114: monument eduard vildele

summary: one of the most outstanding soviet-time public monuments in tallinn, dedicated to the turn of the century writer eduard vilde. opened in 1965, the dolomite monument is among the first in estonia to successfully mix sculptural elements and architecture with its surrounding landscape. designed by the architect allan murdmaa (1934-2009), a prolific author of many of the best public monuments in estonia; the relief is by albert eskel (1922-1975). the vilde monument stands in the old town of tallinn, in a quarter destroyed in ww 2, in front of the post-war writers' house (see 3rd photo below).

-

tallinna vanalinnas kirjanike maja ees asuv eduard vilde monument on üks tähelepanuväärsemaid nõuka-aegseid monumente eestis, sulandades ühtseks tervikuks nii arhitektuuri-, skulptuuri- kui maastikuelemendid. 1965. aastal valminud monumendi autoriks on hiljuti elavate seast lahkunud arhitekt allan murdmaa (1934-2009), kelle nimel on terve hulk kuue-seitsmekümnendatel ja hiljemgi valminud (maastiku)arhitektuurse rõhuasetusega mälestusmärke üle eesti.

foto: jk

monumendi aktsendiks on kergel nõlval asuvad dolomiidist tahvlid, mis kujutavad avatud raamatut. raamatu lehekülgedel näeme skulptor albert eskeli (1922-1975) kujundatud vilde pronksist reljeefportreed ja allkirja ning dolomiiti nikerdatud stseene ja ridu vilde teostest.

foto: jk

monumenti eraldavad harju tn haljasalast ning niguliste tänavast kivirinnatised, tekitades monumendile hubase platsi, justkui oma intiimse 'klassiruumi'. platsil on lisaks istepinkidele hulk betoonist dekoratiivvaase, mis nagu sümboliseeriksid 'publikut' või 'õpilasi' avatud raamatu ehk 'esineja' või 'õpetaja' ees. ka nooremate põlvkondade kirjanikud kirjanike majas kuulavad huviga.

foto: jk

foto: jk

monumendi tausta kohta toon paar lõiku toivo tammiku koostatud raamatust "monumentaalne", tsiteeritavaks on murdmaa enda sõnad:

"läbilöögitööks pean esikohta eduard vilde monumendi võistlusel harju tänava varemetele. esimese võistlusmaketi tegin ise. plastikust liimisin kokku tahukad, lõikasin välja ja kleepisin esikülgedele linoleumi, linoleuminugadega lõikasin siis need reljeefid sisse. kipsi valasin vommi juures. eskel oli tagasihoidlik inimene ega püüdnud mind ühena vähestest tegevskulptoritest pärast konkursivõitu n-ö kõrtsis ära osta: me ei olnud sõbrad, kõigest tuttavad, ning koos adamsoni monumendi teinud, seepärast pakkusingi vilde monumendi skulptoritööd talle. ta tahtis vilde korralikku reljeefportreed teha, minu soov oli näojäljend, mis ka lõpuks teostus."

foto: jk


foto: jk


foto: jk

ja edasi: "see oli vist esimene arhitektuurse kallakuga monument meil üldse. samuti kasutasin esmakordselt materjalina dolomiiti: külastasin saaremaadl kaarma karjääri ning tutvusin dolomiidi eri kihtidega. seal oli "kuningaks" volli sai - meie siiani kõige tuntum dolomiidimeister. võimsa kuju ja punase habemega volli helevalges dolomiidikarjääris, kirka käes, on mul siiani unustamatu pildina meeles. [...] vilde monumendiks valis ta kivi mustjala karjäärist, see on veidi kollaka tooniga ning ilmastikukindlamast "potialuse" kihist."

foto: jk


foto: jk


foto: jk

-

alati on põnev võrrelda algset ideed lõpliku tulemusega, et kui palju need üksteisest erinevad ning mis suunas areng on toimunud. antud juhul, vähemalt konkursile esitatud maketi järgi otsustades tundub, et algideest on asi muutunud rohkem maastikulisemaks, ümbrusse paremini sulanduvumaks.

skänn: "eduard vilde kujutavas kunstis"

ja kuna raamatus oli ka pilt peep jänese ja rein kersteni konkursitööst, siis lisan sellegi.

skänn: "eduard vilde kujutavas kunstis"

-


paar ajaloolist fotot raamatust "monumendid".

foto raamatust "monumendid"

foto raamatust "monumendid"

siin saidil juba kord esinenud arvi siig kirjutab mainitud raamatus vilde ja antud monumendi kohta nii:

ei vasta maa ka suurmeest võttes mulda
kas Ringkäik laseb käiku taas ta geenid
nii harv on sammas mille pealdistaks
Alkeemik
kes kahekümne neljast tähest
koostas
kulda

arvi siig, "monumendid"

-

ja üks tragikoomiline meenutus lähiminevikust.

skänn: kunstiteaduslikke uurimusi 6

-

lõpetuseks üks veidi nõutust tekitav fakt: vilde monument pole muinsuskaitse alla võetud. huvitav, mis põhjusel?

104: projekt noorelt toomas reinult

summary: an early project by one of the greatest estonian architects toomas rein (b 1940). the subject is... well, basically a department store for horticultural goods in central tallinn. dating from 1966, the project is known as an early example of the local, so-called neofunctionalist style. however, the project by rein was never realized, and in stead, (partly due to specific conditions of the difficult site) a highly similar building by ado eigi was erected in 1978. scroll down for a comparison.

-

1966. aastast pärinev projekt aiandusvalitsuse kaubamajale on toomas reinu üks varasemaid suuremaid töid. kavandatud oli see samasse, kus praegu asub ilmelt ja algse sisu poolestki väga sarnane kirovi kalurikolhoosi esindushoone, arhitektiks ado eigi. praegu asub seal westmani pood.

sissejuhatava lugemismaterjalina pakuksin krista kodrese teksti eesti neofunktsionalismist, kuivõrd antud projekti võib pidada üheks selle voolu varasemaks näiteks. kodrese teksti jupid on siin: üks, kaks, kolm, neli, viis; skännid on pärit näituse teisiti. toisin kataloogist.

reinu enda kirjutatud projekti tutvustav tekst pärineb ühest omaaegsest ajakirja ehitus ja arhitektuur numbrist.

kollaaž: toomas reinu arhiiv

rein tutvustas oma projekti nii:

möödunud aastavahetusel valmis rpi "eesti maaehitusprojektis" aiandussaaduste esinduskaupluse projektülesanne (autorid arhitekt toomas rein ja insener hillar pauls). ehituse püstitamiseks ette nähtud maaala asub tallinnas pärnu mnt 19. nimetatud krundil paikneb praegu ühekorruseline mansardkorrusega hoone, mis ehitamise alguseks lammutatakse. ehituskrunt on äärmiselt kokkusurutud (ca 500 m2), hoonestatud kolmest küljest ja reljeefilt ebatasane, moodustades tatari tänava ja lammutamisele tuleva hoone vahel kallaku kõrguste vahega ca 2,5 m.

ehitamisele tulev aiandussaaduste esinduskauplus koos põllumajanduse ministeeriumi aianduse valitsuse administratiivruumidega on projekteeritud kolmekorruselisena, kuna suurema korruste arvu puhul oleks hoone lubamatult halvendanud siseõuel asuva ja tatari tänavaga külgneva elamu valgustingimusi. et anda hoonele pärnu mnt poolsel küljel siiski suuremat kõrgust, on selles osas katusele projekteeritud aianduse valitsuse administratiivtöötajate puhkeruum koos galeriiga väiksemate aiandusnäituste korraldamiseks. mõlemad ruumid on omavahel otseselt ühendatud ja sellise konfiguratsiooniga, mis ei varja naabruses asuvat elamut valguse eest. ülejäänud osa katusest on lahendatud katusaiana basseini, muru ja betoonplaatidest kõnniteedega.

projekteeritud hoone kahte esimest korrust kasutatakse müügiruumidena. ruumiprogrammilt on nimetatud korrused peaaegu ühesugused. et säilitada harmooniat aiandussaaduste esinduskaupluse vahetus naabruses asuvate olemasolevate hoonete ärikorrustega, on projekteeritava hoone I korruse kõrguseks valitud 3,1 m, ülejäänud korruste kõrguseks on 2,7 m.

hoone I korruse 1,4 m laiune tagasiaste avardab kõnniteed, kusjuures ülemised etteastuvad korrused moodustavad tagasiastele varikatuse.

arvestades müügiruumide suurust ja müüdavate ning eksponeeritavate lillede esteetilist mõju nii kaupluseruumis olevatele kui ka vitriinidest mööduvatele inimestele, on lillede müümine ette nähtud I korrusel. samas asub ka ruum pärgade valmistamiseks ja tellimiseks, kohalikud laoruumid ning personaliruum koos sanitaarsõlmega müüjaile, samuti garderoob keldrikorrusel asuva rahvustoitude degusteerimise saali külastajaile.

esimene korrus / ground floor

joonis: toomas reinu arhiiv

II korrusel asuvad puu- ja köögiviljade, salatite, konservide, mee ja mahla müügisaal ning kohalikud laod ja kontor koos sanitaarsõlmega. mõlemat müügikorrust teenindavad kaks kaubalifti tõstevõimega 500 kg, mis on ette nähtud ka lao- ja transporditööliste veoks. aianduse valitsuse administratiivruumid võtavad enda alla hoone III korruse.

teine korrus / first floor

joonis: toomas reinu arhiiv

kolmas korrus / second floor

joonis: toomas reinu arhiiv

keldrikorrusele on ette nähtud kõik vajalikud laod esinduskaupluse tarbeks, konditsioneeri ja küttesõlme ruum koos neid teenindava personaliruumiga, freoonagregaadiruum, töötajate garderoobid koos sanitaarsõlmedega ning rahvustoitude degusteerimise saal 42 külastajale koos vajalike abiruumidega. nimetatud saal on kavas suveperioodil välja anda "inturisti" käsutusse. kuna keldrikorrusele ette nähtud ruumide nõutav kogupind ületab märgatavalt hoonealuse pinna, laiendatakse keldrikorrust 3 m ulatuses pärnu mnt alla. ladude varustamine kaubaga toimub tatari tänavalt olemasoleva kangialuse kaudu.

keldrikorrus / basement floor

joonis: toomas reinu arhiiv

hoone pärnu mnt poolne fassaad on kujundatud seinapinnast 80 cm võrra tagasiastuvate läbijooksvate akendega, et jõulisemalt rõhutada ehituse kolmandat dimensiooni - sügavust. aknaribadest eenduvad seintelindid loovad tugeva varjuefekti, mis laseb hoonel mõjuda eriti reljeefselt. samal põhimõttel on lahendatud ka peasissekäik - mahulisse karpi on asetatud kahekordsed klaasuksed. et vältida fassaadi ristkülikukujulise konfiguratsiooniga kaasnevat üksluisust ja saavutada arhitektuurset omapära ning paremat mõttelist sidet mõlema erikõrgusega naaberhoonega, on katusel asuva puhkeruumi ja galerii pärnu mnt poolne akendeta sein lahendatud murduvana, kusjuures kõrgemat osa kasutatakse kaupluse valgusreklaamiks.

katusekorrus / roof with recreational space and decorative pools

joonis: toomas reinu arhiiv

puhkeruumiga katusekorrus; pärnu mnt jääb vasakule / interior of the latter

skits: toomas reinu arhiiv

hoone kandekonstruktsiooniks on terasprofiilidest raamid, välisseinteks mineraalvatt-täitega silikaattellisseinad. välisviimistluseks kasutatakse valge marmori killustikust valmistatud terrassiitkrohvi valge tsemendi baasil. välisuksi ümbritsev karp ning galerii ja puhkeruumi pärnu mnt poolne avadeta sein kaetakse musta gabroga.

-

võrdluseks, kõigepealt reinu töö / for comparison, the design by rein

kollaaž: toomas reinu arhiiv

ja eigi kavandatud kirovi kolhoosi firmahoone / and the built thing by ado eigi

foto: jk

ja lõpetuseks üks hästi nunnukas artikkel noorte häälest. klik!

054: kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone

summary: regarded as one of the most outstanding buildings in 1960's estonian architecture, the administrative and research center for the kurtna experimental poultry farm building near tallinn was an object of admiration in estonia as well as the soviet union. its architect, valve pormeister (1922-2002), had specialized in landscape design, but having built many of the 60's and 70's defining pieces of rural architecture, is now more known as the "modernizer of estonian countryside".

-

eesti arhitektuuri grand old lady, hariduselt agronoom ning aia- ja pargikujundaja, kuid end mälestamisväärseimalt siiski suurepärase arhitektina realiseerinud valve pormeister (1922-2002) on siinse ehituskunsti ehk armastatumaid viljelejaid. eesti arhitektuuriloos pole olnud teist loojat, kelle majad nõnda hästi maastikuga ühilduksid, mis mõjuksid nii orgaaniliselt ja võiks öelda ka rahustavalt, kusjuures kasutades selleks tihti küllaltki ekspressiivseid vorme.

järgnevalt tuleb tutvustamisele üks pormeistri hinnatumaid töid, 1966 valminud kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone.

enne aga mainin, et mõned aastad tagasi toimus arhitektuurimuuseumis pormeistri loomingu suur ülevaatenäitus, liina jänes koostas seks puhuks kataloogi*, mille teksti siin süüdimatult tsiteerin.

niisiis. kurtna linnukasvatuse katsejaam kujunes eesti arhitektuuriajaloos tõeliselt etapiliseks hooneks, kusjuures see oli pormeistri jaoks esimene maakeskusehoone.

kaanestaar:



taustast:

"kurtna katsejaam oli põllumajandusministeeriumi alluvuses ja ehitust finantseeris riik. kurtna katsejaama ehitamise ajaks oli eesti põllumajandus kolhooside tingimustes jalad alla saanud ja moskvaski tähelepanu äratanud. konkreetne mõte sündis seoses kiievis peetud rahvusvahelise linnukasvatajate konverentsiga, kus olid osalenud ka kurtna katsejaama töötajad. konverentsi lõppedes kutsuti osavõtnud tutvuma eesti nsv linnukasvatusega. tänu sellele sündmusele õnnestus moskvast välja kaubelda raha ja eriobjekti ehitamise võimalus. see tagas ka ülemuste huvi objekti vastu ning võimaluse muretseda kvaliteetseid materjale, sealhulgas välismaalt (nt soome wc-potid, ameerikaliku väljanägemisega ungari telefonid)."

pormeistri projekte saadavad tihti just nii kaunid ja ajastutruud joonistused, mis illustreerivad suurepäraselt tema hoonete ja neid ümbritseva maastiku kokkusobituvust. antud juhul ei võtnud pormeister olemasolevat maastikku by default, vaid kujundas selle enne hoone ehitamist oma äranägemise järgi põhjalikult ümber, tõstes ümber masse, korrastades teid ja haljasalasid ning paisjärve kalda.

skännitud pilt: "valve pormeister: eesti maa-arhitektuuri uuendaja"

"kurtna keskusehoone pälvis tähelepanu juba enne valmimist. pormeister meenutab, kuidas ümberkaudsed ja kaugemalt tulnud huvilised käisid uue maastiku sündi vaatamas: "ehitamisel käis õhtutundidel uudishimulikke tallinnast nii palju, et ümber maja tekkis värskelt külvatud murusse saali piilujate jälgedest rada. see tallatud rada oli suurem kiitus kui hilisemad aurahad.""

kuna käisime hoonet vaatamas eriti totaka ilmaga, siis fotode kvaliteet imeb. no elame ehk üle.

esifassaad. ilmne on siin eestis 60ndail laialt levinud soome-mõjuline madal horisontaalsus, kus valgete eterniitplaatidega kaetuna on ülejäänud mahust eraldi rõhutatud laiad kaugele ulatuvad karniisid.

foto: jk

rõhutamaks horisontaalsust on ka aknad liidetud ühtseks lindiks, selle nimel on akende vahepostid kaetud musta klaasiga.

foto: jk

"maja koosneb kahest hästiproportsioneeritud mahust: kahekorruseline kontoritiib on rõhutatult horisontaalne, selle taustal puhkeb õitsele lehvikukujulise astmeliselt tõusva laega saaliosa. nii eksterjööris kui interjööris on viimistluseks punased puhta vuugiga tellisseinad."

algse sisekujunduse tegid muide oma ala spetsid väino tamm ja vello asi, osalt on seda säilinudki, nt kuulsate punasest vasest ümarate laevalgustite näol. saali kavandatud, mart kalmu sõnade järgi "peaaegu abstraktse" pronksskulptuuri autoriks on riho kuld, praeguse seisuga on see kui mõni suvaline taburet kuhugi saali pimedasse nurka tõstetud.

skänn: "eesti küla ehitab"

hoonesse sisse me paraku ei pääsenud. niisiis leppigem selle ühe foto ja kirjeldusega. kõigepealt saalist: "astmeline lagi toetub pikisuunalistele puitfermidele. ruumi vormib põnevalt valgus, kitsastest püstakendest avanevad maastikule täpselt rihitud vaated, tiigipoolne sein on üleni klaasist. vello asi sõnul oli hoone sedavõrd lõpetatud nii seest kui väljast, et lisada polnud enam palju. saali puhul lähtuti seal tekkinud väikekiriku ruumimõjust. seetõttu said istmeteks valitud lihtsad männipuust kiriku tüüpi pingid, lagi kaeti puiduga."

"hoone keskosa lahendas pormeister voolava ruumina. keskses vestibüülis asus moodne ainudisainiga mööbli ja kaminaga puhkenurk. teisele korrusele viis lahtine trepp. seal olid teaduslike töötajate ruumid, laborid, raamatukogu ja külaliste toad. seinal on säilinud kanamunakujuliste elementidega keraamiline pannoo (autoriks anu rank-soans). teiselt korruselt pääseb välikaminaga katuseterrassile."

foto: jk

et hoone pole tänaseks armetusse seisu lagunenud, on igati imestamis- ning tänuväärne. 2004 avati hoones kurtna külalistemaja, renoveerijaiks arhitektid heli ernesaks ja katrin rannik. paraku ei saa sellistel juhtudel, kus algne funktsioon peab järele andma uuele, kadudeta.

kirjutab epp lankots '04 arhitektuuriaasta ülevaates: "sisekujundaja on suutnud äärepealt hea arhitektuuritöö ära nullida. hea seegi, et vestibüülis on alles originaalsed detailid (kamin, trepp), isegi algse sisekujunduse juurde kuulunud toolid ning lauad. aga maja olulisimasse ruumi - lehviksaali - tehtud nn restorani rohmakas kujundus mõjub peaaegu mõnitusena. äärmiselt odavad ning ajastut mitte tabavad on ka hotelli numbritoad."

tõsi, tõsi. piiludes nii saali kui tubade akendest sisse, oli mu reaktsioon suht wtf. midagi nii "mööda" annab ikka välja mõelda.

pildil: muinsuskaitsja-restaureerija ja arhitekt uurimas hoone praegust seisukorda.

foto: jk

foto: jk

ai, kui halb foto. tähendab, et peab kord veel tee kurtnasse jalge / rataste alla võtma. muide, pange tähele, kuidas kõrge korsten maja ainsa vertikaalse aktsendina markeerib kahe hoonemahu liitumiskohta. eriti hästi on seda näha ülaloleval joonistusel.

foto: jk

aga mida siin kurtnas siis õieti tehti? kirjutab endiselt liina jänes: "kurtna keskusega tekkis maale uut tüüpi hoone - moodne teadusasutus. see tähendas põhimõtteliselt uut ruumiprogrammi laboratooriumide, teaduslike töötajate kabinettide, koosolekusaalide, arhiiviruumide, sageli ka külaliste tubadega. nõukogude ajale iseloomulik teaduslikel alustel töötamine kehtis kõigil elualadel, ka põllumajanduses. esimesena läkski ensv-s tööstuslikule alusele linnukasvatus. toimunud muutusest annavad aimu uued asutusenimed nagu "linnuvabrik" või "haudejaam". 1950. aastal loodud kurtna linnukasvatuse katsejaamas aretati kanu ja hanesid."

plaan: ehitus ja arhitektuur

ja laskugem detailidesse.

suures osas tüpiseeritud kuuekümnendate arhitektuuri kontekstis vägagi efektselt ja värskendavalt mõjuvad konsoolne trepimade ja -astmed.

foto: jk

otsaseina müüritud astmed on nii õhukesed ja näiliselt õrnad, et peaaegu ei julgekski neile astuda. aga tegelikult peavad vastu küll.

foto: jk

järve-poolse terrassi valgustid.

foto: jk

kirjutab liina jänes: "märkimisväärne oli maja ehituskvaliteet, mille tagasid valve pormeistri kompromissitu autorijärelevalve ja nõudlik töödejuhataja andres ringo. pormeistril olid teostuse osas väga kindlad tahtmised. näiteks jäeti tema nõudmisel tellismüüride vertikaalvuuk ühe sentimeetri sügavuselt täitmata, et tekitada tavapärasest erinev muster."

foto: jk

vuugi kvaliteeti soovitan võrrelda eelmises postituses figureerinud objekti omaga. öö ja päev.

foto: jk

kokkuvõtteks, endiselt liina jänes: "moodsa arhitektuuri esimese pääsukesena maal jäi kurtna keskusehoone pikaks ajaks imetlus- ja jäljendamisobjektiks. uudistajaid vooris nii eestist kui nõukogude liidust. eesti maaarhitektuur äratas tähelepanu ja teistest liiduvabariikidest käidi sellega tutvumas delegatsioonide kaupa. kurtna oli alati programmis. kurtnast kujunes näidisehitis, mida seati eeskujuks teistele maaehitajatele. siia tuldi ja saadeti maaehitajaid spetsiaalselt vaatama, et ka kitsastes oludes on võimalik saavutada maailmaklassi tulemus."

skänn: "eesti küla ehitab"

ja edasi: "sageli olevat tellijad iseloomustanud oma soove sõnadega "nagu kurtna". näiteks moskva aianduskombinaat soovis siduda kurtna projekti, kuid et mastaabid olid palju suuremad, projekteeris pormeister, keda nimelt autoriks sooviti, 1972. aastal neile täiesti uue haldus- ja laborihoone." kuid nii palju kui ma tean, jäi see paraku ehitamata.


- - -


1991. aasta 26. aprilli sirbis koguti kokku äsja lõppenud nõuka-aja arhitektuuri parimad kohalikud näited. hinnanguid andsid 7 arhitektuuriuurijat. siinne hoone pälvis 5. koha, toon siin ära žüriiliikmete kommentaarid.

leonid volkov ütles: "see on täiuslikkuseni viidud orgaanilise arhitektuuri ilming eestis, suurepärane side loodusega."

mart kalm ütles: "eesti keskkonnakujunduses kogu xx sajandi kestnud põhjamaade-ihaluse täiuslikuim realiseering. kuigi lähtutakse välisideaalist on lahendus originaalne ja ületab stiilsuses kõik analoogsed orgaanilise arhitektuuri püüdlused. perfektselt läbitöötatud terviklikkus, nii arhitektuuri-maastikukujunduse kui ka arhitektuuri-sisekujunduse suhtes."

- - -

* - kui kellelgi on mainitud kataloog üle, võib selle mulle vabalt kinkida või müüa või pärandada. väga vajan!