103: Kosmoselaevalik Raekoda Kosmosest

Summary: Competition entry by Villem Tomiste from Kosmos in the Tallinn Town Hall international competition. Full description to follow below.

The remaining 2/3 of Kosmos - Ott Kadarik & Mihkel Tüür - participated with their own project and came up with this.

-

Tallinna uue Raekoja konkursi üks pilkupüüdvamaid projekte tuli Kosmose arhitektilt Villem Tomistelt. Tutvugem tööga.





Mere puiestee nimetatakse ümber Lennart Meri puiesteeks. See on ideaalne linnaruum presidendi mälestuse jäädvustamiseks. Tänav algab Tammsaare pargist ja suubub merre. Ühel küljel vanalinn, teisel uue linna süda. Selle ääres asuvad kultuurimajad erinevatest aegadest: Vene Kultuurikeskus, Linnahall ja Kultuurikatel. Linnahall oli esimene hoone, mis murdis läbi piiritsooni mereni. Praegu laiutab mereäärse ja vanalinna vahel tohutu autotee. Meri puiestee tõmmatakse sirgeks ja ristmikud lihtsustatakse. Uue raekoja ette tekib Lennart Meri plats, Kultuurikatla ja linnavalitsuse hoone vahele mereni sirutuv Lennart Meri park.

The Mere boulevard will be renamed to Lennart Meri Boulevard. It is the perfect urban space to commemorate president Meri. The street begins from Tammsaare’s Park and flows into the sea. Flanking it are civic centers through times - the Russian Culture Center, Linnahall and Kultuurikatel. The Linnahall was the first public building to break through the forbidden borderzone of the coastline. At present there is a huge motorway sitting between the coastline and the Old town - Meri boulevard will be straightened and the intersections simplified. Lennart Meri’s Square will take its place in front of the new City Hall, Lennart Meri’s Memorial Park will spread itself between Kultuurikatel and the new building – all the way to the sea.

Uus linnavalitsuse hoone asub vanalinna ja mere vahel kõige kitsamas kohas. Piklikult mööda mereäärt välja venitatud linn suhtleb tulevikus järjest rohkem just vanalinnast põhja poolt. Olulisemad liikumiskoridorid on bastionaalvöö, põhjaväil ja rannapromenaad. Vanalinnaga külgnevate uute kvartalite lokaalset sidusust genereerivad kesksed jalakäijate tänavad. Nendest on kujunemas intiimne vaheldus ülelinnalise tähtsusega promenaadile ja väilale.





The new building for Tallinn City Government is situated on plot positioned on the narrowest part of coastline between the sea and the Old Town. Since the city is and will be strained along the coastline it is logical to presume that the most intensive communication within the city will be on this side of the Old Town. The distinctive layers between the historical city and the waterway are the bastions’ belt, Põhjaväil and the beach promenade. The cohesion for the cityblocks flanking the Old Town is generated by the pedestrian walkways within them. But on the larger scale they would be a kind of alternation to big scale like the spacious beach promenade or capacious highway.




Vanalinn on arenenud järguti, kirde küljel on asunud linna edu võti, sadam. Vanalinna tänavavõrk koondub selles suunas, kuid põrkub vastu magistraali.

The Old Town has developed gradually, the key to its success located just here – the port. The street network converges directly towards it, but runs into a arterial highway before reaching it.

Autotee ületamine on tehtud mugavaks ja loogiliseks. Põhja puiestee on ümber projekteeritud selliselt, et bastionaalvöö rohelus ulatuks linnavalitsuse hooneni. Raehoone esiselt platsilt avanevad sihid Uuele tänavale ja Paksule Margareetale. Oluliselt on lihtsustatud jalakäijate liiklust vanalinna–sadama suunal Kai tänava ristmikuga.

We have managed to make crossing the highway as painless and logical as possible. Põhja boulevard is redesigned for the greenway from bastion’s belt to continue till the new City Goverment Building. Commodious bournes open towards Uue street and Paks Margareeta from the spacious plaza flanking the front of the building. Furthermore - with this kind of reconstruction we have also significantly eased the connection so vital to Tallinn - that between the port and the Old Town.



Avalik ruum peab olema selge identiteediga. See ei ole üks. See on erinevate miljööde jada. Miljöö loovad erinevad mõõtmed, proportsioonid, külgnevad funktsioonid, valgus jne. Kesklinnale on oluline erinevate miljööde paljusus.

The public space has to have a clear and strong character. But it’s not singular. It’s the sequence of various milieus. Different milieus are create by varying dimensions, proportions, flanking functions, lightning, etc. For the central city it’s almost vital to have distinctive and dissimilar environments and contexts.



Olemasolevaid maastikuelemente on võimendatud. Bastionaalvöö jalakäijate ala on suurendatud selliselt, et see suunaks inimesi mere äärde. Linnahalli katuselt avanevad vaated vanalinnale. Raekoja ette on kavandatud plats, kus tulevikus võiks paikneda Lennart Meri skulptuur. Kultuurikatla ja raekoja vahel on Lennart Meri park. Ruum, mis on päev läbi päikest täis, võiks olla katla jätk avalikus ruumis. Raekoda toetab seda piki pargi külge paiknevate rendipindadega, kus võiksid asuda kohvikud, galeriid.

So we have amplified the existing cityscapes. Bastion’s belt’s pedestrian area is magnified for it to channel them towards the sea. We have kept the views from the roof of Linnahall towards the Old Town. The front plaza can be the place for Meri’s statue, while the sunny square between the City Hall and Kultuurikatel would be the Lennart Meri’s Memorial Park. While it works as continuum of Katel’s public space, supported by our building rental spaces - cafes, art galleries, etc.

views from south + north

Avalik ruum liigendab hoone mitmeks mahtuks. Kultuurikatla ja Admiraliteedi kvartalit ühendav käik jaotab linnavalitsuse ametid põhjapoolsesse ja esindus- ning otsustusruumid lõunapoolsesse mahtu. Meri puiestee äärses mahus paiknevad kohvik ja restoran. Platsiäärse hoone esimesel korrusel on galerii, ülemistel volikogu, linnavalitsus, konverentsisaal ja toitlustamise ruumid. Hooneosa on ühendatud ülemise korruse kaudu põhjapoolse mahuga. Linnahalli küljel paiknev ametite maja keskel on läbi kõikide korruste ulatuv aatrium. Esimesel korrusel on linnakodanike teenindamise ruumid ja rendipinnad. Ülemistel korrustel jaotuvad kabinettidega tiib pargi suunas ja avatud kontor linnahalli poole. Bürooplokk on asetatud selliselt, et vältida otsest keskpäevast päikest kontorites. Hoone on ehitatud raudbetoonkonstruktsioonis, konsoolid on terasest. Fassaade katab keraamiline plaat.

The public space divides the building into separate volumes. The walkway connecting the Kultuurikatel and the Admiraliteedi Quarter stores the city officials to the northern volume and keeps the public and decision making rooms within the southern. The volume flanking the Meri boulevard contains café and restaurant. The ground floor of the middle volume is a gallery, upper floors consist of rooms for the City Council, the City Goverment, conference room and catering. Officials’ volume is itself divided into two by the internal atrium - Linnnahall’s side for the open office and cabinets opening towards the park. The direction of the office block avoids the direct sunlight into workspace while filling the atrium with light. Ground floor is for the public service and rental spaces.

Raekvartalit kavandades on lähtutud inimmõõtmelisusest. See tähendab nii hoone liigendamist mahtudeks, avaliku ruumi ronimist hooneosade vahele, mahu taganemist varikatuseks pargi küljel kui ka geomeetria arenemist. Alustades merepoolsest otsast, puude vahelt, linnahalli kõrvalt ja liikudes linna poole, muutub hoone tihedamaks. Nii käitub ka geomeetria, mis uute mõjutuste (linnalised vaated, funktsioonid, külgnemine teiste hoonetega) läbi muundub. Hoone loob ka ise uusi märke linnas orienteerumiseks, selleks on kavandatud raekojale mõned konsoolid. Rannapromenaadilt lähenejale tähistab restorani mahu väljavenitatud horisontaalne torn suunda vanalinna. Ametite maja horisontaalne torn kutsub inimesi Admiraliteedi kvartalist.

Human scale was a priority when designing the City Hall’s quarter. This is explicit in the division of volumes, the public space flowing between them, building volume working as a shelter next to the park, the overall evolution of the geometry - the volumes and the texture. Moving from the north, from the sea, along the Linnahall towards the city the density of the building increases. The geometry reacts to the outside influences as well - functions, neighbouring buildings, views, etc. The building itself creates new signs and symbols for its users to orient themselves in the city - for this the new City Hall will have some cantilevers. Approaching from the sea the horizontal high-rise points towards the Old Town and the “tower” of the Officals’ volume calls visitors from the Admiraliteedi quarter.



-

Zürii hinnangul rõhutas projekt liialt oma skulpturaalset vormi, mistõttu muud aspektid on jäänud tagaplaanile. Vorm on määranud ka sisemise plaanilahenduse, mis mõjub seepärast juhuslikult. Fassaadi peeti "problemaatiliseks", galeriisüsteemi formaalseks ja keeruliseks, mahtu aga liiga suureks. Sobivaks peeti vaid hoone madalust, mis oleks suhestunud naaberehitistega.

The jury was not very keen on this project, criticizing its free form and random plans, 'problematic' facades and volume.



-


Tomiste projekt meenutab mulle oma pikaks venitatud keha poolest mõnda futulikku vaksalit või pikkade tootmisliinidega tehasehoonet. Sime ette tulevad - ja eeldan, et mitte ainult mulle - Zaha Hadidi mitmed transpordirajatised. Hoone dünaamiline, sujuv-madal-hüplev vorm sobiks mu arust suurepäraselt mõne araabiamaa kiirtee või vormeliraja äärde, umbes nagu Yas hotell Abu Dhabis.

Kui Linnahalliga vahetut dialoogi pidav fassaad jääb vaoshoituks ja ehk vagurakski, siis linna ja katla pool lööb maja justkui plahvatuslikult lõkkele, nagu väljendaks rõõmu Linnahalli juurest pääsemise üle (siuke illusioon tekib just kõrgvaadetelt).

Ma ei saa eriti aru žürii kriitikast hoone liialt suure mahu suhtes. Piklik, mitmeks eraldi mahuks lõhutud hoone sulandub mu arust linnaruumiga edukamaltki kui näiteks BIG-i võidutöö, ja see tuleneb ju otseselt tema "liialt suurest" mahust...

Mis aga antud töö juures põhiline, on ikkagi Tomistele / Kosmosele omane outside-the-box mõtlemine, kus ei piirduta vaid konkreetsete tööülesannete või antud krundi lahendamisega, vaid vaadatakse asja - ütleme, et n-ö kodanikualgatuse korras - laiemas kontekstis. Antud juhul käib see käsikäes paljudele ehk harjumatu visionäärsusega: meenutagem Kosmoses valminud omaalgatuslikku fantaasiaprojekti Viru väljakule või mitmeid Tomiste (ja sõprade) artikleid ajakirjanduses.

Ja nagu nähtud, ei tegeleta Raekoja projektiski vaid hoone arhitektuurse lahendamisega, vaid pakutakse muu seas täiendust ja ka vigadeparandust olulisele osale linnast. Respekt selle eest.

084: raekoja projekt kosmosest

intro: competition entry for the new town hall of tallinn, done by kosmos architects ott kadarik & mihkel tüür. full project description to follow below.

-

kosmose arhitektidel on saanud tavaks osaleda konkurssidel varieeruvate tiimidena ja tihti lausa kahe n-ö konkureeriva grupina. vast kõige markantsema näitena võiks siinkohal tuua hiljutise füüsika instituudi konkursi, kus kolmest parimast tööst kahe autorid olid ühed-samad kosmose arhitektid. see ehk polekski nii väga imekspandav, kui tegemist oleks kümme korda suurema bürooga. kosmose tuumik aga koosneb vaid kolmest tüübist...

nii mõnelgi korral eduka lahenduseni viinud valem esitada konkursile mitu tööd läks käiku ka tallinna uue raekoja konkursi puhul. seekord suurt edu ei järgnenud, kuid tähelepanu väärivaid ideid pakuti siiski. järgneva projekti autoriteks on ott kadarik ja mihkel tüür. tomiste töö tuleb loodetavasti millalgi hiljem.

kõigepealt žürii hinnangust. raporti järgi jääb mulje, et projekti peamine turn-off seisnes selle suhestumises ümbritseva keskkonnaga. kavandatud raehoone üldmuljet peeti liiga müstiliseks ja introvertseks. probleemne oli ka (minu arust suhteline ja mõneti ka õigustatud) linnale suletus ning klaustrofoobne tunneli kaudu planeeritud sissepääs. fassaadi puhul heideti ette selle võõrapärasust ja liiga väikseid aknaid.

kuid mis ehk olulisem, plaanilahendusi ja majale vormi andvaid sisselõikeid peeti "kohati" headeks.

pidades silmas žürii poolt mainitud võõrapärasust, meenub üks viimase aja küllaltki kõmuline hoone hiinas, nimelt ningbo ajaloomuuseum. aga see selleks.

linnapoolne ots.



sadama kohalt.

asendiplaan. pane tähele liikluskorraldust ja kavandatud sissepääsu.

kliki! siin joonisel on kirjas projekti kandvad ideed. | click! this scheme explains the main ideas behind the project.

the core city hall is a block, enlivened by various cut-outs. it is covered in hundreds of windows – a more sustainable solution than a vast glass façade. the blanket of the windows is almost like the main material of the building. the walls are made of natural stone and the green surfaces of the cut-outs are covered with a perforated metal material in front of a glass wall. the grid of the perforated material resembles the classic tallinn city tapestry. the roof and the balconies are clad with a natural forest-blanket that collects rain water for the building’s infrastructure.





parking space is under the city hall and is accessible by an underground tunnel starting from ahtri street. the city hall is beside one of the most heavily trafficked roads in tallinn but disconnects itself from the nervous road by leading the visitors and the passers-by into the buildings core – the forum – through a large gateway, cut into the mass of the building. the forum is covered with a glass roof and is a waiting/recreational space for the clients of the city hall. in the middle of the forum stands the info-booth, organizing the citizens in the building.

peasissepääs | main entrance

the office building is divided internally into blocks around the forum. all the blocks and public offices are connected by a gallery and have waiting rooms that project out of the forum facades, acting more like recreational and resting rooms than plain waiting pavilions. the balconies both on the outer and inner perimeter are green and can be used by the city officials to view the two parks near linnahall, the old town and the sea. the walls of the forum atrium are transparent, echoing the movement and action taking place inside the offices, poeticizing the every-day routine taking place in the city hall offices.



the green canyon – the main entrance hall – connects pedestrian traffic between the city, the old town and linnahall and the seaside parks. it is open 24/7 and symbolizes the open and warm feeling that the new city hall tries to convey to the citizens. all the main public functions are on the ground floor. the city government and the city council are inhabited on the top floor. rest of the building is for different offices.



on the south side of the city hall, there is a cafeteria on the top floor, remarked with a cut-out terrace. there is also a roof terrace - a leisure platform connecting the cafeteria with sunny open-air views to the old town and the sea. the parking area beside linnahall is made into a park, exploiting the oak trees on the plot. city hall elevates itself on the linnahall corner in order to connect the two parks – beside and in front of linnahall – into a continuous public space. the park in front of linnahall is the main square of the city hall. the new building closes the area into a nice active urban piazza.



in front of the city hall stands a row of trees. a long cut-out on the western side of the building gives way to pedestrian movement from the town to the sea-side promenade. the southern side is elevated to emphasize and make room for public transport, passing through behind the building. a cut-out on the side of kultuuritehas is a terrace from the restaurant and is also the way to the common parking space under the city hall. the two underground floors house parking and archives.



the core city hall makes the visit to the city government officials a friendly and pleasant experience by presenting the public with an open forum that everyone can use. the house is built around the people, underlying the fact that the city government and council serving the citizens.

055: paar projekti riiulilt

summary: two developments awaiting investors. the first one is a duplex by kosmos in muraste village outside tallinn, the second is an apartment building with office space by jvr, located in a historical northern tallinn suburb. both projects are from 2007. as of 2010 both developments remain unsold. info in english: here.

-

pole olemas palju kurvemaid asju, kui lahedad projektid, mis on eri põhjustel realiseerimata jäänud. muidugi, ka ainuüksi projekt võib arhitektuurihuvilise meeli kõdistada, kuid olgem ausad, näha reaalset valmistoodet oma krundile mugavalt istutatuna on siiski midagi muud.

kuivõrd ühe hoone projekteerimine võtab palju aega, eriti kui seda ei tee mõni suurkorporatsioon, võiks eeldada, et ka arhitektidele endile pole just rõõmustav, kui nende vaimusünnitised talletuvad vaid järjekordsetesse folderitesse või projektiriiulisse teiste sama saatusega projektide kõrvale.

kurb-tõsi, kuid eks enamasti projektide saatus just selline ongi.

alljärgnevalt tuleb tutvustamisele kaks projekti, mille realiseerumist ma veel siiski loodan. mõlemad on kinnisvarafirma bestok arendused.

esiteks:

paarismaja projekt arhitektuuribüroolt kosmos. krundi asukohaks muraste küla harku vallas, 8 km tallinnast. loodetavasti loeb seda posti mõni varakas arendaja-avantürist-arhitektuurifanatt, nii et müügiinfo siin.

kolmiku tn 59 krundile planeeritud paarismaja projekti autoriteks on ott kadarik, mihkel tüür ja villem tomiste, pärineb see aastast 2007. samast perioodist on ka tegijate rotermanni kvartali esimene ehitusjärk, mille nn musta maja stilistikas võib näha sarnaseid jooni, seda nii ümarkaarsete piklike akende kui ka maja keskelt läbiva avause näol.

render: bestok.ee

tasub tähelepanu pöörata ka kosmose arhitektide trademark-heale arvutigraafikale. see on vaat et omaette kunst.

render: bestok.ee

niisiis, majja on planeeritud 2 korterit: ühe korteri esimesel korrusel 3 tuba, pesuruum saunaga ja teisel korrusel köök-elutuba avara terrassiga ning vannituba (tegemist küllaltki ebatavalise ruumijaotusega). teise, suht traditsioonilisele eramule omase ruumijaotusega korteri esimesel korrusel köök-elutuba ja pesuruum saunaga, teisel korrusel 4 tuba ja pesuruum. vaata ise: esimese korruse plaan, teise korruse plaan.

rohket lisavalgust pakuksid kortereile kaugele katusele ulatuvad pikad aknad. küsitava väärtusega on ehk rõdude kumerad pinnad, mis poleks tõenäoliselt eriti efektiivsed, küll aga efektsed. eks ilu nõuabki ohvreid.

render: bestok.ee

fassaadi laudis on planeeritud naturaalses toonis, aknaraamid alumiiniumist, sisselõigete pinnad on krohvitud ning värvitud oranžiks.

render: bestok.ee

teiseks:

6 korteri ja 2 büroopinnaga hoone projekt tallinnasse ristiku tänavale pelgulinnas. tegemist oleks n-ö klassikalise 21. sajandi tallinna agulimajaga, sarnase käsitlusega projekte sarnases kontekstis teame ju mitmeid. otsese eeskujuna kerkib siin silme ette koko arhitektide elamu vabriku tänaval (valmis 2005). antud projekti autoriks on arhitektuuribüroo jvr arhitekt kalle vellevoog, kaasautoriks martin prommik. projekt pärineb aastast 2007.

ristiku ja härjapea nurgalt:

render: bestok.ee

praegu asub krundil armas, kuid amortiseerunud väikehoone (mida on pildistanud jüri okas), mis on planeeritud lammutada. arenduse müügiinfo koos korruseplaanidega on siin.

tegemist oleks tõeliselt eeskujuliku hoonega ajaloolises linnakontekstis, kus peaasjalikult figureerivad enam-vähem samas mahus sajandivanused puithooned. vaatamata kaasaegsele lahendusele poleks sulandumine probleem.

render: bestok.ee

hoovist.

render: bestok.ee

051: soolalao urbanistliku pargi konkursitöö: “muesuum”

summary: in late 2008 the museum of estonian architecture held a competition for an urbanistic park in front of its building, the rotermanni salt storage, built in 1908 and reconstructed in 1996. the jury awarded first prize to kosmos architect villem tomiste for his minimalistic design. coincidentally, the second prize entry - seen below - was done by ott kadarik from the same office. similar in appearance, the two projects were in fact conceived separately and without knowledge of the other's design.

-

arhitektuuribüroo kosmos sai rotermanni soolalao urbanistliku pargi konkursil topeltvõidu: esikoha pälvis villem tomiste, teise ott kadarik. olgu ajaloolise tõe huvides märgitud, et ülimalt sarnased lahendused sündisid sama büroo meestel täiesti iseseisvalt. ma kuskilt kuulsin.

järgnevalt kadariku töö lühike tutvustus.



projekti juures oli abiks urmas oja, kelle klaviatuurist pärineb seletuskiri.

"muesuum pakub arhitektuurimuuseumile võimalust sünnitada enda kõrvale veel teine arhitektuurimuuseum – soolalao hoonega sama suur väline ekspositsioonipind, mis on ühtaegu õues, ent tänu piiravatele vallidele ümbritseva liiklustulva ning tuulte eest kaitstud. muuseum on koht arhitektuuri näitamiseks, uurimiseks ja interpreteerimiseks ning kõige selle jaoks pakub muesuum ideaalselt lihtsat võimalust."



"maja-esisele väljakule kujundatakse soolalao hoone aluse pinnaga võrdne vallseintega plats, mis kaevub maa sisse vaid 60 cm ulatuses. Sellest aga piisab, et väljakut ümbritsevad vallid saaks teha süvendist võetud materjalist ning hetkel muuseumi ees seisvast künkast. vallid kaetakse enelate ja põisenelatega, moodustades vastupidava taimekihi, mis kastmist, väetamist ega pügamist ei vaja ning tuleb antud keerulises keskkonnas ise toime. platsi enda kate koosneb täringukividest. valli toetavad seinad on betoonist ning kaetud puitrestiga. see voltub seina alaosas pingiks, ülaosas pöördub aga räästaks, mille all on valgustid. sein on puidust, et sellesse oleks võimalik hõlpsalt kõikvõimalikke kinnitusvahendeid kruvida. selleks, et muuseumi õues paiknevat ekspositsioonipinda vaevatult kasutada saaks.

parkimine on viidud väljaku vanalinna-poolsesse ossa, kust see muesuumis viibijaile silma ei paista. parkla on kaetud asfaldiga ning seal on ruumi nii autodele kui kahele bussile. muesuumi pääseb läbi valli nii parklast kui platsi merepoolsest küljest, kus on samuti lõigatud sissepääs. muuseumiesise väljaku otsas paiknev parkimisala ja mere puiestee vahele jääv platsil on ruum muuseumi reklaamivatele installatsioonidele, mida saab vahetada pidevalt."





"muesuum pakub eesti arhitektuurimuuseumile väga palju kasutusvõimalusi otse selle nina all. see on väga paindlik keskkond, kus saab korraldada rahvarohkemaid üritusi, näidata kas või lihtsalt seintele kruvitud materjali või eksponeerida midagi muuseumi ajaloos enneolematult suurt, korraldada workshop’e. ning lõpuks on muesuumi sama lihtne ja soodne rajada kui öelda tagurpidi sõna ’muuseum’."



žürii arvates oli tegemist selge lahendusega hea tööga, mis aktsepteeris soolalao hoonet. meeldivaks peeti madalat süvendit ja efektset muldkeha, samuti läbimõeldud vaatekoridore. paraku pidas žürii antud projekti suureks puuduseks parkla paigutust nõnda "silmatorkavale kohale, millega soolalao krundi ots muutuks osaks jalakäijaile niigi ebamugavast liiklusrohkest ristmikust."