Kuvatud on postitused sildiga valmis: 2005. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga valmis: 2005. Kuva kõik postitused

121: rakvere vallimäe trepp

summary: an experimental stairway by kavakava architects heidi urb & siiri vallner. completed in 2005, the stairway leads from the old-town of small-town rakvere up onto vallimägi hill with its ancient castle. each step is different in all measurements: for example, the first step is only 3 mm high while the last one almost a meter. the stairway is thus like an intermediate link between the small-scale buildings in town and the large-scale castle on hill. the formula was developed by taavi vallner, engineering was done by marika stokkeby.

-

kõige lihtsamalt öeldes on vallimäe trepp lüli rakvere kesklinna ja vallimäe vahel. see on puhtfunktsionaalne objekt, ehk siis pelk trepp, või teisiti öeldes parkali tänava astmeliselt kerkiv jätk. kuid see trepp ühendab kahte totaalselt erinevat keskkonda: ühel pool on väikeste vanade majade linn, teisel laiub aga hiigelobjektina vallimägi koos oma paekivist kindlusega.

vaade pika ja parkali ristmikult.

foto: jk


trepp markeerib keskkondade ning nende mastaapide järsku üleminekut: see algab linna poolt vaevumärgatavate paarimillimeetriste astmetega, muutudes linnusele lähenedes järk-järgult, kindlameelselt ja süsteemselt aina suuremaks, seda nii astmete kõrguse, laiuse kui sügavuse poolest. taavi vallneri poolt spetsiaalse arvutiprogrammi abil välja töötatud astme valem põhineb funktsioonil, mille graafik ühtib nõlva tõusuga.

vaade piki parkali tänavat.

foto: jk


trepiga külgnev hoonestus on praegu kahjuks päris mannetus seisus. loodetavasti tuleb siia kunagi midagi trepiga samaväärselt põnevat. antud fotol on hästi näha trepi üleminekut vihmavee-, sügislehtede ja porirenniks.

foto: jk


ülemised astmed on ligi meetri kõrgused. aga muidugi, trepil on kasutamiseks pakkuda ka traditsioonilisemaid, reglementeeritud astmeid.

foto: jk


punakat tooni betoontrepi autoriteks on kavakava arhitektid heidi urb ja siiri vallner, inseneriks oli marika stokkeby.

foto: jk


foto: jk


foto: jk


vallimäe trepp jäi "väike 2002-2006" konkursil auhinnata, küll aga märgiti see ära kui hea lahendusega objekt. auhinnata jätmist põhjendati sellega, et trepi turvalisus polnud lõpuni läbi mõeldud. tsiteerin pressiteatest: "žüriiliikmed leidsid, et käsipuude paigaldamata jätmine on liiga ohtlik, ja disainer pidanuks sellega arvestama." sellest järeldub, et praegused jubekoledad käsipuud on paigaldatud kunagi hiljem, paraku ma ei oska öelda millal täpselt ja kas trepi enda autoritel nendega mingit pistmist oli... aga kui keegi teab, võib ju hõigata.

foto: jk


trepi algus.

foto: jk


linna poole sügavnev renn.

foto: jk


vallimäe trepi eksperimentaalsus seisneb tema mitmekihilisuses. ühest küljest võib teda vabalt võtta kui funktsionaalset objekti, olgu siis trepi või tänavalõigu, või hoopis lava või avaliku ruumi näol, kuid temas on ka miski muu, mille adumiseks - nagu mulle tundub - pakuvad siiri vallner ja indrek peil võtit trepist mõned aastad varem valminud okupatsioonimuuseumit käsitlevas artiklis:

"projekti käigus meis aina süvenes veendumus teha maja, mis osutab kasutamisel vastupanu. me ei tahtnud tulemuseks universaalset ruumi, kus täna on galerii ja homme kaubamaja, vaid kindla karakteriga ruumi, mille järgi kasutaja peab end kohandama. ta peab enda natuke pingutama või siis vähemalt fantaasiat üles näitama, et seda teisiti kasutada."

ja edasi:

"arhitektuur ilmneb suhtlusvahendina linnakultuuris alles siis, kui tema loodud keskkond väljub osaliselt kontrolli alt, käitub ettearvamatult. see on nüüdsest meie avalik seisukoht. arhitektuur omandab sümboolse väärtuse hiljem, alles kommunikatsiooniprotsessi kaasnähtusena."

kord rakveres käies täheldasin, et argitoimetavad inimesed püüavad iroonilisel kombel vältida trepile astumist nii kaua kui võimalik. alles siis, kui (kõndimiseks niisamuti ebamugavad) munakivid ja betoontrepiga paralleelselt jooksev "abitrepp" otsa saavad, juhatatakse ta objekti loomingulisemale kasutamisviisile, kuigi valla on jäetud ka (enamasti just valituks osutuv) "normaalsete astmetega" rada.

foto: jk


isegi kui kasutaja püüab linnast mäele või vastupidi jõuda ilma jantimata ja võimalikult ratsionaalselt (sirgjoont mööda), on ta ikkagi sunnitud trepil siksakitama, ja sellest, ning trepi pidevalt muutuvatest mõõtmetest tulenevalt on ta ka sunnitud treppi igatepidi tähele panema. (nagu allpool toodud artiklis tabavalt öeldakse, küsib see trepp igal sammul su jalanumbrit.)

foto: jk


foto: tõnis kimmel --> http://nagi.ee/photos/t6nis/sets/


carl-dag kirjutas oma plogis vallimäe trepist sellise teksti... see on nagu mõni proosaluuletus.


uurigem seda, kuidas arhitektuur on meile antud.

kuidas vallimäe trepp iseneb?


vallimäe trepi olemus ei kuulu trepi enda, vaid selle ilmnemisviisi juurde.


vallimäe trepp ilmneb trepina, oma tões, ainult siis, kui teda kasutatakse trepina. funktsioon ja esteetika pole lahutatud, vaid esteetiline ilmneb ainult funktsiooni rakendamisel. trepil tuleb kõndida, istuda, lesida, trepiga tuleb sõbraks saada.
trepp on valla ilmastikuoludele nii nagu inimkasutajale. kas arhitektuur on (pelgalt) abinõu? kas arhitektuur saab olla teos? trepp ilmneb ainult oma trepsuses. trepi trepsus on sellelt kuidas trepp trepneb ehk trepina iseneb ehk endas olemisse tõuseb.


foto: jk


ja... vaade kindlusele.

foto: jk


-


maja 2006-3 numbris ilmus multikunstnik eve arpo lahe reportaaž tollal hiljuti valminud trepi kasutamistest ja kasutajate reaktsioonidest. panin artikli üles, näe: üks ja kaks. | a cool overview of the use and reactions towards the newly built stairs as published in a 2006 edition of the estonian architectural review. 1st page here and 2nd page here.


042: kortermaja süda-tatari piirkonnas

summary: a beautiful apartment building in central tallinn, designed by jvr architects and completed in 2005. information in english can be found here.

-

2005 valminud maja sakala ja tatari nurgal on hea lisandus tallinna peaaegu olematu kesklinna aeglase täienemise protsessile. arhitektuuribüroo jvr arhitektid kalle vellevoog ja velle kadalipp on loonud mõnusalt elegantse hoone, mille kergelt skulpturaalne vorm sobitub hästi antud linnasituatsiooni kahe tänava ristumiskohale, kus ümbruskonnas hulgaliselt sarnases mahus esinduslikke linnamaju erinevatest ajastustest.

fotode autorit ma ei tea, kuid loodetavasti pole sellest väga hullu, et need mainitud saidilt julmalt siia kaaperdasin...

vasakule jääb eek & mutso maja, paremale künnapu & padriku oma.

foto: archdaily.com


muusikaakadeemia krundilt.

foto: archdaily.com


foto: archdaily.com


loodetavasti täitub peagi siinnegi auk.

foto: archdaily.com


tüüpkorrus.

plaan: archdaily.com


katusekorrus.

plaan: archdaily.com


pisut rohkem fotosid ja natuke lisainformatsiooni leidub siin.

035: kortermaja kadriorus

summary: one of the most exciting architectural results of the early 2000's booming economy is this apartment building by 3+1 architects. to get to know this wonderful piece of architecture, see a couple of articles in english: here and here; and a film with english subtitles: here.

-

hiljuti pärnu raamatukogu eest kultuurkapitali peapreemia pälvinud arhitektuuribüroo 3+1 jätkab enese reklaamimist internetis.

nende seekordseks archdaily.com-is figureerinud objektiks on tallinnas kadriorus 2005 valmind uus korterelamu ning kõrvalasuva vanema maja rekonstruktsioon. krunt asub kadrioru pargi vahetus läheduses aadressil koidula 24.

plaan: archdaily.com


äärmiselt eklektilise arhitektuuriga tänaval pole ühtegi domineerivat stiili, esindatud on peaaegu kõik ajastud ja stiilid alates umbes xix sajandi viimasest kolmandikust. arhitektide ülesanne nägi ette rekonstrueerida 1870ndaist pärinev esinduslik kivimaja ning asendada (vist) selle kõrvalhoone uue 16 korterit mahutava elamuga.

uushoone paigutati sügavale krundi sisse ning selle maht venitati pikaks-peenikeseks. täiesti hoonestamata on jäetud avar õu, mis pakub elanikele head võimalust seal murul lebada, päikest võtta, grillida jms, samuti võimaldab see õhtusel päikesel kenasti tubadesse paista, ning nõnda avanevad akendest-terrassidelt ka avarad vaated rohelusele.

plaan: archdaily.com


kõik kõlab kenasti, kuid plaanitud hoone, küllaltki radikaalse ilmega, tekitas kadrioru elanike ja teistegi seas mõnusat pahameelt. nõnda reklaamiti uut hoonet selle kodukal:

render: internet


kujutan ette, kuidas hoone on oma lühikese eksistentsi jooksul konservatiivsemapoolse maitsega patseerijaid poolsurnuks ehmatanud... kuna maja astub tänavajoonest tagasi, märkab seda täiesti viimasel hetkel, ning omas kontekstis totaalselt teistsuguse, metalja, küllaltki tumma tulnukaliku esifassaadiga võib see esmapilgul tõesti pahaaimamatule kodanikule mingil määral piki vahtimist virutada. siin ta piilub...

foto: jk


ja siin veel, juba natuke ulatuslikumalt.

foto: archdaily.com


palju poleemikat tekitand projekti autoriteks on varasemalt juba korduvalt mainitud markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur ja merje müürisepp. arhitektide ideeks polnud siinsele ajaloolisele hoonestusele mitte niivõrd vastanduda, vaid vastupidi, esifassaadi plekk on mõeldud omamoodi dialoogi pidama piirkonna vanadele majadele eriti iseloomulike plekkkatustega. et antud hoone puhul läheb ju fassaad üpris sujuvalt katuseks üle, polegi selline pisut nihestatud suhestumine nii väga lambikas.

foto: jk


lisaks garaaži sissepääsule ilmestab maja esifassaadi veel vaid kaks avaust: vaid ühele õnnelikule korterile on võimaldatud vaade toast tänavale, teine, suurem aken, valgustab teise korteri trepikoda ja mingil määral vist ka kööki.

foto: jk


mu arust ainsad pisut kehv aspekt selle hoone juures on aiapiirde ja garaaži sissepääsu kujundus... samas moodustavad need siinkohal päris efektse dialoogi akna ette pandud ribakardinaga.

foto: jk


nüüd aga parima osa juurde.

foto: jk


kõik korterid on asetatud nii, et neist avaneksid vaated aeda. isegi vaatamata sellele, et siia majapoolde on paigutatud ka trepikojad, on igale korterile ette nähtud avar terrass.

foto: jk


ka siinse projekti puhul tuleb mängu 3+1 arhitektide kalduvus kasutada oma hooneis selget funktsioonide tsoneerimise ideed. plaanilt on hoone jaotatud pikisuunaliselt kolmeks: krundi perimeetrile hoone sügavusse jäävad privaatsemad alad koos köökide-panipaikadega; keskele jäävad eluruumid; aiapoolsele küljele on paigutatud rõdud ning trepikojad.

plaan: archdaily.com


aiakujunduse puhul on kasutatud prestiižika berliini päritolu atelier le balto maastikuarhitektide teeneid, kes muide endi sõnul ei kujundagi niivõrd maastikke, vaid ruumi tervikuna. soovitan nende kodukalt vaadata aia meeleolukaid eskiise, samas on ka foto krundist enne ehitustöid. mine: lebalto.de -> realisierungen -> koidula.

foto: archdaily.com


lõikest on hästi näha, et väikesed trellitatud aknapilud on jäetud ka kööke mõningase päevavalgusega varustama. kadrioru miljööd silmas pidades on meeldiv, et parkimine on täies mahus lahendatud keldrikorrusel.

plaan: archdaily.com


foto: jk


aias valitseb lihtne minimalism. kasvama on pandud mitmeid viljapuid, nii et küllap aastate pärast peab siia uuesti pildistama tulema.

foto: jk


nagu näha, tuleb ka aiakujunduses mängu arv 3. kasutatud on siin kolme erinevat pinnast: kõndimiseks on ette nähtud puitkattega teerada, selle ja muruplatsi vahel on aga vallikraavina lõik mingit musta kivikruusa.

foto: jk


ja siin mu arust väga lahedalt rekonstrueeritud vanem maja.

foto: jk


ilgelt vana, valmimisjärgne foto vaatega poska tänavalt. siit näha neid perimeetril asuvaid pilusid, mis valgustavad ja õhutavad kööke.

foto: jk


...


siit leiab hoone kohta pisut kehvas inglises kirjelduse ning paar fotot ja plaani lisaks. ja peaks veel mainima, et tegemist on mu arust ühe parema eestis valmind n-ö buumiaegse hoonega.


...


meenutuseks: 3+1 büroos projekteeritud hooneid olen näidanud varemgi, nimelt siin ja siin.

032: kortermajad maarjamäel

summary: a set of apartment buildings in the mainly private dwelling district of maarjamäe in eastern tallinn. the first ones by jvr have been featured at archdaily. see here. the other two are by muru & pere. a critical article about the whole development is to be found here.

-

järgnevad kortermajad asuvad sarapuu ja pähkli tänava kvartalis. tegemist on omamoodi puhvertsooniga eramajade ja ridaelamute ning sisekaitseakadeemia tondilosside vahel.

esiteks. 2005 valminud 6 hoonet pähkli tänaval, projekteeritud arhitektuuribüroos jvr, autoriteks kalle vellevoog ja velle kadalipp. hoonegrupp pälvis kõlapinda ka archdaily's. seal on muide minu omadest hullult palju paremad fotod ka.



foto: jk


kõik 6 maja on ühesugused ja sama asetusega. veidikenegi on üritatud vaheldust sisse tuua kasutades eri toonides laudist. laste mänguväljak on tõstetud majadest võimalikult kaugele, sest majade ees, küljel ja vahel on autode koht.

foto: jk


foto: jk


päris huvitavad on majade peaaegu et puitjalt mõjuvad reljeefsed fassaadid.

foto: jk


viisakad majad, paistmata eriti millegagi silma, samas ka riivamata.

foto: jk


foto: jk






-


teiseks. samuti 2005 valminud korterelamud samas kõrval sarapuu tänaval. siinpuhul tegemist 2 majaga, arhitektideks urmas muru ja peeter pere. nagu arvata võibki, on ka siinsete majade puhul tajutav neile arhitektidele tihtilugu omane mängulisus.

mingist endi majast rääkides teatas emb-kumb neist, et "nagu ikka, tuldi meie juurde sooviga saada lihtne valge kast". no ja siinpuhul ongi see ju... lihtne... valge... kast. ainult et with a little twist.

foto: jk


muru ja pere loomingus on tihti korduvmotiive, siinseil majadel on muu seas taaskasutust leidnud näiteks erikujulised tetrise aknad.

foto: jk


sissepääsualadele on toodud sisse troopilised värvid. siin banaanijäätis.

foto: jk


siin kiivijäätis. mitte kuigivõrd sümpaatne lahendus.

foto: jk


majade ilme üks põhiline feat on erinevalt lahendatud rõdud.

foto: jk


vaatame lähemalt.

foto: jk


majandus oli hoos ja materjaliga võis priisata.

foto: jk


foto: jk


nii et sellised kergelt absurdikad majad.

foto: jk








...


mitte niivõrd majadest, kuivõrd siinsest elupiirkonnast tervikuna on kirjutand õigustatult kriitilise artikli tuuli köller. artikli leiab siit.

kunagi tahaks käia korralikult pildistamas tartus asuvat veeriku-tulbi elamukvartalit, autoriks indrek allmann ja co. selle saaks tuua heaks võrdluseks eelpool nähtule, aint et mis oma planeeringu poolest on umbes tuhat korda õnnestunum.