Kuvatud on postitused sildiga valmis: 2009. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga valmis: 2009. Kuva kõik postitused

071: tabasalu vaskmaja suveköök

summary: a summer kitchen just outside tallinn by the well-known duo of urmas muru & peeter pere. built to serve the famous copper house completed some years ago and designed by the same architects, the sculpturesque ministructure comprises a counter table with seats, a fireplace and a toolshed, all sheltered by a roof of two intertwined rings. to see another summer kitchen by muru & pere, visit dezeen. the text below is by mait väljas.

edit: behold, this one is now also featured in dezeen.

-

rõõm teatada, et järgneva teksti autoriks on külalisesinejana arhitektuuriteadlane ja ühtlasi arhitektuurimuuseumi teadur mait väljas. enne teksti juurde asumist tahaks aga tänusõnad öelda fotograaf tarvo hanno varresele fotode ja peeter perele skitsi eest. ja kõige suuremad tänud muidugi maidule!

olgu veel mainitud, et tutvustamisele tuleva objekti autoriteks on urmas muru, peeter pere ja anna-maria erik ning konstruktoriks ago kuddu.

niisiis, järg mait väljasele:

arhitektuursete väikevormide projekteerimine on eesti arhitektidele ikka meeldinud. väikese mahuna on võimalik luua disainieksperimente, mis ehk suuremana tellijapoolse esteetilise konservatiivsuse või maksuvuse tõttu läbi ei läheks. piirdudes ainult tallinnaga, siis on võimalik leida mitmeid kioskeid, bensiinijaamu, vähemalt üks autode varjualune nõmmel jms, mis kõik on nimekate arhitektide projekteeritud. kuna tegemist on üsna „likviidse“ kinnisvaraga, siis aastatega on kõige rohkem linnapildist kadunud arhitektide kioskeid. viimase aja üks kurioossemaid lugusid oli seoses tammsaare pargiga, kust mõned aastad tagasi vanalinna kaitsevööndiga „sobimatuse“ tõttu koristati ära jüri okase ja marika lõokese kohvik, mis tänaseks on kuulsusrikkalt asendatud linnapea sõbra burgeriputkaga. okase puhul tuleb kindlasti mainida ka aastate tagust paide kek-i bensiinijaama mäos (1977–1980), mis hoolimata väiksusest on üks eesti postmodernismi olulisi ehitisi, ja mida on tänaseni mõnevõrra muudetud kujul võimalik tartu mnt ääres näha. keda sellised arhitektuuriga piirnevad objektid rohkem huvitavad, siis tasub sirvida arhitektide liidu näituse „väike 2002–2006“ kataloogi, kus on näiteid tervest eestist.

üks uuemaid miniarhitektuuri näiteid on tabasalus asuv muru & pere suveköök, mis täiendab sama büroo projekteeritud vaskeramut (valmis 2004).

foto: tarvo hanno varres


suveköögi katuse moodustavad kaks omavahel lõikuvat ringi, mille keskele on paigutatud tööriistakuur. elamu karmist esteetikast lähtub ka suveköök: massiivne katusekonstruktsioon on jäetud häbenemata nähtavale, kasutatud ehitusdetailid seostuvad pigem metallitsehhi kui väikekodanliku grilli-idülliga.

foto: tarvo hanno varres


kinnituseks, et arhitektid pole täiesti cad-iseerunud, üks suveköögi skits peeter perelt:

skits: peeter pere


erinevad osad – istmetega grillileti, tööriistakuuri ja katuseääre – seovad tervikuks komposiitmaterjalist tumedat magenta-värvi triibud. üks katusepost peidab oma jalamis kaminat.

foto: tarvo hanno varres


ülal ja all: apokalüptiline variant vs roheline variant.

foto: tarvo hanno varres


suveköögi jõuline välimus suhestub ühest küljest põhjamaise kompromissitu kliimaga, mida see enamuse aastast peab taluma, ning teisalt – nii materjalides kui konstruktsioonis – moodsa industriaalmaailmaga.

foto: tarvo hanno varres


täie hiilguse saavutab suveköök siis, kui ronitaimed kasvavad täispikkuseks, tekitades ühest küljest kaminaosa piirava „seina“.

foto: tarvo hanno varres


tabasalu vaskmaja („eramu 2004/2005“ konkursi peapreemia) puhul on arhitektide kujundatud ka tänavaga külgnev aed, tsinkplekist siksakitav riba, mis juba mainitud näitusel „väike 2002–2006“ sai III koha. vaskmaja suveköögi leiab viimasest ajakirjast eramu & korter (2/2009), mille esikaanestaariks see ühtlasi on. samast ajakirjanumbrist leiab intervjuu arhitektide urmas muru ja peeter perega.

lõpetuseks veel ühest teisest suveköögist teises eesti otsas. korvamäe talu suveköök, samuti muru & pere projekt, kandideeris hiljuti mainekale mies van der rohe 2009 auhinnale (muide, samad arhitektid rikastasid korvamäe talu juba mõned aastad tagasi saunaga) ja leidis kajastamist ka väljamaistes arhitektuuriblogides dezeen ja archdaily.

-

edit: ja ennäe, ka ülalnähtud objekt sai dezeenis tutvustatud. tseki üle, seal teksti ja pilte veel lisaks.

edit 2: vaata ka liikuvat pilti siin alates 14. minutist.

041: kurjad herilased supilinnas

summary: supilinn - meaning 'soup town' - is a borough in the south estonian university town of tartu. known for their like-mindedness in trying to conserve the area's unique atmosphere, the residents of supilinn are not very keen on new developments in the area - the two buildings shown below not being exceptional. ironically they were inspired by the archetypical supilinn housing, the color schemes were drawn from neighboring buildings and sheds. completed between 2007-2009, the controversial buildings were designed by young architects janek maat and indrek mikk.

-

mõni supilinna ajaloolise agulimiljöö paadunud fänn võib mulle selle eest küll virutada, kuid mu silmis on kaks alljärgnevat maja ühed paremad asjad, mis sealses linnajaos viimasel ajal on juhtunud.

selleri tänaval asuva kahe maja arhitektideks on noored indrek mikk ja janek maat, kes varem töötanud vastavalt koko ning muru & pere büroos - võib-olla just sellest mõnel määral teatav julgus luua efektse ning pilkupüüdva arhitektuuriga hooneid, mis antud juhul on kohalikele linnaosa patriootidele kui pinnuks silmas. kusjuures tegemist on üpris iroonilise juhtumiga. tsiteerides ajakirja maja artiklit [nr 2007-2, autorid tõnis kimmel ja merje müürisepp]:
"elamu on julge ja küsimusi tekitav, kuid välja kasvanud siiski supilinna agulimiljööst. herilasetriipude taga on selle miljööala värvuskeskkonna põhjalik vaatlus. hoone maht ja katusekalle on naabermajadelt. lähedal asuvalt kuurilt on saadud keskkondlikult küpsed värvitoonid, mis on sünteetilistele toonidele iseloomulikult esialgu veidi liiga kirkad. fassaadi katab traditsiooniline sauniku laudis. katuseks on traditsiooniline tsingitud valtsplekk. kõik on korras nii miljöökaitse kui arhitekti vabaduse küljelt."

kuid sellele vaatamata pole hoonetega paljud rahul, väidetakse just, et "ümbrusega pole arvestatud või on ümbrusega sobivus küsitav" jms. eks see taandu lõpuks kõik erinevatel seisukohtadel olevate inimeste isiklikule maitsele...

foto: tõnis kimmel


[muide, kimmeli aeg-ajalt täienev fotokollektsioon huvitavatest tartu objektidest jms on siin, soovitan huvilistel pilgu peale heita.]

järgnevalt aga eelmisest hulga kehvemad fotod. pärinevad need 2008 lõpust, mil oranž maja oli veel pooleli. kollane maja valmis 2007.

foto: jk


foto: jk


arenduse terviklikkus on täielik: ka piirdeaiad on lahendatud majadega samas stiilis.

foto: jk



foto: jk


nagu ma aru saan, siis oranž maja sai oma fassaadide värvid arhitektide ja supilinna seltsi tegelaste ühise arutelu tagajärjel. kui varem valminud kollane maja tekitas oma "kontrastsusel põhineva värvivalikuga" korralikku furoori, siis oranži majaga peaksid nad järelikult enam-vähem rahul olema. pean tunnistama, et uuema maja fassaadilahendus meeldibki mulle pisut rohkem. lisalugemist antud teemal: siin ja siin.

foto: jk


miljööväärtuslik hoonestusala... kõrvuti paiknevad majad, mille vanusevaheks on ligikaudu sajand. oleks absurd nõuda või loota siinsetelt uushoonetelt tsaariaegset aguliarhitektuuri iseloomustavat rõhtsat laudist, kaugeleulatuvat räästast, akende piirdelaudu... uute majade arhitektuur mu arust väga mõnusasti abstraheerib siinse piirkonna vanade hoonete arhetüüpset ilmet ning igal juhul annab supilinnale rohkem juurde, kui hävitab.

foto: jk

ja korteriplaanid ka.

maja 2007-2


selleri tn majade asukoha, kui veel ei tea, saad siit. kõige muu seas.

nähtud hoonete fassaadilahenduse sarnasusele millelegi eesti arhitektuuri ajaloost viitas mulle martin, ja tõesti, sarnasus on täiesti olemas. paraku pole mulle teada, mis värvi laudist oli insener reieri näidismajal kasutatud, kuid ega see polegi eriti oluline.

skänn: "eesti 20. sajandi arhitektuur"