Summary: Honorably mentioned entry by Dimensioon (Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets) in the competition for an extension to Tartu University Institute of Physics.
-
30. oktoobril 2009 lõppenud TÜ Füüsika Instituudi juurdeehituse arhitektuurikonkursil jagati küllaltki erakorraliselt välja 3 esikohapreemiat. Lisaks märgiti ära kaks "emotsioone pakkuvat" projekti, millest üks, märksõnaga "MUST", tuleb alljärgnevalt esitamisele. Töö autoriteks on siinmail juba mitmel korral figureerinud Jürgen Lepper, Anto Savi ja Margus Soonets arhitektuuribüroost Dimensioon, ning Innopolis Insenerid.
Konkursi žüriisse kuulusid TÜ planeeringute ja hangete osakonna juhataja Heiki Pagel, TÜ FI direktor Marco Kirm, TÜ FI vanemteadur Ergo Nõmmiste, TÜ planeeringute ja hangete osakonna projektijuht Toomas Määrmann, TÜ planeeringute ja hangete osakonna arhitekt Merje Müürisepp, arhitektid Emil Urbel, Vahur Sova ja Andres Lunge ning Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuse juhataja-linnaarhitekt Tiit Sild. Võistlusele esitati 20 tööd.
Nüüd Dimensiooni projekti juurde.
Linnaruumi ning kontaktvööndi analüüs:
Planeeritav krunt paikneb Tartu linna äärealal, Räni linnaosas, kesklinnast ca 3,8 km kaugusel, aadressiga Riia mnt 142. Juurdepääs krundile on võimalik nii Riia (Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt) kui Aardla tänavalt. Krundil asuvad asfaltkattega sõiduteed on kahesuunalise liiklusega tänavad, mille servas on rohevööndiga jalakäijate teed. Vastavalt kehtivale detailplaneeringule on parkimine lahendatud krundi kirde- ja edelaservas asuvate parklatega.
Antud hetkel asub krundil Tartu Ülikooli õppe-ja teadushoone, mis põhimahus on viiekorruseline, lõunatiib 2-korruseline. Krundil asuvad abihooned on kavas lammutada.
Riia mnt 142 krundile annab lisaväärtust ka Tartu Teaduspargi olemasolu piirkonnas, kuna asutused on omavahel tugevalt integreerunud.
Potentsiaalset juurdeehituse ehitusala piirab kirdest ja kagust olemasolev õppe- ja teadushoone. Kagu ning edela suunast piirab ala Riia mnt 148 krunt, mis hetkel on kasutuses haljasalana, kuid kuhu tulevikus on kavas elamuehitus.
Arhitektuurne lahendus:
Vastavalt võistlustöö lähteülesandele, projekteeritava hoone asukohale ja funktsioonile on võistlustöö lahendamisel peetud oluliseks järgmisi märksõnu ning eesmärke:
- Mahuline kompaktsus tagamaks hoone vastavust passiivmaja standardile.
- Funktsionaalne selgus ning head logistilised ühendusteed (mitte liialt pikad) hoone eri funktsioonide ning osade vahel.
- Optimaalne loomuliku valguse kasutus.
- Mitmekülgne ning põnev siseruum.
- Konstruktiivne lihtsus, säästlikkus ning ökoloogilisus.
- Välise rekreatiivse päikesele avatud puhkeala tekitamine krundile (kuna tulevikus võib hoone olla ümbritsetud elamualadega).
- Olemasoleva hoone vaatesihtide ja valgustingimuste säilitamine.
Võistlustingimustes je detailplaneeringus kulgeb soovituslik hoonestusala piki krundi edelaserva, mis aga ei võimalda antud töö autorite seisukohalt saavutada eelpool nimetatud eesmärke. Seetõttu on töös kasutatud ära detailplaneeringus lubatud võimalust hoonestusala ümber paigutada (juhul kui krundi haljastatud pinna osakaal ei muutu).
Kompaktne kuubikujuline hoonemaht on projekteeritud krundi idanurka, mille tulemusena moodustub hoone ette avatud roheala, mis pakub võimaluse rekreatiivseks äraolemiseks ning jätab vabaks ka olemasolevast hoonest avanevad vaatesihid.
Olemasolevat ja projekteeritavat hoonet ühendab tagasihoidlik galeriilaadne hoonemaht, kus paiknevad vastavalt võistlusülesandele mikroskoopialaborid ning kile- ja nanotehnoloogia kompleks. Vana ja uue hoonemahu vaheline sisehoov on kasutuses teenindushoovina.
Tagamaks hoones paremad valgustingimused on kuupjasse mahtu lõigatud valgusavad, mis toovad naturaalse valguse ka hoone keskmesse ning lisaks annavad hoonele skulpturaalse vormi. Skulpturaalsust rõhutab ka hoone fassaad, mis eirates kompositsioonilist korrapära on tuletatud hoone eri funktsioonide erinevast valgusvajadusest.
Fassaad on lahendatatud kassettfassaadi süsteemina, mille aluskonstruktsioon on projekteeritud tavapärasest veidi kõrgem, mille tulemusena jäävad aknad sügavamale fassaadipinda ning saavad seega kaitset liigse keskpäevase päikesekiirguse eest.
Fassaadi kattematerjalina on kasutatud musta kõrgläikelist perforeeritud terast või nt analoogset komposiitmaterjali, millele lisavad aktsendi elektrisinised aknapõsed, mis loovad hoonele eri nurkadelt vaadelduna erinevaid ilmeid. Aknad ning akende vahelised tummad seinaosad on lahendatud musta toonklaasiga. Peasissepääs ning teised analoogsed mahtu lõikuvad fassaadid on lahendatud klaasfassaadina ning kaetud horisontaalsete lamellidega.
Funktsionaalne lahendus:
Nagu eelpool mainitud, on hoone lahendatud kompaktse kuubikukujulise mahuna, mis tagab hoonesiseselt kui ka suhtluses olemasoleva hoonega minimaalsed käiguteede pikkused ning seega võimaldab tihedamat suhtlust eri funktsioonide vahel. Logistilise selguse ning valgustingimuste tagamise huvides on hoone projekteeritud H tähe kujulise põhiplaaniga.
Hoone avalikumad ja üldkasutatavad funktsioonid nagu WC-d, trepid, liftid ning kommunikastioonišahtid on paigutatud hoone kesksesse läbi korruste ühtsesse blokki, mida ümbritsevad käiguteed ning puhkealad. Vaiksemat õhkkonda nõudvad funktsioonid nagu kabinetid, õpperuumid ja laborid on paigutatud hoone tiibadesse, kus ka paremad loomuliku valguse tingimused.
Konstruktiivne lahendus:
Tagamaks hoone ehituse optimaalset maksuvust on hoone kandekonstruktsioon lahendatud võimalikult lihtsana. Hoone toetub raudbetoonist vundamendile (vundamendi tüüp vastavalt pinnase omadustele). Hoone kandeskeletiks on post-plaat süsteemis raudbetoonist konstruktsioon, mis võimaldab vajadusel hoones lihtsalt ruumide paigutust muuta. Välisseinad on projekteeritud eeltoodetud elementidena (termoprofiilelement / betoonelement). Siseseinad on rajatud kas kergkonstruktsioonil põhinevatena või laotud kergplokist.
Tehnoloogiline lahendus:
Kuna hoone on kavas ehitada vastavuses pasiivmaja kriteeriumidele on säästlikkus ja passiivsete energiaallikate kasutamine prioriteet ka tehniliste süsteemide projekteerimisel. Hoone kütteks ja jahutuseks on kavas kasutada maasoojuspumpasid (võimalusel vertikaalseid) koostöös kõrgtõhusa soojatagastusega ventilastioonisüsteemi ning sissepuhutava õhu eelsoojendus / -jahutusega enne soojusvahetisse jõudmist maaaluste kanalite abil. Tarbevee soojenduseks on plaanitud hoone katusele päikesekollektorid. Lisaks neile rakendustele on antud võistlustöö puhul kasutatud veel mitmeid teisi energiasäästu soodustavaid lahendusi:
- Hoone maht ja konstruktsioon on lahendatud võimalikult lihtsa ning kompaktsena, mis võimaldab kokku hoida ehitus- ja ekspluatatsioonikuludelt.
- Kõrge soojustusteguriga soojustus ning avatäited ja õhutihe konstruktsioon.
- Vertikaalsed aknad pakuvad paremat valgustatust siseruumis.
- Optimaalne akende hulk ja suurus. Kuna Eesti kliimas on talvine akende kaudu hoonesse tulev soojusenergia hulk üsnagi väike, siis on antud võistlustöö fassaadilahenduses eelkõige keskendutud varju pakkumisele suvise liigse päikesekiirguse eest. Nagu eelpool mainitud on see võistlustöös lahendatud hoone paigutamise ning fassaadilahendusega, mis omakorda hoiab kokku muude päikesekaitse (lamellid, sirmid jne) vahendite arvelt.
- Päikesekaiste sõrestikud hoonete suuremate klaaspindade kohal (peasissepääs ja sisselõiked hoonemahtu) tagamaks kaitset suvise liigse päiksekiirguse eest, lastes samas hoonesse talvise madala päikesekiirguse.
- Sadevee kogumine katuselt WC loputuskastide tarbeks.
- Hoonesisestesse puhkealadesse on rajatud nn haljastussaared, mis niisutavad hoone sisekliimat ning pakuvad lisaks atraktiivsust ja lõõgastavat äraolemist.
- Hoone katus on kavas rajada murukatusena, mis stabiliseerib sisekliimat ning niisutab ümbritsevat õhku.
- Ökoloogilised siseviimistlusmaterjalid üldkasutatavates, mis loovad hea sisekliima (savikrohv, puit jne).
--
Žürii protokollist võib nähtud töö kohta lugeda vaid positiivseid sõnu. Kiidetakse projekti huvitavat mahulahendust, funktsionaalset, kompaktset ja head sisemist logistikat, lisaks asendiplaani, mis avanuks siseõue ning olemasoleva hoone vaated.
Mainin lisaks, et varsti pärast konkursi lõppemist toimusid FI plaanides muudatused ning hoone koliti esialgsest asukohast hoopis Maarjamõisa linnakusse, kus erinevalt esmasest asukohast pole tarvis ehitamiseks teha uut detailplaneeringut. Kolimise põhjuseks olid kurjad NIMBY-dest naabrid, kes ei tahtnud oma tagaaeda nõnda suurt hoonet - loe artikleid siit ja siit. Uus hoone peaks Maarjamõisas valmima aastal 2013.
Kui aga keegi teab (Merje, Tiit? Keegi autoritest?), millisega 3st väljavalitud tööst jätkatakse, võiks öelda, oleks põnev. Püüan siin millalgi võiduprojekte ka näidata, olgugi et TÜ on juba teinud väga head tööd ning koostanud kõigist konkursiprojektidest virtuaalnäituse - vaata seda siit. Ja muidugi, jätkuvalt head tööd teeb Tartu arhitektuuri ja ehituse osakond, kes on tööd üles pannud ka oma konkursside kodukale.
Planeeritav krunt paikneb Tartu linna äärealal, Räni linnaosas, kesklinnast ca 3,8 km kaugusel, aadressiga Riia mnt 142. Juurdepääs krundile on võimalik nii Riia (Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt) kui Aardla tänavalt. Krundil asuvad asfaltkattega sõiduteed on kahesuunalise liiklusega tänavad, mille servas on rohevööndiga jalakäijate teed. Vastavalt kehtivale detailplaneeringule on parkimine lahendatud krundi kirde- ja edelaservas asuvate parklatega.
Antud hetkel asub krundil Tartu Ülikooli õppe-ja teadushoone, mis põhimahus on viiekorruseline, lõunatiib 2-korruseline. Krundil asuvad abihooned on kavas lammutada.
Riia mnt 142 krundile annab lisaväärtust ka Tartu Teaduspargi olemasolu piirkonnas, kuna asutused on omavahel tugevalt integreerunud.
Potentsiaalset juurdeehituse ehitusala piirab kirdest ja kagust olemasolev õppe- ja teadushoone. Kagu ning edela suunast piirab ala Riia mnt 148 krunt, mis hetkel on kasutuses haljasalana, kuid kuhu tulevikus on kavas elamuehitus.
Arhitektuurne lahendus:
Vastavalt võistlustöö lähteülesandele, projekteeritava hoone asukohale ja funktsioonile on võistlustöö lahendamisel peetud oluliseks järgmisi märksõnu ning eesmärke:
- Mahuline kompaktsus tagamaks hoone vastavust passiivmaja standardile.
- Funktsionaalne selgus ning head logistilised ühendusteed (mitte liialt pikad) hoone eri funktsioonide ning osade vahel.
- Optimaalne loomuliku valguse kasutus.
- Mitmekülgne ning põnev siseruum.
- Konstruktiivne lihtsus, säästlikkus ning ökoloogilisus.
- Välise rekreatiivse päikesele avatud puhkeala tekitamine krundile (kuna tulevikus võib hoone olla ümbritsetud elamualadega).
- Olemasoleva hoone vaatesihtide ja valgustingimuste säilitamine.
Võistlustingimustes je detailplaneeringus kulgeb soovituslik hoonestusala piki krundi edelaserva, mis aga ei võimalda antud töö autorite seisukohalt saavutada eelpool nimetatud eesmärke. Seetõttu on töös kasutatud ära detailplaneeringus lubatud võimalust hoonestusala ümber paigutada (juhul kui krundi haljastatud pinna osakaal ei muutu).
Kompaktne kuubikujuline hoonemaht on projekteeritud krundi idanurka, mille tulemusena moodustub hoone ette avatud roheala, mis pakub võimaluse rekreatiivseks äraolemiseks ning jätab vabaks ka olemasolevast hoonest avanevad vaatesihid.
Olemasolevat ja projekteeritavat hoonet ühendab tagasihoidlik galeriilaadne hoonemaht, kus paiknevad vastavalt võistlusülesandele mikroskoopialaborid ning kile- ja nanotehnoloogia kompleks. Vana ja uue hoonemahu vaheline sisehoov on kasutuses teenindushoovina.
Tagamaks hoones paremad valgustingimused on kuupjasse mahtu lõigatud valgusavad, mis toovad naturaalse valguse ka hoone keskmesse ning lisaks annavad hoonele skulpturaalse vormi. Skulpturaalsust rõhutab ka hoone fassaad, mis eirates kompositsioonilist korrapära on tuletatud hoone eri funktsioonide erinevast valgusvajadusest.
Fassaad on lahendatatud kassettfassaadi süsteemina, mille aluskonstruktsioon on projekteeritud tavapärasest veidi kõrgem, mille tulemusena jäävad aknad sügavamale fassaadipinda ning saavad seega kaitset liigse keskpäevase päikesekiirguse eest.
Fassaadi kattematerjalina on kasutatud musta kõrgläikelist perforeeritud terast või nt analoogset komposiitmaterjali, millele lisavad aktsendi elektrisinised aknapõsed, mis loovad hoonele eri nurkadelt vaadelduna erinevaid ilmeid. Aknad ning akende vahelised tummad seinaosad on lahendatud musta toonklaasiga. Peasissepääs ning teised analoogsed mahtu lõikuvad fassaadid on lahendatud klaasfassaadina ning kaetud horisontaalsete lamellidega.
Funktsionaalne lahendus:
Nagu eelpool mainitud, on hoone lahendatud kompaktse kuubikukujulise mahuna, mis tagab hoonesiseselt kui ka suhtluses olemasoleva hoonega minimaalsed käiguteede pikkused ning seega võimaldab tihedamat suhtlust eri funktsioonide vahel. Logistilise selguse ning valgustingimuste tagamise huvides on hoone projekteeritud H tähe kujulise põhiplaaniga.
Hoone avalikumad ja üldkasutatavad funktsioonid nagu WC-d, trepid, liftid ning kommunikastioonišahtid on paigutatud hoone kesksesse läbi korruste ühtsesse blokki, mida ümbritsevad käiguteed ning puhkealad. Vaiksemat õhkkonda nõudvad funktsioonid nagu kabinetid, õpperuumid ja laborid on paigutatud hoone tiibadesse, kus ka paremad loomuliku valguse tingimused.
Konstruktiivne lahendus:
Tagamaks hoone ehituse optimaalset maksuvust on hoone kandekonstruktsioon lahendatud võimalikult lihtsana. Hoone toetub raudbetoonist vundamendile (vundamendi tüüp vastavalt pinnase omadustele). Hoone kandeskeletiks on post-plaat süsteemis raudbetoonist konstruktsioon, mis võimaldab vajadusel hoones lihtsalt ruumide paigutust muuta. Välisseinad on projekteeritud eeltoodetud elementidena (termoprofiilelement / betoonelement). Siseseinad on rajatud kas kergkonstruktsioonil põhinevatena või laotud kergplokist.
Tehnoloogiline lahendus:
Kuna hoone on kavas ehitada vastavuses pasiivmaja kriteeriumidele on säästlikkus ja passiivsete energiaallikate kasutamine prioriteet ka tehniliste süsteemide projekteerimisel. Hoone kütteks ja jahutuseks on kavas kasutada maasoojuspumpasid (võimalusel vertikaalseid) koostöös kõrgtõhusa soojatagastusega ventilastioonisüsteemi ning sissepuhutava õhu eelsoojendus / -jahutusega enne soojusvahetisse jõudmist maaaluste kanalite abil. Tarbevee soojenduseks on plaanitud hoone katusele päikesekollektorid. Lisaks neile rakendustele on antud võistlustöö puhul kasutatud veel mitmeid teisi energiasäästu soodustavaid lahendusi:
- Hoone maht ja konstruktsioon on lahendatud võimalikult lihtsa ning kompaktsena, mis võimaldab kokku hoida ehitus- ja ekspluatatsioonikuludelt.
- Kõrge soojustusteguriga soojustus ning avatäited ja õhutihe konstruktsioon.
- Vertikaalsed aknad pakuvad paremat valgustatust siseruumis.
- Optimaalne akende hulk ja suurus. Kuna Eesti kliimas on talvine akende kaudu hoonesse tulev soojusenergia hulk üsnagi väike, siis on antud võistlustöö fassaadilahenduses eelkõige keskendutud varju pakkumisele suvise liigse päikesekiirguse eest. Nagu eelpool mainitud on see võistlustöös lahendatud hoone paigutamise ning fassaadilahendusega, mis omakorda hoiab kokku muude päikesekaitse (lamellid, sirmid jne) vahendite arvelt.
- Päikesekaiste sõrestikud hoonete suuremate klaaspindade kohal (peasissepääs ja sisselõiked hoonemahtu) tagamaks kaitset suvise liigse päiksekiirguse eest, lastes samas hoonesse talvise madala päikesekiirguse.
- Sadevee kogumine katuselt WC loputuskastide tarbeks.
- Hoonesisestesse puhkealadesse on rajatud nn haljastussaared, mis niisutavad hoone sisekliimat ning pakuvad lisaks atraktiivsust ja lõõgastavat äraolemist.
- Hoone katus on kavas rajada murukatusena, mis stabiliseerib sisekliimat ning niisutab ümbritsevat õhku.
- Ökoloogilised siseviimistlusmaterjalid üldkasutatavates, mis loovad hea sisekliima (savikrohv, puit jne).
--
Žürii protokollist võib nähtud töö kohta lugeda vaid positiivseid sõnu. Kiidetakse projekti huvitavat mahulahendust, funktsionaalset, kompaktset ja head sisemist logistikat, lisaks asendiplaani, mis avanuks siseõue ning olemasoleva hoone vaated.
Mainin lisaks, et varsti pärast konkursi lõppemist toimusid FI plaanides muudatused ning hoone koliti esialgsest asukohast hoopis Maarjamõisa linnakusse, kus erinevalt esmasest asukohast pole tarvis ehitamiseks teha uut detailplaneeringut. Kolimise põhjuseks olid kurjad NIMBY-dest naabrid, kes ei tahtnud oma tagaaeda nõnda suurt hoonet - loe artikleid siit ja siit. Uus hoone peaks Maarjamõisas valmima aastal 2013.
Kui aga keegi teab (Merje, Tiit? Keegi autoritest?), millisega 3st väljavalitud tööst jätkatakse, võiks öelda, oleks põnev. Püüan siin millalgi võiduprojekte ka näidata, olgugi et TÜ on juba teinud väga head tööd ning koostanud kõigist konkursiprojektidest virtuaalnäituse - vaata seda siit. Ja muidugi, jätkuvalt head tööd teeb Tartu arhitektuuri ja ehituse osakond, kes on tööd üles pannud ka oma konkursside kodukale.
