115: linnalehmad

summary: cows in tallinn... the first one is a recently opened concrete sculpture in northern tallinn by simson von seakyl, also known as seaküla simson. the dog-faced cow, one of the few bigger 'decorative' sculptures in tallinn is also meant as a plaything for children, diminishing its 'being' as art but also giving it a practical use, which is in my opinion way more appropriate for a... thing like that. the other cow on the display window of tallinn department store, though temporary, is purely decorative and could in its essence - ironically - be seen as more 'art' than its concrete sister in open air, laying there to be trampled on by children (not that its 'functionality' is a bad thing).

-

lehm nr 1: tallinna uusimaid - ja üks väheseid - suuremat sorti dekoratiivskulptuure lamab karjamaa pargis koplis. koeranäoga lehmakuju autor on simson von seakyl ehk seaküla simson, kellel näib olevat missioon täita linn loomadega: solarise hunt ja ohtrad tõkketuvid on samuti tema loometööks. näis, mis järgmiseks. kõik mainitud kujud on muide betoonist.

foto: jk

elusuuruses kuju on mõeldud lastele turnimiseks. iseenesest pole ju skulptuuri sellises 'funktsionaalsuses' midagi halba. ainult et... nõnda taandubki see (tallinnas niigi haruldane suuremat sorti) avalik 'kunstiteos' vaid laste mängukanniks.

või on see 'kultuuripealinn' (khhhm) tallinna nutikas kokkuhoiustrateegia? et tellivad ühe hoobiga laste mänguatraktsiooni ja veits nagu kunsti kah? et linnuke (lehmake) kirjas ja nii.

lehm nr 2: ajutine kuju tallinna kaubamaja vaateaknal. seaküla simsonist vaat et andekamgi, mulle teadmata autor. materjali kohta ei oska öelda, küllap mingi plastikvärk. esiteks näeb see lehmam välja, teiseks asub ta vaateaknal, olles justkui kunstiteosena eksponeeritud - teda saab vaid vaadata, kuid mitte puutuda -, samas kui karjamaa betoonlehm on laste tallaalustest pruunistunud. kumb neist siis kunstim on, kumba neist n-ö kunstikriitilise pilguga enam hinnata võiks? ma lihtsalt viskan küsimused õhku, suurt midagi tõsimeeli väitmata, ja üleüldse arvamata, et see vähegi oluline on.

foto: jk

114: monument eduard vildele

summary: one of the most outstanding soviet-time public monuments in tallinn, dedicated to the turn of the century writer eduard vilde. opened in 1965, the dolomite monument is among the first in estonia to successfully mix sculptural elements and architecture with its surrounding landscape. designed by the architect allan murdmaa (1934-2009), a prolific author of many of the best public monuments in estonia; the relief is by albert eskel (1922-1975). the vilde monument stands in the old town of tallinn, in a quarter destroyed in ww 2, in front of the post-war writers' house (see 3rd photo below).

-

tallinna vanalinnas kirjanike maja ees asuv eduard vilde monument on üks tähelepanuväärsemaid nõuka-aegseid monumente eestis, sulandades ühtseks tervikuks nii arhitektuuri-, skulptuuri- kui maastikuelemendid. 1965. aastal valminud monumendi autoriks on hiljuti elavate seast lahkunud arhitekt allan murdmaa (1934-2009), kelle nimel on terve hulk kuue-seitsmekümnendatel ja hiljemgi valminud (maastiku)arhitektuurse rõhuasetusega mälestusmärke üle eesti.

foto: jk

monumendi aktsendiks on kergel nõlval asuvad dolomiidist tahvlid, mis kujutavad avatud raamatut. raamatu lehekülgedel näeme skulptor albert eskeli (1922-1975) kujundatud vilde pronksist reljeefportreed ja allkirja ning dolomiiti nikerdatud stseene ja ridu vilde teostest.

foto: jk

monumenti eraldavad harju tn haljasalast ning niguliste tänavast kivirinnatised, tekitades monumendile hubase platsi, justkui oma intiimse 'klassiruumi'. platsil on lisaks istepinkidele hulk betoonist dekoratiivvaase, mis nagu sümboliseeriksid 'publikut' või 'õpilasi' avatud raamatu ehk 'esineja' või 'õpetaja' ees. ka nooremate põlvkondade kirjanikud kirjanike majas kuulavad huviga.

foto: jk

foto: jk

monumendi tausta kohta toon paar lõiku toivo tammiku koostatud raamatust "monumentaalne", tsiteeritavaks on murdmaa enda sõnad:

"läbilöögitööks pean esikohta eduard vilde monumendi võistlusel harju tänava varemetele. esimese võistlusmaketi tegin ise. plastikust liimisin kokku tahukad, lõikasin välja ja kleepisin esikülgedele linoleumi, linoleuminugadega lõikasin siis need reljeefid sisse. kipsi valasin vommi juures. eskel oli tagasihoidlik inimene ega püüdnud mind ühena vähestest tegevskulptoritest pärast konkursivõitu n-ö kõrtsis ära osta: me ei olnud sõbrad, kõigest tuttavad, ning koos adamsoni monumendi teinud, seepärast pakkusingi vilde monumendi skulptoritööd talle. ta tahtis vilde korralikku reljeefportreed teha, minu soov oli näojäljend, mis ka lõpuks teostus."

foto: jk


foto: jk


foto: jk

ja edasi: "see oli vist esimene arhitektuurse kallakuga monument meil üldse. samuti kasutasin esmakordselt materjalina dolomiiti: külastasin saaremaadl kaarma karjääri ning tutvusin dolomiidi eri kihtidega. seal oli "kuningaks" volli sai - meie siiani kõige tuntum dolomiidimeister. võimsa kuju ja punase habemega volli helevalges dolomiidikarjääris, kirka käes, on mul siiani unustamatu pildina meeles. [...] vilde monumendiks valis ta kivi mustjala karjäärist, see on veidi kollaka tooniga ning ilmastikukindlamast "potialuse" kihist."

foto: jk


foto: jk


foto: jk

-

alati on põnev võrrelda algset ideed lõpliku tulemusega, et kui palju need üksteisest erinevad ning mis suunas areng on toimunud. antud juhul, vähemalt konkursile esitatud maketi järgi otsustades tundub, et algideest on asi muutunud rohkem maastikulisemaks, ümbrusse paremini sulanduvumaks.

skänn: "eduard vilde kujutavas kunstis"

ja kuna raamatus oli ka pilt peep jänese ja rein kersteni konkursitööst, siis lisan sellegi.

skänn: "eduard vilde kujutavas kunstis"

-


paar ajaloolist fotot raamatust "monumendid".

foto raamatust "monumendid"

foto raamatust "monumendid"

siin saidil juba kord esinenud arvi siig kirjutab mainitud raamatus vilde ja antud monumendi kohta nii:

ei vasta maa ka suurmeest võttes mulda
kas Ringkäik laseb käiku taas ta geenid
nii harv on sammas mille pealdistaks
Alkeemik
kes kahekümne neljast tähest
koostas
kulda

arvi siig, "monumendid"

-

ja üks tragikoomiline meenutus lähiminevikust.

skänn: kunstiteaduslikke uurimusi 6

-

lõpetuseks üks veidi nõutust tekitav fakt: vilde monument pole muinsuskaitse alla võetud. huvitav, mis põhjusel?

113: tallinna vanim monument

summary: this here is the oldest public monument in tallinn still standing in its original place. the limestone cross dates back to 1580's while its base is a later addition, dating from late 19th century. standing over 2 meters high, the monument is dedicated to blasius hochgrewe, a tallinn citizen and one of the most well-known merchants, killed during livonian war in 1560, fighting on tallinn's side against ivan the terrible's troops. the renaissance monument, the author of which is unknown, has been under heritage protection since 1964.

-

kõrvalisel marta tänaval tondi piirkonnas asub tallinna vanim monument, mis on juba üle 400 aasta ühes-samas kohas püsinud. tegemist on paekivist, kõrgel soklil asuva ristiga, pühendatud tallinna kodanikule ning oma aja ühele tuntumale kaupmehele ja ka kurikuulsale salakaubavedajale blasius hochgrevele, kes siin, vene-liivi sõja lahingupaigas ivan julma meeste poolt 1560. aastal tapeti. rist pärineb arvatavalt 1580ndaist, sokkel on aga hilisem, 19. sajandi lõpust. tegemist on ühega kolmest siia, pärnu maantee äärsetele aladele paigutatud mälestusmärgist, millest see ainsana on tänaseni omal kohal.

foto: jk

tugevasti kahjustada saanud tagaküljel (ehk siis sel küljel, mis kristiine poole vaatab, ülemisel fotol), on inskriptsioon: / for those who understand (kind of archaic) german, this is what it says on the monument's back side:

anno 1560, den 11 septembris ys allhier herr blasius hochgreve vom rüssen erbarmerlick erslagen gott sy eme gnedich und vorlene em am jüngsten dage eyne vrobege uperstandinge thom ewigen levende. amen.

tõlkes:

1560. aastal, 11. septembril, tapeti sellel kohal härra blasius hochgreve venelaste poolt halastamata kombel. olgu jumal temale armuline ja andku temale pattude andeksandmist viimsel päeval. amen.

linna poole vaatav esikülg: / front side facing the town:

foto: jk

tsiteerides muinsuskaitse kodukalt juta kivimäe tekstist: ristipuu all vasakul põlvitab ja palvetab habemik pikkade juustega raudrõivais mees. ristipuu all maas on sõjamehe kiiver ja kaks ristatud luud.

teos on aastast 1964 muinsuskaitse all. on huvitav märkida, et risti kahjustus pole tulenenud niivõrd loomulikust kulumisest, vaid 1984 teostatud liivapritsiga (!!) 'puhastamise' käigus.

praegu on mälestusmärgi ümbrus suht korrast ära, olgugi et monumendi haljastamise ja heakorrastamise projekt on kesklinna valitsuse poolt tellitud juba aastal 2002.

aga peaaegu kõik muu, mida sa liivi sõja või üldisemalt ajaloolise tausta, monumendi enda või blasius hochgreve kohta teada tahaksid, saad siit kenasti kätte, ole lahke.

097: 1% kunstile

kõigi eelduste kohaselt jõustub eestis varsti seadus, mille järgi peaks riik ja kohalikud omavalitsused avalike hoonete ehitamisel / laiendamisel / rekonstrueerimisel kulutama selle eelarvest ühe protsendi kunstile. nii saaks teemaks taas nn kunstide süntees, mille häid näiteid leidub meil eelkõige kolme- ja kuue-seitsmekümnendatest.

arhitektuurimuuseumis on 18. aprillini 2010 avatud eesti skulptorite ühenduse näitus, mis püüab just tulevast seadust kõnetada. kuidagimoodi.

tegelt ma täitsa soovitan tulla, sest näitusel osalevad vähesed nooremapoolsed autorid (kes küll enamjaolt pole skulptorid) on suutnud välja tulla nii mõnegi mõnusa idee ja ideelahendusega. vastukaaluks vanemate generatsioonide... asjadele. näitusest tegi juttu ka op! - vaata lugu siit, alates 22:47.

järgnevalt paar täiesti suvalist ja tuntud näidet avalikku ruumi (!) kaunistavatest kunstiteostest mujalt maailmast. kusjuures loodetavasti laieneb meiegi seadus tänavatele-väljakutele, mitte ei jää vaid majadega seotuks. igatahes, pärast mõnda tuntud klassikut tuleb seal kuskil allpool mu isiklikke lemmikuid ka.

barnett newman - broken obelisk, 1971 - rothko kabel, houston

mark rothko 14 nimeta musta maali ülalnähtavas kabelis. soojalt-soojalt soovitan tõmmata + vaadata selle doksarja viimast osa, mis räägib rothkost ning päädib just sellesama kummastava teosega... abiks.

bruno giorgi - os candangos, 1959 - praça dos três poderes, brasília

alexander calder - big sail, 1966 - mit campus, cambridge, ma

joan miró / gardy artigas - dona i ocell, 1982 - parc joan miró, barcelona

alexander calder - flamingo, 1974 - federal center plaza, chicago

antony gormley - the angel of the north, 1998 - gateshead, uk

http://www.nearthesea.co.uk/nearthesea.co.uk/angel_of_the_north.html

xavier veilhan - sophie, 2009 - restoran le germain, 25/27 rue de buci, pariis
sisekujunduse autoriks india mahdavi

http://www.veilhan.net/rubrique-1755.html

xavier veilhan - le lion, 2004 - place stalingrad, bordeaux

http://www.veilhan.net/rubrique-1524.html

xavier veilhan - le monstre, 2004 - place du grand marché, tours

http://www.veilhan.net/rubrique-1514.html

xavier veilhan - les habitants, 2006 - cité internationale, lyon

les deux pingouins

le grand pingouin

l'ours

le livreur de pizzas

le roller girl

l'homme au téléphone

http://www.veilhan.net/rubrique-65.html

funktsionaalne skulptuur:

thomas heatherwick studio - the rolling bridge, 2004 - paddington basin, london

(vt siia ka)

http://bldgblog.blogspot.com/2007/03/contraption-structure-bridge.html

thomas heatherwick studio - b of the bang, 2005-2009 - manchester, uk

http://www.flickr.com/photos/jorge-11/2512381519/sizes/l/

mu arust üks ajaloo lahedamaid püsiinstallatsioone:

elmgreen & dragset - prada marfa, 2005 - valentine, texas

(vt siia ka)

http://www.flickr.com/photos/ydhsu/2171356802/in/set-72157619446963403/

095: haabneeme ravikeskuse talveaed

summary: the kirov collective farm was one of the wealthiest of its kind in the whole soviet union. in early 1970s the farm - its main field of operation being fishery - started building a small experimental city for its workers. located in haabneeme just outside tallinn, the development soon became famous in the ussr for its high-quality architecture and planning inspired by tapiola. seen below is the winter garden of kirov's medical center. the 2-storey modernist slab was completed in 1979 and designed by one of kirov's main architects ado eigi, with interiors by malle brulmann & urmas alling. the medical center also hides hypercool pictographs by andres alver - see here. post-soviet developments have in many parts ruined the original planning concepts, but overall the little experimental "city" has more or less maintained its distinctive character.

-

viimsi vallas haabneeme alevikus asuv kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi keskus on vähemalt idee poolest üks huvitavamaid nõuka-ajal ehitatud keskkondi eestis. paraku jäi liidu ühe jõukama kolhoosi nn eksperimentaallinna väljaehitamine 1980ndate keskpaigas soiku ning võimust võttis üheksakümnendate turumajanduslik džungliseadustest lähtunud suvaarendus, mille tulemusel on kannatada saanud rein veberi poolt 60ndate lõpus joonistatud ala terviklik planeering. ansamblit lõhuvad nii mõtlematult tekkinud uushooned kui ka hoonestamata jäänud krundid, kuid sellele vaatamata on algidee tihedast vabaplaneeringulisest mikrolinnast suhteliselt hästi säilinud. lisaks soomlaste tapiolast inspireeritud planeeringule pakuvad siin pinget mitmed tähelepanuväärsed üksikehitised, kõige kuulsamana ehk ado eigi kavandatud muinasjutuline lasteaed.

plaan: "eesti arhitektuur"

aerofotol on kenasti näha kolhoosi keskus vanade hoonetega ning hilisemate täiendustega. linnulennult on kirovi keskuse näol tõenäoliselt tegemist ühe efektsema arhitektuuriansambliga siinmail. vanemat hoonestust komplimenteerib üks eesti ilusamaid ehitisi - viimsi suurepärane koolimaja. | the old center with modern additions, most notable of which is undoubtedly the viimsi secondary school - see here (!!).

http://kaart.otsing.delfi.ee/

käesoleva postituse subjekt ehk haigla on paremal, selle keskel on tuvastatav talveaed. | the medical center is on the right, shopping center on the left. between them is the partly built garden by leonhard lapin, below is the farm's administrative building. e marks the spot of the cultural center which was never built.

plaan: "eesti arhitektuur"

haabneeme ravikeskus või õieti haigla-polikliinik valmis 1979 ado eigi (1938-2008) projekti järgi, kes töötas kirovis aastail 1973-1989. kahekordse ehitise lihtsast välisilmest ei oskakski eeldada, et see endas sedavõrd põnevat kraami peidab. varasemalt olen näidanud samas asuvaid andres alveri piktogramme; neile aga ei jää alla hoone üldine sisekujundus, mil autoriteks sisearhitektid malle brulmann ja urmas alling (mõlemad erki '76). parim osa interjööris on tänaseni oma algse ilme säilitanud ülaltvalgustusega talveaed.

skänn: "eesti küla ehitab"

foto: jk

foto: jk


skänn: "eesti küla ehitab"


skänn: ei mäleta

piirded justkui viitavad kiirabi ristile.

foto: jk

mööbel on hämmastaval kombel algne. ja hullult ilus ka!

foto: jk

protsendiseaduse valguses on praegu eriti teemakohane rääkida kunstide sünteesist, mille suurepäraseks näiteks on ka siinne interjöör. eksootiliste taimede vahele on paigutatud kaks minu arust üliilusat pronksskulptuuri, autoriks ellen kolk (s 1942).

foto: jk

foto: jk

oma loomingus palju loodustemaatikaga tegelenud kolk pälvis siinsete skulptuuride eest 1981. aastal kristjan raua nimelise preemia. kujud ise valmisid 1980 ning on head näited tolle ajastu postmodernistliku skulptuuri vaoshoitumast suunast. samade kujude kordused on ka eesti kunsti muuseumis ning vene saatkonnas luxembourgis. naisekuju pealkirjaks on "merefloora"...

foto: kunst 1982-2

... ja mehekuju pealkirjaks "merefauna". | the bronze sculptures - titled "sea fauna" and "sea flora" - by ellen kolk are from 1980. versions of the same statues are also owned by the russian embassy in luxembourg.

foto: jk