (võib-olla) juurde hulgaliselt elanikkonda, kelle teenindamiseks tekiks palju igast "õue meelitavaid faktoreid".

rääkides veel soovunelmatest. oleks äge, kui maja saaks sedavõrd mõnus, et see köidaks ka suvalisi inimesi, kel plaanis raekojast vaid lõuna ajal läbi hüpata, ja seda niivõrd, et need sinna lõunatama ja arhitektuuri nautima jäävadki, miks mitte igapäevaseltki. nii võiks majas tekkida lõpuks pidev ja meeldiv-mõnus sagin, mille tekitajateks polekski ainult majas töötajad. küllap meelitaks erakordne arhitektuur ligi ka turiste, kes hõivaks (suviti) nt välialade laudu-pinke.

liialt sinisilmne võib mu ettekujutus jah olla. reaalsus tuleb küllap totaalne failure, eriti kui piirkond arendataks välja liialt suurte ajaliste vahedega.

go - ma väga nõus pole, a ok vastu vaidlema ei hakka. aint et antud hoone sedasamust struktuuri "jäikust" võiks võrrelda ükskõik millise teise (büroo)hoone omaga. ma ise vaatakski seda asja natsa teise nurga alt.

go ütles ...

Ei ei, asi pole selles. Probleem on ju bigile tihti omane ja mitte kõigile (büroo)hoonete projekteerijatele (tähendab, see primitiivsus või monotoonsus). Big näib mingil tööperioodil keskenduvat pigem turundusele kui projekti edasiarendamisele. Praegusel juhul ma ei saanudki hästi aru, kas nad andsid lihtsalt žüriile järele, kes keerulisi sõlmi kartis, või tulid ise selle lihtsa skeemiga esile, mida oleks lihtne digrammil esitada ja seega kurnatud žüriile hõlpsamalt müüa. Kui nii, siis on see võidu nimel kuigivõrd arusaadav, aga lõpuks põhimõtte asi.
Igatahes on nende hoonetel, kaasa arvatud tallinna omal, palju muid väärtusi, ehk siis mulle ikkagi meeldib (eriti kuna ma ise seal töötama ei hakka).


Aga minu meelest võiks mereäärsest saada mõnus keskkond ja kui sinna elumaju ja hotelle vms tekib, siis inimestepuudust ei tule. Tahaks juba näha.