Kuvatud on postitused sildiga valmis: 2007. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga valmis: 2007. Kuva kõik postitused

080: kollane kortermaja karlovas

summary: this apartment building in tartu is located in an environment with many different spatial strata. the shape of the building is affected by a restricted detailed plan, drafted to the plot years ago, and a large water collector diagonally dissecting the plot and thus, the house. conforming to these restrictions, the building meanders on the plot, softly reaching towards ground on the ends. characteristically to backyard buildings, it does not have a distinctive main façade. according to the relief of the plot, there are multi-level apartments with higher living rooms; all apartments feature a balcony or terrace. designed by salto architects: maarja kask, karli luik, ralf lõoke & kristiina arusoo.

-

tartu on saltokatele alati hea linn olnud. tudengilinnas on koha leidnud, võiks vist öelda, et enamik nende suuremamõõtmelistest valmishoonetest, ning loodetavasti on tulemas ka lisa, seda nii olnud kui tulevaste konkursivõitude ja tellimuste realiseerimise näol. siinne töö on 2007 valminud elumaja karlovas, autoriteks maarja kask, karli luik, ralf lõoke ja kristiina arusoo.

foto: kaido haagen via archdaily.com


sõna arhitektidel:

aleksandri tänava korterelamu asub piirkonnas, kus on väga erinevaid ruumilisi kihistusi. oma lahenduse ja koloriidiga püüab ta pigem tekitada uue lisakihistuse kui sulanduda olemasolevatega. korterelamu kuju on tingitud aastatevanusest väga piiratud planeeringust ning suuremõõtmelisest veekollektorist, mis läbib diagonaalis krunti, jagades maja kaheks. asukoht teiste kruntide vahel toetab ka hoovimajale iseloomulikku peafassaadi puudumist.

foto: kaido haagen via archdaily.com


maja koosneb kahest plokist, millest suuremas asub 16 ja väiksemas 3 korterit. korterid on 2- kuni 4-toalised. kolmekorruselise hoone esimesele korruselisele on paigutatud ka tehnilised ruumid ja 19 panipaika; autokohti on 20.

asendiplaan.



kõik korterid on avatud köögiga, nagu moes, lisaks on osa korteritest mitmetasandilised, kõrgemate elutubadega, lähtuvalt krundi pinnareljeefist. igal korteril on rõdu või suur terrass. esimese korruse terrassid näivad küll olevat kergelt küsitava väärtusega, kuid noh... vähemalt on, kus grillida. eriti õnnetukesed on esimese korruse aleksandri tn poolsed kaks korterit - nii aknad kui terrass vaatavad neil vaid varahommikusse...

esimene korrus.



ja teine korrus. kolmanda korruse plaani pole.



lõige.



pisut detaile ka. fotode autorit ma ei tea.

foto: via archdaily.com


foto: via archdaily.com


foto: via archdaily.com


foto: kaido haagen via archdaily.com


ja paar küllaltki kehva ilma ja valgusega tehtud lisafotot, mis annavad aimu ümbritsevast. suur arhitekt martin siin oma hinnangut andmas...

foto: jk


foto: jk


foto: reio avaste via archdaily.com


foto: jk



kui karin paulus küsis tõnis kimmelilt, mida ta nähtud majast arvab, siis tõnis vastas nii:

- Ebakonventsionaalse kujuga fassaadid. Veidi on tunda 60ndate–70ndate abstraktse postmoderna vaimu... nagu Tartu Arhitekti tänaval.... Siin on midagi avangardset Tartu jaoks.

- See, kuis nad seonduvad maja ümbritsevaga. Rõõmus kollane maht, mis igalt poolt jääb hoovi – selles mõttes ei tüki tänavapildis esile, samas on julge. Hoone asukohta arvestades (garaažide taga hoovis) oleks oodanud arendaja poolt pigem mittemidagiütlevat kasti.

- Avarad rõdud – Karlova ja Aleksandri tänava miljööalade piiril tekib küll kortereid tihedalt, aga eluviis, mida seal harrastada, on suht sarnane miljööaladega.

- Rõdupiirded on läbi lahendatud ja leitud huvitav uudsena mõjuv lahendus.

- Julge värvikasutus keset halli kulunud linna.

041: kurjad herilased supilinnas

summary: supilinn - meaning 'soup town' - is a borough in the south estonian university town of tartu. known for their like-mindedness in trying to conserve the area's unique atmosphere, the residents of supilinn are not very keen on new developments in the area - the two buildings shown below not being exceptional. ironically they were inspired by the archetypical supilinn housing, the color schemes were drawn from neighboring buildings and sheds. completed between 2007-2009, the controversial buildings were designed by young architects janek maat and indrek mikk.

-

mõni supilinna ajaloolise agulimiljöö paadunud fänn võib mulle selle eest küll virutada, kuid mu silmis on kaks alljärgnevat maja ühed paremad asjad, mis sealses linnajaos viimasel ajal on juhtunud.

selleri tänaval asuva kahe maja arhitektideks on noored indrek mikk ja janek maat, kes varem töötanud vastavalt koko ning muru & pere büroos - võib-olla just sellest mõnel määral teatav julgus luua efektse ning pilkupüüdva arhitektuuriga hooneid, mis antud juhul on kohalikele linnaosa patriootidele kui pinnuks silmas. kusjuures tegemist on üpris iroonilise juhtumiga. tsiteerides ajakirja maja artiklit [nr 2007-2, autorid tõnis kimmel ja merje müürisepp]:
"elamu on julge ja küsimusi tekitav, kuid välja kasvanud siiski supilinna agulimiljööst. herilasetriipude taga on selle miljööala värvuskeskkonna põhjalik vaatlus. hoone maht ja katusekalle on naabermajadelt. lähedal asuvalt kuurilt on saadud keskkondlikult küpsed värvitoonid, mis on sünteetilistele toonidele iseloomulikult esialgu veidi liiga kirkad. fassaadi katab traditsiooniline sauniku laudis. katuseks on traditsiooniline tsingitud valtsplekk. kõik on korras nii miljöökaitse kui arhitekti vabaduse küljelt."

kuid sellele vaatamata pole hoonetega paljud rahul, väidetakse just, et "ümbrusega pole arvestatud või on ümbrusega sobivus küsitav" jms. eks see taandu lõpuks kõik erinevatel seisukohtadel olevate inimeste isiklikule maitsele...

foto: tõnis kimmel


[muide, kimmeli aeg-ajalt täienev fotokollektsioon huvitavatest tartu objektidest jms on siin, soovitan huvilistel pilgu peale heita.]

järgnevalt aga eelmisest hulga kehvemad fotod. pärinevad need 2008 lõpust, mil oranž maja oli veel pooleli. kollane maja valmis 2007.

foto: jk


foto: jk


arenduse terviklikkus on täielik: ka piirdeaiad on lahendatud majadega samas stiilis.

foto: jk



foto: jk


nagu ma aru saan, siis oranž maja sai oma fassaadide värvid arhitektide ja supilinna seltsi tegelaste ühise arutelu tagajärjel. kui varem valminud kollane maja tekitas oma "kontrastsusel põhineva värvivalikuga" korralikku furoori, siis oranži majaga peaksid nad järelikult enam-vähem rahul olema. pean tunnistama, et uuema maja fassaadilahendus meeldibki mulle pisut rohkem. lisalugemist antud teemal: siin ja siin.

foto: jk


miljööväärtuslik hoonestusala... kõrvuti paiknevad majad, mille vanusevaheks on ligikaudu sajand. oleks absurd nõuda või loota siinsetelt uushoonetelt tsaariaegset aguliarhitektuuri iseloomustavat rõhtsat laudist, kaugeleulatuvat räästast, akende piirdelaudu... uute majade arhitektuur mu arust väga mõnusasti abstraheerib siinse piirkonna vanade hoonete arhetüüpset ilmet ning igal juhul annab supilinnale rohkem juurde, kui hävitab.

foto: jk

ja korteriplaanid ka.

maja 2007-2


selleri tn majade asukoha, kui veel ei tea, saad siit. kõige muu seas.

nähtud hoonete fassaadilahenduse sarnasusele millelegi eesti arhitektuuri ajaloost viitas mulle martin, ja tõesti, sarnasus on täiesti olemas. paraku pole mulle teada, mis värvi laudist oli insener reieri näidismajal kasutatud, kuid ega see polegi eriti oluline.

skänn: "eesti 20. sajandi arhitektuur"

030: tornimäe tornid ja intervjuu autoriga

summary: completed in 2007, the tornimäe twin towers in tallinn financial district are the nation's tallest buildings. below is an interview in english with the building's architect meeli truu from nord projekt. the interview has been hijacked from skyscrapernews.com.

-

2007. aastal valminud hoone tallinna kesklinnas aadressiga tornimäe 3 on eesti kõrgeim ehitis teletorni ja oleviste kiriku järel. 117 meetrini küündiv kahe torniga "pilvelõhkuja" majutab endas hotelli, kortereid, äripindu ja büroosid.

foto: jarmo k


hiigelhoone on projekteeritud ühes eesti edukamas büroos nord projekt, mille juhtfiguuriks arhitekt meeli truu [s. 1946].

foto: martin siplane


hoone valmides ilmus netisaidil skyscrapernews truuga intervjuu, mille alljärgnevalt täies mahus ära toon. tegemist üpris kohmaka küsitlusega, kuid noh, olgu siis pealegi.



niisiis, intervjuu.

tallinn, the capital of estonia, might not seem like the the sort of place you'd associate with skyscrapers but since the collapse of the iron curtain changes have been rapid. james newman caught up with architect meeli truu of the firm nord projekt, designer of tallinn's tallest buildings, the 117 and 113 metre tall tornimäe towers, to find out more about the recently completed scheme and the changes in architecture since estonia left the soviet block.

james - to start, i would assume you have roots from the days when the cold war was still on. was there much of a communist ideological influence on the work back then and how did it shape what you did?

meeli - architecture is an art which is ordered - the orderer is defining the birth of architectural work. architecture is very expensive art and the concentration of capital enables raise of architecture. in totalitarian countries the capital is owned by the governing party and the leader will decide, how to divide the resources. in the soviet union there was a need to demonstrate the power of the leading party, need to care for the working people and prove the goodness of the system and that was the reason why civil buildings were built and for governors a lot of fancy recreation buildings were erected, which were symbolizing the power. on the other hand estonia was the border area for soviet union and the co-operation units were better functioning than in other soviet union parts - by that i mean collective farms and their building organisations. this was quite free from the central soviet power and the architects working were able to be freer in their creations.

james - looking at your history, your firm, nord projekt, was founded out of the ashes of the iron curtain in a partnership between estonian and finnish architects. how did this come about?

meeli - estonia and finland are ethnically close, the languages we speak are very similar. north estonia was able to see finnish tv through the soviet times and it was the window to the world for us. we also had regular connections by sea for tourists from estonia to helsinki [siinkohal üks minupoolne wtf?!]. through finland the artist of soviet estonia were able to send their works to international exhibitions. during the first estonian republic the connections between finnish and estonian architects were very strong, finnish architects participated in estonian architectural competitions. during the regaining of independence the finnish colleagues gave a helping hand and took the role of the big brother... and so it went to a close cooperation with one of the leading building countries, as finnish architecture and building art is one of the leading in the world.

james - obviously you've seen a lot of changes in estonian architecture over the last 20 years. how have you responded to this as a practice?

meeli - the last 15 years have changed architecture to entrepreneurship. in the terms of architecture, estonia is part of the world and the problems are exactly the same - urbanisation, close inhabitation in town, wish to live in the outskirts in their own house, closeness of sea and the planning restrictions imposed by the sea. the architect is a person responsible for creating the living environment, has to be the cooperation partner for the customer and able to meet the requirements of the current society so that it will be able to fit into the environment and needs of the society as it changes along with time. the past 15 years have demolished the wall between estonia and the world, there has been a unification.



james - tallinn doesn't have much of a reputation as a true skyscraper city (like say frankfurt). looking from a british point of view it seems more like a picturesque baltic city. what sort of restrictions do you find in planning a building there?

meeli - the town planning situation in tallinn is very different - the town is between a lake and sea, and it is very difficult to achieve a homogenous town room which would be well functioning. so the centre needs to be dense which means raising the height. the tallinn town council has allowed building of taller buildings so that they will not affect the old town. the skyscrapers allow maximum use of the limited space for the centre, and at the same time allows the historical old town stay a bit apart.

foto: jarmo k


james - what are the basic requirements you come up with when designing a tall building?

meeli - the plot has to be ca 4000 m2 and the customer's wish was to have a building with total square meters of 54 000 which could meet very different functions. in the detailed planning the allowed height was 30 storeys and maximum building capacity. there was also set an area where the building could be 10 storeys high to provide enough light for the neighbouring house.

james - looking at the buildings, they seem to be dominated by reflective glass curtain walls and regularly shaped floor-plates. what was the main inspiration behind the design?

meeli - due to the limited space, economics had to be taken into account. i decided that the effective way to approach the complex task is to have the cascade with high pillars and the entire building constructed of concrete. the idea was to free up the outer walls from supportive functions which enabled to have glass as the materials for the wall. this means fantastic views that can be enjoyed from the tower. the reflection of sky and clouds are playing on the facade and the towers will have different appearance dependant on the weather and mood. this way the building is airy and lives together with seasons and time.

foto: jarmo k


james - i see that the tornimäe project is actually twin towers, one residential and the other a hotel. why do two instead of one taller mixed-use building like we often do in the uk?

meeli - the first reason is very practical. a five star hotel and residence have to be separated, the different elevators, staircases etc. if in one tower then you have to have vertically different areas for both functions. so the idea was born to solve the need by two separate building. and the detailed planning allowed the building % so, that it would have been too massive. so it is more elegant and practical to have two separate towers that are adding to each other and suit better to the surrounding.

foto: jarmo k


[siinkohal peaksin mainima, et olen puutunud kokku ka tornimäe tornide ülejäänud konkursiprojektidega, teiste seas näiteks raivo puusepa, sweco ja muru & pere töödega - kusjuures nord projekti töö oli ainuke, milles hoone suur maht jagatud kahte eraldiseisvasse torni - ning ausõna, võitjaks valiti tõepoolest kõige sobilikum ning elegantsem töö, mis küll suurt ümberprojekteerimist vajas, kuid ikkagi!]

james - although they look similar there are obviously fundamental differences inside for residential as opposed to hotel. what are the key differences you have to design into them?

meeli - both towers have so-called directed middle-walls, so that the views are directed out from the neighbouring rooms so even though the two towers are very close, visually you will not feel the other tower at all. the apartments make the maximum use of the fantastic views and guarantee privacy. the hotel tower's ground plan is of the size that enables the main restaurant on the 8th floor and spa on the 10th floor and a theme restaurant on the 30th floor to be technologically on separate floors.



james - and finally, modernisation there looks rapid. it must be a very exciting place to work?

meeli - the changes in tallinn can be physically felt, everything is moving, changing by days. tallinn six months ago was a different town than it is now, it is a very interesting place and time for an architect!

james - thanks for talking to us meeli.



ja suurimad tänud fotograafidele laur laanemaale ja martin siplasele, kes lubasid lahkesti oma fotosid kasutada (;


...


ja siis veel nii palju. et täitsa juhuslikult on tornimäe torne olnud näha mõlemast mu viimasest üürikorterist.

vaade tänaseks ümberehitatud sakala majast... duširuumist muide...

foto: jarmo k


... ja nüüd kunderist.

foto: jarmo k

024: seedri tn pansionaat pärnus

summary: guesthouse in the estonian resort town of pärnu, designed by jvr architects. text in english can be found here. the building was also featured at archdaily. also, see a video here.

-

arhitektuurisaidi archdaily esimeseks eestimaiseks pääsukeseks sai jvr-i projekteeritud pansionaat pärnus. hoone autoriks üks meie elegantsema käekirjaga arhitekte kalle vellevoog, kaasa töötas margus tamm [mitte see kunstnik].

[järgnevad fotod ja joonised on pätsatud autorite loata siit ja siit.]


foto: archdaily.com


sissepääsu rõhutab corbulik pandus, mille kaudu saab vajadusel paate edasi-tagasi vedada.

foto: archdaily.com


alljärgneval pildikesel on osaliselt hästi näha konteksti, millesse pansionaat on paigutunud. paremale jäävad 6 valget neofunktsionalistlikku villat, mis projekteeritud samuti vellevoo poolt, kuid mõned aastad varem. neist pisut edasi, samal teljel, tuleb ammende villa. pansionaadist üle tee asub rida väikeseid eramuid, vasakul aga laiuvad eri ehitus- ja ajajärkudest pärinevad sanatooriumi- ja hotellihooned, milles samuti kajastub pärnu kolmekümnendate funktsionalistlik kuurortarhitektuur.

aksonomeetria: archdaily.com


keldrikorruse plaan.

plaan: archdaily.com


esimene korrus.

plaan: archdaily.com


teine korrus.

plaan: archdaily.com


kolmas korrus.

plaan: archdaily.com


hästi kahju, et archdaily'sse ei saadetud fotosid majast koos valgete purjeriidest kardinatega... ilma nendeta, nagu näed ülalolevailt fotodelt, jääb hoone puhul kripeldama mingi jäikus ja karmus, mis antud kontekstis eriti positiivselt ei mõju. meretuules lehvivad kardinad aga lisavad talle õhulisust, kergust, dünaamilisust. kardinatega on maja kardinaalselt teise ilmega, hulga armsam, helgem...

foto: jvr.ee


foto: jvr.ee


foto: archdaily.com


foto: jvr.ee


hoone tiibu ühendab kahekorruseline klaasgalerii.

foto: archdaily.com


sinine ja must ja valge.

foto: archdaily.com


siseõue teras-klaasisele tehnitsistlikkusele annab jõuetu vastulöögi üksik õunapuu, mille latva on siin fotol pisut näha...

foto: archdaily.com


õue raamistavates galeriides valitseb välitemperatuur.

foto: archdaily.com


trepikoda on lahendatud eraldiseisva, küllaltki ekspressiivselt mõjuva mahuna.

foto: archdaily.com


kui siseõue vast sobivaimaks märksõnaks oleks jahedus, siis pimedas ja tervenisti valgustatuna mõjub see lausa jäisena... see on kui mõni efektne valgusinstallatsioon.

foto: jvr.ee


foto: archdaily.com


...


nähtud hoone oli muide üks seitsmest eesti objektist, mis esitati kandideerima '09 mies van der rohe nimelisele arhitektuuriauhinnale. finaali see paraku ei jõudnud.


...


vaata ka videolõiku: