132: suvemaja lohusalus

summary: a plywood-clad (and partly furnished) summer-house in the popular vacation destination lohusalu, designed in early 2000's by the newly established koko architectural office - raivo kotov & andrus kõresaar - right after their successful performance at the hannover expo (see the estonian pavilion here). interior design is by hannes praks, then a member of koko. a video of the building can be seen here.

-

vahetult pärast kuulsa porgandipaviljoniga maha saamist asutasid raivo kotov ja andrus kõresaar arhitektuuribüroo koko. võimsa algusega professionaalse koostöö üheks esimeseks viljaks kodumaal sai suvila lohusalus, suvituspiirkonnana tuntud looduskaunis kohas, kiviviske kaugusel helikülast ja laulasmaast.

maja asub idüllilisel krundil kesk männimetsa, mererand jääb siit vaid sadakonna meetri kaugusele. antud majake pole konkreetses kontekstis päris tavapäraselt suvilalaadne, pigem annab see välja paraja kaasaegse eramu mõõdu. piirkonnas valitsevad nõuka-aegsed piiratud pindalaga suvilad on siinsest muidugi oluliselt väiksemad, kuid ometi ei mõju maja ebamastaapselt. järgides ajaloolist tava, on siinnegi suvila jäetud aiaga piiramata.

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

maht on jaotatud kaheks kahekorruseliseks osaks, nende vahel on algselt lahtisena kavandatud ühendusgalerii. ühes majapooles on avar elutuba koos kööginurgaga ning saun ja väike tualettruum, teisel korrusel kabinet. teises majapooles asub garaaž panipaigaga, kummalegi korrusele mahub magamistuba, teise korruse magamistoa juures on ka pesemisruum. siinjuures näib (minu jaoks?) veidi ebamugavana see, et esimese korruse magamistoast peab tualettruumi jõudmiseks ronima teisele korrusele või minema läbi galerii teise hoonemahtu.

igatahes, plaane ja lõikeid võib näha (tollal vist kokos töötanud?) üla koppeli artikli juures, mille uppisin siia + siia. sealsel esimese korruse plaanil muide garaaži sissesõit valel küljel.

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

kui randa ei viitsi minna või siis pääsemaks sipelgatest, võivad suvitajad end laiali laotada ühendusgalerii katusele tehtud ulatuslikul terrassil. pääs siia on mõlemal majapoolel.

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

maja on puitkonstruktsioonis, fassaadid on kaetud veekindla vineeriga.

sisekujunduse võib kanda kohvimees hannes praksi arvele, kes - kui ma nüüd võssa ei pane - oli tollal osa kokost. paari foto järgi otsustades valitseb interjöörides mõnus lihtsus. viitena välisviimistlusele on ka siin kasutatud osalt vineeri, näiteks duširuumi seintel (vt fotot ülal antud artikli juures). lagede puhul on jäetud aimatavaks ka maja konstruktiivne külg. inseneriks oli muide kõva tegija tõnu peipman.

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

autoritele omaselt on interjööris üks väike vimka ikkagi sees - 3 kööginurga kohal asuvat trepiastet on tehtud klaasist. põhjust ma küll välja ei suuda nuputada, kuid küllap see polegi oluline. (või siis tõesti saab kööginurk sedaviisi väikest lisavalgust?)

http://www.koko.ee/pics.php?kat=1&obj=002&pilt=0005

ülalolevad koko kodukalt kaaperdatud fotod on valmimisjärgsed - neil veel läigib fassaad kirgas-oranžilt. tänaseks on aga maja oma ilmet päris korralikult muutnud, veidi isegi häirivalt (?) kirgas toon on asendunud tuhmjalt punaka kastanipruuniga, mis mängib väga meeldival kombel kokku männitüvede ja okaste-käbidega kaetud maapinna toonidega. järgnevad fotod pärinevad 2010 suvest.

foto: jk

foto: jk

foto: jk

fassaad veidi lähemalt ka. ma kahjuks enam ei mäleta, mida perenaine fassaadi pinnakatte kohta rääkis... kui mõne tripikaaslase mälu parem, andku märku (:

foto: jk

foto: jk

ja lõpetuseks video:

130: Plagiaat!

Summary: An almost incredible case of plagiarism - a fairly well-received, well-known and above all much published house in the little Estonian village of Neeme, completed in 2007 and designed by Laur Pihel & Tauno Aadma, has almost fully been copied somewhere in Spain without the original authors knowing. The plagiarism - developed and built by Estonia-based Nordicasa Design & Construction, represented by someone named Jaak Kangro (allegedly the 'architect' of the Spanish house) has even been published on trendir.com - see here. As of now (march 2011) the impudent and arrogant Kangro claims to know nothing of the original house. The case is now being prepared for court. There is more information in English below.

Edit: Nordicasa homepage is now offline (april 2011) since this case has attracted nationwide interest and was shown in a popular journalistic show on national TV. Jaak Kangro still claims he knows nothing and threatens to sue the show.

-

Hiljaaegu tuli päevavalgele peaaegu uskumatu juhtum nahaalsest plagiaadist. Loole pöörati tähelepanu Eesti Arhitektide Liidu foorumis - konkreetne teema on loetav siin.

Olen kindel, et kes iganes end viimastel aastatel kursis hoidnud Eesti arhitektuurimaastikul toimuvaga, st lugenud või lapanud erialast publitsistikat ja teemakohaseid katalooge, on teadlik küllaltki distinktiivse ilmega palkmajast Neeme külas Tallinna külje all. 2007 valminud maja arhitektideks on teatavasti Laur Pihel ja Tauno Aadma firmast Eensalu & Pihel.

foto: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3725/new_eri_artiklid_372515

Tuleb aga välja, et konkreetse tellija soovidest lähtunud ning arhitektide mõttetöö tulemusel sündinud lahendus polegi enam niiväga ainulaadne. Nimelt on palkmajadega tegelev Eesti päritolu firma Nordicasa Design & Construction eesotsas kellegi Jaak Kangroga selle kuhugi Hispaaniasse põhimõtteliselt kopeerinud ning koopiat häbematult enda looduna usinalt reklaaminud. Jaak Kangro jultumust näitab hästi tõik, et tüüp on julgenud end populaarsel disainisaidil trendir.com esitleda kui maja arhitekti. Mis veel hämmastavam - firma kodukal on kirjas selle filosoofia, mille järgi "Ours is an individualist philosophy – we believe that each and every one of our customers has a strong sense of individuality and that this personality should find an expression in the unique look of his or her log home or summer cabins. Our mission is to supply the customer with a special log home, one which none has ever possessed before." Siinses kontekstis kõlab see üllas lõik vaat et pigem koomilise kui traagilisena...

Tegin originaalmaja ühe autori, arhitekt Laur Piheliga väikese intervjuu. Esmalt aga paar võrdlevat fotot.

Originaal | The original house:

foto: Martin Siplane

Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/

Siinkohal võiks märkida, et ikkagi päris arhitektide loodud originaalmaja mõjub oma proportsioonide poolest oluliselt meeldivamana. Plagiaadi puhul on katuse kergitamine asja tasakaalust välja viinud, sest kõrgusse tõusnud külgmised mahud ei suuda enam horisontaalsust rõhutavate aknapilude ning rõhtpalkidega hästi suhestuda.

Originaal | The original house:

foto: Martin Siplane

Kas etem on originaalmaja sissepääsu roosteplekk või must kivi plagiaadil - küllap taandub see lõpuks maitsele, kuid ise julgen väita, et roostekarva plekk sobib sellise palkmaja külge oluliselt paremini. Plagiaadi must kivi näib küll luksuslikuna, kuid ei käi hästi kokku (vähemalt originaal-) maja üldise, ütleme neoetnoliku iseloomuga.

Originaal | The original house:

foto: Martin Siplane

Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/

Nüüd küsimuste-vastuste juurde.

JK: Eesti Arhitektide Liidu foorumis pöörati Nordicasa majale tähelepanu suhteliselt hiljuti, täpsemalt 2011 jaanuaris. See oli tolleks hetkeks figureerinud päris paljudel saitidel, näiteks populaarses trendir.com-is avaldati see juba eelmise aasta märtsis. Millal ja millist kanalit pidi teie juhtumist teadlikuks saite?

LP: Meile andis vihje Nordicasa kodulehest üks tööalaselt tuttav inimene ühest palkmajasid tootvast firmast umbes aasta tagasi.

JK: Millised olid esmased reaktsioonid?

LP: Alguses arvasime, et tegemist on fotoshopi lavastusega, tähelepanelikum uurimine viitas reaalselt eksisteerivale majale Hispaanias. Kuna meiega midagi sellist varem pole juhtunud, kurvastas see kindlasti. Eriti see, et mõned moepärast tehtud muudatused olid hoonele pigem kahjuks tulnud ja meil ei oldud lastud ise oma loominguga tegeleda. Loomulikult oleme mingist hetkest asja ka huumoriga võtnud. Kas või seda Nordicasa väidet nendepoolses (väga nahaalses, arrogantnes ja ignorantnes) vastuses advokaadi kirjale, et Hispaania maja autoriks on keegi Boliivia arhitekt (nime küll ei mainitud) ja juba mõne aja pärast on mitmetel kodulehekülgedel märgitud arhitektiks Jaak Kangro.

JK: Kas mõte asuda enda õigusi kaitsma tekkis koheselt või vajas teema seedimist? Kas mingil hetkel oli ka mõttes asi niisama jätta?

LP: Üsna kohe, kuna see on nii ilmne plagiaat. Me ei ole asja seni väga aktiivselt ajanud, kuid teeme seda kindlasti ja niisama mingil juhul ei jäta.

JK: Eesti Arhitektide Liidu juures töötab omaette autoriõiguste töögrupp, kes peaks sellistel juhtudel õiguslikku nõu pakkuma. Kas pöördusite teiegi töögrupi poole, ja kui, kas sellest oli ka otsest abi?

LP: Pöördusime EALi poole, kust soovitati üht konkreetset advokaati, kellega neil oli olnud koostöökogemusi.

JK: Autoriõiguste räigemat sorti rikkumine kohalikul arhitektuurimaastikul on minule teadaolevalt seni piirdunud vaid projekti muutmisega autori loata - meenutuseks siinkohal, et selliseid juhtumeid lahati ajakiri Maja algusnumbrites lausa omaette alateemas pealkirjaga "Kord". Säärane juhtum Eesti kontekstis suhteliselt tuntud maja kopeerimisest (õigemini pigem nn tuletatud teosest) on aga tõenäoliselt esmakordne, ja küllap pole kellelegi usutav, et tegemist võiks olla juhusliku sarnasusega. Kas olete ehk teadlik sarnastest juhtumitest, olgu siis Eestis või mujal? Kui, siis kuidas need lõppenud on?

LP: Meid hämmastaski just see peaaegu üks-ühele kopeerimine. Seda, et maja põhiplaan on peegelpildis, paari akent on nihutatud ja osa katuse kallet natuke suurendatud, avastasime alles tähelepanelikumal uurimisel. Kõige naljakam on asjaolu, et kopeeritud on ka detaili maja taga, mida algses projektis sellisel kujul polnud. Nimelt ei paigaldanud Neeme maja ehitaja hoone taha rõdude kohale sellist räästatala, nagu me algselt plaanisime, vaid natuke väiksema ristlõikega. Avastasime selle alles siis, kui seda ei olnud enam võimalik asendada, nii tegime lisajoonised selle tala tugevdamiseks ja tekkis selline kitsa redeli moodi liittala. Ka see n-ö "viga" on kopeeritud.

The ladder-like beam supporting the eave in the rear facade is the result of a mistake made by builders - it was not intended to look like this. The architects noticed during the building process that the beam had been made too narrow, and since it couldn't be replaced anymore, it was redesigned to give it more strenght. Funnily enough, even this "mistake" has been copied on the Spanish house...

Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane

Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane

Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/

Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/ar/

LP: Kindlat plagiaati tõendab ka asjaolu, et fotod Neemele ehitatud majast olid mingil hetkel ka Nordicasa kodulehel kui näide ühest sellisest hoonest Eestis:



LP: Meie projekti järgi ehitatud maja Eestis näeb kindlasti ka parem välja, sest kasutatud on naturaalset palki (Hispaania majal liimpalk), samuti rikub natuke Hispaanias asuvat maja katuse kalde suurendamine ja muud pisimuudatused.

What distinguishes the original house with the plagiarism are basically marginal details, for example the placing of windows, the inclinination of the roof, the mirrored floor plan... But more importantly, the building material is different - in the case of the Spanish plagiarism, laminated logs are used instead of natural ones - and this affects the overall look.

Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane

LP: Sarnastest juhtumites Eestis ei ole ma teadlik. On olnud tõesti mõned sellised n-ö tuletatud teosed, kus küll selgelt on aru saada, et üks hoone on teise edasi(või tagasi)arendus, aga seda on päris raske tõestada. Ja eks arhitektid ikka jälgi teineteise tegemisi nii meil kui mujal maailmas, järgitakse sarnaseid stiilivõtteid ja materjalikasutusi. See on ju loomulik. Teinekord jõutakse sarnaste tulemusteni võib-olla ka teineteise teadmata.

Maailma mastaabis neid kindlasti on, võib arvata, et mõnedes riikides üsna palju. Aga pole eriti uurinud seda teemat.

JK: Kui kaugele olete valmis minema, et Jaak Kangro ja Nordicasa hea õppetunni saaksid?

LP: Kindlasti oleme valmis kasutama kõiki võimalusi, mis on seaduslikud. Siin panebki piirid ilmselt legaalsus ja see, kui palju on endal viitsimist asjaga tegeleda. Natuke kindlasti pelgame avalikku tähelepanu, mida see juhtum endaga kaasa võib tuua. Kindlasti ei soovi me Jaak Kangrole või Nordicasale midagi halba, kuid oma õiguste eest peame siiski seisma.

JK: Oskate ehk spekuleerida, miks plagiaatorit just see maja köitis? Kas tegemist võis olla näiteks konstruktsioonidest või esteetikast kantud teadliku valikuga? Või võisid ajendiks olla pigem mingid Jaak Kangro kätte sattunud originaalmaja kohta käivad dokumendid?

LP: Ilmselt kõik need kolm. Neeme maja sai üsna positiivse kajastuse eriala-ajakirjanduses. Kuna ta oli müügis, käis seda vaatamas väga palju inimesi, ka olevat seal olnud positiivne suhtumine hoone esteetikasse. See on palkmaja ja selle suunaga tegeleb ka Nordicasa. Neeme maja põhiplaanid ja fotod olid üleval hoonet müüva kinnisvaraarendaja kodulehel ja sealt oli neid kindlasti väga kerge võtta.

Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane

Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane

Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/

Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/

JK: Kas enne antud juhtumit oli teil Jaak Kangro ja Nordicasaga ka mingi kokkupuude olnud?

LP: Selles elus kindlasti mitte.

JK: Mainisite Liidu foorumis, et konkreetse majaga seoses on "kahjuks mitu sarnast juhtumit" - ehk täpsustaksite? Ega teie büroo teiste majadega midagi säärast pole juhtunud?

LP: On üks kinnisvara-arendus Venemaal, kuhu on tehtud Eestis planeering. Selle tutvustusel figureerib ka Neemel olev palkmaja kui näide hoonetüübist, mis sinna tuleb. Kas ja kui kaugel arendus aga on, pole uurinud.

http://www.guruprojekt.ee/tehtud/venemaa.jpg

LP: Siis on veel üks palkmaja, mida Eestis praegu püstitatakse. Ise pole näinud aga meile on fotosid saadetud. Tõotab tulla üsna sarnane meie omaga, aga kindlasti mitte nii, nagu Hispaaniasse ehitatu. Aga kuna hoone on veel ehitamisel, siis me lähemalt pole uurinud.


-


Esitasin paar laiemalt autoriõigustega seonduvat lisaküsimust EAL-i autoriõiguste töögrupi esimehele, Jaak Huimerinnale.


JK: Kui tihti ja enamasti milliste probleemidega autoriõiguste töögrupi poole pöördutakse?

JH: Meie poole siiski pöördutakse, kuid mitte eriti tihti. Üldiselt mu kõhutunne ütleb, et autoriõiguste olukord on arhitektide hulgas võrreldes 1990ndate algusega natuke paranenud, kuid mõnes aspektis jälle halvenenud (näiteks autorite nimede märkimine projektdokumentatsioonis - vene ajal oli see suurtes firmades kohustuslik ning sellele eelnes direktori käskkiri). Viimasel ajal on kaks põhiprobleemi - esiteks, kui keegi on projekti juba mingi staadiumini valmis teinud ja siis ehitaja palkab muudatuste tegemiseks kellegi teise arhitekti, võtmata või tahtmata võtta ühendust algse autoriga (praegu on EAL-i aukohtus Keila kooli juhtum). Sedalaadi juhtumeid on veel olnud, kus keegi hakkab juurdeehitust tegema olemasolevale autoriõigusega kaitstud majale või lihtsalt kasutatakse teiste jooniseid oma alusena. Tavaliselt on selle taga tellija, kes ei saa rahaliselt kaubale vana tegijaga või on ilmunud uus omanik, kellel on oma väljakujunenud arhitekt olemas jne. Teine teema on lepingute küsimus ja see, et suured tellijad tahavad litsentsimise teel kõik autoriõigused - ka isiklikud - ära võtta. Kui me oleme varaliste õiguste loovutamisega üldjuhul nõus (kuigi meie meelest tuleks need loovutada alles siis, kui hoone on valmis - tellija tahab aga kohe), siis isiklike õiguste litsentseerimisega ei nõustu me kategooriliselt.

JK: Millisel määral saab töögrupp abipalujaid aidata? Kas töögrupp annab ka sisukamat nõu või saab see enamasti vaid konkreetset advokaati soovitada? (Ja veidi naiivne küsimus siia otsa: kas abi saavad kõik palujad või ainult EAL-i liikmed?)

JH: Üldiselt me vaatame asja läbi ja siis mõtleme, kelle juurde saata. Üks võimalus on tellida EAL-i ekspertiis - sel juhul peab taotleja ise maksma. Teine võimalus on pöörduda Kultuuriministeeriumi juristi Toomas Seppeli jutule, kes on vabalt nõus konsulteerima ja tasu ei võta (EAL kasutab teda selliste juhtumite puhul sageli). Kolmas võimalus on suunata vaidlus EAL-i aukohtusse (see on mu meelest tasuta). Muidugi on advokaadid alati üks võimalus, aga see maksab kõige rohkem. EAL-i liikmeid aidatakse eelisjärjekorras.

JK: Kas Neeme maja lugu on seni Eestis pretsedenditu, või on ajaloost teada mõni sarnaselt süüdimatu juhtum? Ühtlasi oleks põnev kuulda mõningatest räigematest kohalikest autoriõiguste rikkumistest. Ega ometi viimaste aastate suuremad autoriõiguste rikkumised tüüpprojektide 'modifitseerimistega' piirdu?

JH: Mul isiklikult ei tule kohe meelde, kuid usun, et [sarnaseid süüdimatuid juhtumeid - JK] kindlasti on. Muidugi sellist tipparhitektuuri vargust ei tule küll meelde - selles suhtes on juhtum pretsedenditu. Mul on tunne, et selle taga on siiski keegi ehitajatest, kes on tööjoonised lihtsalt mingi tasu eest edasi müünud või lihtsalt kuskilt varastanud ja andnud. Juhtumis on kaks aspekti - esiteks, et autorid jäid autoritasust ilma. Teiseks, ma ei tea täpselt Eesti objekti omaniku ja autorite vahelist lepingut, näiteks minul on sageli eramaja tellija nõudnud lepingus punkti, et ma ei tohi seda ühelgi juhul edasi müüa, st tellija tahab, et alguprojekt on tema oma ja keegi teine seda enam ei saa - kui siin on samuti selline aspekt lisaks, siis tuleks koos tellijaga kohtusse minna - sellisel juhul on esmapilgul võit garanteeritud :)

JK: Neeme maja puhul oli üheks tõenäoliseks 'kurja allikaks' internet ehk täpsemalt arendaja kodulehekülg, kust plagiaator võis vabalt pätsata plaane jm vajalikku materjali. Virtuaalruum on täis kõikvõimalikke majaplaane ja tekstimaterjali (siinnegi blog pole süüst prii...), kuid ka näiteks arhitektuuri- ja planeerimisbüroode kirjanurki, mida iga soovija saaks potentsiaalselt kuritarvitada. Samas näib valitsevat arusaam, nagu oleks kõik internetis rippuv materjal vabalt kasutatav ühisomand. Kas siinkohal on mõeldav mingite konkreetsete piirangute panemine arhitektuursete materjalide netti riputamisele, või kas see on käesoleval hetkel juba kuidagi reglementeeritud?

JH: Interneti teema on EAL-is reglementeerimata. Kuid iga isiku oma sisetunne ütleb, mida sinna ülesse riputada - minuvanused ei kiirusta ega taha sinna eriti midagi üles panna, kõige vähem tööjooniseid või põhiprojekti. Nooremad on rohkem uue elulaadi lummuses ja riputavad üles kõikvõimalikke asju. Autoriõiguse põhipostulaat on ju see, et kaitstud on konkreetsed joonised, skeemid, maketid, majad jne, ühesõnaga materialiseerunud mõte - seega tuleb neid ka hoida, mitte levitada. Seda enam, et need on meie oskuste materialiseerunud osa ja seega ka potentsiaalne vara. Üks asi muidugi on - näiteks ehitusloa taotluseks esitatud ehitusprojekt on siiski kõikidel vabalt vaadatav ja ka saada (keegi ei keela valdade arhiivides koopiaid teha) - sellega peab leppima ja arvestama. Interneti teema vääriks edasi arutamist - näiteks Strandberg tahtis korraldada arhitektuurivõsitlust väiksele energiamajale ja seejärel kõik tööd vabalt kasutamiseks internetti üles riputada - ma isiklikult ei pea seda õigeks. Eelvaated võiksid olla, aga mitte kogu projektpakett. Mul oli sama kogemus Kihnu vallavalitsusega, kes riputas üles meie poolt projekteeritud Kihnu muuseumi tööjoonised - siis ma küll käskisin need valla kodulehelt kiirelt maha võtta. Fotode müügilehed internetis on ses suhtes väga mõislikud - eelvaate saab, aga paremad resolutsioonid on juba kasvavalt tasulised.


-


Juhtumit kommenteerib veel arhitekt Kuno Raude:

Selles, et arhitektuursele graafikale ja arhitektuuriteostele tekib autoriõigus, pole kahtlust (AutÕS § 4 lg 3 p 14). Esialgse informatsiooni põhjal näib, et rikutud on originaalteose autorite nii isiklikke (AutÕS § 12) kui varalisi (AutÕS § 13) õigusi.

Autoriõiguste tsiviilõigusliku kaitse variantidele viitab AutÕS § 817. Nõuete maksmapanekuks peaks originaalteose autor(id) vajaduse ja soovi korral pöörduma kohtusse.

Kuna teatud intellektuaalomandi rikkumistele on tagatud ka karistusõiguslik kaitse, võib olla täidetud ka mõni KarS 14. peatükis sätestatud süüteokoosseisudest. Seega võiks originaalteose autor(id) põhjalikuma hindamise järel kaaluda ka kuriteokaebuse esitamist.

Nii hagi koostamisel kui kaebuse esitamisel on eelkõige vaja autori(te) initsiatiivi ning professionaalset õigusalast tuge.


-


Suured tänud Laur Pihelile teemat avamast ning Jaak Huimerinnale ja Kuno Raudele kommentaaride eest, suured tänud ka Martin Siplasele fotode eest!


-


Loodan, et Jaak Kangro võetakse juba peagi vastutusele ja et arhitektidel jaguks jõudu, jaksu ja eelkõige aega oma õiguste eest võitlemisel. Ühtlasi loodan, et teema pälvib ka n-ö pärismeedias laiemat kõlapinda, sest vastasel juhul võib tulla mõni uus ambaal ja samamoodi süüdimatult talitada - risk vahele jääda ei pruugi sellistel juhtudel kuigi suur olla... Usun, et antud lool on potentsiaali saada n-ö näidisprotsessiks, mille kõigi eelduste kohaselt õnnelik lõpptulemus suudab tulevikus selliseid asju ära hoida.

Täiend: Lugu on vahepeal edasi arenenud, kusjuures teemat lahkas ka "Pealtnägija". Saadet võib järelvaadata siin. Peaks mainima, et Jaak Kangro suhtumine asjasse on pehmelt öeldes hämmastav. Hoian pöialt, et jõmm pannakse lõpuks oma tegude eest vastutama.

127: arhitektuurieksport, teise nurga alt

summary: 3 objects by estonian architects in latvia and turkey. first, a complex of apartment buildings in riga, designed by erki valdre from the finnish firm kva arkkitehdit. second, another apartment building in riga, designed by merike raid. completed in early 2000's and not 1980's as you might think. and last but not least - possibly the most expensive and luxurious hotel in the mediterranean region - the mardan palace in antalya, with interiors partially designed by the office of meelis press. i have no further comments.

-

eksport!

siinsed arhitektid ei saa välisriikidest tellimusi mitte ainult tänu harvadele (vast kord-paar kümnendis saavutatavatele) konkursivõitudele. teid on teisigi, kuid tõsiasi on see, et ega neid teisi teid pidi eriti suurepärast arhitektuuriloomet tulema ei kipu. toon paljude seast paar näidet.

esimene objekt - grupp korterelamuid riia kesklinnast veidi maad põhja pool, suure tulevikuga skanste piirkonnas (kus muuseas valmis hiljuti selline maja). mainin kohe ära, et ega ma tegelikult ei peagi konkreetset näidet nii väga jubedaks, eriti allpool figureerivate näidete kontekstis.

http://www.skanstes-virsotnes.lv

majade arhitektiks on juba kaua soomes töötanud erki valdre sealsest arhitektuuribüroost kva arkkitehdit. esimesed kaks 24-korruselist torni valmisid 2008, kolmas järgnes aasta hiljem.

http://www.skanstes-virsotnes.lv

arendus näeb ette neljast tornist koosnevat kompleksi. viimase valmimisaastaks väidab arendaja 2011, kuid vaevalt see nii läheb. kuigi kolmas torn valmis juba 2009, on selles hetkeseisuga tervelt 47 müümata korterit, mistõttu võib arvata, et viimase torni ehitamisega ei jätkata niipea.

http://www.skanstes-virsotnes.lv/lv/houses/

vaade juugendlinnast.

http://www.skanstes-virsotnes.lv/

rubriigist "kuidas neid küll veidikenegi atraktiivsemaks muuta ning tähelepanu äratada, et saaksime lõpuks korterid maha parseldatud?! ... oot-oot, käes! led-tuled!! geniaalne!"

http://www.skanstes-virsotnes.lv/

http://www.skanstes-virsotnes.lv/

kui tahad korteriplaane uurida, siis fotode alune link on sulle. fotosid näidiskorterist võib vaadata siin.

mis mind selle kompleksi juures häirib, pole niiväga väljanägemine, vaid pigem ideoloogiline külg, eriti silmas pidades antud ala potentsiaalset tulevikku. nimelt on siia kavandatud kõrghoonetega pikitud äripiirkond, kus selline tüüpiline, veidi odavailmeline copy/paste laadis kinnisvaraarendus mõjub igatepidi kohatult. eesti kontekstis poleks mul mingit erilist vastuargumenti, kui sarnaseid korterelamuid püstitataks nt lasnamäele (silme ette kerkib vana-kuuli arendus), küll aga, kui selliseid arendusi hakataks toppima nt juhkentali piirkonda ilusate linnavaadete ja ala potentsiaalse tuleviku külge leechima. ja veel - ilmselgelt on tolle skanste arenduse näol tegemist kõrgemale klassile mõeldud elamispinnaga, mida ehk majade väljanägemisest eriti ei ootaks. suure osa korterite hinnast moodustavad aga just hunnitud vaated riia vanalinnale. leian, et tegemist on get-rich-quick sorti kinnisvaraarendusega, kus rahuldatud saavad arendaja (ehk merko tütar merks) ja hea vaatega korteri ostja, mitte aga linn, kuigi ideaalis võiks see suhe võrdsesse tasakaalu jääda.

muide, arkkitehdi valdre on väga sarnases stiilis neo-commieblockid püstitanud ka tallinna kesklinna... nimelt. asuvad paraku tõnismäel. tema varasemast loomingust on tähelepanu pälvinud tallinna majaehituskombinaadi 'katseelamu' kalamajas (vana-kalamaja 20a, valmis 1988) ning korterelamu mustamäel (sõpruse pst 255, valmis 1991, torniosa emil urbel).

*

eelneva kompleksi ehituskonstruktsioonide, elektrivarustuse ning ventilatsiooni-kütte-jahutuse taga oli aktsiaselts tari. tari enda ihuarhitekt merike raid on aga lätlaste pealinna õnnistanud sellise korterelamuga:

http://www.tari.ee/index.php?id=korterelamu

ma ei saa teisiti, selline 'kaasaegne' arhitektuur tekitab mus külmajudinaid. see on nii õõvastavalt ebaatraktiivne, pudistatud maja, mille puhul on raske mõista, et ometi on selle autoriks loomeinimesena kategoriseeritav arhitekt, saati veel erki haridusega... aga pärast pikka juurdlemist leidsin selle maja juures ikkagi kaks head aspekti: 1) et see ei asu eestis, 2) et riiaski asub see võrdlemisi kõrvalises kohas.

http://www.tari.ee/index.php?id=korterelamu

igaks juhuks mainin, et tegemist pole 1980ndate lõpu / 90ndate alguse 'uusromantilise paneelikaga', nagu neid tollal sarnases võtmes päris palju vorbiti, vaid ikkagi nullindate alguspoolest pärineva teosega.

http://www.tari.ee/index.php?id=korterelamu

tari on ka muide ühe teise siinmail tutvustatud lätis asuva objekti konstruktsioonide ja elektripaigaldamise taga.

*

viimaseks objektiks on 2009 valminud antalyas asuv lukshotell - räägitakse, et euroopa / vahemerepiirkonna kõige kallim ja luksuslikum - mardan palace.

(märgin siinkohal, et hotelli kohta käiv tekstiosa on võrreldes algse versiooniga oluliste paranduste ja lisainformatsiooniga täiendatud. lõppu on lisatud ka väike lühiminiintervjuu.)

mainitud hotellikompleksi interjööride osaliseks projekteerijaks on meelis pressi arhitektuuribüroo. 560 toaga hotelli avamise järgselt ilmus õhtulehes sel teemal lugu pressi kommentaaridega, mida võib lugeda siin. paraku on artikkel ekslik, väites, et "kuigi numbritoad jäeti briti arhitektide hooleks, on ühiskasutatav ala ja suur osa välisarhitektuurist pressi büroo tehtud."

meelis press selgitab, kuidas asi tegelikult oli: "meie tehtud on selles hotellis vaid valikulised interjöörid nagu la brasserie restaurant (vt virtuaaltuuri), russian restaurant (vt virtuaaltuuri terrassilt), rum jungle lounge, monkey club (virtuaaltuur), jazz bar (virtuaaltuur), bowling alley (virtuaaltuur), lasteaed jne.... blogis toodud kreemivahused lobbyd, konverentsid, välisarhitektuur jne on kohalike türgi ja / või inglise ehituskunstnike loodud ja meil pole nende töödega mitte-mitte mingit sidet. väliala baaride ja paviljonide loomisel oleme kaasa löönud sisearhitektuuri või mööbli konsultandina ja mitte arhitektuuri küsimustes, blogis toodud fotodel kajastatu pole meie sulest. mardan palace on väga suur hotell - nagu linnak, selle loomise kallal töötas mitu sisearhitektide ja arhitektide seltskonda."

järgnevad fotod on korjatud erinevatelt saitidelt, lisafotosid pressi büroo poolt loodust näeb nende kodukal. kõigepealt aga kompleksist n-ö parema aimu andmise mõttes mõningaid väli- ja sisevaateid, millega, nagu öeldud, pole pressi büroo seotud.

tsiteerin vikipeediat: the hotel has [...] a 1,100 m2 spa, and its own beach containing 9,000 tons of sand imported from egypt. 10,000 m2 of gold, 500,000 crystals, 23,000 m2 of italian marble are used in the construction of the hotel.

kosmosevaade. mardani kompleks oma hiigelbasseiniga on täpselt keskel.

sisenegem.

nüüd aga pressi büroo poolt loodu juurde. paarile alljärgnevale fotole lisaks vaata fotosid ka pressi kodukalt või pigem ülalpool antud linke virtuaaltuuridele. meenutuseks siinkohal, et press on hariduselt sisearhitekt.

tsiteerin meelis pressi eelmainitud õhtulehe artiklist:

"Me tulime välja julgete mõtetega. Hiiglasliku diskoala sissepääs käib läbi hiiglasliku ahvipuuri, mis meenutab tihedat troopilist vihmametsa. Kogu disko välissein on kaetud elavate tuleleekidega. Ruumi põrand on kui hiiglaslik display, mis kannab sind virtuaalse maailma kohale."

ja delfi artiklist:

"Türgis on Pressi sõnul head võimalused projekteerida majja selliseid luksuslikke pindasid ja eritöödena valmivaid objekte, mida Kodu-Euroopas otstarbekas teha ei oleks. Türgis on nimelt kohalik käsitöökultuur nii vilgas, et osavatel meestel ja naistel ei tule veel pähegi oma ehistööde ning eriliste materjalimenetluste eest hingehinda küsida. Kohapeal valmistatud lahendused, lisaks veel käsitsi tehtuna, annavad aga tervikule sümboolselt palju juurde."

mainitud artiklites leiduva väänatud tõe kohta ütleb press, et "väljaannete kirjutised pole ju täistõde, vaid kallutatud soovist luua uudistekünnist ületav sündmus."

esitasin meelis pressile paar mardaniga seotud küsimust:

JK: Vaadates hotellikompleksi erinevaid siseruume, torkab silma, et teie büroo kujundused on ülejäänud ruumide ja välisarhitektuuri islamipärase eklektikaga võrreldes küllaltki n-ö klassikalis-moodsalt euroopalikud. Kas selle taga oli tellija teadlik soov saada hotellilinnakusse vaheldusrikkust, midagi nii magusama kui ka moodsama maitse eelistajaile? Teisisõnu, kas teie juurde tuldi konkreetse sooviga saada moodsas / euroopalikus võtmes kujundusi või oli teil tellija täielik usaldus ja vabad käed loomaks mida iganes pähe tuleb?

MP: Antalya turist veedab Türgis terve nädala erinevalt Eesti ühele majutusööle, väljaspool resorti pole talle piirkonnas ülearu palju atraktsioone pakkuda. Niisiis aktiviteedid oma õuele, ja mida rohkem neid nädala veetmiseks pakud, seda parem. Kompleksi maht läks metsikult suureks (200 000 m2), sellist mahtu pole tark hoida ühe arhitekti käes ja ühes võtmes, näiteks ainuüksi söögikohti sai 17. Kokku pusis kompleksi kallal viis seltskonda - inglased, sakslased, itaallased, türklased, meie. Tegumoodi rätsepale ette ei öeldud, saime vabad käed.

JK: Kas ruumid, mille teie büroo sisekujundas, määrati teile tellija poolt, või saite neid ka ise valida?

MP: Suures osas määrati tellija poolt, mõnest ettepanekust olime sunnitud loobuma, kuna jõud poleks selles ajagraafikus mahust üle käinud.

JK: Õhtulehe artiklis mainitakse golfimaailma villasid ja golfikeskuse peahoonet kui teie jaoks "uutest väljakutsetest mardani juures" - kas see tähendab, et töö Mardaniga on jätkumas, ja kui, siis mis täpsemalt oleks nende juures teie büroo roll?

MP: Oleme kundega mõlemad ootel, tema ootab, et ajad paraneks ja meie sedasama...

JK: Kas koostöö Ismailoviga on jätku saanud ka Mardani-väliselt?

MP: Midagi muud pole me talle joonistanud.

JK: Kas majandusseisule vaatamata on veel järele jäänud välistöid, mis parajasti käsil, või juba lõpetatud, aga paremat aega ootamas?

MP: Varssavis Fuksase Business Gardeni hotelli sisekujundusega oleme lõpusirgel. Saksamaal Celles läks hiljuti töösse Celle Golf & Spa Hotel projekt.

122: lihtsalt üks paduilus maja

summary: a drop dead gorgeous house just outside tallinn in the midst of a suburban hell called peetri village. the architect - as far as i know - is karmo tõra from rok-projekt. the house was completed during the last couple of years.

-

piilub:

foto: jk

maja asub tallinna külje all peetri külas. üldiselt on see küla üks õnnetu paik. peale selle, et tegemist on põrgulikult klassikalise suburbiaga, on see kinnisvaraarendus rajatud niivõrd soisele pinnale, et igal kevadel näeme artiklipealkirju à la "peetri külas jälle uputab". lisaks pole siia peaaegu et üldse tekkinud märkimisväärset arhitektuuriloomingut. antud maja on siin paari erandi seast kahtluseta tähelepanuväärseim. guugeldamise tulemusel jõudsin järeldusele, et suure tõenäosusega on maja arhitektiks karmo tõra arhitektuuribüroost rok-projekt. kusjuures üks sama autori palju halvem asi figureeris üleeelmises postituses, võid meelde tuletada kui viitsid.

foto: jk

kui veidi norida, siis võib-olla piirdeaia pruunikas toon ei haaku nii väga maja enda esteetikaga. aga tõele au, pruunikas näib see vaid eemalt vaadates...

foto: jk

... tegelikult tuleneb see pruun toon majaga justnimelt suurepäraselt haakuva peenikese punase + musta kiviklibu sulandumisest. tähele tasub panna ka mustadest ja punastest kividest laotud sillutist.

foto: jk

foto: jk

see maja meenutab mulle millegipärast mingisugust kaasaegset põhjalapärasust. põhjus on ilmselt tema suhteliselt arhetüüpses vormis ja kindlasti ka süsimustas sindelfassaadis. esimesena meenub kalmari kunstimuuseum või tegelikult pigem see maja. nendel on küll fassaadid vineerplaatidest, kuid tajuda võib siin teatavat sarnast esteetikat... kui see nüüd liiga pealiskaudne link pole.

foto: jk

süsimustale sekundeeriv kärepunane annab majale kihvti äkilisust. millegipärast kujutan ette, et taanlastele läheks see maja hästi peale.

foto: jk

majal on selja taga ka väike terrass. iseasi kui palju seal elanikud peesitada viitsivad - kiviviske kaugusel asuvad mitmed korterelamud oma uudishimulike akendega. krunt on puhtsuburbialikult golfipügatud. vaid üks naeruväärne kuusepuupõõsas on süsteemile allumatu.

foto: jk

foto: jk

foto: jk

foto: jk

foto: jk

aga ega ma ausalt öeldes ei oskakski pakkuda, milline oleks sellele majale parem kontekst... kui kellelgi on ettekujutus ärksam kui mul, andku märku.

foto: jk

foto: jk

kas selle rohelise mis-iganes kasti kärepunaseks värvimine oleks seaduserikkumine? kui ei, siis: omanikud - vihjevihje!

foto: jk

niisiis, selline maja oligi. kui teda kunagi kuskil avaldada suvatsetakse, lisan plaani ka.

kokkuvõtteks pole muud öelda kui: hästi kahju, et ta nii räiges keskkonnas asub... muidu oleks ju kõik peaaegu super.

foto: jk