linnad ja märgid: uued tuuled agulis

Kuvatud on postitused sildiga uued tuuled agulis. Kuva kõik postitused

133: arendusprojektide rindelt

summary: a more or less random set of projects planned and under construction in tallinn downtown area. see part i here.

-

tea kas majanduskriis nüüdseks läbi saanud või veel mitte, igatahes kinnisvaraturg on võrreldes hiljutiste aegadega päris aktiivseks muutunud. toon sarnaselt ühe varasema postitusega ära mõningaid arendusprojekte tallinna kesklinna piires, põhjenduseks lihtsalt soov nende kallal veidi iniseda või siis kiitust avaldada. ei hakkagi pikemat sissejuhatust tegema, asume kohe projektide kallale.

*

terase 16 kadriorus. projekti autoriteks janno põldme ja dmitri pisarenko. 13 korteriga elamus on 8 kahetoalist, 4 kolmetoalist ning 1 viietoaline. detailplaneeringuga piiritletud mahu ja kujuga hoone fassaadikäsitlus ja -viimistlus on autorite väitel kavandatud "pigem ümbritseva miljööalaga arvestades". tähendab: õhekrohv, keraamiline fassaaditellis, puitribistik, läbipaistmatu taustvärvitud klaas. seda silmas pidades tundub mulle, et autorid on inspiratsiooni ammutanud eelkõige kõrvalasuvalt majalt aadressiga terase 11. tulemuseks küll midagi veelgi mannetumat.

http://www.terase16.com/est/gallery/

huvitav on siinjuures asjaolu, et minu arust suutsid arhitektid isegi nõukaajal tabada kadrioru vaimu paremini kui seda tihtilugu tänapäeval suudetakse (muidugi on mõlemalt poolt nii- või teistpidi säravaid erandeid). kusjuures mitmeid häid näiteid nõukaaegsetest majadest kadriorus võib leida just siit, metallide järgi nimetatud tänavatelt.

antud projekt maanduks aga valmimise korral mu isiklikus "kadrioru halbade uusmajade top 5-s". (okei, neid räigelt halbu on siin tegelt ikka päris palju rohkem kui ainult 5... aga las see praegu jääda.)

http://www.terase16.com/est/gallery/

mis mind selle maja juures õieti häirib? kui välja jätta detailplaneeringuga paika pandud maht ja kuju, siis... põhimõtteliselt kõik ülejäänu häiribki. ta mõjub nii neetult närviliselt, nagu oleks autorid tahtnud ühes projektis kasutada kõiki erinevaid pähe karanud lahendusi. päris tõsiselt häirib mind näiteks fassaadi materjalivalik: eelkõige muidugi keraamiline fassaaditellis (mida kuradit, tõesti?!), seejärel taustvärvitud klaas, eriti veel leidnuna nii ulatuslikku kasutuspinda. siinkohal mainin, et firmas ruum ja maastik koostatud detailplaneeringus nõuti "lähiala miljööst lähtuvalt hoone välisviimistlusmaterjalidena heledat krohvi, klaasi ja puitu." (fakti poolest on maja viimistluses kasutatud ka puitu, kuid seda nii marginaalselt, et ei saa arugi...)

justkui püüdes tasakaalustada maja vertikaalsust rõhutavat akende ja viimistluse jaotust, on kõik päris- ja prantsuse rõdud mõttetult ühtseks lindiks ühendatud. need on nagu pingul kummid mingisuguse plahvatada tahtva järaka ümber.

http://www.terase16.com/est/gallery/

sõnaga, see maja on üks paras pläust, mille üritus ümberkaudse miljööalaga 'pigem' arvestada on totaalselt feilinud.

http://www.terase16.com/est/gallery/

aga vaatame sisse ka.

parkimine on lahendatud keldri- ja esimesel korrusel, kuigi siin on minu arusaamist mööda väike vasturääkivus: selkus nimelt mainitakse autolifti, mida küll plaanidelt pole välja lugeda, renderid aga ei viita garaažiuksele...

http://www.terase16.com/est/plans/

esimene korrus. paras naljakoht on siin 47-ruudune jalgrattahoidlaks ristitud ruum. tahaks tõesti näha, kui mitut jalgratast ses eksklusiivseks nimetatud maja jalgrattahoidlas hoiustama hakatakse.

http://www.terase16.com/est/plans/

selku järgi on "korterite siseplaneeringul arvestatud magamistsooni eraldatust köögist ja elutoast." kõlab hästi, olgugi et pooltel korteritel on magamistuba siiski otse elutoa kõrval. veel: "olulist rõhku on pandud pärast korterisse sisenemist avanevale vaatele." põhimõtteliselt pole see ju mööda - aint et näiteks põhjapoolseimas korteris on see 'pärast' ikka jupp aega pärast seda, kui oled esikus jalanõudest ja üleriietest vabanedes vannitoa ja garderoobi ustega tõtt vahtinud. ka lõunapoolseima korteri sisenemist silmas pidades kõlab see selku lausejupp suht sisutühjana. (tõele au, keegi pole öelnud, millal täpselt 'pärast' need vaated avanevad...)

http://www.terase16.com/est/plans/

üks jaburamaid kohti maja juures on 6. korruse lukskorter oma 4 (!) katuseterrassiga, millest põhjapoolne tervelt 30 ruutu suur (või pikk)... korterisse pääseb nii lifti kui trepi kaudu, kuigi vaevalt siinsed asukad treppi kasutaksid. lisaks tekivad lõunapoolsete terrasside vahele päris veidrad erikujulised nišid, mille otstarvet ma suurt ette ei kujuta. kõige tipuks nentis üks sõltumatu arhitektuuriuurijate selts, et feng shui seisukohast on see korter paras katastroof (:

http://www.terase16.com/est/plans/

hetkel on projekti juures ainuke hea aspekt see, et arendus on veel müügis. majale on küll ehitusluba antud, kuid kuni eksisteerib õhkõrn võimalus, et ostja tellib mõnelt paremalt arhitektilt uue projekti, hoian veel pöidlaid pihus... kehtiva detailplaneeringuga on siin küll palju ette kirjutatud, kuid jumala eest, hea arhitektuur kadriorus pole ju palju tahta, ja seda on ka konkreetse detailplaneeringu raames täiesti võimalik saavutada.

krunt 28. aprillil 2011.

foto: jk

uus-tatari 21 veerenni piirkonnas. projekti autoriks andres põime. autorile omaselt küllaltki viisaka ilmega lakooniline hoone on kerkimas endisse eeslinna, mis elab praegu läbi suurt linnastumist - siinne on üks rohketest suurtest elumajadest, mis sinna lähimal ajal tehtud, hetkel ehitamisel või planeerimisel.

5-korruselisesse hoonesse tuleb 21 korterit. parkimine on lahendatud esimesel ja keldrikorrusel. et maht kõrvaloleva hoonestuse suhtes liialt mastaapselt ei mõjuks, on viimane korrus tagasiastega, luues ülemistele tänavapoolsetele korteritele suured lääneterrassid.

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

antud juhul näib tegemist olevat hea näitega sellest, kuidas kellegi teise poolt tehtud detailplaneering paneb reeglid liiga jäigalt paika, pärssides hiljem maja projekteeriva arhitekti loomevabadust. vähemalt mulle tundub nii - maja on igatahes planeeringu otsene peegeldus, ilma et seda oleks kuidagi teisiti tõlgendada üritatud. (tegelt on detailplaneeringute ja nende järgi projekteeritavate majade teema mulle üha enam huvi pakkumas, kuigi hetkel veel pole ma kogu reeglistikuga päris hästi kursis...)

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

olgugi et tegemist on äärmiselt vaikse tänavalõiguga, jääb ikkagi veidi kahtlaseks otsuseks paigutada esimesele korrusele vastu tänavat kummagi esimese korruse korteri magamistoad, eriti kuna esimene korrus nii madalal asub... ehk oleks siiski mingi parem lahendus leidunud?

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/plaanid-ja-hinnad

tüüpkorrusel on 5 korterit. mulle meeldib enim (küll rõduta) korter nr 14 - privaatne ja avalik tsoon on siin päris sümpaatselt jaotatud. (esimese korruse korter nr 1 on põhimõtteliselt sama, kuid väiksema esikuga ning sauna asemel suurema garderoobiga magamistoas.)

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/plaanid-ja-hinnad

mul tekib küsimus nii esi- kui tagafassaadi keskteljele tehtud sisselõigete kohta. ühelt poolt jätnuks nende tasandamine mulje ehk liialt monotoonse fassaadiga hoonest, kuid teisalt andnuks nende tasandamise arvelt teha tänavapoolsetele korteritele elutuppa lisaruumi või teha lausa üks hästi väike rõdu (just neil kortereil rõdu puudubki); maja taga oleks samuti olnud võimalik magamistoale avara rõdu anda (neil kortereil on küll elutoal juba suur rõdu olemas). see pole aga kivi arhitekt põime kapsaaeda, kõige muu kõrval olid sisselõiked joonistatud juba detailplaneeringusse.

viimase korruse kahele korterile pakutakse hiiglaslikke lääneterrasse, teised kaks lepivad itta suunatud rõdudega. silma torkab veider lugu korteris nr 20, kus üks magamistubadest on paigutatud köögi kõrvale ning tualettruumist miljoni miili kaugusele.

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/plaanid-ja-hinnad

üks asi on veel, mis mus mõistmatust tekitab. nimelt aknad küljefassaadidel - väljast näeb see ju kena välja, kuid siseruumide seisukohalt asuvad need suht jaburates kohtades, avanedes kord garderoobi, kord sauna ning kord täiesti mõttetult koridori, selle asemel et avaneda veidi enam valgust soovivatesse ruumidesse... kui keegi need minu silmis ebakohad loogiliselt ära põhjendab, saab auhinna.

igatahes. maja ehitus käib täies hoos, siin plats seisuga 17 märts 2011.

foto: jk

eelmisest üle tee asub tühi krunt aadressiga uus-tatari 12, millele peaks millalgi hakkama kerkima selline maja.

http://www.reetvalkarhbyroo.ee/frames/Korter/kortermajauustataritn12tallinnas.html

projekti autoriks on reet valk. majja on kavandatud 28 korterit, parkimine lahendatud keldrikorrusel. see saab olema osa suuremast hoonemassiivist, mille üks pool - muru & pere kavandatud ravi 6 - valmis juba aastal 2009. reet valgu maja fassaadikäsitlus on samamoodi lakooniline ning mõneti isegi range, millegipärast tundub ka et (vist sissepääsu lahenduse tõttu?) veidi vanamoeline. kui kedagi peaks huvitama, siis kruntide detailplaneering on nähtav siin. põnev on selle juures asjaolu, et kui valgu maja peaks ükskord valmima, kaob muru & pere lõunasse vaatavatelt rõdudega hoovikorteritelt päikesevalgus. loodan, et praegused elanikud olid detailplaneeringuga kursis ja ei ostnud põrsast kotis.

http://www.reetvalkarhbyroo.ee/frames/Korter/kortermajauustataritn12tallinnas1.html

hoone sai ehitusloa juba aastal 2007. märtsis 2010 avaldati ehitamise alustamise teatis, kuigi tegelikkust see ei peegeldanud ning maja pole siiani ehitama hakatud. foto märtsist 2011.

foto: jk

nüüd aga paremate palade juurde.

pelgulinna / kassisaba piirkonda aadressil rohu 1 / tehnika 22 on kavandatud päris omapärane korterelamu. maja on projekteeritud arhitektuuribüroos studio paralleel, autoriks jaak huimerind koostöös andres lemberi ja indrek laosega. maja ehitusluba pärineb juba 2009 algusest, kuid hetkel ei oska veel öelda, millal asi tõesti ehitamisse võiks minna. arendaja lubas oma kodukal korterihinnad avaldada käesoleval kevadel, nüüd on nad kevade hoopis suveks muutnud. loodame, et asi siiski seisma ei jää ning maja ükskord püsti saab.

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

siinses kontekstis väärib mainimist, et antud juhul on detailplaneeringu autoriks huimerind ise, mistõttu ei teki maja ja planeeringu vahel mingit ebamäärast hõõrumist, nagu võib täheldada eelpool toodud näidete seas, kus planeeringu ja selle järgi kavandatud maja autorid on erinevad...

valmides saab see kindlasti üheks pilkupüüdvamaks uushooneks siinsel miljööalal. võib kindel olla, et selline veidi pretensioonikas ning mingis mõttes kurjakuulutav vorm võib mõningates kohalikes protektsionistides pahameelt tekitada, kuid minu hinnangul on selline julge lähenemine miljööaladel igati tervitatav.

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

majja tuleb 14 korterit, neist 7 kahe- ning 7 kolmetoalised. korteriplaanide puhul pole mul midagi erilist ette heita, välja arvatud ikka see minu vana probleem liiga sügavale esikusse avaneva (korteri ainsa) wc-vannitoa ukse osas... (ehk et must tsoon ja puhas tsoon astuvad konflikti!)

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

teisel korrusel on koha leidnud üks päris naljakas ruum - vt korter nr 4. köögi kõrval on siin väike kahelt küljelt akendega söögituba, mis asub konsooli all ning valvab maja sissepääsu.

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

hetkel on krunt tühi. foto 2011 aprillist.

foto: jk

nüüd aga parim asi, nimelt üks eskiisprojekt toompuiesteele, autoriteks taas jaak huimerind koos andres lemberiga. huimerind räägib, et selle projekti tuleviku suhtes ei tohiks eriti lootusrikas olla, sest arendaja on talt siia iga 5 aasta tagant midagi tellinud ning seni pole neist ühegagi asi edasi arenenud... siinne on nüüd viimane variant aastast 2010. see oleks minu arust üks kaunimaid uushooneid tallinnas (olgugi et meenutab liialt seda maja). nii ülimeeldival kombel mängiks selline valge maja kokku allmanni suurepärase l'ermitage'iga.

http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1235/

praeguseks kõik, peagi jälle.

120: kriisijärgne väikebuum

summary: here's a random set of buildings planned, under construction, recently completed or soon to be demolished in tallinn downtown area.

-

järgnevalt mõned arendusprojektid ja lammutamisse minevad majad, mida olen detsembri jooksul vaatamas käinud. pidades silmas, kui elavaks on ehitustegevus viimasel ajal muutunud, võiks eeldada, et suure buumi järgne kriis hakkab vaikselt läbi saama ning tuure on võtmas juba uus, küll väiksem buumilaadne moodustis. all on vaid väike osa kõigest sellest, mida parajasti tallinnasse ehitatakse või (lammutada) planeeritakse. esimene ports on kassisaba asumist, teine keskhaigla piirkonnast. püüan lähemal ajal midagi sarnast ette võtta, sest materjali jagub.

nb! - miljon tänu oliver orrole, kes võttis vaevaks konkreetseid juhtumeid värvikalt kommenteerida! tänan oliveri ka lisafotode eest!

roopa 4 (vt kodukas)

hiljaaegu kassisaba asumis valminud 16 korteriga elamu on mu jälestatumate seas. hoone projekt pärineb suurkorporatsioonist ea reng, konkreetset arhitekti pole aga kuskil mainitud. renderil näib kõik justkui ok, maja on esitletud suhteliselt sümpaatselt.

www.roopa4.ee

tegelikkus on aga suht ilge.

võrrelgem korraks ilupilti ja reaalset olukorda. tähelepanu tasub pöörata nii mõnelegi asjale. 1) maaaluse parkla sissesõidu piirded. väike erinevus, või mis? pealegi, selline katmata sissesõit võib talviti päris korralikke plekki mõlkivaid olukordi tekitada. 2) maja ülemise osa viimistlus. koduka väitel on see kaetud "naturaalsete puitspooniga paneelidega". renderdusedki näivad seda kinnitavat. mis aga välja tuli? roosa, kuradi roosa krohv. 3) algselt katusejoonega liituma pidanud aken teise korruse korteri n-ö õhuruumis on ehitamise käigus kuidagi liiga vara ära lõpetatud. 4) renderdaja on joonistanud välja liigagi esilekerkiva puitmaja, rõhutades linnajao hubast atmosfääri. teisel pool laiub aga renderil muru. kole maja väljajoonistamine lihtsalt ununes ära vist.

foto: jk

päris jube, kuidas potentsiaalseid kliente lollitada püütakse, eriti arvestades, et korterid olid müügis ammu enne maja valmimist.

peaks veel kritiseerima krundi planeeringut, eriti silmas pidades asetust tänava suhtes. aga las ta olla.

www.roopa4.ee

vaadates roopa tänava cul-de-sacist.

foto: jk

kodukas ütleb, et "tänavast eristab roopa 4 korterelamut kõrghaljastus." tõepoolest, juba planeeringuga oli kavandatud istutada 3 puud maja ette.

kommentaar facebooki kassisaba kommuunist: "Huvitav on Roopa 4 hobukastaniga juhtunu. Projekti järgi oleks hobukastan pidanud alles jääma, kuid enne ehituse alustamist avastati, et puu on ära mädanenud, mistõttu peab selle maha lõikama. Arendaja Endo Tõnuver lubas, et plaanis on istutada uus puu. Jääme ootama."

www.roopa4.ee

interjööridest on renderdatud vaid kõige uhkem korter, justkui püüdes selle kaudu müüa kõiki teisigi kortereid.

www.roopa4.ee

ma ei mõista eriti seda alljärgnevat "ruumi". mingisuguse galeriina mõeldud vms?! vaikust ja privaatsust nõudva raamatukoguna ei suuda seda ka ette kujutada... nojah passitagu siis lihtsalt telekat siin.

www.roopa4.ee

esimene korrus. mul on küsimus arhitektidele: kas seda peetakse normaalseks, kui korteri ainsa vannitoa uks asub otse korteriukse kõrval? vt korter 4 (siin täpsemalt). minu arusaamise järgi peaks sellisel juhul jalanõud välisukse taha jätma, või siis toas jalatsitega ringi käima. (kahjuks on mu enda praegusel üürikal sama probleem... suht nõme on see.)

www.roopa4.ee

teine korrus.

www.roopa4.ee

kolmas korrus. mul on küsimus arhitektidele: kas seda peetakse normaalseks, kui esimene asi, mida külaline korterisse sisenedes näeb, on inimeste magamistoad? vt korter 12 (siin täpsemalt).

www.roopa4.ee

neljas korrus. siinseil on ka katuseterrass.

www.roopa4.ee

juhtumit selgitab Oliver Orro: "Roopa 4 on tööõnnetus. Seal nimelt oli varem pisike tänavast eemal asuv mantelkorstnaga puitmaja, mida vist ei tuntud lihtsalt ära või ei suudetud õigel ajal tuvastada, et tema ürgsuses võiks olla mingi väärtus. See oli toomgildi karjasemaja (viimati kuulus Krosingile, kes oli Kaarli koguduse vöörmünder Kaarli kiriku ehitamise ajal), ehitusaega ma ei ole suutnud selgitada (krunt mõõdeti 1876, kui oli lesknaise Ann Krosingi käes ja on mõõtmisjoonise seletuskirjas juba mainitud kui vana maja), aga seal valitses ikka täielik arhaika, nii et võiks olla 18. sajand. Aga 1865 katastrikaardil seda miskipärast jälle ei ole, nii et ma ei oska ka midagi väga kindlat arvata. See oli see maja, kui keegi mäletab, millele oli üks sekundaarkasutuses barokne uks (legendi järgi vana puust 1710 ära põlenud Kaarli kiriku uks) välisukseks tagurpidi ette pandud (mõlemas mõttes tagurpidi: sisemine pool välja ja jalad ülespidi). Igal juhul minu muinsusringkondadesse ilmumise ajaks oli selle lammutamine juba otsustatud. Õnneks Sildre mõõtis selle korralikult üles enne lammutamist ja uks on ka alles ja Sildre käes hoiul.

lammutatud roopa 4 aia poolt. foto 2005 oktoobrist.

foto: kultuuriväärtuste amet

"Praegune uus maja on jäle, lihtsalt jäle, ütlen ma. Ma tahaks küll näha, kuidas nad selle puidu sinna peale panevad, mitte ei ole mul sellesse usku, et see võiks tegelikkuses juhtuda. Arendaja esindaja käib nutmas, et inimesed ju elavad juba sees ja midagi ei saa muuta ja äkki mina olen nii kena ja minult saaks kasutusloale allkirja, kui miljööosakonna tüdrukutelt ei saa. Aga ma kavatsen kas või mõnda aega jonnida ja olla vastik ja mitte kuhugi alla kirjutada."

täiendavad fotod 2011 maikuust: ennäe, roosa krohv ongi puiduga asendumas! tõele au, nõnda näeb maja veidi sümpaatsem välja, kuid tegemist on siiski vaid kosmeetilise parandusega.

foto: jk

villardi 11 (vt kodukas)

arhitekt tiivi torim on teinud eelmisest kiviviske kaugusele päris nägusa puitvoodriga elamu. siingi on 16 korterit, mille plaane võib vaadata siit.

http://andresluik.ee/villardi/galerii.html

maja saab peagi valmis. loodetavasti muutub tulemüür vähem esiletükkivaks kui kunagi ka kõrvalkrunt majaga täitub.

foto: jk

Oliver Orro: "Villardi 11 oli varem kaks puumaja. Üks oli poolpõlenud tüüpiline kahe trepikojaga Lender, mis oli sellises seisus, et sellega ei olnud küll enam midagi tarka pihta hakata, teine, nurgapealne oli aga täitsa huvitav maja, kus tagaküljel oli sihuke imelik rippuv veranda, mis tilpnes kahe trepikoja mahu vahel. Selle lammutamisest on mul kole kahju. Detailplaneering on seal selles osas imelik, et nurk jääb tühjaks, maja on nurga suhtes nihutatud, mis on ajaloolisele asumile natuke võõras, aga kuna see tulenes õilsast soovist ühte suurt puud säilitada, siis las olla. Uus maja oma puitfassaadiga on Villardi tänava kontekstis iseenesest päris hea, aga natuke vist ikka suur."

eelmise kõrval nurgakrundil asub üks kurvailmeline puitmajake aadressiga roopa 14 / villardi 9. see on määratud lammutamisele.

foto: jk

asemele peaks kerkima selline, favorte poolt arendatav ning arhitekt tormi sooväli kavandatud äriruumidega elamu 8 korteriga. peaks mainima, et antud arhitekti kohta on tegemist hämmastavalt normaalse majaga.

www.favorte.ee

ei oska öelda, millal milllal maja ehitama hakatakse. kodukas ütleb, et täpsemat infot saab 2011 kevadel.

Oliver Orro: "Roopa 14 / Villardi 9 käisime mõne aasta eest Anniga (Anni Martiniga? - jk) vaatamas ja otsustasime, et see on mõttetu maja ja ei pea säilitama: tundus, et maja seisundit arvestades ei ole tema päästmiseks tehtavad jõupingutused mõistlikus korrelatsioonis tema sisulise väärtusega (nõukaaegne majavalituse remont oli totaalselt üle käinud, ei paistnud kuskilt erilist muinsust, mida hoida) ja uus maja tundus selle koha peal parem, kui see, mis olemasolevast teha annaks. Ma ei tea, kas see oli õige otsus, aga antud juhul see oli vähemasti teadlik otsus. Praegu mulle küll tundub, et Sooväli eskiis on täitsa OK."

esimene korrus. äripindade kõrvale jääb üks korter ka.

www.favorte.ee

teine korrus.

www.favorte.ee

kolmas korrus.

www.favorte.ee

neljas korrus. see siin on üks veider korter. siuke usjas.

www.favorte.ee

endiselt kassisaba asumis: parempoolseim maja aadressil luise 13 sai hiljaaegu lammutusloa. jääb vaid üle loota, et selle asemele kerkib korralik kaasaegne maja, mis ei häbene oma kaasaegsust ning julgeb end küllaltki väljakujunenud keskkonnas siiski kehtestada, samas liialt esile trügimata.

foto: jk

Orro selgitab: "Luise 13 on üsna paha lugu, aga ma ei saanud midagi teha. Paha lugu on ennekõike võrdse kohtlemise ja kaasva planeerimise seisukohast. Täiesti terviklikus ajalooliste majade reas ühe seisundi poolest säilitamiskõlbuliku hoone asendamine uushoonega ei ole sisuliselt õigustatud, eriti kui ülejäänutele on seatud piirangud. Pealegi on see täpselt mälestise kõrval (mälestis on Luise 15 suur Uessoni kavandatud juugendmaja, kus muuses on väga lahedad interjöörid). Ma ausalt öeldes üldse ei tea, kas Luise tänava kaasamine miljööalasse oli õige mõte, see liikluskoormus on ikka nii metsik, kes seal ikka puumajas elada tahab. Samas see, kuidas ta läheb Kaarli kiriku telje peale, on jälle kuidagi väga šeff ja tähendusrikas (Kaarli oli, eks ole, ennekõike rahvalt kogutud annetustega ehitatud Toompea eestlaste kirik, mis tähendab siis sisuliselt ennekõike Toompea eeslinna eestlasi, nii et need Luise tänava äärsed puithütikesed ongi tegelikult see kultuurikeskkond, kust Kaarli kogudus on välja kasvanud, neoromaanilik Kaarli kirik tänava sihil justkui sümboliseerib linnaeestlaste püüdlusi jõuda agulist Euroopaliku vaimukultuuri juurde jne jne -- siit võib pikalt edasi mõelda). Aga praegu on fakt see, et teistele Luise tänava majadele on öeldud, et lammutada ei saa ja suuremat ehitusõigust ei saa ja siis nüüd üks äkki saab - mis toimub?? Aga, oh häda, see planeering on algatatud paraku enne miljööala laiendust ja kehtib igavesest ajast igavesti, nagu planeeringud ikka. Ja kuna mälestise kaitsevöönd oli ainult krundi ulatuses, siis on, nagu on ja midagi ei olnud võimalik reguleerida. Me saime ainult suure hädaga korruseid maha kaubelda, sest alguses taheti teha, kui ma õigesti mäletan, 6-7 korrust kogu krundi ulatuses. Üldiselt on seal arhitektide poolt püütud vaeva näha ja midagi normaalset kokku joonistada ja tänavafassaadi osas ma surusin neile peale puidu kasutamise, aga ega mul ei ole väga palju lootust, et sealt midagi normaalset kokku tuleb."

koidu 44 (vt kodukas)

koidu tänavale kavandatud 8 korteriga elamu arendajaks on andeka nimega firma eustress. maja projekt pärineb alver arhitektidelt. et kõrvalkrundil elas marie under, on projekt ristitud "marie kortermajaks" ning väidetavalt püüdsid arhitektid sellele mingit naiselikku ilu anda. mulle tundub, et sellest saab päris nägus hoone. viimistlusena lubatakse krohvi või betooni - isiklikult loodan, et tuleb betoon. vahelduse mõttes. elagu haljas katmata betoon, elagu!

alljärgnevalt vaated ja plaanid; lähemat tutvustust vaata siit.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html

et maja ilmest paremat aimu saada, soovitan vaadata siit päris vaimukat 3d-d.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html

lisaks soklikorrusel asuvale garaažile on 3 lisaparkimiskohta maja ees.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html

ülemised korterid ulatuvad läbi kahe korruse, lisamugavusena pakutakse neile sauna.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html

detsembris 2010. esiplaanil on nurgakrunt aadressiga koidu 46, kus tänaseks hävinud majas elas under, selle kõrvale paremale jääb alveri majale reserveeritud krunt.

foto: jk

Orro: "Koidu 44-le tegin algul DP menetlemise ajal sihukese kirja, et võtku tänavafassaad rahulikumaks, st erineva suuruse ja kujuga avasid vähemaks ja pigem sümmeetriliseks (argument oli see, et vastasküljel on tibatillukeste ühekordsete säilitatavate majade rida ja uushoone ei tohiks olla nii tähelepanu tõmbav, vaid pigem selline hästi neutraalne, sest maht on niigi ju kordades suurem, olgu siis vähemalt fassaadikujundus selline leebem), aga Alver ei võtnud kuulda. Ma ei viitsi rohkem norida ka, sest arhitektuur tundub päris hea ja terviklik ning Alveriga vaidlemine oleks antud juhul ebaotstarbekalt energiamahukas tegevus ja pealegi ma ei ole ise veendunud, et see oleks antud asukohas oluline. Aga projekti staadiumis oli tal siginenud parkimine maja ja tänava vahele, mida DP-s ei olnud ja mida ma ei tahaks lubada. Kõrvalkrundil olnud Underi vanemate Priidu ja Leena Underi maja ära lammutamise lugu (see jutus juba Nõukogude ajal) on omaette koloriitne ooper, millest teine kord võiks pikemalt heietada."

ravi 13 (vt kodukas)

keskhaigla juurde kavandatud hooneid nimetab arendaja naiivselt või naiivseid püüda püüdes "kesklinna pärliks". kahes majas on kokku 31 korterit, lisaks kohvik. kompleksi arhitektiks on karmo tõra.

tegemist on vast ühe kesklinna kiiremini areneva ajaloolise piirkonnaga, kus viimastel aastatel on koledamate sekka kerkinud nii mõnigi ilus perimetraalne kortermaja. üllataval kombel on siia tekkimas väike pind päris korralikku linna. kahju, et antud hooned sellele vaid ruumilist täiendust pakuvad, sest see klinkrist fassaadiplaatidega kaetud kompleks pole minu silmis üldsegi kaunis, pigem täiega eemaletõukav.

www.ravi13.com

plaane vaata siit.

www.ravi13.com

ehitus käib. fotod detsembrist 2010.

foto: jk

selline pilt ei ennusta neile puitmajadele just head tulevikku...

foto: jk

Orro: "Ravi 13? Mina paadunud muinasjullena muidugi jälle nutan taga neid maju, mis seal enne olid. Ma kohe ei saa teisti, ma ühelt poolt kohe tõesti siiralt olen selline, et mulle meeldvad peaaegu kõik vanad majad ja pealegi see uus projekt mu meelest ei ole üldse hea, tundub nagu Moskva äärelinna arhitektuur. Mis seal siis enne oli? Seal tänava ääres oli kahekordne madalal soklil ilma tänavaukseta Lenderi-eelne barakk, mis oli saanud uue laudise, aga olid vanad aknad. OK, see ei olnud väga ilmekas maja, aga selles oli mingi ehe vanaaegsus. Selle taga veel kaks hoovimaja, üks neist oli sellise vahva väljaspool maja tilpneva trepikäiguga, mis on hästi arhailine ehitusvõte. Mulle sealt veel meeldisid algsed puukuurid (vaata, enamik kuure on ju nõukaaegsed, aga seal olid ehedad 19. sajandi kuurid). Aga see kõik oli maru kehvas seisus ja põles lakkamatult, kodutud elasid sees ja jällegi algatati planeering enne miljööala laiendust, nii et ma ei saanud seda ühegi nipiga päästa. Nüüd vaene õnnetu kõrvalmaja Ravi 11 (Wilckeni projekteeritud historitsismus), mis on korterite kaupa erastatud ja soovib ennast säilitada ja restaureerida, jääb kahe viiekordse vahele. Tagumise maja tulemüür neil juba varises ära ehitava naabermaja vundamendiauku, see oli hiljuti ka meedias."

Ravi 13 aastal 2005.

foto: kultuuriväärtuste amet

mainitud hoovimaja oma tilbendava trepikojaga.

foto: kultuuriväärtuste amet

puukuuri uks.

foto: kultuuriväärtuste amet

kaupmehe 12 (vt kodukas)

kaamos kinnisvara poolt arendatava korterelamu projekt pärineb arhitektuuribüroost jvr. arhitektuurse lahenduse autor on velle kadalipp, kusjuures jvr on siinses piirkonnas päris aktiivne: 2003 valmis neil samal tänaval hiigelsuur korterelamu, 2005 valmis suurepärane sakala-tatari nurgamaja (millest ka siin), hiljaaegu aga avalikustati detailplaneering, mille järgi lubatakse lihtsat 7-korruselist elamut aadressile kentmanni põik 3/5 (arhitekt taas kadalipp).

siinne, kaupmehe 12, on võib-olla liialtki kontekstitundlik linnamaja, n-ö filler kahe 1930ndatest pärineva elamu vahel. maja on oma välisilmelt täiesti pretensioonitu, sulandudes peaaegu märkamatult tänavafronti.

paar vanemat renderit.

render: www.jvr.ee

siin aga minu arusaamise järgi uuem render. täheldatavad on vaid minimaalsed muudatused.

render: www.kaamos.ee

selja tagant ka.

www.ikodu.com

elamus on lisaks esimese korruse äripindadele 17 korterit. täpsemalt vaata siit.

plaan: www.jvr.ee

ehitus detsembri keskpaiku. peaaegu valmis.

foto: jk

siin aga lammutatud maja 2005-2006 paiku.

foto: kultuuriväärtuste amet

päris huvitaval kombel ehitatakse kaupmehe 12 maja üle tänava paigaldatud kraana abil. taamal on näha kaks renoveerimata puitmaja - kaupmehe 19 ja 21 - kummalgi lammutusluba olemas, on vaid aja küsimus, millal need kaovad.

foto: jk

kusjuures praegu täiega üllatusin: kui võrrelda ülemist ja alumist fotot, siis kaupmehe 17 on vahepeal lisakorruse saanud ja varasemaga võrreldes väga oluliselt esinduslikumaks muudetud... päikeselised fotod on 2008 maikuust. siin kaupmehe 21.

foto: jk

Orro: "Mis puutub majja Kaupmehe 17, siis seal on katusekorrus välja ehitatud ja tehtud tänava poole uhke frontoon, sest see maja kuulub TKVA arhivaarile Mihkel Vooglaiule ja tema suguseltsile ja neil on plaanis seda säilitada. See, kuidas Hansakinnisvara hakkas sinna tegema DP-d ja Mihkli maja oli sujuvalt ka lammutatavaks ja kuuekorruselisega asendatavaks ette nähtud ning Mihkel ise ei teadnud sellest midagi, on üks koloriitne lugu, millest taas kord teine kord võiks pikemalt rääkida. Kaupmehe tn lahkuma kippuvatest majadest on kõige parem Kaupmehe 21 erusoldat Kreutzbergi maja, kui ma õigesti mäletan 1877 ja Erwin Bernhard oma uhke räästapitsiga, mille ära lammutamisest on isegi natuke kahju ja kus on ka ilus paljude rustikaalselt agulipäraste detailidega interjöör. Aga ega seal suurte majade vahel ka vist ei oleks koht tema üksikuna säilitamiseks."

kaupmehe 21 veelkord.

foto: jk

sama maja trepikoda. sada aastat üles-alla kõndimist on siia hästi kihvti vao kulutanud.

foto: kultuuriväärtuste amet

kaupmehe 19 hoovimaja. sellel ka lammutusluba olemas.

foto: jk

vaade liivalaia kooli juurest kentmanni tänavale. väike puitmaja paremal aadressiga kentmanni 17 on päris nigelas seisus, kuid veel pole talle lammutusluba taotletud. seeeest vasakpoolsel majal - kentmanni 28 - on lammutusluba juba aastast 2006.

foto: jk

kumbki maja veidi lähemalt, taas 2008 maikuu fotod.

foto: jk