Kuvatud on postitused sildiga arh: vilen künnapu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga arh: vilen künnapu. Kuva kõik postitused

118: ministrite nõukogu autobaasi haldushoone

summary: administrative building for the autobase of the estonian ssr council of ministers. architect: vilen künnapu. completed: 1987. location: tatari street in tallinn. the original appearence of the cool rationalist building has been fucked up 'thanks' to an idiotic roof level alteration - compare 'before and after' photos below.

-

1987 valminud ensv ministrite nõukogu autobaasi haldushoone on üks vilen künnapu n-ö tõsisemaid projekte. kui enamik tema küpsema / hilisema perioodi maju sisaldab mingisugust (tihti raskestiseeditavat) kiiksu, siis siinne esindab vastukaaluks midagi peaaegu et paduratsionaalset ja mingil määral rangetki...

foto: jk


hoone proportsioonid on mu arust tõeliselt sümpaatsed: fassaad jaguneb neljaks võrdseks horisontaallõiguks, igaühel isesugune kujundus. esimesed kaks korrust mõjuvad avatult ja kutsuvalt, väikeste akendega ülemised aga vastupidiselt. viimane korrus astub tänavast sootuks eemale. ka vertikaaljaotus on tasakaalus: ühel pool hoone sügavuses asub punaste sammastega ääristatud sissepääs, teisel aga kõrge klaasist nurgatrepikoda.

foto: jk


kuuldavasti on siin osad ruumid korteriteks ümber ehitatud. võib-olla just sellest tulenevalt on täiesti pekki keeratud katusel asuv maht ei-tea-mis funktsiooniga. valmimisjärgsel fotol on veel kõik korras...

foto arhitektuurimuuseumi fotost


... siin aga enam mitte. hea näide sellest, kuidas üks "väike süütuke" lisandus vaat et kogu maja ilmele halvasti mõjub.

foto: jk


halli raamatu andmeil asub kuubikujulise hoone keskel valgusšaht, liftišaht ja peatrepp. ümber ringkoridori on tööruumid. vestibüül on kujundatud õhuruumiga läbi kahe korruse ning liidetud peatrepiga. iv korrust valgustavad katusekuplid. valgetes ja sinistes toonides sisekujundus (autoriks ralf fisker) on viidud ühtsesse geomeetrilisse mustrisüsteemi, moodustades arhitektuuriga ühtse terviku. esimesel korrusel on dispetšerivalve ja autojuhtide ruumid, teisel ja kolmandal õppeklass ja tööruumid.

skänn hallist raamatust (aadressiga on mõnusalt võssa pandud)


käin ükskord sees ka ära, siis täiendan postitust.


siin eelmainitud valgusšaht, ma eeldan. või katusekuppel. mine võta kinni, eks.

foto: jk


tore, et säilinud on algne või vähemalt sellele sarnane värvilahendus: (lillaka varjundiga) hallid seinad ning aktsendina punased sambad. suhteliselt tagasihoidlik, kuid ühtaegu julge kombinatsioon sobib mu arust suurepäraselt maja enda iseloomuga.

foto: jk


nagu eelpool öeldud, on tegemist küllaltki tõsise majaga, kuid olgem ausad, punased sambad mõjuvad seda rangust siiski omajagu lahustavalt ja leevendavalt. mööndustega tõsimeelsus vms.

foto: jk


foto: jk


nurgatrepikoda ja sellele sekundeeriv sammas, mis toetab... noh, ütleme siis nii, et see toetab postmodernistliku arhitektuuri üht lemmikmotiivi ehk nn ekraani, mis omakorda pakub (visuaalset, emotsionaalset) tuge vaid fassaadi ilusale proportsioonile.

foto: jk


siit koorub parajalt (st mitte eriti) naljakas paradoks: sammas ise on igati funktsionaalne, toetades üht konkreetset hooneosa, mis sest, et see hooneosa ise kuigivõrd funktsionaalne pole. aga suva see funktsionaalsus, tegemist ikkagi künnapu ja postmodernistlikust ideoloogiast kantud ajastuga...

kõik.

(mul on hädasti laiemat objektiivi vaja...)

foto: jk

045: kiosk kompassi väljakul

tallinna linnapilti on aegade jooksul ilmestanud mitmed küllaltki huvitava disainiga kioskid. kunagi üheksakümnendail projekteeris terve rodu eesti tuntumaid arhitekte, teiste seas nt alver ja trummal, eek ja mutso, leonhard lapin jt, pisikesi müügipunkte, millest tänaseni püsib omal kohal vaid väike hulk. üheks selliseks on kompassi väljakul 1996 valmind putka, mille disaini autoriks arhitekt vilen künnapu.

üllataval kombel pole seda siiani eemaldatud, küll aga ümber tõstetud ning kahetsusväärsel kombel ka ümber ehitatud. täna näeb kiosk välja selline:

foto: jk


nagu öeldud, kioski praegune asetus ega väljanägemine ei vasta enam algselt planeeritule:

"kioski arhitektoonikat on vaadeldud koos taustaga, st tohutu halli majamürakaga, milles paikneb kunstiakadeemia ühiselamu. suur perforeeritud terasplaat (8 x 4 m) moodustab nüüd osa tuimast fassaadist ning on ühtlasi projekti autori hommage kunstiakadeemiale, millega on seotud tema kõige soojemad noorusmälestused. ekraani valgustavad öösel kaks 1000w prožektorit. ekraan kannab klaasist katust, mis katab müügiletti ning on ühtlasi päikesevarjuks. objekti materjalideks on ehe teras ja klaas." (tutvustus raamatust "künnapu & padrik: valitud töid" tallinn, 1999)

ma isegi ähmaselt mäletan aega, mil kiosk seisis g9 majaga paralleelselt. kas seda kunagi ka mainitud prožektoritega valgustati, ei tea öelda... carl-dag küsis kommides õigustatud küsimuse putkat ekraaniga ühendava profiilplekist katuse kohta, ja tõesti, see ongi ümberehituse tulemus. algselt, nagu ka ülal kirjeldatud, kandis see hoopis elegantsemat klaasist katust, mis ulatus ekraani servadeni (nagu näha alloleval plaanil). jääb selgusetuks, miks see välja on vahetatud...

plaan: "künnapu & padrik: valitud töid"


(^ see plaanil mainitud "park" on küll õieti sillutatud ala mõne puuga...)

mis põhjusel on putka ümber tõstetud, peamise fassaadiga maneeži tn poole? kipun arvama, et "päikesevarjuna" mõeldud perforeeritud terasplaat siiski oma eesmärki ei täitnud ning algselt otse lõunasse suunatud putka kuumenes koos oma [vägagi naljaka] tootevalikuga üle. kuid muidugi, kui kellelgi on teada n-ö ametlik põhjus, võib mind sellest teavitada.

foto: jk


kioski praegust väljanägemist ma kritiseerima ei hakka. tehku seda mõni... kriitik.

foto: jk

034: fašismiohvrite mälestusmärk metsakalmistul

mind köidab postmodernism, ärge lööge.


...


üks stiilipuhtam näide meie kohalikust postmodernismist asub tallinnas metsakalmistul.

foto: jk


see on mälestusmärk fašismiohvritele, mis valmis aastal 1984. teose autoriks läbi aegade edukaim eesti arhitekt vilen künnapu [s. 1948].

foto: jk


tahvel ütleb, et "siin mõrvasid natsid 1944. a. suvel konvoiga nr. 73 toodud 300 juudi rahvusest prantsuse kodanikku" ja "siin mõrvasid natsid 18. septembril 1944. a. lagedi koonduslaagri 520 juudi rahvusest poola ja leedu kodanikku".

foto: jk


ma otseselt ei tea, mis / kui palju sümbolismi on siia mälestusmärki pikitud, mida aga hea tahtmise korral välja võib lugeda, on seotud teose n-ö lõhutusega. ehitise tugevat, omajagu triumfikaart meenutavat kuju on siin justkui haavatud, tema nurgast on löödud välja suur kild, jättes dekoratiivse karniisi asemel nähtavaks vaid palja aluspinna ning nülitud samba. sellegipoolest mõjub kuju prominentselt, seistes endiselt uhkelt ja jõuliselt, küllap nagu juudi rahvaski, vaatamata nende piinatud minevikule.

foto: jk


kui saan kuskilt midagi konkreetsemat teada mälestusmärgi sümboolika kohta, lisan kindlasti siia ka.

foto: jk


tahvel vasakul küljel: "seisata, rändaja, siin, sel koletu tapatöö kalmul. mäleta, mõrvareid nea, leinates langeta pea."

foto: jk


...


rääkides juutidest. ma ükspäev sattusin ilgelt huvitavale artiklile / koolitööle, kus käsitletakse juutide keeli ning siinse kogukonna nn eesti jidišit. täiega soovitan lugeda, tekst on siin.