summary: administrative building for the autobase of the estonian ssr council of ministers. architect: vilen künnapu. completed: 1987. location: tatari street in tallinn. the original appearence of the cool rationalist building has been fucked up 'thanks' to an idiotic roof level alteration - compare 'before and after' photos below.
-
1987 valminud ensv ministrite nõukogu autobaasi haldushoone on üks vilen künnapu n-ö tõsisemaid projekte. kui enamik tema küpsema / hilisema perioodi maju sisaldab mingisugust (tihti raskestiseeditavat) kiiksu, siis siinne esindab vastukaaluks midagi peaaegu et paduratsionaalset ja mingil määral rangetki...
hoone proportsioonid on mu arust tõeliselt sümpaatsed: fassaad jaguneb neljaks võrdseks horisontaallõiguks, igaühel isesugune kujundus. esimesed kaks korrust mõjuvad avatult ja kutsuvalt, väikeste akendega ülemised aga vastupidiselt. viimane korrus astub tänavast sootuks eemale. ka vertikaaljaotus on tasakaalus: ühel pool hoone sügavuses asub punaste sammastega ääristatud sissepääs, teisel aga kõrge klaasist nurgatrepikoda.
kuuldavasti on siin osad ruumid korteriteks ümber ehitatud. võib-olla just sellest tulenevalt on täiesti pekki keeratud katusel asuv maht ei-tea-mis funktsiooniga. valmimisjärgsel fotol on veel kõik korras...
... siin aga enam mitte. hea näide sellest, kuidas üks "väike süütuke" lisandus vaat et kogu maja ilmele halvasti mõjub.
halli raamatu andmeil asub kuubikujulise hoone keskel valgusšaht, liftišaht ja peatrepp. ümber ringkoridori on tööruumid. vestibüül on kujundatud õhuruumiga läbi kahe korruse ning liidetud peatrepiga. iv korrust valgustavad katusekuplid. valgetes ja sinistes toonides sisekujundus (autoriks ralf fisker) on viidud ühtsesse geomeetrilisse mustrisüsteemi, moodustades arhitektuuriga ühtse terviku. esimesel korrusel on dispetšerivalve ja autojuhtide ruumid, teisel ja kolmandal õppeklass ja tööruumid.
käin ükskord sees ka ära, siis täiendan postitust.
siin eelmainitud valgusšaht, ma eeldan. või katusekuppel. mine võta kinni, eks.
tore, et säilinud on algne või vähemalt sellele sarnane värvilahendus: (lillaka varjundiga) hallid seinad ning aktsendina punased sambad. suhteliselt tagasihoidlik, kuid ühtaegu julge kombinatsioon sobib mu arust suurepäraselt maja enda iseloomuga.
käin ükskord sees ka ära, siis täiendan postitust.
siin eelmainitud valgusšaht, ma eeldan. või katusekuppel. mine võta kinni, eks.
tore, et säilinud on algne või vähemalt sellele sarnane värvilahendus: (lillaka varjundiga) hallid seinad ning aktsendina punased sambad. suhteliselt tagasihoidlik, kuid ühtaegu julge kombinatsioon sobib mu arust suurepäraselt maja enda iseloomuga.
nagu eelpool öeldud, on tegemist küllaltki tõsise majaga, kuid olgem ausad, punased sambad mõjuvad seda rangust siiski omajagu lahustavalt ja leevendavalt. mööndustega tõsimeelsus vms.
nurgatrepikoda ja sellele sekundeeriv sammas, mis toetab... noh, ütleme siis nii, et see toetab postmodernistliku arhitektuuri üht lemmikmotiivi ehk nn ekraani, mis omakorda pakub (visuaalset, emotsionaalset) tuge vaid fassaadi ilusale proportsioonile.
siit koorub parajalt (st mitte eriti) naljakas paradoks: sammas ise on igati funktsionaalne, toetades üht konkreetset hooneosa, mis sest, et see hooneosa ise kuigivõrd funktsionaalne pole. aga suva see funktsionaalsus, tegemist ikkagi künnapu ja postmodernistlikust ideoloogiast kantud ajastuga...
kõik.
(mul on hädasti laiemat objektiivi vaja...)