103: Kosmoselaevalik Raekoda Kosmosest

Summary: Competition entry by Villem Tomiste from Kosmos in the Tallinn Town Hall international competition. Full description to follow below.

The remaining 2/3 of Kosmos - Ott Kadarik & Mihkel Tüür - participated with their own project and came up with this.

-

Tallinna uue Raekoja konkursi üks pilkupüüdvamaid projekte tuli Kosmose arhitektilt Villem Tomistelt. Tutvugem tööga.





Mere puiestee nimetatakse ümber Lennart Meri puiesteeks. See on ideaalne linnaruum presidendi mälestuse jäädvustamiseks. Tänav algab Tammsaare pargist ja suubub merre. Ühel küljel vanalinn, teisel uue linna süda. Selle ääres asuvad kultuurimajad erinevatest aegadest: Vene Kultuurikeskus, Linnahall ja Kultuurikatel. Linnahall oli esimene hoone, mis murdis läbi piiritsooni mereni. Praegu laiutab mereäärse ja vanalinna vahel tohutu autotee. Meri puiestee tõmmatakse sirgeks ja ristmikud lihtsustatakse. Uue raekoja ette tekib Lennart Meri plats, Kultuurikatla ja linnavalitsuse hoone vahele mereni sirutuv Lennart Meri park.

The Mere boulevard will be renamed to Lennart Meri Boulevard. It is the perfect urban space to commemorate president Meri. The street begins from Tammsaare’s Park and flows into the sea. Flanking it are civic centers through times - the Russian Culture Center, Linnahall and Kultuurikatel. The Linnahall was the first public building to break through the forbidden borderzone of the coastline. At present there is a huge motorway sitting between the coastline and the Old town - Meri boulevard will be straightened and the intersections simplified. Lennart Meri’s Square will take its place in front of the new City Hall, Lennart Meri’s Memorial Park will spread itself between Kultuurikatel and the new building – all the way to the sea.

Uus linnavalitsuse hoone asub vanalinna ja mere vahel kõige kitsamas kohas. Piklikult mööda mereäärt välja venitatud linn suhtleb tulevikus järjest rohkem just vanalinnast põhja poolt. Olulisemad liikumiskoridorid on bastionaalvöö, põhjaväil ja rannapromenaad. Vanalinnaga külgnevate uute kvartalite lokaalset sidusust genereerivad kesksed jalakäijate tänavad. Nendest on kujunemas intiimne vaheldus ülelinnalise tähtsusega promenaadile ja väilale.





The new building for Tallinn City Government is situated on plot positioned on the narrowest part of coastline between the sea and the Old Town. Since the city is and will be strained along the coastline it is logical to presume that the most intensive communication within the city will be on this side of the Old Town. The distinctive layers between the historical city and the waterway are the bastions’ belt, Põhjaväil and the beach promenade. The cohesion for the cityblocks flanking the Old Town is generated by the pedestrian walkways within them. But on the larger scale they would be a kind of alternation to big scale like the spacious beach promenade or capacious highway.




Vanalinn on arenenud järguti, kirde küljel on asunud linna edu võti, sadam. Vanalinna tänavavõrk koondub selles suunas, kuid põrkub vastu magistraali.

The Old Town has developed gradually, the key to its success located just here – the port. The street network converges directly towards it, but runs into a arterial highway before reaching it.

Autotee ületamine on tehtud mugavaks ja loogiliseks. Põhja puiestee on ümber projekteeritud selliselt, et bastionaalvöö rohelus ulatuks linnavalitsuse hooneni. Raehoone esiselt platsilt avanevad sihid Uuele tänavale ja Paksule Margareetale. Oluliselt on lihtsustatud jalakäijate liiklust vanalinna–sadama suunal Kai tänava ristmikuga.

We have managed to make crossing the highway as painless and logical as possible. Põhja boulevard is redesigned for the greenway from bastion’s belt to continue till the new City Goverment Building. Commodious bournes open towards Uue street and Paks Margareeta from the spacious plaza flanking the front of the building. Furthermore - with this kind of reconstruction we have also significantly eased the connection so vital to Tallinn - that between the port and the Old Town.



Avalik ruum peab olema selge identiteediga. See ei ole üks. See on erinevate miljööde jada. Miljöö loovad erinevad mõõtmed, proportsioonid, külgnevad funktsioonid, valgus jne. Kesklinnale on oluline erinevate miljööde paljusus.

The public space has to have a clear and strong character. But it’s not singular. It’s the sequence of various milieus. Different milieus are create by varying dimensions, proportions, flanking functions, lightning, etc. For the central city it’s almost vital to have distinctive and dissimilar environments and contexts.



Olemasolevaid maastikuelemente on võimendatud. Bastionaalvöö jalakäijate ala on suurendatud selliselt, et see suunaks inimesi mere äärde. Linnahalli katuselt avanevad vaated vanalinnale. Raekoja ette on kavandatud plats, kus tulevikus võiks paikneda Lennart Meri skulptuur. Kultuurikatla ja raekoja vahel on Lennart Meri park. Ruum, mis on päev läbi päikest täis, võiks olla katla jätk avalikus ruumis. Raekoda toetab seda piki pargi külge paiknevate rendipindadega, kus võiksid asuda kohvikud, galeriid.

So we have amplified the existing cityscapes. Bastion’s belt’s pedestrian area is magnified for it to channel them towards the sea. We have kept the views from the roof of Linnahall towards the Old Town. The front plaza can be the place for Meri’s statue, while the sunny square between the City Hall and Kultuurikatel would be the Lennart Meri’s Memorial Park. While it works as continuum of Katel’s public space, supported by our building rental spaces - cafes, art galleries, etc.

views from south + north

Avalik ruum liigendab hoone mitmeks mahtuks. Kultuurikatla ja Admiraliteedi kvartalit ühendav käik jaotab linnavalitsuse ametid põhjapoolsesse ja esindus- ning otsustusruumid lõunapoolsesse mahtu. Meri puiestee äärses mahus paiknevad kohvik ja restoran. Platsiäärse hoone esimesel korrusel on galerii, ülemistel volikogu, linnavalitsus, konverentsisaal ja toitlustamise ruumid. Hooneosa on ühendatud ülemise korruse kaudu põhjapoolse mahuga. Linnahalli küljel paiknev ametite maja keskel on läbi kõikide korruste ulatuv aatrium. Esimesel korrusel on linnakodanike teenindamise ruumid ja rendipinnad. Ülemistel korrustel jaotuvad kabinettidega tiib pargi suunas ja avatud kontor linnahalli poole. Bürooplokk on asetatud selliselt, et vältida otsest keskpäevast päikest kontorites. Hoone on ehitatud raudbetoonkonstruktsioonis, konsoolid on terasest. Fassaade katab keraamiline plaat.

The public space divides the building into separate volumes. The walkway connecting the Kultuurikatel and the Admiraliteedi Quarter stores the city officials to the northern volume and keeps the public and decision making rooms within the southern. The volume flanking the Meri boulevard contains café and restaurant. The ground floor of the middle volume is a gallery, upper floors consist of rooms for the City Council, the City Goverment, conference room and catering. Officials’ volume is itself divided into two by the internal atrium - Linnnahall’s side for the open office and cabinets opening towards the park. The direction of the office block avoids the direct sunlight into workspace while filling the atrium with light. Ground floor is for the public service and rental spaces.

Raekvartalit kavandades on lähtutud inimmõõtmelisusest. See tähendab nii hoone liigendamist mahtudeks, avaliku ruumi ronimist hooneosade vahele, mahu taganemist varikatuseks pargi küljel kui ka geomeetria arenemist. Alustades merepoolsest otsast, puude vahelt, linnahalli kõrvalt ja liikudes linna poole, muutub hoone tihedamaks. Nii käitub ka geomeetria, mis uute mõjutuste (linnalised vaated, funktsioonid, külgnemine teiste hoonetega) läbi muundub. Hoone loob ka ise uusi märke linnas orienteerumiseks, selleks on kavandatud raekojale mõned konsoolid. Rannapromenaadilt lähenejale tähistab restorani mahu väljavenitatud horisontaalne torn suunda vanalinna. Ametite maja horisontaalne torn kutsub inimesi Admiraliteedi kvartalist.

Human scale was a priority when designing the City Hall’s quarter. This is explicit in the division of volumes, the public space flowing between them, building volume working as a shelter next to the park, the overall evolution of the geometry - the volumes and the texture. Moving from the north, from the sea, along the Linnahall towards the city the density of the building increases. The geometry reacts to the outside influences as well - functions, neighbouring buildings, views, etc. The building itself creates new signs and symbols for its users to orient themselves in the city - for this the new City Hall will have some cantilevers. Approaching from the sea the horizontal high-rise points towards the Old Town and the “tower” of the Officals’ volume calls visitors from the Admiraliteedi quarter.



-

Zürii hinnangul rõhutas projekt liialt oma skulpturaalset vormi, mistõttu muud aspektid on jäänud tagaplaanile. Vorm on määranud ka sisemise plaanilahenduse, mis mõjub seepärast juhuslikult. Fassaadi peeti "problemaatiliseks", galeriisüsteemi formaalseks ja keeruliseks, mahtu aga liiga suureks. Sobivaks peeti vaid hoone madalust, mis oleks suhestunud naaberehitistega.

The jury was not very keen on this project, criticizing its free form and random plans, 'problematic' facades and volume.



-


Tomiste projekt meenutab mulle oma pikaks venitatud keha poolest mõnda futulikku vaksalit või pikkade tootmisliinidega tehasehoonet. Sime ette tulevad - ja eeldan, et mitte ainult mulle - Zaha Hadidi mitmed transpordirajatised. Hoone dünaamiline, sujuv-madal-hüplev vorm sobiks mu arust suurepäraselt mõne araabiamaa kiirtee või vormeliraja äärde, umbes nagu Yas hotell Abu Dhabis.

Kui Linnahalliga vahetut dialoogi pidav fassaad jääb vaoshoituks ja ehk vagurakski, siis linna ja katla pool lööb maja justkui plahvatuslikult lõkkele, nagu väljendaks rõõmu Linnahalli juurest pääsemise üle (siuke illusioon tekib just kõrgvaadetelt).

Ma ei saa eriti aru žürii kriitikast hoone liialt suure mahu suhtes. Piklik, mitmeks eraldi mahuks lõhutud hoone sulandub mu arust linnaruumiga edukamaltki kui näiteks BIG-i võidutöö, ja see tuleneb ju otseselt tema "liialt suurest" mahust...

Mis aga antud töö juures põhiline, on ikkagi Tomistele / Kosmosele omane outside-the-box mõtlemine, kus ei piirduta vaid konkreetsete tööülesannete või antud krundi lahendamisega, vaid vaadatakse asja - ütleme, et n-ö kodanikualgatuse korras - laiemas kontekstis. Antud juhul käib see käsikäes paljudele ehk harjumatu visionäärsusega: meenutagem Kosmoses valminud omaalgatuslikku fantaasiaprojekti Viru väljakule või mitmeid Tomiste (ja sõprade) artikleid ajakirjanduses.

Ja nagu nähtud, ei tegeleta Raekoja projektiski vaid hoone arhitektuurse lahendamisega, vaid pakutakse muu seas täiendust ja ka vigadeparandust olulisele osale linnast. Respekt selle eest.

091: paik arhitektid raekoja konkursi finaalis

summary: one of the 9 final round projects in tallinn town hall competition, conceived by the local paik architects. the project creates a tall wedge-like structure between the two contrasting volumes of linnahall and cultural cauldron while trying not to interrupt views to the old town skyline. the thin slab is accompanied by a horizontal landscaped volume. a 'gateway' under the building links this cozy park with the representative plaza in front of the main entrance.

-

tallinna uue raehoone rahvusvahelise konkursi üks minu jaoks sümpaatsemaid töid tuli arhitektuuribüroolt paik arhitektid. kõvas konkurentsis üheksa parima sekka valitud projekti autoriteks on lauri saar, jaak-adam looveer, tõnu laanemäe, indrek järve ja toomas paaver.

mõneti sarnaselt salto tööga mindi siingi puhul kõrgusse, luues linnahalli madal-laiutavale mahule vastukaaluks sellega paralleelselt paigutatud sihvaka, 50-meetri kõrguse vertikaalse seina, mis lisanuks linnahalli-esisele väljakule parajalt efektset ruumilisust. hoone vormist on tuletatud ka võistlustöö märksõna . . . . . . . . . . . . . . . . ↓



kõrgmahu kõrvale kavandatud maastikuline haljasala oleks hoone-aluse käigu kaudu ühendatud linnahalli-esise, representatiivsema iseloomuga "uue" raekoja platsiga.

vaade mere poolt, katel ja ekkm jäävad paremale.

järgnevalt projekti seletuskiri.


1. üldised linnaehituslikud eesmärgid.

kokkuvõtlikult võib võistlustöö lähtealuseid kirjeldada peamise ülelinnalise tähtsusega seose kaudu, milleks on mereäärse ja bastionivööndi avalike ruumide võimalikult avara sideme loomine.

tallinna üldiste ruumiliste arengusuunade hulgast võib üheks kõige olulisemaks pidada mereäärse ala avamist. samaväärselt oluline on vanalinna ümbritseva bastionivööndi säilitamine ja edasiarendamine tallinna keskseks avalikuks ruumiks.



võistlusala asub parasjagu täpselt selles punktis, kus vanalinna bastionivööndi avalik ruum kohtub mereäärse avaliku ruumiga. mõlemate keskse tähenduse tõttu on nendevaheline side, nii visuaalses kui ka logistilises mõttes, ülelinnalise avaliku ruumi kvaliteedi seisukohalt võtmetähendusega.

seepärast lähtub võistlustöö projekteeritava maaala hoonestamisel esmasest eesmärgist säilitada ainuke avar hoonestusest vaba kanal olemasoleval asukohal. sellest põhimõttest kasvab välja hoone üldmaht, mille põhja-lõunasuunaline sihvakas kuju pigem rõhutab meresuunalist avatust.



avatud sihi peale kavandatakse avalik promenaad, mis loob ladusa ühenduse mere ja vanalinna vahel ning ühtlasi suhtleb aktiivselt linnavalitsuse hoonega. ühenduse seisukohalt on oluline ka olemasoleva liiklussõlme ümberehitus, eesmärgiga võimaldada avaramad jalakäijate ja kergliikluse ülepääsud.

hoonekompleksi mahulise lahenduse seos kaugvaadetega:

projekteeritav maaala asub linna silueti ja kaugvaadete suhtes tundlikus kohas. hoone mahulise lahenduse ülesehitamisel on eelmises punktis kirjeldatud avarusevajadus esmapilgul mõnevõrra vastuolus hoone mahuka ruumiprogrammiga ja vanalinna vaadetega. eesmärki luua hoone võimalikult õhukesena tingib omakorda selle kasvamise kõrgusesse. võistlustöö lahendus on üles ehitatud nii, et võimalik sedasorti konflikt jääks minimaalseks.



projekteeritav hoone, mis moodustab põhimahult õhukese vertikaalse põhja-lõunasuunalise plaadi, avaldab erinevatele kaugvaadetele kahte liiki mõju.

idast ja läänest avanevate vaadete (nt pirita teelt ja sadamasse sisenevatelt laevadelt) puhul mõjub hoone maht küll suurena, kuid jääb vanalinna siluetist eemale ega varja seda. samas pole ta ka nii kõrge, et liigselt domineerida silueti kõrval.

põhjast ja lõunast avanevate vaadete (kesklinna poolt, avamerelt) puhul on hoone nii sihvakas, et ei moodusta ülemäära domineerivat elementi. samuti jääb ta ka siis üldjuhul pigem silueti kõrvale.

sadamale lähenevate laevade teelt avanevate vaadete puhul jääb hoone põhimaht enamasti silueti kõrvale, kuid ühes lõigus võib siiski jääda osaliselt silueti ette. vanalinna tornidest moodustuv siluett paistab siiski üle hoone. hoone absoluutkõrgus on võrreldav skoone bastionil kasvavate puude latvade absoluutkõrgusega. üldiselt võib liikuvalt objektilt (laevalt) vaadates pidada ajutiselt siluetiga mõnevõrra konkureerivat mahtu siiski lühiajaliseks ja mittehäirivaks.

raekoja kui sümbolhoone mõõdukas domineerimine linnapildis on samas ka antud töö puhul eesmärgiks. kaudselt moodustab kesklinna poolt lähenedes või ka mere poolt vaadates sihvakana ja vertikaalsena paistev otsasein justkui sümboolse torni.

seega kokkuvõttes võistlustöö rõhutab, et projekteeritav hoonekompleks, hoolimata oma kõrgusest, ei kahjusta vanalinna vaateid, vaid on pigem siluetti ja kaugvaateid rikastav.

transpordisõlme seos ühiskondliku elu keskusega:

projekteeritav maaala asub ülelinnalises keerukas sõlmpunktis nii transpordi kui ühiskondliku elu mõttes. üldise mõttena püüab võistlustöö maksimaalselt rõhutada ühistranspordi seoseid avaliku ruumi ja ühiskondlike ehitistega, samas viia miinimumini autoliiklussõlmede linnaruumi lõhkuva mõju.

piirkonda on koondumas mitmed ülelinnaliselt olulised ühiskondlikud hooned (lisaks raekojale arendatakse lähitulevikus välja ka kultuurikatel ja uuendatakse linnahall). seeläbi on siin välja kujunemas oluline keskus, mille tähtsust tuleks rõhutada ka infrastruktuure sellele vääriliselt edasi arendades.



seejuures tuleks oluliseks pidada, et ühistranspordi võrgustik tooks inimese võimalikult loodava mereäärse sõlmpunkti südamesse, et selle kaudu rõhutada veelgi selle koha olulisust linnas. selline vahetu kontakt hakkab kõige efektiivsemalt töötama siis, kui õnnestub ülelinnalise rööbastranspordi võrgustiku peatuskoht, erinevalt praegusest, tuua suurematest autoliikluskanalitest mere poole.

võistlustöö pakub uue rööbastranspordi kanali loogilisele sihile endise raudtee kohal. täpsem lahendus vajab põhjalikumat tööd ülelinnalise transpordiskeemiga, mis väljub käesoleva võistluse ülesandest, kuid võistlustöö pakub välja ühe võimaluse ühendada tallinna olulisemad sõlmpunktid, kasutades peamiselt olemasolevat laiarööpalist raudteed (alternatiivina on võimalik kaaluda ka sama eesmärgi saavutamist olemasoleva kitsarööpmelise trammi täiendavate liinide loomisega, kasutades osaliselt sama kanalit).

mõõduka suurusega investeeringuga saab laiarööpmelist raudteed mereääre kaugu kesklinna suunas pikendada ning võtta kasutusele nt tiheda sõidugraafikuga kerged rööbasbussid. selline võrgustik ühendaks tallinna olulisemate sisenevate maanteede lõpppunktid (ülemiste, järve, laagri) tallinna põhiliste keskustega, mis võimaldab "pargi ja reisi" süsteemi olulisemalt efektiivsemalt tööle panna. keskuste hulgas tuleb rõhutada ka loodavat mereäärset ühiskondlikku keskust. skeemil on näidatud võimalus uue liini võimalik paiknemine peatustega.



kuigi skeemi rakendamisel kiire ja ladusa ühenduse saavutamine eeldab mõnes kohas tunneli või estakaadi rajamist, võib seda pidada tõenäoliselt lihtsaimaks võimaluseks luua tallinna terviklikule ühistranspordisüsteemile n-ö selgroog.

2. asendiplaaniline lahendus.

ühendatud erinevad avalikud ruumid:

hoone asetus loob mitmed erineva funktsiooni ja loomuga avalikud ruumid selle vahetus ümbruses. olemasolev linnahalli esine väljak saab uue naabri ning muutub ka linnavalitsuse esindus- ja sissepääsuväljakuks. linnavalitsuse hoone on sildadega seotud ka linnahalli katuseväljak. hoone lääneküljele kujuneb pargilaadne ruum, mis osaliselt jätkub ka linnavalitsuse madala osa katusemaastikuna. selle põhjaosas säilivad olemasolevad puud, mille vahele ulatuvad pargiruumi rikastavate elementidega maaaluse korruse valgusavad ja mõned kohvikud. linnavalitsuse ja kultuurikatla vahelt läheb läbi sirgesuunaline avar promenaad, mis kõik avalikud ruumid omavahel kokku seob.



rõhutatavad kergliikluse liikumissuunad:

ühenduses kesklinnaga kujuneb kaks olulist liikumissihti mereni, mis mõlemad väärivad rõhutamist. läänepoolse sihi ühendumiseks bastionivööndiga tuleb olemasoleva liiklussõlme kergliikluse lahendust muuta ning ühtlasi sulgeda autoliiklus rannamäe teel, mis dubleerib kõrvalasuvat liiklusmagistraali. samal ajal tuleb rõhutada liikumist piki mereäärt ning selle sihi sujuvat ühendust kesklinna poole suunduvate sihtidega.



liiklussõlme üldlahendus:

kavandatavat kalamaja möödasõiduteed, samuti linnavalitsuse parkla juurdepääsusid, ei ole võimalik avalikku ruumi lõhkumata maapinna tasandil lahendada. ka olemasolevad liikluskanalid on küllaltki suured tõkked. seepärast tuleb tõsiselt kaaluda merepoolsete teede maa alla viimist. võistlustöö annab üksnes üldise põhimõtte, kõiki tehnilisi asjaolusid arvestades tuleb projekteerimisel leida sellele keerukale sõlmele kõige otstarbekam lahendus. rööbastransport võib kulgeda maapinna tasandil avalikus ruumis.



eristuvad hoonestusstruktuurid ja hoonekompleksi mahuline lahendus:

vahetus lähiümbruses eristub kaks väga erinevat hoonestusstruktuuri - linnahall ja kultuurikatla hoonekompleks. kultuurikatlast mere poole jääv ala peaks jätkama põhiolemuselt sarnast struktuuri, mis koosneb mitmetest hoonetest, moodustades nende vahele ka uusi avalikke välisruume.

linnavalitsuse hoonekompleks paigutatakse kahe struktuuri vahele nii, et see moodustaks kolmanda eraldi käsitletava struktuuri, samas aga sobituks kummaltki poolt sealse hoonestuse olemusega.



lähivaated:

linnavalitsuse hoone mahud kavandatakse nii, et põhilistest lähenemissuundadest paistab hoone sihvaka ja teravana. linnahalli katuse valdavalt osalt vaadates jäävad nähtavaks nii vanalinna siluett kui ka uue city siluett, kusjuures linnavalitsuse hoone jääb vaates nende vahele.



külgede pealt, näiteks linnahalli katuse lõunapoolselt osalt mõjub hoone mahukana. samas luuakse hoone põhimahtu "augud" nii, et olulisematest vaatepunktidest on see läbipaistev. selline liigendus loob kontsenteeritud vaateid väärtuslikes suundades ning annab mõnevõrra avarusetunnet.



3. siseruumide lahenduse üldine kirjeldus.

linnavalitsuse hoone peasissepääs on kavandatud linnahalli esisele väljakule. konverentsi- ja restoraniruumidele on ka eraldi sissepääs läänepoolse promenaadi poolt. mahuka hoone ametnike osasse on ka eraldi sissepääsud linnahalli katuseväljakult ja raepargist.



hoone avalik osa (fuajee, teenindussaal, konverentsisaal, restoran) ja esinduslikum osa (volikogu, valitsus) kavandatakse kesklinna poolsesse hooneosasse, seosess avalike välisruumidega.

erinevad söögikohad jaotatakse hoone erinevatesse osadesse. konverentsiplokk on sõltumatult kasutatav ning suhtleb aktiivselt avaliku promenaadiga.

ametid on jaotunud üldjuhul korruste kaupa. hoonesse projekteeritakse võimalikult palju avatud büroopinda suurte üksustena, mida saab paindlikult kasutada ja ümber planeerida, kuna ametite struktuur suure tõenäosusega aja jooksul muutub. büroopinna struktureerivad ennekõike vertikaalühendused.

arhiiviruumid on kavandatud maaalusele korrusele, kus on hea side nii ametite kui avaliku osaga.





4. fassaadikäsitlus.

hoone kaks põhifassaadi on rõhutatult erinevad. idapoolne linnahalli katusele avanev fassaad on ühtne konkreetne sile struktuurklaaspind.

läänepoolne pargimaastikusse avanev fassaad on haljastatud, haljastust kandev struktuur loob fassaadile vonkleva triibustiku. fassaadihaljastus töötab ühtlasi sirmina, aitab luua meeldivama töökeskkonna ning vältida suvisel ajal ülekütmist.





5. konstruktsioonide käsitlus.

hoone põhikonstruktsiooniks on monoliitne raudbetoonkarkass.





6. tehnilised näitajad.

hoone netopind (va parkla) - ca 24 000 m²
maaaluse parkla netopind - ca 7000 m²
kubatuur - ca 110 000 m³

+


ja lõpetuseks žürii kommentaarid:

Võistlustöö KILU (2) (lõppvõistlusele kvalifitseerus kaks samanimelist tööd - jk) pakub oma mahulises ja kõrguslikus arenduses jõulise linnaruumilise alternatiivi tavapärasematele, kõrguspiiranguid järgivatele lahendustele, luues uue massiivse silueti ümbritseva linna taustal. Ülikitsas, haljastatud madalosast väljakasvav vertikaalne plaat loob efektse kujundi hoone põhja- ja lõunasuunalistes vaadetes. Samas, nagu nähtub ka II etapis lisatud vaateanalüüsidest, jääb muinsuskaitse seisukohalt ikkagi probleemseks sedavõrd suure horisontaalmahu lisandumine Tallinna vanalinna kaitsealuse silueti lähitsooni ida-läänetelje suunalistes vaadetes. Muinsuskaitse seisukohast jäi küsimärk õhku ka linnahalli ja Kultuurikatla omavahelise visuaalse seose läbilõikamise puhul.

II etapi lahenduses on küll edasi arendatud hoone sissepääsusõlme ja vestibüülide ning tähtsamate kogunemisruumide, nende abiruumide ja kuluaaride lahendusi, kuid võrdluses teiste finaaletapi töödega jäi nende üldplaan siiski vähem veenvaks ja põhjendatuks. Ka üldisemalt leidis žürii, et võistlustöö areng II etapis avaldas vähem muljet kui võistluse auhinnakohatööd. Töö plusspoolele kuulub hoone maastikuvormiline madalosa oma väliskujunduse ja sellest väljakasvavate erinevate kasutusvõimalustega, mis on seostatud mereni viiva promenaadiga. Huvipakkuv on ka võimalus siduda uue hoone madalosa katusemaastik kõrgosa-aluse läbipääsu kaudu linnahalliesise väljakuga.



Võistlustöö peamise nõrkusena jäi ka võistluse II etapis rahuldava lahenduseta hoone mahulisest üldskeemist tulenev vastuolu avalikku juurdepääsu vajavate üldkasutatavate ruumide ning linnavalitsuse tööruumide lõimimisel terviklikuks, logistiliselt ja funktsionaalselt hästitoimivaks organismiks. Samuti võib ideekavandi mahulise ülesehituse sümboolse tasandi nõrkuseks lugeda hoone vertikaalse tööruumide ploki täielikku visuaalset domineerimist linnavalitsemise demokraatlikke toimemehhanisme sisaldava ruumiploki üle. Hoone vertikaalse kontoriploki üliekspansiivse lahendusega kaasneks üldise energiasäästu taustal ka liigsuur energiakulu hoone kütmisel ja jahutamisel, mida küll osaliselt kompenseeriks läänefassaadile kavandatud huvitavaid arhitektuurseid võimalusi pakkuv vertikaalhaljastussüsteem. Töö puuduseks peeti ka hoone kõrgosa konstruktiivse skeemi ebaveenvat esitust töö graafilises osas.

084: raekoja projekt kosmosest

intro: competition entry for the new town hall of tallinn, done by kosmos architects ott kadarik & mihkel tüür. full project description to follow below.

-

kosmose arhitektidel on saanud tavaks osaleda konkurssidel varieeruvate tiimidena ja tihti lausa kahe n-ö konkureeriva grupina. vast kõige markantsema näitena võiks siinkohal tuua hiljutise füüsika instituudi konkursi, kus kolmest parimast tööst kahe autorid olid ühed-samad kosmose arhitektid. see ehk polekski nii väga imekspandav, kui tegemist oleks kümme korda suurema bürooga. kosmose tuumik aga koosneb vaid kolmest tüübist...

nii mõnelgi korral eduka lahenduseni viinud valem esitada konkursile mitu tööd läks käiku ka tallinna uue raekoja konkursi puhul. seekord suurt edu ei järgnenud, kuid tähelepanu väärivaid ideid pakuti siiski. järgneva projekti autoriteks on ott kadarik ja mihkel tüür. tomiste töö tuleb loodetavasti millalgi hiljem.

kõigepealt žürii hinnangust. raporti järgi jääb mulje, et projekti peamine turn-off seisnes selle suhestumises ümbritseva keskkonnaga. kavandatud raehoone üldmuljet peeti liiga müstiliseks ja introvertseks. probleemne oli ka (minu arust suhteline ja mõneti ka õigustatud) linnale suletus ning klaustrofoobne tunneli kaudu planeeritud sissepääs. fassaadi puhul heideti ette selle võõrapärasust ja liiga väikseid aknaid.

kuid mis ehk olulisem, plaanilahendusi ja majale vormi andvaid sisselõikeid peeti "kohati" headeks.

pidades silmas žürii poolt mainitud võõrapärasust, meenub üks viimase aja küllaltki kõmuline hoone hiinas, nimelt ningbo ajaloomuuseum. aga see selleks.

linnapoolne ots.



sadama kohalt.

asendiplaan. pane tähele liikluskorraldust ja kavandatud sissepääsu.

kliki! siin joonisel on kirjas projekti kandvad ideed. | click! this scheme explains the main ideas behind the project.

the core city hall is a block, enlivened by various cut-outs. it is covered in hundreds of windows – a more sustainable solution than a vast glass façade. the blanket of the windows is almost like the main material of the building. the walls are made of natural stone and the green surfaces of the cut-outs are covered with a perforated metal material in front of a glass wall. the grid of the perforated material resembles the classic tallinn city tapestry. the roof and the balconies are clad with a natural forest-blanket that collects rain water for the building’s infrastructure.





parking space is under the city hall and is accessible by an underground tunnel starting from ahtri street. the city hall is beside one of the most heavily trafficked roads in tallinn but disconnects itself from the nervous road by leading the visitors and the passers-by into the buildings core – the forum – through a large gateway, cut into the mass of the building. the forum is covered with a glass roof and is a waiting/recreational space for the clients of the city hall. in the middle of the forum stands the info-booth, organizing the citizens in the building.

peasissepääs | main entrance

the office building is divided internally into blocks around the forum. all the blocks and public offices are connected by a gallery and have waiting rooms that project out of the forum facades, acting more like recreational and resting rooms than plain waiting pavilions. the balconies both on the outer and inner perimeter are green and can be used by the city officials to view the two parks near linnahall, the old town and the sea. the walls of the forum atrium are transparent, echoing the movement and action taking place inside the offices, poeticizing the every-day routine taking place in the city hall offices.



the green canyon – the main entrance hall – connects pedestrian traffic between the city, the old town and linnahall and the seaside parks. it is open 24/7 and symbolizes the open and warm feeling that the new city hall tries to convey to the citizens. all the main public functions are on the ground floor. the city government and the city council are inhabited on the top floor. rest of the building is for different offices.



on the south side of the city hall, there is a cafeteria on the top floor, remarked with a cut-out terrace. there is also a roof terrace - a leisure platform connecting the cafeteria with sunny open-air views to the old town and the sea. the parking area beside linnahall is made into a park, exploiting the oak trees on the plot. city hall elevates itself on the linnahall corner in order to connect the two parks – beside and in front of linnahall – into a continuous public space. the park in front of linnahall is the main square of the city hall. the new building closes the area into a nice active urban piazza.



in front of the city hall stands a row of trees. a long cut-out on the western side of the building gives way to pedestrian movement from the town to the sea-side promenade. the southern side is elevated to emphasize and make room for public transport, passing through behind the building. a cut-out on the side of kultuuritehas is a terrace from the restaurant and is also the way to the common parking space under the city hall. the two underground floors house parking and archives.



the core city hall makes the visit to the city government officials a friendly and pleasant experience by presenting the public with an open forum that everyone can use. the house is built around the people, underlying the fact that the city government and council serving the citizens.