133: arendusprojektide rindelt

summary: a more or less random set of projects planned and under construction in tallinn downtown area. see part i here.

-

tea kas majanduskriis nüüdseks läbi saanud või veel mitte, igatahes kinnisvaraturg on võrreldes hiljutiste aegadega päris aktiivseks muutunud. toon sarnaselt ühe varasema postitusega ära mõningaid arendusprojekte tallinna kesklinna piires, põhjenduseks lihtsalt soov nende kallal veidi iniseda või siis kiitust avaldada. ei hakkagi pikemat sissejuhatust tegema, asume kohe projektide kallale.


*

terase 16 kadriorus. projekti autoriteks janno põldme ja dmitri pisarenko. 13 korteriga elamus on 8 kahetoalist, 4 kolmetoalist ning 1 viietoaline. detailplaneeringuga piiritletud mahu ja kujuga hoone fassaadikäsitlus ja -viimistlus on autorite väitel kavandatud "pigem ümbritseva miljööalaga arvestades". tähendab: õhekrohv, keraamiline fassaaditellis, puitribistik, läbipaistmatu taustvärvitud klaas. seda silmas pidades tundub mulle, et autorid on inspiratsiooni ammutanud eelkõige kõrvalasuvalt majalt aadressiga terase 11. tulemuseks küll midagi veelgi mannetumat.

http://www.terase16.com/est/gallery/

huvitav on siinjuures asjaolu, et minu arust suutsid arhitektid isegi nõukaajal tabada kadrioru vaimu paremini kui seda tihtilugu tänapäeval suudetakse (muidugi on mõlemalt poolt nii- või teistpidi säravaid erandeid). kusjuures mitmeid häid näiteid nõukaaegsetest majadest kadriorus võib leida just siit, metallide järgi nimetatud tänavatelt.

antud projekt maanduks aga valmimise korral mu isiklikus "kadrioru halbade uusmajade top 5-s". (okei, neid räigelt halbu on siin tegelt ikka päris palju rohkem kui ainult 5... aga las see praegu jääda.)

http://www.terase16.com/est/gallery/

mis mind selle maja juures õieti häirib? kui välja jätta detailplaneeringuga paika pandud maht ja kuju, siis... põhimõtteliselt kõik ülejäänu häiribki. ta mõjub nii neetult närviliselt, nagu oleks autorid tahtnud ühes projektis kasutada kõiki erinevaid pähe karanud lahendusi. päris tõsiselt häirib mind näiteks fassaadi materjalivalik: eelkõige muidugi keraamiline fassaaditellis (mida kuradit, tõesti?!), seejärel taustvärvitud klaas, eriti veel leidnuna nii ulatuslikku kasutuspinda. siinkohal mainin, et firmas ruum ja maastik koostatud detailplaneeringus nõuti "lähiala miljööst lähtuvalt hoone välisviimistlusmaterjalidena heledat krohvi, klaasi ja puitu." (fakti poolest on maja viimistluses kasutatud ka puitu, kuid seda nii marginaalselt, et ei saa arugi...)

justkui püüdes tasakaalustada maja vertikaalsust rõhutavat akende ja viimistluse jaotust, on kõik päris- ja prantsuse rõdud mõttetult ühtseks lindiks ühendatud. need on nagu pingul kummid mingisuguse plahvatada tahtva järaka ümber.

http://www.terase16.com/est/gallery/

sõnaga, see maja on üks paras pläust, mille üritus ümberkaudse miljööalaga 'pigem' arvestada on totaalselt feilinud.

http://www.terase16.com/est/gallery/

http://www.terase16.com/est/gallery/

aga vaatame sisse ka.

parkimine on lahendatud keldri- ja esimesel korrusel, kuigi siin on minu arusaamist mööda väike vasturääkivus: selkus nimelt mainitakse autolifti, mida küll plaanidelt pole välja lugeda, renderid aga ei viita garaažiuksele...

http://www.terase16.com/est/plans/

esimene korrus. paras naljakoht on siin 47-ruudune jalgrattahoidlaks ristitud ruum. tahaks tõesti näha, kui mitut jalgratast ses eksklusiivseks nimetatud maja jalgrattahoidlas hoiustama hakatakse.

http://www.terase16.com/est/plans/

selku järgi on "korterite siseplaneeringul arvestatud magamistsooni eraldatust köögist ja elutoast." kõlab hästi, olgugi et pooltel korteritel on magamistuba siiski otse elutoa kõrval. veel: "olulist rõhku on pandud pärast korterisse sisenemist avanevale vaatele." põhimõtteliselt pole see ju mööda - aint et näiteks põhjapoolseimas korteris on see 'pärast' ikka jupp aega pärast seda, kui oled esikus jalanõudest ja üleriietest vabanedes vannitoa ja garderoobi ustega tõtt vahtinud. ka lõunapoolseima korteri sisenemist silmas pidades kõlab see selku lausejupp suht sisutühjana. (tõele au, keegi pole öelnud, millal täpselt 'pärast' need vaated avanevad...)

http://www.terase16.com/est/plans/

üks jaburamaid kohti maja juures on 6. korruse lukskorter oma 4 (!) katuseterrassiga, millest põhjapoolne tervelt 30 ruutu suur (või pikk)... korterisse pääseb nii lifti kui trepi kaudu, kuigi vaevalt siinsed asukad treppi kasutaksid. lisaks tekivad lõunapoolsete terrasside vahele päris veidrad erikujulised nišid, mille otstarvet ma suurt ette ei kujuta. kõige tipuks nentis üks sõltumatu arhitektuuriuurijate selts, et feng shui seisukohast on see korter paras katastroof (:

http://www.terase16.com/est/plans/

hetkel on projekti juures ainuke hea aspekt see, et arendus on veel müügis. majale on küll ehitusluba antud, kuid kuni eksisteerib õhkõrn võimalus, et ostja tellib mõnelt paremalt arhitektilt uue projekti, hoian veel pöidlaid pihus... kehtiva detailplaneeringuga on siin küll palju ette kirjutatud, kuid jumala eest, hea arhitektuur kadriorus pole ju palju tahta, ja seda on ka konkreetse detailplaneeringu raames täiesti võimalik saavutada.

krunt 28. aprillil 2011.

foto: jk

*

uus-tatari 21 veerenni piirkonnas. projekti autoriks andres põime. autorile omaselt küllaltki viisaka ilmega lakooniline hoone on kerkimas endisse eeslinna, mis elab praegu läbi suurt linnastumist - siinne on üks rohketest suurtest elumajadest, mis sinna lähimal ajal tehtud, hetkel ehitamisel või planeerimisel.

5-korruselisesse hoonesse tuleb 21 korterit. parkimine on lahendatud esimesel ja keldrikorrusel. et maht kõrvaloleva hoonestuse suhtes liialt mastaapselt ei mõjuks, on viimane korrus tagasiastega, luues ülemistele tänavapoolsetele korteritele suured lääneterrassid.

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

antud juhul näib tegemist olevat hea näitega sellest, kuidas kellegi teise poolt tehtud detailplaneering paneb reeglid liiga jäigalt paika, pärssides hiljem maja projekteeriva arhitekti loomevabadust. vähemalt mulle tundub nii - maja on igatahes planeeringu otsene peegeldus, ilma et seda oleks kuidagi teisiti tõlgendada üritatud. (tegelt on detailplaneeringute ja nende järgi projekteeritavate majade teema mulle üha enam huvi pakkumas, kuigi hetkel veel pole ma kogu reeglistikuga päris hästi kursis...)

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

olgugi et tegemist on äärmiselt vaikse tänavalõiguga, jääb ikkagi veidi kahtlaseks otsuseks paigutada esimesele korrusele vastu tänavat kummagi esimese korruse korteri magamistoad, eriti kuna esimene korrus nii madalal asub... ehk oleks siiski mingi parem lahendus leidunud?

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/plaanid-ja-hinnad

tüüpkorrusel on 5 korterit. mulle meeldib enim (küll rõduta) korter nr 14 - privaatne ja avalik tsoon on siin päris sümpaatselt jaotatud. (esimese korruse korter nr 1 on põhimõtteliselt sama, kuid väiksema esikuga ning sauna asemel suurema garderoobiga magamistoas.)

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/plaanid-ja-hinnad

mul tekib küsimus nii esi- kui tagafassaadi keskteljele tehtud sisselõigete kohta. ühelt poolt jätnuks nende tasandamine mulje ehk liialt monotoonse fassaadiga hoonest, kuid teisalt andnuks nende tasandamise arvelt teha tänavapoolsetele korteritele elutuppa lisaruumi või teha lausa üks hästi väike rõdu (just neil kortereil rõdu puudubki); maja taga oleks samuti olnud võimalik magamistoale avara rõdu anda (neil kortereil on küll elutoal juba suur rõdu olemas). see pole aga kivi arhitekt põime kapsaaeda, kõige muu kõrval olid sisselõiked joonistatud juba detailplaneeringusse.

viimase korruse kahele korterile pakutakse hiiglaslikke lääneterrasse, teised kaks lepivad itta suunatud rõdudega. silma torkab veider lugu korteris nr 20, kus üks magamistubadest on paigutatud köögi kõrvale ning tualettruumist miljoni miili kaugusele.

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/plaanid-ja-hinnad

üks asi on veel, mis mus mõistmatust tekitab. nimelt aknad küljefassaadidel - väljast näeb see ju kena välja, kuid siseruumide seisukohalt asuvad need suht jaburates kohtades, avanedes kord garderoobi, kord sauna ning kord täiesti mõttetult koridori, selle asemel et avaneda veidi enam valgust soovivatesse ruumidesse... kui keegi need minu silmis ebakohad loogiliselt ära põhjendab, saab auhinna.

igatahes. maja ehitus käib täies hoos, siin plats seisuga 17 märts 2011.

foto: jk

*

eelmisest üle tee asub tühi krunt aadressiga uus-tatari 12, millele peaks millalgi hakkama kerkima selline maja.

http://www.reetvalkarhbyroo.ee/frames/Korter/kortermajauustataritn12tallinnas.html

projekti autoriks on reet valk. majja on kavandatud 28 korterit, parkimine lahendatud keldrikorrusel. see saab olema osa suuremast hoonemassiivist, mille üks pool - muru & pere kavandatud ravi 6 - valmis juba aastal 2009. reet valgu maja fassaadikäsitlus on samamoodi lakooniline ning mõneti isegi range, millegipärast tundub ka et (vist sissepääsu lahenduse tõttu?) veidi vanamoeline. kui kedagi peaks huvitama, siis kruntide detailplaneering on nähtav siin. põnev on selle juures asjaolu, et kui valgu maja peaks ükskord valmima, kaob muru & pere lõunasse vaatavatelt rõdudega hoovikorteritelt päikesevalgus. loodan, et praegused elanikud olid detailplaneeringuga kursis ja ei ostnud põrsast kotis.

http://www.reetvalkarhbyroo.ee/frames/Korter/kortermajauustataritn12tallinnas1.html

hoone sai ehitusloa juba aastal 2007. märtsis 2010 avaldati ehitamise alustamise teatis, kuigi tegelikkust see ei peegeldanud ning maja pole siiani ehitama hakatud. foto märtsist 2011.

foto: jk

*

nüüd aga paremate palade juurde.

pelgulinna / kassisaba piirkonda aadressil rohu 1 / tehnika 22 on kavandatud päris omapärane korterelamu. maja on projekteeritud arhitektuuribüroos studio paralleel, autoriks jaak huimerind koostöös andres lemberi ja indrek laosega. maja ehitusluba pärineb juba 2009 algusest, kuid hetkel ei oska veel öelda, millal asi tõesti ehitamisse võiks minna. arendaja lubas oma kodukal korterihinnad avaldada käesoleval kevadel, nüüd on nad kevade hoopis suveks muutnud. loodame, et asi siiski seisma ei jää ning maja ükskord püsti saab.

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

siinses kontekstis väärib mainimist, et antud juhul on detailplaneeringu autoriks huimerind ise, mistõttu ei teki maja ja planeeringu vahel mingit ebamäärast hõõrumist, nagu võib täheldada eelpool toodud näidete seas, kus planeeringu ja selle järgi kavandatud maja autorid on erinevad...

valmides saab see kindlasti üheks pilkupüüdvamaks uushooneks siinsel miljööalal. võib kindel olla, et selline veidi pretensioonikas ning mingis mõttes kurjakuulutav vorm võib mõningates kohalikes protektsionistides pahameelt tekitada, kuid minu hinnangul on selline julge lähenemine miljööaladel igati tervitatav.

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

majja tuleb 14 korterit, neist 7 kahe- ning 7 kolmetoalised. korteriplaanide puhul pole mul midagi erilist ette heita, välja arvatud ikka see minu vana probleem liiga sügavale esikusse avaneva (korteri ainsa) wc-vannitoa ukse osas... (ehk et must tsoon ja puhas tsoon astuvad konflikti!)

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

teisel korrusel on koha leidnud üks päris naljakas ruum - vt korter nr 4. köögi kõrval on siin väike kahelt küljelt akendega söögituba, mis asub konsooli all ning valvab maja sissepääsu.

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

hetkel on krunt tühi. foto 2011 aprillist.

foto: jk

*

nüüd aga parim asi, nimelt üks eskiisprojekt toompuiesteele, autoriteks taas jaak huimerind koos andres lemberiga. huimerind räägib, et selle projekti tuleviku suhtes ei tohiks eriti lootusrikas olla, sest arendaja on talt siia iga 5 aasta tagant midagi tellinud ning seni pole neist ühegagi asi edasi arenenud... siinne on nüüd viimane variant aastast 2010. see oleks minu arust üks kaunimaid uushooneid tallinnas (olgugi et meenutab liialt seda maja). nii ülimeeldival kombel mängiks selline valge maja kokku allmanni suurepärase l'ermitage'iga.

http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1235/

praeguseks kõik, peagi jälle.

132: suvemaja lohusalus

summary: a plywood-clad (and partly furnished) summer-house in the popular vacation destination lohusalu, designed in early 2000's by the newly established koko architectural office - raivo kotov & andrus kõresaar - right after their successful performance at the hannover expo (see the estonian pavilion here). interior design is by hannes praks, then a member of koko. a video of the building can be seen here.

-

vahetult pärast kuulsa porgandipaviljoniga maha saamist asutasid raivo kotov ja andrus kõresaar arhitektuuribüroo koko. võimsa algusega professionaalse koostöö üheks esimeseks viljaks kodumaal sai suvila lohusalus, suvituspiirkonnana tuntud looduskaunis kohas, kiviviske kaugusel helikülast ja laulasmaast.

maja asub idüllilisel krundil kesk männimetsa, mererand jääb siit vaid sadakonna meetri kaugusele. antud majake pole konkreetses kontekstis päris tavapäraselt suvilalaadne, pigem annab see välja paraja kaasaegse eramu mõõdu. piirkonnas valitsevad nõuka-aegsed piiratud pindalaga suvilad on siinsest muidugi oluliselt väiksemad, kuid ometi ei mõju maja ebamastaapselt. järgides ajaloolist tava, on siinnegi suvila jäetud aiaga piiramata.

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

maht on jaotatud kaheks kahekorruseliseks osaks, nende vahel on algselt lahtisena kavandatud ühendusgalerii. ühes majapooles on avar elutuba koos kööginurgaga ning saun ja väike tualettruum, teisel korrusel kabinet. teises majapooles asub garaaž panipaigaga, kummalegi korrusele mahub magamistuba, teise korruse magamistoa juures on ka pesemisruum. siinjuures näib (minu jaoks?) veidi ebamugavana see, et esimese korruse magamistoast peab tualettruumi jõudmiseks ronima teisele korrusele või minema läbi galerii teise hoonemahtu.

igatahes, plaane ja lõikeid võib näha (tollal vist kokos töötanud?) üla koppeli artikli juures, mille uppisin siia + siia. sealsel esimese korruse plaanil muide garaaži sissesõit valel küljel.

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

kui randa ei viitsi minna või siis pääsemaks sipelgatest, võivad suvitajad end laiali laotada ühendusgalerii katusele tehtud ulatuslikul terrassil. pääs siia on mõlemal majapoolel.

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

maja on puitkonstruktsioonis, fassaadid on kaetud veekindla vineeriga.

sisekujunduse võib kanda kohvimees hannes praksi arvele, kes - kui ma nüüd võssa ei pane - oli tollal osa kokost. paari foto järgi otsustades valitseb interjöörides mõnus lihtsus. viitena välisviimistlusele on ka siin kasutatud osalt vineeri, näiteks duširuumi seintel (vt fotot ülal antud artikli juures). lagede puhul on jäetud aimatavaks ka maja konstruktiivne külg. inseneriks oli muide kõva tegija tõnu peipman.

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

autoritele omaselt on interjööris üks väike vimka ikkagi sees - 3 kööginurga kohal asuvat trepiastet on tehtud klaasist. põhjust ma küll välja ei suuda nuputada, kuid küllap see polegi oluline. (või siis tõesti saab kööginurk sedaviisi väikest lisavalgust?)

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

ülalolevad koko kodukalt kaaperdatud fotod on valmimisjärgsed - neil veel läigib fassaad kirgas-oranžilt. tänaseks on aga maja oma ilmet päris korralikult muutnud, veidi isegi häirivalt (?) kirgas toon on asendunud tuhmjalt punaka kastanipruuniga, mis mängib väga meeldival kombel kokku männitüvede ja okaste-käbidega kaetud maapinna toonidega. järgnevad fotod pärinevad 2010 suvest.

foto: jk

foto: jk

foto: jk

fassaad veidi lähemalt ka. ma kahjuks enam ei mäleta, mida perenaine fassaadi pinnakatte kohta rääkis... kui mõne tripikaaslase mälu parem, andku märku (:

foto: jk

foto: jk

ja lõpetuseks video:

131: Võiduprojekt Eesti saatkonnale Riias

Summary: Winning entry in the early 2008 competition for the new Estonian embassy building in Riga. The design was conceived by ÖÖ-ÖÖ Architects - brothers Lembit-Kaur Stöör & Ülo-Tarmo Stöör, with Heidi Urb as consultant. Planned in the most unfortunate time - right before the recession hit hard - the project is yet to be realised.

-

2008 veebruari esimesel päeval kuulutati Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis välja Riia uue saatkonnahoone arhitektuurikonkursi tulemused. Suht võimas võidupreemia - 300 000 eek - anti Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stöörile ning tööprotsessis konsultandina osalenud Heidi Urbile. Toona kõlasid lootused, et hoone võiks juba 2 aastaga valmida. Paraku olid need ennatlikud, sest just siis hakkas majandus alla käima ning nüüdki - enam kui 3 aastat pärast konkurssi - pole palju lootust, et Eesti arhitektid võiksid oma hoone lähiajal püsti panna. Meenutuseks siinkohal, et kord varemgi, antud konkursist täpselt 70 aastat varem, on Eesti riik üritanud Riiga oma saatkonda püstitada, kuid Erich Jacoby ja Hermann Bergi võiduprojekt jäi toona realiseerimata. Loodetavasti jõutakse nüüd plaanidega ikkagi kaugemale, olgugi et suure hilinemisega.

Pakun alljärgnevalt võiduprojekti seletuskirja ning visuaalset materjali. Kõigi eelduste kohaselt lisandub sellele lähiajal väike intervjuukene vähemalt ühe autoriga, põhiteemaks just saatkonnahoone projekt, kuid võib-olla ka miskit muud. Nii et stay tuned!

Situatsioon:

Kavandatav saatkonnahoone asub Riia kesklinnas miljööväärtuslikus piirkonnas. Krunt jääb magistraaltänavate vahelisse kvartalisse, Ausekla ja Vidus tänava nurgale. Riiale omaselt on saatkonna krundi lähiümbrus hoonestatud esinduslike eluhoonetega, mis paiknevad tänavate suhtes perimetraalselt. Krunt on ristkülikukujuline tasane plats, pikema küljega põhja-lõuna suunaline. Olemasolev haljastus krundil likvideeritakse.

Paar vaadet krundile 2008 aprillist. | A couple of bad shots of the embassy site from april 2008.

foto: jk

foto: jk

foto: jk

foto: jk

foto: jk

Idee:

Saatkonnahoone linnaehituslik idee on lõpetada kvartal, täita tühimik. Eesmärk on tekitada maht, mis ühest küljest harmoneerub olemasoleva hoonestusega, teisalt aga rikastab tänavaruumi, lisab uusi ruumilisi nüansse. Riia kesklinna ajalooline hoonestus on allutatud väga kindlatele lihtsatele põhimõtetele: ühtsed karniiside kõrgused, kohustuslik ehitusjoon ja isegi materjalide valik. Sellest hoolimata on majad väga eriilmelised. Varasemal ajal ehitatud majades väljendub see detailis ja dekooris, katustes ja nurgatornides. Igast hoonest hoomab selget, ajastuvaimust kantud väljendusrikkust.

Sellest vaimsusest on kantud saatkonnahoone kavand. Peamised märksõnad hoone kavandamisel on:

- keskkonnatundlikkus
- mahu omanäolisus
- tundlik ja kaasaegne detaili ja matejali käsitlus



Keskkonnatundlikkus väljendub hoone mahu sobitamises kvartalisse nii, et see ei lõhuks kvartali struktuuri, ei tükiks liialt esile, ega rikuks tänavaruumi nii sujuvat kulgevust. Hoone on näoga pööratud Ausekla tänava poole. | The embassy is fitted into the existing built environment to fill the gap in the corner and complete the city block.

Red dashed-line is marking the building front. Curved first floor is pushed back to enlarge the sidewalk. The idea was to have some extra space in front of the embassy. It points out the importance of the building and creates a solemn aura. Between the roof cornice, which follows the building front (building-line), and the arc on the ground is a curved surface. As a result, there is a small “urban-plaza” like sidewalk in front of the building. The front wall arises over the street working at the same time as a shelter for entrance. The volume itself has a strong character.

Ülaloleval skeemil on näha mahu tekitamise loogika. Vasakul on tänane olukord, tänav koos punase joonega, mis järgib hoonefronti. Tänavaruumi rikastamiseks ja mahu omanäolisuse tekitamiseks on tänava tasapinnas kavandatud nõgus maht (kaar nihkub punasest joonest tagasi max 4m). Hoone kõrgub laiendatud tänavaruumi kohale, karniisi joones ühtides tänava punase joonega.



Saatkonna ulatuses on tänavaruum saanud veidi eriskummalise ruumilise lahenduse. Hoone kaardub konsoolsena tänava kohale. Ausekla tänava osas kujundatakse majaesine väikeseks väljakuks. Tänavat katab sillutis, puid ümbritsevad terasrestid ja turvalisuse huvides lisatakse kaitsepollarid, millest osa on valgustid tänava tasapinna valgustamiseks. Maja ette paigaldatakse linnamööblit. Aeda piiravale klaasist piirdele trükitakse Eestit puudutavat infot, samuti võib tekitada klaasi taha näitust tänaval jne.

The facade material is blackish-brown brick. Brick is a traditional building material in both countries, Latvia and Estonia.

Hoone viimistlusmaterjaliks on Riiale väga omane tellis. Hoone kaarduva seina teostamine tellisseinana loob astmeliselt väljapoole laotuna põneva detailiga struktuuri. Esimesel kahel korrusel on tellisseinas korrapärase mustriga valgusavad, mis pimedas töötavad seest välja, aktiveerides öist tänavaruumi. Päevasel ajal tekib siseruumides õrn valgusmäng. Inimesed teiselpool seina mõjuvad kui varjud.

Saatkonna krundi lõunakülge jääv aed ja lipuväljak on tõstetud tänava tasapinnast kõrgemale, et rõhutada selle ruumi selget erilisust. Aeda ja tänavat eraldab 1m kõrgune müür, mis rõhutab kaare kulgu tänaval ja seob aia ja lipuväljaku hoonega üheks tervikuks.

Saatkonnahoone:

Hoone ruumiprogrammi paigutamisel on võetud aluseks lähteülesandes etteantud jaotus. Hoone esimesel korrusel paikneb konsulaat, saatkonna ja esindusruumide fuajee ning osa esindusruume (saal, salongid). Esindusruumid on ühenduses aia ja lipuväljakuga. Peamised vertikaalsed liikumisteed hoones on lift, kinnine trepikoda ja esindusruume ning saatkonda ühendav lahtine trepp. 2. korrusel asuvad ülejäänud esindusruumid. Raamatukogu ja nõupidamiste ruum on 1. korruse esindusruumidega seotud õhuruumide ja trepiga. Suuremate vastuvõttude ajal saab ruumid avada ja moodustub kahel tasapinnal kasutatav ühine ruum. Nõupidamiste ruumi kõrval on välisterrass.

Vidus tänava poolses osas on 2. ja 3. korruse vahele paigutatud tehniline abiruum ventilatsioonile.

3. korrusel asub saatkond. Suursaadiku kabinet, nõupidamiste ruum on vaateliselt seotud aia ja lipuväljakuga, asudes hoone otsas. Sekretär asub hoone keskel vahetult trepi ja lifti läheduses. Saatkonnast esindusruumide kaudu fuajeese minev osaliselt lahtine trepp on kasutatav saatkonna teise evakuatsioonitrepina, tulekahju korral eraldatatakse trepp tuletõkkekardinatega eraldi tsooniks. Lisaks on treppi ümbritsevatesse avatud ruumidesse paigaldatud sprinklerid. Lisaks kasutavad saatkonna töötajad seda treppi liikudes raamatukokku või vastuvõttudele. Suurem osa kabinettidest asub hoone teises pooles. 3. ja 4. korruse saatkonna osa on omavahel ühendatud lahtise trepiga, et tagada töötajatele mugavam liikumine erinevate korruste vahel. Lisaks kabinettidele on selles tiivas ladu, server ja arhiiv.



4. korruselt on võimalik minna kõrvalolevat maja plokeeriva osa katusele, kus on väike terrass. Hoone lõunapoolses osas on kaks väiksemat korterit, spordisaal, saun.



5. korrusel on residents ja suurem korter. Mõlemale on antud keskne aatrium välisõhus, mis toob lisavalgust korterisse ning lisaks toimib nagu elamine ümber keskse õue.



Hoone parkimine on lahendatud keldrikorrusel. 12 autot on garaažis, 4 õues. Pääs krundile toimib Vidus tänavalt läbi kangialuse. Lisaks parkimisele on keldris ka prügi ja ladu.

Materjalid:

Hoone kandekonstruktsioon on raudbetoon. Fassaadimaterjaliks on mustjaspruun klinkertellis. Kaarduvas fassaadiosas on tellissein iseennast kandev, sisemine osa on samuti tellisest, et tuleks välja tellisest kumera pinna struktuur ja faktuur. Fassaaditoon harmoneerub akende klaasidega, mis mõjub tumedana, tõstes esile hoone mahu.









Aeda ja lipuväljakut ümbritsev piirdeaed on tehtud metallkonstruktsioonis, pinnana katab seinu paks karastatud klaas. Ausekla tänava poolses aianurgas on piirdeaia klaasile trükitud Eesti kaart ja Eestit tutvustav tekst. Sisekujunduses valitsevad soojad, looduslikud materjalid.

Haljastus:

Krundi lõunaosas on lipuväljak-aed. Väljaku põrand, mis tõuseb tänava suunas astmeliselt lippudeni on kaetud sillutisega. Haljastatud osa liigub sillutisega kaasa. Aia osas on 6 kaske. Maapinnale on külvatud erinevaid kõrrelisi ja murupindu.

.