Kuvatud on postitused sildiga arh: kalle komissarov. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga arh: kalle komissarov. Kuva kõik postitused

138: airBaltic City projekt

Summary: Competition entry for the new airBaltic terminal in Riga airport, conceived by ÖÖ-ÖÖ architects Lembit-Kaur Stöör & Ülo-Tarmo Stöör with Kalle Komissarov. The Stöör brothers are also behind the Estonian embassy project in Riga. More about the terminal below.

-

Juba 2010 lõpus päädima pidanud Riia lennujaama uue airBaltic terminali konkurss pole minu arusaamist mööda tegelikult siiamaani ametlikult lõppenud - võitjat pole tänaseni välja kuulutatud. Vaatamata riigi toetusele hiigelkahjumit tootma hakanud firmal pole järelikult jagunud aega või mahti sellise marginaaliaga tegelemiseks. Uue terminali konkurss oli igatahes küllaltki suurejooneline: kandideerima esitati 125 projekti 70st riigist. Vähemalt üks neist saabus naabrite pealinna ka Eestist - töö autoriteks siin juba ühe Riia-projektiga esindatud Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stöör koos Kalle Komissaroviga.

Kaur rääkis projekti kohta nõnda: "Meil oli selline linna idee, et kui lennujaamas on kõvasti passimist, siis võiks seda rikastada rohkemate funktsioonidega, kui lihtsalt kaubandus (prognoos või statistika Riias oli nii, et suurem osa passib 4h ja järgmine suurem grupp 7h). Ise arvan, et oleks pidanud rohkem panema rõhku värvilistele piltidele (ajapuudusest tingituna jäi sisemaailma kajastamine kasinaks), aga projekti ideega jäin ise rahule. Seda konkut oli mõnus teha, sest sai ka lennujaamadest rohkem teada. Olen neis küll palju viibinud, aga mitte teadlikult analüüsinud."

Tutvugem tööga:


airBaltic Passenger Terminal Architectural Ideas Contest



Introduction

The new airBaltic Passenger Terminal at Riga Airport will be the gateway to Latvia and the city of Riga, a place of arriving and departing. It must be important that public buildings where a large number of people find their way in an environment that makes the complexities of modern travel easy to understand, with invisible, but highly functional back-up systems, provide a service to the highest international standards. Airport is the gateway to our global open world that should be enjoyed and celebrated as great public space, a peoples place.

Unique Identity + Iconic design

Our aim has been to capture the unique potential of Riga airport and to reflect its character in the design to create an iconic architectural statement. We have taken the image of a new city as the main design focus, to give the terminal a clear and iconic form. Approaching the terminal by plane one first sees the dynamic roof, which works as a 5th facade. It resembles a small dense European city, with high quality modern design outlook. In the dark the roof glows and illuminates the space between volumes. Approaching the terminal from landside, the visitor is welcomed by the iconic skyline of airBaltic City. The Departure and Arrivals kerb is lifted so that visitor can access directly to concourse level.



The space is covered by 10 a meter high roof, which creates an elegant first emotion. The main volume of the building and gate lounge wings are kept low and neutral so that the perimeter has a fully glazed facade oh clear high-performance glass. Airside space (lobby / retail and food area) is given the most attention by making it memorable through spatial and functional features. The flock of different volumes gives the space original identity. Commercial Facilities have been mixed with extra functions and themes, which help to memorize the terminal interior space and give it an intimate scale.

Urban Concept

The airBaltic City seeks to create an area of many different spatial environments that are unified into one. The new terminal is a small complete city in itself, giving an almost urban feel with the multitude of spatial and functional amenities. It gives a new dynamic dimension to airBaltic corporate identity.



Design principles

The new terminal design proposal meets airBaltic’s strategy for creating an efficient hub at the Riga International Airport. The new terminal provides for an efficient flow of passengers through the building and adequate processing facilities for each type of airBaltic passenger passing through the airport. Our aim has been to provide quick, simple and intuitive passenger flows for airBaltic in order to support the minimum connection time requirements needed to maintain its hub operation. The new terminal concept provides also an efficient flow of baggage through the building and adequate processing facilities. Our design proposal provides an efficient flow of private, taxi and public transport vehicles on the landside and adequate road access, also kerb and car park facilities for the origin / destination peak hour passenger vehicle movements. All additional restrictions in the competition brief have been taken into utmost consideration. Terminal and a pron layout can easily expanded in phases over time.






Key Functional Objectives
  • Convenient, safe and technically advanced
  • Flexibility in operation
  • First class design standards for all passengers
  • Optimized operational opportunities
  • Quick to build, value for money
  • Sustainable
  • Flexibility for future growth






The Building Section

For low cost, fast track construction and in consideration of the soil conditions no basements have been planned. The section of the terminal is optimized to both minimum and required clearances. From the ground level with an airside road clearance of 4.2 meters we established the principal concourse level at 5 meters and arrival corridor at 8 meters. Below the concourse level, space accommodates baggage systems, storage and service roads. Our design proposal provides a solution to accommodate modern baggage system that is efficient and effective. The height of the building takes into consideration the 30 meters height limit above ground level. The height of the terminal building including piers does not prevent a clear line of sight of the taxiway and runway surfaces from the existing Air Traffic Control Towers. The extending volumes that project itself through roof will suite spaces required for low energy displacement systems and smoke reservoirs. The load baring structure of terminal is designed in steel and concrete- main construction feature is the 10m grid from slender steel columns.




Technical data

Ground floor:
Baggage - 15084

Non-Schengen bus departure - 3000

Non-Schengen bus arrival - 1000

Schengen bus departure - 2100


First floor:

Schengen departure gate - 4500

Non-Schengen departure gate + outbound immigr. 6948

Non-Schengen security and immigr. arrival 2439

Non-Schengen baggage reclaim + customs 1313

Schengen baggage reclaim + customs 1313

airBaltic City = departure lounge 11500

Boardingbass and security 660

Departure and arrivals hall 2827

Landside commercial facilities 900

Airside/Landside technical rooms 420

Airline Offices + technical rooms 670

CT screening for out of gauge baggage and
baggage security screening 500
Check-in support 15

Check-in 85

Airline ticketing 30

Baggage service office 15


2nd floor:
Schengen arrival bridge 1450
Non-Schengen arrival bridge 1250

Office 1320

Landside commercial area 1320


Total gross area 60659

Building height: max 30m, piers 13m
Car parking: 1300 spaces in total, which consists of Short Stay (320)
and Long Stay (980)

117: maja (endises) metsas

summary: this little house might seem a bit quirky at first sight, but in fact it's become one of my favorites by 3+1 architects. the one-storey building is nicknamed 'in forest', however, the context has changed greatly in the last 10 years and now the building sits in an almost typical suburban surrounding with little hints of its past greenery. the building was completed in 2001.

here's what the architects have said about the project: "the winding spatial structure of the house as well as its hyperbolic surfaces follow and enhance the surrounding landscape. the house consists of three zones – private children’s and parents’ rooms; half-public in-between rooms; and kitchen, living-room and other public rooms. the dynamism of the house can be read in many ways – its outer form is corresponded by the inner moving routes in its central axis as well as between public and private spaces." see elevations and sections here.

authors of the project are markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur, indrek tiigi, kalle komissarov & merje müürisepp. for more projects by 3+1 architects, see here.

-

järgnev maja on minu jaoks üks sümpaatsemaid kakumäe poolsaarel ja ühtlasi mu lemmikuid 3+1 arhitektidelt. tegemist on 2001 valminud väikese ühekorruselise eramuga loigu tänaval. siinne piirkond oli veel 10 aastat tagasi küllaltki väheasustatud, mistõttu kerkis maja põhimõtteliselt metsa, millest ka tema koodnimetus "in forest". et ümberkaudsed krundid on tänaseks suures osas lagedaks aetud ja täidetud suht suvaliste kodudega, võiks teda püüda siiski ette kujutada algses metsalises kontekstis - mida siin mingil määral ka säilinud on - millesse ta loodi.

foto: jk


see maja mõjubki kui mingi metsamaja, ta mõjub suvilana romantilises suvilarajoonis või külalistemajana kuskil soome arhipelaagis. see on tundlik maja, mis - mulle näib - räägib ühest küljest tellija suurest usaldusest arhitektide vastu, teisest küljest tellija down to earth suhtumisest oma majas elamisse. ma ei tea, kuid kujutan ette, et see oli üks hea tellija.

foto: jk


projekti autorid on markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur + indrek tiigi, kalle komissarov ja merje müürisepp.

ise kirjeldavad nad maja nii: dünaamilise vormiga elamu väljavenitatud ruumistruktuur ning hüperboolne katusekuju jälgivad nii olemasolevat maastikku kui sisemisi liikumisteid. sisuliselt on tegu kahe kõverplaadi vahele tekitatud sisemaastikuga. keskse telje ümber on grupeeritud magamistubadest moodustuv privaattsoon, poolavalikud vaheruumid ning köögi ja elutoaga avalik ruum.

plaan: maja 2002-3


vaatamata maja näilisele väiksusele on siin tegelikult kõik vajaminev täiesti olemas, point on lihtsalt selles, et kogu ruum on lahendatud äärmiselt kompaktselt. mingit mõttetut-kasutut ruumi siin ei leidu. lisaks kolmele magamistoale ja elutoale on koha leidnud ka tööruum vmt, tähele tasuks panna ka mõnusalt lahendatud kööki, hästi kihvt tundub ka pisike kiilukujulise plaaniga (tänavale vaatav) duširuum.

lõige: eal 80 kataloog


nüüd teen julma autoriõiguste rikkumist. interjöörifotode autor on arne maasik, pärit on need maja 2002-3 numbrist. vähemalt esimese foto siin äratoomine on mingil määral õigustatud, kuna majas oli see kogemata peegelpildis. paremal elutuba, vasakul lastetubadega külgnev koridor.

skänn: maja 2002-3


tähele võiks panna muidu puitkonstruktsioonis maja betoonpõrandat, mis järgib krundi langust. ma kahjuks ei tea milline see maja sisseseatuna välja näeb, nii et fantaseerigem.

skänn: maja 2002-3


hästi sümpaatselt mõjub varieeruvas toonis püstlaudis. kahju on vaid sellest, et aknad pole lõigatud trapetsite kujulistesse raamidesse - see on koht, kuhu võinuks rohkem investeerida, sest sellisena näevad aknad päris halvad välja, mõjudes halvavalt ka tervikule.

foto: jk


hüperboolne katus, mida eelmisel fotol hästi näha, lõpeb ühel pool kitsa terrassi varikatusena, teisel aga varjualusena autole.

foto: jk


mõned lisafotod on veel arhitektide kodukal, vaata.

some extra photos on the architects' homepage: see here.

020: eramu naeri tänaval veerennis

summary: a private dwelling close to the center of tallinn, built for a recreational gardener and designed by 3+1 architects. an article in english - with additional photos - can be found here.

-

k
: mida erilist oodata majast, mis tänavalt näib selline?

foto: mina


v: paljugi!


veerenni / magasini piirkond tallinna lõuna-kesklinnas on nagu tallinn ikka: totaalne arhitektuuriline kaos. kõrvuti seisavad romantilised, nii renoveeritud kui lagunend puidust agulimajad, uuemad kõrged korterelamud; lähistel laiuvad mitmed surnuaiad oma kabelite ja mälestusmärkidega, tohutu haiglakompleks ning spordirajatised.

selle kaose keskel on aga koha leidnud üks hoopis teisest mastist maja.

siinsel naeri tupiktänaval peidab end tõenäoliselt kõigi tallinna agulite kontekstis täiesti erakordne eramu. büroos 3+1 projekteeritud ning 2005. aastal valminud hoone autoriteks on arhitektid andres ojari, markus kaasik, ilmar valdur [kõik s 1970], merje müürisepp [s 1975] ja kalle komissarov [s 1976; töötas projekti kallal aastani 2002].

krundi sügavusest:

foto: mina


tegemist on arhitektuuribüroo 3+1 diagramm-majade seeria ühe visuaalselt ilmsema näitega. maja jaotus 800-ruutmeetrisel krundil põhineb arvul kolm. hoone on jaotatud kolme meetri laiusteks n-ö moodulribadeks, mis oma eri pikkustega annavad majale sakilise-sopilise fassaadi.

foto: mina


planeering järgib rangelt moodulite poolt ette seatud raame ning sellele, võiks öelda et allub, ka elu majas ja aias, ehk siis need moodulid moodustavad eri funktsioonidega sise- ja välisruume: tänava pool moodustub kolmele moodulribale eesaed ja varjualune autole, seejärel, omakorda kolmele moodulribale, on paigutatud tellija hobiruum ja köögi-söögiala, ning lõpuks, kahel viimasel 3st moodulist moodustuval ribal asuvad elu- ja magamisruumid ning muruga kaetud aed.

muide, plaanil põhja-suunda tähistav n pole korrektne, tegelikult vaatab hoone oma peafassaadiga läände, püüdes efektiivselt pärastlõunast ning õhtust päikesevalgust- ja soojust. | the house actually opens westward and not north, as shown on the plan.

plaan: maja 2006-3


esimesed, tänavapoolsed moodulid. maapinna katteks betoon ja killustik. vasakul hobiruum.

foto: mina


hobiruumi vaevu läbikumav sein.

foto: mina


ning vaade aeda, millele tagab omajagu idüllilist privaatsust just see hobiruumi kaugele ulatuv moodul. hoone tellija on muide harrastusaednik, millest siis ka selline ekstravagantne soov saada oma aiaga eramu enamjaolt kortermajade rajoonis...

foto: mina


tollel kaldpinnal oli algselt hulga lopsakam loodus. siit muide näha aeda, kust, tõsi, näeb ka läbi, kuid vaid otse vaadates.

foto: mina


foto: mina


maja eesaed asub kolmel tasapinnal, kõrgeimal neist kasvavad mõned puudki.

foto: mina


kõik ühes toonis.

foto: mina


ja siin omaniku peegeldus, kogemata (:

foto: mina


...


et mu amatöörlikule jauramisele natuke ka asisemat juttu lisaks lugeda, siis väga soovitan visata pilk peale tõnu kaalepi artiklile, mille leiad siit, ja andri ksenofontovi artiklile, mille leiad siit. tasub-tasub, sest seal on paremaid fotosid ka. ja siis veel: teiste seas naeri tn eramu aiast räägib martin melioranski oma artiklis, mille leiad siit.


...


ning et saada paremat [hmm?] aimu geniaalsete 3+1 arhitektide 90ndate lõpus / nullindate alguses projekteeritud diagramm-majadest ning nende loomemeetodist, tasub lugeda andres kure artiklit "diagrammid pärast funktsionalismi", mis ilmus ajakirja maja 2002-3 numbris.