119: Vesilennukite angaaride ekspositsiooni konkursi võidutöö

summary: the concrete shell hydroplane hangars in northern tallinn is perhaps the most outstanding building in estonia. completed in 1917, the masterpiece of engineering was designed by the well-known danish firm christiani & nielsen. the hangars are currently being renovated / reconstructed for the use of the estonian maritime museum. below is the winning entry for the exhibition design competition, done by koko architects: margit aule, margit argus (both now running kaos architects), raivo kotov, andrus kõresaar and indrek mikk. to learn more about the historical structure, here is an article published in the british magazine the builder in january 1920.

-

2009. aastal toimus konkurss Vesilennukite angaaride kohandamisele Meremuuseumi vajadusteks, eesmärgiks saada lahendus renoveeritud suurteost täitma hakkavale ekspositsioonile. Konkursi võitis KOKO arhitektuuribüroo, autoriteks Margit Aule ja Margit Argus (kes pärast KAOS arhitektide asutamist enam angaaride projektiga ei tegele) ning Raivo Kotov, Andrus Kõresaar ja Indrek Mikk.

Kuna Carl-Dag kirjutas angaaride ajaloost (ja muustki) hiljaaegu Sirbis, siis siinkohal ma sellel peatuma ei hakka. Pakun vaid lisamaterjalina 1920. aastal Briti ajakirjas the Builder ilmunud artikli, mida saad lugeda siin. Artikli eest tuleb tänusõnad öelda sisearhitekt Helen Ojale, kes käis seda CD juhatamisel Kopenhaageni Tehnikaülikooli raamatukogus jahtimas.

Ja nüüd konkursitöö seletuskirja + visuaali juurde. Olgu mainitud, et lõplik projekt on siinsega võrreldes suht palju muutunud.

-

Vesilennukite angaaride näol on tegemist Tallinna ühe imposantsema ehitisega. Hoone gabariidid – pea 124 m pikk ja rohkem kui 50 m lai – on muljetavaldavad. Olemasolev ilma ühegi kandurita siseruum – ca 36 x 109 m – oma koorikutega kaetud laega on kordumatu.

Käesolevas projektis on ette nähtud kujundada vesilennukite angaaridest Eesti Meremuuseumi ekspositsiooniruum. Suurimaks eksponeeritavaks objektiks hoones saab olema allveelaev Lembit. Viimase paiknemisest on mõjutatud kogu ekspositsiooni ülesehitus. Tinglikult jaotub ekspositsioon kolmeks: veealuseks, veepinnaga kokkupuutuvaks ja veepinna kohal olevaks. Veepinna kõrguse defineerib ära antud juhul allveelaev Lembitu süvis - kõik, mis asub sellega samal kõrgusel on veealune maailm. Eesmärk on eksponeerida erinevaid eksponaate õiges ruumilises suhtes:

• meremiinid ja ankrud vee all – antud juhul põrandal
• miinide traalimise varustus, jääpurjekad, kahurid jms veepinna tasandil ja pisut kõrgemal – antud juhul ca 5,5 m kõrgusel põrandast
• veepinna kohal ehk angaaride lae all leiab oma koha vesilennuk

Peasissepääs angaaridesse on hoone lõunaküljelt, kus asuvad kassa, tualetid, suveniiride müük, vajadusel garderoob. Kahest lõunapoolsest külgmisest tornist pääseb teisele korrusele, kust algab suure saali ekspositsioon. Teisele korrusele jääb ka kohvik, kus külastajad saavad võtta kerge eine ning nautida vaadet ekspositsioonile. Esimese korruse vestibüüli ja näitusesaali eraldab suur akvaarium, mis annab sisenejatele kätte võtme mõistmaks ekspositsiooni ülesehituse kontseptsiooni – jaotumist kolmeks: veealuse, veepiiri ja õhuruumi alaks.

Kontseptuaalselt jaguneb veepinna tasandil ekspositsiooniruum nö rannaks (vahetult sissepääsu juurde jääv ala ja kohvik) ja nö paadisillaks. Paadisild kulgeb nõtkelt läbi ruumi, olles vahelduva kõrguse ja laiusega. Paadisilla ääres paiknevad erinevad eksponaadid – nii paadid kui purjekad, kahurid ja erinev mereline varustus. Allveelaev Lembitu juures moodustub ruumiliselt kõige tihedam ekspositsiooniala. Olles ruumile ringi peale teinud, laskuvad külastajad mööda lauget treppi nö veealusesse maailma, kus lisaks miinidele ja ankrutele ujuvad kalad ja kuhu ulatuvad puude juured. Veepinda markeerivad ruumis paiknevad kangad, mis on horisontaalselt pingule tõmmatud ning millele projitseeritakse temaatilist animatsiooni. Keskkondlikku meeleolu aitavad luua helid, mida erinevates ruumipunktides kõlaritest kuulda on. Kui külastajad on ka veealusele maailmale ringi peale teinud, siis jõutakse tagasi peasissepääsu juurde.

Klik!

Esimene tasand.

Teine.

Ekspositsiooni elavdamiseks on kavas kasutada merelist floorat ja faunat (topiste jms näol). Veepiiri sümboliseerib pingule tõmmatud läbipaistev kangas, millele on projitseeritud veesillerdus. Külastajad läbivad ekspositsiooni veepealse osa mööda teraskonstruktsioonist kaarsilda, erinevatel kõrgustel avanevad vaated ekspositsioonile kui ka ajaloolistele angaaridele. Sobiva meeleolu loomiseks projitseeritakse hoone kinnisele idaküljele erinevaid filmikaadreid – allveelaevnike elust, jäämurdjate tööst jne.

Teekond algab maismaalt ja kulgeb üle vee.

Kaarsilla kõrgus varieerub võimaldades erinevaid vaatenurki ekspositsioonile.

Kõrvuti merega on maismaa: seal, kus kasvavad kased.

Merelist õhkkonda aitavad luua veelinnud, kalad ja valgusefektid.

Veepind luuakse optilise illusiooni abil.

Paadisilla visuaalse ilme kavandamisel on saadud inspiratsiooni angaaride arhitektuursest lahendusest, võlvilisest kandesüsteemist. Paadisild rajatakse terasprofiilidest, mis moodustavad küllalt kerge ja läbipaistva struktuuri. Põrandapinnast kõrgemal asuvad eksponaadid paigaldatakse spetsiaalsetele alustele.

Vaade peasissepääsule - läbi klaasfassaadi paistab akvaarium ja veealune ekspositsioon.

Hoone mere pool paiknevatesse nurgatornidesse tagatakse külastajate juurdepääs ning pääs ka tornide katusele – katuseterrassile. Hetkel lahtised olevad seinaavad – üks hoone põhjaküljes ja kaks ava hoone lääneküljes – on kavas katta klaasfassaadiga selliselt, et säiliks praegune mõjus välisvaade – klaasfassaad paikneb hoone välisperimeetrist ca 7 m sügavusel, sisemiste postide rivi kaugusel. Hoone lõunafassaad rekonstrueeritakse selliselt, et sinna moodustub kaks korrust ning nende kohale katuseterrass – sellisena omandab hoone terviklikuma mulje ning moodustub harmooniline hoonemaht. Kolme kooriku otsas olevad kuplid on kavandatud klaasist – õhtusel ajal lastakse hoone sisemusest läbi klaasist kuplite taevasse kolm valguskiirt, mis tähistavad muusemi asukohta ka kaugemalt vaatajaile.

Ja Produktsioonigrupi animatsioon ka. Vaatamine on kohustuslik.

Aprillis 2010:

foto: jk

foto: jk

Ja septembris 2010:

foto: jk

Margitid ja Carl-Dag objektil.

foto: jk

096: teletorni transformatsioon

summary: the 312 meters tall tallinn tv tower was built in 1975-1980 to transmit pictures from the olympic sailing regatta which took place in tallinn. in 2007 the tower was closed for public due to safety reasons. recently an invited architectural competition was held to reconstruct the tower to meet the needed safety standards. the competition was won by koko architects, famed for their many successful reconstructions of architecturally valuable structures. the interiors as well as surroundings of one of the icons of tallinn will be refurbished and the tower - when reopened in 2011 - is expected to become a major tourist attraction once again.



-

tallinna teletorni vaateplatvorm ja kohvik suleti avalikkusele ohutusnõuete puuduliku täitmise tõttu 1. detsembril 2007. torni haldaja as levira püüdis seejärel üht tallinna ikooni linnale müüa, paraku polnud viimane ostust huvitatud ning nüüd, eurorahade toel, on päevakorras 30-aasta vanuse torni uuele elule äratamine. ehitustööde algusena on meediast läbi käinud aprill 2010, torni taasavamine peaks seega toimuma järgmise aasta kevadel.

foto: jk

esmalt viiakse torn rekonstrueerimistööde käigus enam-vähem vastavusse ohutusnõuetega: ehitatakse välja nn paanikatuba, laiendatakse evakuatsioonitreppe jne. lisaks interjöörile läbivad totaalse muutuse ka torni välialad, kuhu on muu seas kavandatud uus purskkaev ja skulptuuripark. tornist saab atraktiivne-interaktiivne ekspositsioonipind, kus vaated linnale on vaid osa selle väärtusest. plaanitust saab lähemalt lugeda siit; pisut jaburavõitu videolugu näeb aga siit.



teletorni rekonstrueerimiseks ja ekspositsioonipindade kujundamiseks korraldati kutsutud ideekonkurss, mille võitis koko arhitektuuribüroo. võistlustöö autoriteks on margit aule, liis lindvere, raili paling ja margit argus.

allpool saabki tutvuda konkursile esitatud projektiga. täpselt kui palju arhitektide poolt algselt pakutust lõpuks realiseerimisele kuulub, on vähemalt minu jaoks hetkel segane, nii et autoritel või teistel asjassepühendunutel on võimalus soovi korral seda kommentaariumis natuke täiendada. või siis läheme vaatame asja aasta pärast ise üle.

niisiis, järgnev jutt on juba seletuskirjast.



teletorni kuju meenutab seent, mis on botaanikaaia kultiveeritud muldadest väe sisse saanud ja kasvanud sadades kordades üleelusuuruseks. hooga maa seest väljarebinud seen on tõmmanud maa sisse prao, millest on maalastele rajatud sisse- ja väljapääs suurde "seenetorni".



teletorni sissepääsu moodustavad sujuvalt katusealuseks ja pääslaks tõusev maastikuarhitektuurne maht ja selle kõrval piki telge kuni teise korruse sissepääsuni kulgev pandus. pandusest ja pääslahoonest kujunev maht kasutab ära 100 meetri laiust turvatsooni ümber torni ja tõstab selle kui radiaalselt pragunenud kettas.





tsentraalselt paiknev pandus lisab kogu kompleksile suurejoonelisust ja säilitab puhta vaate tornile. purskkaevu motiivi moodustab mööda klaaslage ja -seina voolav veekardin, mis talvel ilma veeta jääb ilusaks, funktsionaalseks arhitektuurseks elemendiks.

(näe, kate ja pete ka uudistama tulnud. ja mingi heinz valgu moodi tüüp ka...)

suvel saab teletorni minna mööda pandust ja samal ajal nautida imelisi vaateid ümbritsevale alale ning skulptuuripargile. väljapääs on läbi esimese korruse, kus asub pandusealune muuseumikauplus, garderoob, ooteala ja kohvijoomise võimalus neile, kes kardavad kõrgust. talvine liikumisskeem nii sisenemisel kui väljumisel on läbi muuseumikaupluse i korruse, piletimüük ja maketid erinevate maade teletornidest jäävad ii korrusele.







-

torni valgustus on lahendatud 3 programmiga. esimene neist on rajatud kosmoselaeva ideele: pimedas põhjamaa öös oleks välja valgustatud ainult torni ülemine taldrikuosa. selle alla on planeeritud tugevate valgusvihkudega ümmargused valgustid; vihud oleksid kitsalt suunatud ja ei puudutaks torni jalga. lisaks võiksid valgustatud olla xxi korruse aknad - led-valgustid oleksid paigutatud aknalaua sisse (analoogselt koko büroos projekteeritud metro plazaga); õrna sinise valgusega võiksid olla markeeritud ka xxii ja xxiii korruse servad, mis annaks nn ufolaevale kõrguse. ufo efekti on võimalik saavutada ka akende valgustuse ja kõrgema kettosa ühtlase prožektoritega väljavalgustamisega.



teine valgusprogramm on tähtpäevade puhul kasutatav torni samba valgustus suurte prožektoritega, kuhu saab kiirtevihuga tekitada erinevaid triipe. nt vabariigi aastapäeval sinimustvalged triibud, jaanipäeval muhuseeliku muster, ungari presidendi külaskäigul ungari lipuvärvid, emadepäeval oleks võimalik projitseerida tornile mõned lillekujutised.

kolmas valgusprogramm toetaks valgusskulptuuride ideed ja oleks vaadeldav põhiliselt tornist ja nt lennukilt - prožektorid on kinnitatud xxi korruse katuseosa servale ja suunatud alla pargile, kuhu on talvel projitseeritud tantsivad lumehelbed, suvel lilled ja jaaniussid vmt.

-

mükoloogilises vaimus on kujundatud ka kohvik - justkui orgaaniliselt muundatud šampinjoni tulevikuversioon, mis on muudetud inimestele elamiskõlblikuks. kohvikukettasse on ka üks seeneuss närinud augud. augud laes on sümboolsed - markeeritud avadena paistvate valgustitena, põrandasse on aga kavandatud paar tõelist klaasiga kaetud ava, kust avaneks vaade otse alla torni jalamile ja seda ümbritsevale pargile.



xxi korrusele jõudvat inimest tervitavad niisiis eelmainitud avad, vägev vaade tallinna panoraamile, pikksilmad ja väikesed robotid, kes jooksevad ja abistavad inimesi informatsiooniga.



robotid sehkendaksid aknalauale rajatud nn miniraudteel, kus nupule vajutades jookseks inimese juurde väike raudmehike ning kas seletaks või siis näitaks valget paberit, kuhu on laest infrapunakiirega projitseeritud info vastava asukoha juurest paistvate objektide kohta; infot paistvate objektide kohta saaks edasi anda ka aknalaua alla jääval seinaosal - näiteks võiks sinna olla joonistatud paistva panoraami maastik kõrgusjoonena (joon meenutaks elektromagnetlainet), kuhu on markeeritud kõrgemate objektide kõrgused ja nimed.



kogu ruum võiks olla üsna valge tekitamaks kosmoselaeva voolujoonelist ning samas veidi seenelikku atmosfääri. kohviku lauad-toolid oleksid pehmed istmed, mis on grupeeritud 2-8 inimesele mõeldud pealt lahtistesse nn munadesse. need võivad olla ka pöörlevad, mis võimaldaksid inimestel oma vaatenurka muuta. kõik munakujulised toolid oleksid grupeeritud rahukogumite laadselt kas mingi struktuuriga põrandal või laes valgustite näol.



rakud oleksid selle suure kosmoselaev-seene väiksemad osad, kus inimesed saaksid ennast mugavalt ja turvaliselt tunda - nagu ikka koosnevad suured organismid väikestest rakkudest, nii ka see. ka baarilett moodustaks ühe raku, teenindaja selle sees aga raku tuuma. omaette rakuke on ka wc-blokk, mis koosneb 8 boksist ja inva-wc-st. wc pole eraldatud meeste-naiste osaks. kohviku korrusele jäävad ka kohviku abiruumid, köök ja muud personaliruumid. xxi korruselt on keerdtrepi näol rajatud lisaühendustee xxii korrusega, samuti on tagatud põrandaluugi ja redeltrepi näol ühendus tulekindla paanikatoaga xx korrusel.

võrdluseks:

foto: andres tarto aka taevapiltnik

xxiii korrusel, kuhu pääseb nii keerdtrepist kui ka liftiga, asuvad tehnilised ruumid, pääs katuseterrassile ja ekspositsioonialad. katuseterrass on kaetud võrguga, et tagada külaliste turvalisus. lõbusama ajaveetmise jaoks on vaateplatvormile paigaldatud hulgaliselt pikksilmasid.

ekspositsiooniala on jaotatud kaheks eraldi teemaks, mida ruumiliselt eraldab klaasist tambur, mis tuuletõmbuse vältimiseks ümbritseb terrassi ust. näitus "teletorni roll eesti vabariigi taasiseseisvumisel" on kujutatud silindrikujuliste ruumidena, mis haakuvad oma vormilt rakustruktuuri teemaga ja võimaldavad välisküljel eksponeerida hulgaliselt dokumente ja fotomaterjale; sees saab eksponeerida videomaterjale.



näituse "eestlaste infotehnoloogilised saavutused" ekspositsiooni vitriinid on amööbilikuma kujuga ja mõeldud erinevate ekraanide ja tehnoloogiliste seadmete väljapanekuks.

-

foto: jk

-

ja liikuvat pilti ka. kaks suurepärast animatsiooni produktsioonigrupilt: