Kuvatud on postitused sildiga arh: jvr. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga arh: jvr. Kuva kõik postitused

139: Eramuprojekte 1990ndate algusest

Summary: A small set of unrealized projects for private houses from early 1990's, a period of changes in the whole Estonian society and subsequently architecture as well. At that time some people became filthy rich, and this richness needed to be shown. Houses became bigger - regulations were a matter of bygone days. Some clients were eager to build villas with 40 rooms and towers - as seen on TV - but some were more modest. The set below shows some of those better projects by respectable architects - a couple of villas and duplexes by the classic artist-poet-architect Leonhard Lapin (b 1947), others by the younger Kristel Jaanus (b 1960's), Tõnu Laigu (b 1956) and Kalle Vellevoog (b 1963).

-

(Siia tuleb - võib-olla kunagi - üks väike sissejuhatav lõik ka...)

Villa Ojamaa Rannamõisas. Leonhard Lapin, 1991.

Leo Lapini Villa Ojamaa fassaad on kui lehekülg geomeetriaõpikust. Nii päris- kui valeaknaid on siin igas suuruses ja kujus, osad tõesti ruumi olemust määravad, teised vaid formaalsed pilud, justkui laskeavad. Maja on küll kahekordne, kuid püüab - ei tea millest, kas mingist alaväärsuskompleksist või tingituna naaberhoonestusest? - näida kõrgemana. Appi on võetud “kolmanda korruse” akenderida, tõsi, selle taga asub küll üks kitsas maht, kuid mis, pange tähele, ei avaldu peafassaadil - just selle mahu kohal on aknad puudu. Kõrgust püüavad rõhutada ka peafassaadil asuvaid sissepääse markeerivad kubistlikud arhitektoonid, mis lisavad muidu väga tasapinnaliselt elavale fassaadile ruumilisust. Astmeliselt ahenevad tornikesed on kui käeviibe Henrik Olvile, keda Lapin ikka hinnanud on.



Maja välisilme võib sisemusest petliku mulje jätta. Tegelikult on ruumiprogramm ja -paigutus vaat et konservatiivnegi. Maja koosneb kahest mahust, ühes eluruumid, teises vägagi avar hobiruum, mida valgustab hiiglaslik illuminaatoraken. Mahud on ühendatud teisel korrusel pika halli kaudu. Elamispoole jaotab kaheks keskteljel asuv trepp, majja sisenedes jäävad ühele poole köök koos söögitoaga ning abiruumid, teisele kabinet ja muudest ruumidest harjumuspäratult eraldatud elutuba. Enam kui kolmandiku pinnast katavad maja tagumisel küljel asuvad talveaed ja terrassid.



Teine korrus on suures osas magamistubade päralt. Siit, nagu öeldud, viib ka pikk koridor hobiruumi ning trepp kolmandale korrusele, kus asub mingi väike ruum, võimalik et pesu kuivatamiseks või koli ladustamiseks.



Kahjuks ei oska ma arvata, kellele see maja projekteeriti. Oleks tore teada, missuguse hobi tarbeks nii suurt majaosa tarvis läheb. Aga kuna mahte eraldab kangialune, kust pääseks autoga hoovi, võin eeldada, et küllap on see hobi seotud autode või muude masinatega.

Nagu mainisin, ei peegelda rahutu fassaad peaaegu absurdselt ranget siseplaneeringut, see on pigem midagi omaette ja iseseisvat. Näeb äge välja, kuid sellises majas elada küll ei tahaks.

-

Villa Tammik Sauele. Leonhard Lapin, 1991.



Seda projekti on tellija lugu teadmata küllaltki keeruline lahata. Sümmeetrilise mahuga maja on jaotatud keskteljelt kaheks, jättes mulje paariselamust. Nurgas on aga sissepääs kummassegi majapoolde (paremal poolel on veel üks eraldi sissepääs), lisaks on “korteritel” ühine majatagune talveaed ja bassein. Ruumiprogrammid on majapooltel vähemalt esimesel korrusel küllaltki sarnased, ühel on vaid ülisuure aknaga ateljee, teisel aga kabinet väikese terrassiga. Mõnevõrra nõutuks teevad kummagi poole väga ebakonkreetsed pikerliku kujuga sopilised elutoad, mis mõjuvad kui vaheruumid teiste ruumide vahel. Ses mõttes on see hoopis teine lähenemine võrreldes eelpool nähtud Lapini maja elutoaga.



Kahjuks pole mul ülejäänud korruseplaane, niisiis las jäägu see projekt väikestviisi mõistatuseks.

-

Muide need kaks Lapinit meenutavad oma stilistika poolest seda hoonet Laagris, samas, kus asub veel vähemalt 3 Lapini maja. Otse selle vastas asub näiteks Villa Valeri II. Kahjuks ei tea ma öelda, kas seegi on tema looming. Pigem vast mitte... | Here's a stylistically similar building in Laagri near Tallinn, neighboring at least 3 villas by Lapin. I'm not sure if this one's a Lapin as well... Perhaps not.

foto: jk

-

Jätkame Lapiniga. Kahest villast koosnev ansambel Viimsisse. Leonhard Lapin, 1992.

Kõrgete trepikojatornidega villad on kavandatud Haabneeme keskuse lähistele Alpikanni teele, kus praegu asuvad samadel kruntidel suvalised mätasmajad. Kahju, et nii läks. Aga olgu.



Villa Vaher (lõikel vasakul, plaanidel paremal) - Selle maja pärliks on esikust algav teokarpjas topelttrepp, mille sisemine sõõr viib teisele korrusele ning väline poolkorrusel asuvasse kabinetti. Kujutan ette, et selline valikuvõimalusega trepp tekitaks esmakordsel külastajal parajat hämmingut. Selle projekti juures pakub mulle suurimat avastusrõõmu üks peaaegu ehedalt adolfloosiliku piilu- või jälgimisarhitektuuri element - nimelt avaneb pooleteise meetri võrra kõrgemast kabinetist vaade üle avara halli otse köögiuksele. Ma miskipärast kardan, et nende ruumide suhe pole juhuslikult selline... (Tekib vaid küsimus, kas see oli tellija või Lapini idee...) Kusjuures teine kabinet on siin ka, otse köögi vastas... Tundub, et peres on rollid paigas. Esimesel korrusel on veel lahmakas elutuba, mida ühendab köögiga lükanduks. Maja tagaosas on veerandringikujuline läbi kahe korruse ulatuv talveaed ning avatud terrass. Teisel korrusel on kolm külgmisele terrassile vaatavat magamistuba, suurim neist vaatab ka talveaiale. Silma torkab ruumikas hall, mille arvelt oleks ehk võinud magamistoad suuremad olla. Hallist avaneb ka tilluke linnupesa-rõdu ning väike pind talveaia trepile ja õhuruumi. Vast et palmipuude lehti lähemalt uurida.

Esimese korruse plaanid | Ground floor plans



Villa Junolainen (lõikel paremal, plaanidel vasakul) - Tegemist on kaksikmajaga, mille üks pool suhteliselt luksuslik ning teine, tänavapoolne, palju askeetlikum. Seejuures trepikoda on neil ühine. Väiksemal “korteril” on esimesel korrusel väike köök ja elutuba ning teisel kaks magamistuba. Lisaruumi annavad veidi veidrad trepikoja järgi kaadruvad pinnad, mille otstarbest ma suurt aru ei saa, need on nagu mingid ülejäägid. No ei tea, teisel korrusel oleks seal hea last nurka panna vms. Suurem “korter” on seevastu oluliselt ruumikam, seejuures eraldi kabinetiga, ning elutoast lükanduksega eraldatud köögiga. Ka siin on (justkui klaasist apsiidina mõjuv) terrassile avanev talveaed. Teisel korrusel on kaks omakorda terrassiga külgnevat magamistuba, millest üks vaatab taas talveaiale. Siingi torkab silma ruumikas hall.

Teise korruse plaanid | First floor plans



Päris mõnusat avastamisrõõmu pakkuvad projektid - kahju, et ehitamata jäid...

-

Maja Laagrisse. Kristel Jaanus, 1991.

Kristel Jaanuse kuupjate vormidega liigendatud silindermaja põhikorrusele pääsemiseks peab astuma mööda pikka treppi, samal joonel asub trepp ka maja taga. Sisse pääseb ka mööda maja külge embavat corbulikku pandust, mis viib söögituppa, peatudes korraks suhteliselt kinnise veranda ees.



Ruumiprogrammis ei hakka silma midagi niiväga erakordset: esimesel korrusel asuvad lisaks majandusruumidele köök ja söögituba, osaliselt teisele korrusele ulatuva õhuruumiga elutuba ning kabinet. Neile sekundeerib veerandringi kujuline elutoaga külgnev veranda. Tähelepanu väärib asjaolu, et pool majast on teisest 1,4 meetri võrra kõrgemal, mistõttu peab kabineti ja verandaga elupoolele pääsemiseks kasutama maja keskel asuvat treppi. Omal kohal on siin ka väike piiluarhitektuuri element, nimelt kõrgemal tasandil (ruumide hierarhiat silmas pidades võib-olla ebaloogiliselt, või siis vastupidi, just loogiliselt - pärast söömist hea madalamasse elutuppa vajuda?) asuvas söögitoas on aken, mis vaatab alla verandale ning kust võimalik piiluda ka elutuppa. Päris Loosi mõõtu välja ei anna, kuid asi seegi.



Minu arust päris tüütu aspekt maja juures on ikkagi keskne trepistik. Näiteks tuleb see iseloomulikult välja, kui elanikud tahavad pärast elutoas molutamist magama minna. Selleks tuleb neil tõusta olenevalt kas kahe või kolme (mitte just väheste astmetega) trepijooksu võrra kõrgemal asuvatele magamistubadega tasanditele. Magamistube on siin kokku 4, pooled madalamal, pooled kõrgemal tasandil. Neist alumisel on ka ligipääs veranda kohal paiknevale terrassile.



Majal on osaliselt ka kolmas korrus, seal asub kuupjas ruum, mille funktsiooni ma täpselt ei tea, kuid kust pääseb veel ühele terrassile. Võib-olla on see pesukuivatusruum. Samas... majandusruumid asuvad esimesel korrusel... nii et oleks suht ebamugav nende vahel pendeldada.

Üleüldse tundub see ühe ebamugava majana.

-

Eramu Sauele. Tõnu Laigu, 1990.

Järgnevat projekti on Laigu ise kirjeldanud nii: "Kord elas mees, kel oli naine ja raha. Kuid peale raha oli tal ka unistus. Unistus ei olnud futuristlik ega argine. See oli lihtsalt teistsugune, kui tavaliselt neil, kel on raha."

Tõnu Laigu projekt kolmekorruselisele madala (põhimõtteliselt) kelpkatusega majale on kavandatud Sauele. Kuna Saue pole mulle eriti tuttav kant, siis ma ei oskagi öelda, kas see maja on ka valmis ehitatud või mitte. Igatahes.



Väliste tunnuste järgi on see igati oma ajastu laps, peegeldades mitmeid stilistilisi mõjusid, mille kokkusobitamise tulemusel on saadud osalt väga moodsailmeline ning osalt julgelt traditsionalistlikkust tõlgendav elamine. Eraldusjoon on üsna konkreetne, joostes teise ja kolmanda korruse vahelt. Alumiste korruste tahukas justkui ennetaks 90ndate keskpaigas tekkivat uut urbellikku modernismi, teisalt on siin tajuda veidi mängulisemat lähenemist, pidades silmas lõigatud nurgaga magamistoa akent ning vannitoa pooleldi kaetud illuminaatorit (sama motiiv, küll magamistoal, ka ülal Kristel Jaanuse majal). Puitvoodriga ülakorrus koos katusega on heledale tahukale paras kontrast, jättes mulje ehk mingil määral isetekkelisusest, nagu millestki plaanivälisest. Kokku kõlab see küll päris sümpaatselt.

Pooleldi nalja pärast võtsin majalt skalbi maha, näitamaks kui moodsalt selle alumine maht omas ajas mõjub. | The same project remixed / scalped by me. Would've been pretty neat for 1990.



Esimese korruse plaani mul pole, nii et eeldan, et seal on lisaks garaažile kõiksugu majandusruumid ning võimalik, et ka saun.

Maja kastjas vorm ei peegelda kuigivõrd oma sisemust, interjööris möllavad hoopis kõikvõimalikud, kohati lausa hämmingut tekitavad terav- ja nürinurgad.

Näiteks teise korruse plaanis väärib tähelepanu garderoobidestki suurem sahver, mis oma julma teravnurgaga kõrvalasuvasse magamistuppa rammib. Silma hakkavad ka elutuba ja kööki eraldav veidi otsustusvõimetu sein (oleks projekt hilisem, oleks sellest vast üldse loobutud) ning vägagi avar hall, millele annab veel lisaruumi kitsenev trepp. Nurgas on suur lodža, kuhu pääseb vaid hallist ja mitte elutoast. Küllap on sel mingi hea põhjendus.



Viimane, kolmas korrus, püüaks sissepoole tõmmatusega justkui rõhutada oma erilisust või eraldatust alumisest kastmahust. Siin korrusel on kaks magamistuba (kusjuures üks palju kõrgem kui teine), nende vahel aga kabinet, lisaks veranda, (millegipärast kahe sissepääsuga) vannituba ja väike panipaik. Ka siin torkavad sõna otseses mõttes silma garderoobide teravnurgad, neist üks kusjuures otse voodi kõrval. Kummastki magamistoast (ja ka verandalt) pääseb rõdule.



-

Villa Tammneemes. Kalle Vellevoog, 1993

Villa on kavandatud mereäärsele krundile varasemalt poolelijäänud hoone müüridele. Siit ka teatavad piirangud mahulisele ülesehitusele.

Palju on 20-30ndate funki interpreteerijaid ja kopeerijaid, vähe on neid, kes seda hästi teevad. Siinne on meeldivalt proportsioneeritud ja elegantne, otstarbetute viguriteta ja detailides kvaliteetne (terasest reelingud, metallist aknaraamid). Põneval kombel - seda nii Vellevoo hilisema villa-loomingu kui ka tollase üldise arhitektuuripildi aspektist vaadatuna - on tegemist suhteliselt stiilipuhta neofunktsionalistliku arhitektuuriga, mis aastal 1993 võis mõjuda omajagu šokeerivalt. Omal kohal on siin lausa ümar trepikojamaht - 30ndate arhitektuuri lemmikvõtteid. Ebafunkliku detailina jääb kahelt vaatelt silma vaid paar püstist akent.



Esimese korruse esimese tugevamat sorti mulje jätab (jällegi!) lahmakas, osaliselt teise korruseni ulatuva õhuruumiga hall. Eriti hämmeldust tekitab see arvestades tuulekoja ja esiku suurusi. Mõnus mulje jääb otsapidi kokkujooksvatest elutoast ja kaminaruumist, kumbki avaneb eeldatavasti lõunasse vaatavale terrassile. Kui elutuba on mõeldud tõenäoliselt aktiivsemat sorti äraolemise ruumina, siis kaminatuba pigem mugavamaks lõõgastumiseks.



Teine korrus on magamistubade ja kabineti päralt. Hierarhia on paigas: paar trepiastet tõmbavad selge piiri lastele ja vanematele mõeldud majapoolte vahel - viimane asub muidugi kõrgemal. Vanemate poolel asub ka kabinet, kusjuures siin on ainuke pääs hiiglaslikule teraspiiretega terrassile. Ju on siin tarvis hästi suuri mõtteid mõelda. Päris suur rõdu on antud ka vanemate magamistoale. Siin on aga üks minu silmis häiriv asi, nimelt kesk ruumi paiknev korstnajalg. See nagu lõhuks ruumi kaheks osaks ning muudaks neist väiksema, vannitoa-poolse, kasutuks. Võimalik, et see on vaid plaanilt jääv mulje ja tegelik ruum jätaks hoopis teise tunde. Arusaamatuks jääb ka garderoobi (?) asukoht koridoris. Kui see nüüd lihtsalt panipaik pole ja tegelt magamistuppa jäävat garderoobi välja pole joonistatud.



Edit: sain nüüd teada, et tegemist polnud üldsegi kindlale perele projekteeritud majaga, vaid sisuliselt kinnisvaraarendusega, valmis maja oli plaanis müüki panna. Projekt jäi aga teostamata, samal krundil asub nüüd hoopis uhke multistiilne palee.

-

Praeguseks kõik. Kui kellelgi on arvamusi projektide või mu arvamuste kohta, siis olen kuuldel.

120: kriisijärgne väikebuum

summary: here's a random set of buildings planned, under construction, recently completed or soon to be demolished in tallinn downtown area.

-

järgnevalt mõned arendusprojektid ja lammutamisse minevad majad, mida olen detsembri jooksul vaatamas käinud. pidades silmas, kui elavaks on ehitustegevus viimasel ajal muutunud, võiks eeldada, et suure buumi järgne kriis hakkab vaikselt läbi saama ning tuure on võtmas juba uus, küll väiksem buumilaadne moodustis. all on vaid väike osa kõigest sellest, mida parajasti tallinnasse ehitatakse või (lammutada) planeeritakse. esimene ports on kassisaba asumist, teine keskhaigla piirkonnast. püüan lähemal ajal midagi sarnast ette võtta, sest materjali jagub.

nb! - miljon tänu oliver orrole, kes võttis vaevaks konkreetseid juhtumeid värvikalt kommenteerida! tänan oliveri ka lisafotode eest!



roopa 4 (vt kodukas)

hiljaaegu kassisaba asumis valminud 16 korteriga elamu on mu jälestatumate seas. hoone projekt pärineb suurkorporatsioonist ea reng, konkreetset arhitekti pole aga kuskil mainitud. renderil näib kõik justkui ok, maja on esitletud suhteliselt sümpaatselt.

www.roopa4.ee


tegelikkus on aga suht ilge.

võrrelgem korraks ilupilti ja reaalset olukorda. tähelepanu tasub pöörata nii mõnelegi asjale. 1) maaaluse parkla sissesõidu piirded. väike erinevus, või mis? pealegi, selline katmata sissesõit võib talviti päris korralikke plekki mõlkivaid olukordi tekitada. 2) maja ülemise osa viimistlus. koduka väitel on see kaetud "naturaalsete puitspooniga paneelidega". renderdusedki näivad seda kinnitavat. mis aga välja tuli? roosa, kuradi roosa krohv. 3) algselt katusejoonega liituma pidanud aken teise korruse korteri n-ö õhuruumis on ehitamise käigus kuidagi liiga vara ära lõpetatud. 4) renderdaja on joonistanud välja liigagi esilekerkiva puitmaja, rõhutades linnajao hubast atmosfääri. teisel pool laiub aga renderil muru. kole maja väljajoonistamine lihtsalt ununes ära vist.

foto: jk


päris jube, kuidas potentsiaalseid kliente lollitada püütakse, eriti arvestades, et korterid olid müügis ammu enne maja valmimist.

peaks veel kritiseerima krundi planeeringut, eriti silmas pidades asetust tänava suhtes. aga las ta olla.

www.roopa4.ee


vaadates roopa tänava cul-de-sacist.

foto: jk


kodukas ütleb, et "tänavast eristab roopa 4 korterelamut kõrghaljastus." tõepoolest, juba planeeringuga oli kavandatud istutada 3 puud maja ette.

kommentaar facebooki kassisaba kommuunist: "Huvitav on Roopa 4 hobukastaniga juhtunu. Projekti järgi oleks hobukastan pidanud alles jääma, kuid enne ehituse alustamist avastati, et puu on ära mädanenud, mistõttu peab selle maha lõikama. Arendaja Endo Tõnuver lubas, et plaanis on istutada uus puu. Jääme ootama."

www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


interjööridest on renderdatud vaid kõige uhkem korter, justkui püüdes selle kaudu müüa kõiki teisigi kortereid.

www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


ma ei mõista eriti seda alljärgnevat "ruumi". mingisuguse galeriina mõeldud vms?! vaikust ja privaatsust nõudva raamatukoguna ei suuda seda ka ette kujutada... nojah passitagu siis lihtsalt telekat siin.

www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


esimene korrus. mul on küsimus arhitektidele: kas seda peetakse normaalseks, kui korteri ainsa vannitoa uks asub otse korteriukse kõrval? vt korter 4 (siin täpsemalt). minu arusaamise järgi peaks sellisel juhul jalanõud välisukse taha jätma, või siis toas jalatsitega ringi käima. (kahjuks on mu enda praegusel üürikal sama probleem... suht nõme on see.)

www.roopa4.ee


teine korrus.

www.roopa4.ee


kolmas korrus. mul on küsimus arhitektidele: kas seda peetakse normaalseks, kui esimene asi, mida külaline korterisse sisenedes näeb, on inimeste magamistoad? vt korter 12 (siin täpsemalt).

www.roopa4.ee


neljas korrus. siinseil on ka katuseterrass.

www.roopa4.ee


juhtumit selgitab Oliver Orro: "Roopa 4 on tööõnnetus. Seal nimelt oli varem pisike tänavast eemal asuv mantelkorstnaga puitmaja, mida vist ei tuntud lihtsalt ära või ei suudetud õigel ajal tuvastada, et tema ürgsuses võiks olla mingi väärtus. See oli toomgildi karjasemaja (viimati kuulus Krosingile, kes oli Kaarli koguduse vöörmünder Kaarli kiriku ehitamise ajal), ehitusaega ma ei ole suutnud selgitada (krunt mõõdeti 1876, kui oli lesknaise Ann Krosingi käes ja on mõõtmisjoonise seletuskirjas juba mainitud kui vana maja), aga seal valitses ikka täielik arhaika, nii et võiks olla 18. sajand. Aga 1865 katastrikaardil seda miskipärast jälle ei ole, nii et ma ei oska ka midagi väga kindlat arvata. See oli see maja, kui keegi mäletab, millele oli üks sekundaarkasutuses barokne uks (legendi järgi vana puust 1710 ära põlenud Kaarli kiriku uks) välisukseks tagurpidi ette pandud (mõlemas mõttes tagurpidi: sisemine pool välja ja jalad ülespidi). Igal juhul minu muinsusringkondadesse ilmumise ajaks oli selle lammutamine juba otsustatud. Õnneks Sildre mõõtis selle korralikult üles enne lammutamist ja uks on ka alles ja Sildre käes hoiul.

lammutatud roopa 4 aia poolt. foto 2005 oktoobrist.

foto: kultuuriväärtuste amet


"Praegune uus maja on jäle, lihtsalt jäle, ütlen ma. Ma tahaks küll näha, kuidas nad selle puidu sinna peale panevad, mitte ei ole mul sellesse usku, et see võiks tegelikkuses juhtuda. Arendaja esindaja käib nutmas, et inimesed ju elavad juba sees ja midagi ei saa muuta ja äkki mina olen nii kena ja minult saaks kasutusloale allkirja, kui miljööosakonna tüdrukutelt ei saa. Aga ma kavatsen kas või mõnda aega jonnida ja olla vastik ja mitte kuhugi alla kirjutada.
"

täiendavad fotod 2011 maikuust: ennäe, roosa krohv ongi puiduga asendumas! tõele au, nõnda näeb maja veidi sümpaatsem välja, kuid tegemist on siiski vaid kosmeetilise parandusega.

foto: jk


foto: jk



villardi 11 (vt kodukas)

arhitekt tiivi torim on teinud eelmisest kiviviske kaugusele päris nägusa puitvoodriga elamu. siingi on 16 korterit, mille plaane võib vaadata siit.

http://andresluik.ee/villardi/galerii.html


http://andresluik.ee/villardi/galerii.html


http://andresluik.ee/villardi/galerii.html


http://andresluik.ee/villardi/galerii.html


maja saab peagi valmis. loodetavasti muutub tulemüür vähem esiletükkivaks kui kunagi ka kõrvalkrunt majaga täitub.

foto: jk


Oliver Orro: "Villardi 11 oli varem kaks puumaja. Üks oli poolpõlenud tüüpiline kahe trepikojaga Lender, mis oli sellises seisus, et sellega ei olnud küll enam midagi tarka pihta hakata, teine, nurgapealne oli aga täitsa huvitav maja, kus tagaküljel oli sihuke imelik rippuv veranda, mis tilpnes kahe trepikoja mahu vahel. Selle lammutamisest on mul kole kahju. Detailplaneering on seal selles osas imelik, et nurk jääb tühjaks, maja on nurga suhtes nihutatud, mis on ajaloolisele asumile natuke võõras, aga kuna see tulenes õilsast soovist ühte suurt puud säilitada, siis las olla. Uus maja oma puitfassaadiga on Villardi tänava kontekstis iseenesest päris hea, aga natuke vist ikka suur."



eelmise kõrval nurgakrundil asub üks kurvailmeline puitmajake aadressiga roopa 14 / villardi 9. see on määratud lammutamisele.

foto: jk


asemele peaks kerkima selline, favorte poolt arendatav ning arhitekt tormi sooväli kavandatud äriruumidega elamu 8 korteriga. peaks mainima, et antud arhitekti kohta on tegemist hämmastavalt normaalse majaga.

www.favorte.ee


ei oska öelda, millal milllal maja ehitama hakatakse. kodukas ütleb, et täpsemat infot saab 2011 kevadel.

Oliver Orro: "Roopa 14 / Villardi 9 käisime mõne aasta eest Anniga (Anni Martiniga? - jk) vaatamas ja otsustasime, et see on mõttetu maja ja ei pea säilitama: tundus, et maja seisundit arvestades ei ole tema päästmiseks tehtavad jõupingutused mõistlikus korrelatsioonis tema sisulise väärtusega (nõukaaegne majavalituse remont oli totaalselt üle käinud, ei paistnud kuskilt erilist muinsust, mida hoida) ja uus maja tundus selle koha peal parem, kui see, mis olemasolevast teha annaks. Ma ei tea, kas see oli õige otsus, aga antud juhul see oli vähemasti teadlik otsus. Praegu mulle küll tundub, et Sooväli eskiis on täitsa OK."


esimene korrus. äripindade kõrvale jääb üks korter ka.

www.favorte.ee


teine korrus.

www.favorte.ee


kolmas korrus.

www.favorte.ee


neljas korrus. see siin on üks veider korter. siuke usjas.

www.favorte.ee



endiselt kassisaba asumis: parempoolseim maja aadressil luise 13 sai hiljaaegu lammutusloa. jääb vaid üle loota, et selle asemele kerkib korralik kaasaegne maja, mis ei häbene oma kaasaegsust ning julgeb end küllaltki väljakujunenud keskkonnas siiski kehtestada, samas liialt esile trügimata.

foto: jk


Orro selgitab: "Luise 13 on üsna paha lugu, aga ma ei saanud midagi teha. Paha lugu on ennekõike võrdse kohtlemise ja kaasva planeerimise seisukohast. Täiesti terviklikus ajalooliste majade reas ühe seisundi poolest säilitamiskõlbuliku hoone asendamine uushoonega ei ole sisuliselt õigustatud, eriti kui ülejäänutele on seatud piirangud. Pealegi on see täpselt mälestise kõrval (mälestis on Luise 15 suur Uessoni kavandatud juugendmaja, kus muuses on väga lahedad interjöörid). Ma ausalt öeldes üldse ei tea, kas Luise tänava kaasamine miljööalasse oli õige mõte, see liikluskoormus on ikka nii metsik, kes seal ikka puumajas elada tahab. Samas see, kuidas ta läheb Kaarli kiriku telje peale, on jälle kuidagi väga šeff ja tähendusrikas (Kaarli oli, eks ole, ennekõike rahvalt kogutud annetustega ehitatud Toompea eestlaste kirik, mis tähendab siis sisuliselt ennekõike Toompea eeslinna eestlasi, nii et need Luise tänava äärsed puithütikesed ongi tegelikult see kultuurikeskkond, kust Kaarli kogudus on välja kasvanud, neoromaanilik Kaarli kirik tänava sihil justkui sümboliseerib linnaeestlaste püüdlusi jõuda agulist Euroopaliku vaimukultuuri juurde jne jne -- siit võib pikalt edasi mõelda). Aga praegu on fakt see, et teistele Luise tänava majadele on öeldud, et lammutada ei saa ja suuremat ehitusõigust ei saa ja siis nüüd üks äkki saab - mis toimub?? Aga, oh häda, see planeering on algatatud paraku enne miljööala laiendust ja kehtib igavesest ajast igavesti, nagu planeeringud ikka. Ja kuna mälestise kaitsevöönd oli ainult krundi ulatuses, siis on, nagu on ja midagi ei olnud võimalik reguleerida. Me saime ainult suure hädaga korruseid maha kaubelda, sest alguses taheti teha, kui ma õigesti mäletan, 6-7 korrust kogu krundi ulatuses. Üldiselt on seal arhitektide poolt püütud vaeva näha ja midagi normaalset kokku joonistada ja tänavafassaadi osas ma surusin neile peale puidu kasutamise, aga ega mul ei ole väga palju lootust, et sealt midagi normaalset kokku tuleb."



koidu 44 (vt kodukas)

koidu tänavale kavandatud 8 korteriga elamu arendajaks on andeka nimega firma eustress. maja projekt pärineb alver arhitektidelt. et kõrvalkrundil elas marie under, on projekt ristitud "marie kortermajaks" ning väidetavalt püüdsid arhitektid sellele mingit naiselikku ilu anda. mulle tundub, et sellest saab päris nägus hoone. viimistlusena lubatakse krohvi või betooni - isiklikult loodan, et tuleb betoon. vahelduse mõttes. elagu haljas katmata betoon, elagu!

alljärgnevalt vaated ja plaanid; lähemat tutvustust vaata siit.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


et maja ilmest paremat aimu saada, soovitan vaadata siit päris vaimukat 3d-d.


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


lisaks soklikorrusel asuvale garaažile on 3 lisaparkimiskohta maja ees.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


ülemised korterid ulatuvad läbi kahe korruse, lisamugavusena pakutakse neile sauna.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


detsembris 2010. esiplaanil on nurgakrunt aadressiga koidu 46, kus tänaseks hävinud majas elas under, selle kõrvale paremale jääb alveri majale reserveeritud krunt.

foto: jk


Orro: "Koidu 44-le tegin algul DP menetlemise ajal sihukese kirja, et võtku tänavafassaad rahulikumaks, st erineva suuruse ja kujuga avasid vähemaks ja pigem sümmeetriliseks (argument oli see, et vastasküljel on tibatillukeste ühekordsete säilitatavate majade rida ja uushoone ei tohiks olla nii tähelepanu tõmbav, vaid pigem selline hästi neutraalne, sest maht on niigi ju kordades suurem, olgu siis vähemalt fassaadikujundus selline leebem), aga Alver ei võtnud kuulda. Ma ei viitsi rohkem norida ka, sest arhitektuur tundub päris hea ja terviklik ning Alveriga vaidlemine oleks antud juhul ebaotstarbekalt energiamahukas tegevus ja pealegi ma ei ole ise veendunud, et see oleks antud asukohas oluline. Aga projekti staadiumis oli tal siginenud parkimine maja ja tänava vahele, mida DP-s ei olnud ja mida ma ei tahaks lubada. Kõrvalkrundil olnud Underi vanemate Priidu ja Leena Underi maja ära lammutamise lugu (see jutus juba Nõukogude ajal) on omaette koloriitne ooper, millest teine kord võiks pikemalt heietada."



ravi 13 (vt kodukas)

keskhaigla juurde kavandatud hooneid nimetab arendaja naiivselt või naiivseid püüda püüdes "kesklinna pärliks". kahes majas on kokku 31 korterit, lisaks kohvik. kompleksi arhitektiks on karmo tõra.

tegemist on vast ühe kesklinna kiiremini areneva ajaloolise piirkonnaga, kus viimastel aastatel on koledamate sekka kerkinud nii mõnigi ilus perimetraalne kortermaja. üllataval kombel on siia tekkimas väike pind päris korralikku linna. kahju, et antud hooned sellele vaid ruumilist täiendust pakuvad, sest see klinkrist fassaadiplaatidega kaetud kompleks pole minu silmis üldsegi kaunis, pigem täiega eemaletõukav.

www.ravi13.com


www.ravi13.com


plaane vaata siit.

www.ravi13.com


ehitus käib. fotod detsembrist 2010.

foto: jk


selline pilt ei ennusta neile puitmajadele just head tulevikku...

foto: jk


Orro: "Ravi 13? Mina paadunud muinasjullena muidugi jälle nutan taga neid maju, mis seal enne olid. Ma kohe ei saa teisti, ma ühelt poolt kohe tõesti siiralt olen selline, et mulle meeldvad peaaegu kõik vanad majad ja pealegi see uus projekt mu meelest ei ole üldse hea, tundub nagu Moskva äärelinna arhitektuur. Mis seal siis enne oli? Seal tänava ääres oli kahekordne madalal soklil ilma tänavaukseta Lenderi-eelne barakk, mis oli saanud uue laudise, aga olid vanad aknad. OK, see ei olnud väga ilmekas maja, aga selles oli mingi ehe vanaaegsus. Selle taga veel kaks hoovimaja, üks neist oli sellise vahva väljaspool maja tilpneva trepikäiguga, mis on hästi arhailine ehitusvõte. Mulle sealt veel meeldisid algsed puukuurid (vaata, enamik kuure on ju nõukaaegsed, aga seal olid ehedad 19. sajandi kuurid). Aga see kõik oli maru kehvas seisus ja põles lakkamatult, kodutud elasid sees ja jällegi algatati planeering enne miljööala laiendust, nii et ma ei saanud seda ühegi nipiga päästa. Nüüd vaene õnnetu kõrvalmaja Ravi 11 (Wilckeni projekteeritud historitsismus), mis on korterite kaupa erastatud ja soovib ennast säilitada ja restaureerida, jääb kahe viiekordse vahele. Tagumise maja tulemüür neil juba varises ära ehitava naabermaja vundamendiauku, see oli hiljuti ka meedias."

Ravi 13 aastal 2005.

foto: kultuuriväärtuste amet


foto: kultuuriväärtuste amet


mainitud hoovimaja oma tilbendava trepikojaga.

foto: kultuuriväärtuste amet


puukuuri uks.
foto: kultuuriväärtuste amet



kaupmehe 12 (vt kodukas)

kaamos kinnisvara poolt arendatava korterelamu projekt pärineb arhitektuuribüroost jvr. arhitektuurse lahenduse autor on velle kadalipp, kusjuures jvr on siinses piirkonnas päris aktiivne: 2003 valmis neil samal tänaval hiigelsuur korterelamu, 2005 valmis suurepärane sakala-tatari nurgamaja (millest ka siin), hiljaaegu aga avalikustati detailplaneering, mille järgi lubatakse lihtsat 7-korruselist elamut aadressile kentmanni põik 3/5 (arhitekt taas kadalipp).

siinne, kaupmehe 12, on võib-olla liialtki kontekstitundlik linnamaja, n-ö filler kahe 1930ndatest pärineva elamu vahel. maja on oma välisilmelt täiesti pretensioonitu, sulandudes peaaegu märkamatult tänavafronti.

paar vanemat renderit.

render: www.jvr.ee


render: www.jvr.ee


siin aga minu arusaamise järgi uuem render. täheldatavad on vaid minimaalsed muudatused.

render: www.kaamos.ee


selja tagant ka.

www.ikodu.com


elamus on lisaks esimese korruse äripindadele 17 korterit. täpsemalt vaata siit.

plaan: www.jvr.ee


ehitus detsembri keskpaiku. peaaegu valmis.

foto: jk


siin aga lammutatud maja 2005-2006 paiku.

foto: kultuuriväärtuste amet


päris huvitaval kombel ehitatakse kaupmehe 12 maja üle tänava paigaldatud kraana abil. taamal on näha kaks renoveerimata puitmaja - kaupmehe 19 ja 21 - kummalgi lammutusluba olemas, on vaid aja küsimus, millal need kaovad.

foto: jk


kusjuures praegu täiega üllatusin: kui võrrelda ülemist ja alumist fotot, siis kaupmehe 17 on vahepeal lisakorruse saanud ja varasemaga võrreldes väga oluliselt esinduslikumaks muudetud... päikeselised fotod on 2008 maikuust. siin kaupmehe 21.

foto: jk


Orro: "Mis puutub majja Kaupmehe 17, siis seal on katusekorrus välja ehitatud ja tehtud tänava poole uhke frontoon, sest see maja kuulub TKVA arhivaarile Mihkel Vooglaiule ja tema suguseltsile ja neil on plaanis seda säilitada. See, kuidas Hansakinnisvara hakkas sinna tegema DP-d ja Mihkli maja oli sujuvalt ka lammutatavaks ja kuuekorruselisega asendatavaks ette nähtud ning Mihkel ise ei teadnud sellest midagi, on üks koloriitne lugu, millest taas kord teine kord võiks pikemalt rääkida. Kaupmehe tn lahkuma kippuvatest majadest on kõige parem Kaupmehe 21 erusoldat Kreutzbergi maja, kui ma õigesti mäletan 1877 ja Erwin Bernhard oma uhke räästapitsiga, mille ära lammutamisest on isegi natuke kahju ja kus on ka ilus paljude rustikaalselt agulipäraste detailidega interjöör. Aga ega seal suurte majade vahel ka vist ei oleks koht tema üksikuna säilitamiseks."

kaupmehe 21 veelkord.

foto: jk


sama maja trepikoda. sada aastat üles-alla kõndimist on siia hästi kihvti vao kulutanud.

foto: kultuuriväärtuste amet


kaupmehe 19 hoovimaja. sellel ka lammutusluba olemas.

foto: jk


vaade liivalaia kooli juurest kentmanni tänavale. väike puitmaja paremal aadressiga kentmanni 17 on päris nigelas seisus, kuid veel pole talle lammutusluba taotletud. seeeest vasakpoolsel majal - kentmanni 28 - on lammutusluba juba aastast 2006.

foto: jk


kumbki maja veidi lähemalt, taas 2008 maikuu fotod.

foto: jk


foto: jk


foto: jk