134: pelikan haapsalu rannal

summary: a small water pumping station on the shores of small-town haapsalu, built in 1987 and designed by one of the better architects in soviet estonia, henno sepmann.

-

haapsalu rannas asub üks veider väikevorm. kangesti pelikani meenutav majakene on 1987 valminud veepumpla, projekti autoriks üks nõukaaja kõvemaid arhitekte henno sepmann (1925-1985).

foto: jk

ma küll pole kursis veepumpla sisuga (oleks tore näha lõiget), kuid eeldan, et selline vorm tuleneb siiski pragmaatilistest kaalutlustest. samas miks mitte fantaseerida muidu elegantselt väärika arhitektuuriloomega hiilanud sepmanni nüüd, postmodernismi hilisperioodil veidi õlaga kaasa aitamas, et muidu nii tähelepandamatu tarbeobjekt väheke skulptuursemat mõõtu saaks.

foto: jk

olgu kuidas on, mul igatahes tekib selle väikese 'linnumajakese' puhul tahes-tahtmata õhkõrn paralleel venturi kuulsa joonistusega part-majast... aga kes teab, võib-olla näen siin pelikani pelgalt mina ja sepmann oleks mulle sellise mõtteavalduse eest hoopis vastu pead andnud.

foto: jk

sepmann ise seda ehitist paraku valminuna ei näinudki. ta suri 1985 - 2 aastat enne veepumpla valmimist - moskvas ametireisil viibides...

foto: jk

118: ministrite nõukogu autobaasi haldushoone

summary: administrative building for the autobase of the estonian ssr council of ministers. architect: vilen künnapu. completed: 1987. location: tatari street in tallinn. the original appearence of the cool rationalist building has been fucked up 'thanks' to an idiotic roof level alteration - compare 'before and after' photos below.

-

1987 valminud ensv ministrite nõukogu autobaasi haldushoone on üks vilen künnapu n-ö tõsisemaid projekte. kui enamik tema küpsema / hilisema perioodi maju sisaldab mingisugust (tihti raskestiseeditavat) kiiksu, siis siinne esindab vastukaaluks midagi peaaegu et paduratsionaalset ja mingil määral rangetki...

foto: jk

hoone proportsioonid on mu arust tõeliselt sümpaatsed: fassaad jaguneb neljaks võrdseks horisontaallõiguks, igaühel isesugune kujundus. esimesed kaks korrust mõjuvad avatult ja kutsuvalt, väikeste akendega ülemised aga vastupidiselt. viimane korrus astub tänavast sootuks eemale. ka vertikaaljaotus on tasakaalus: ühel pool hoone sügavuses asub punaste sammastega ääristatud sissepääs, teisel aga kõrge klaasist nurgatrepikoda.

foto: jk

kuuldavasti on siin osad ruumid korteriteks ümber ehitatud. võib-olla just sellest tulenevalt on täiesti pekki keeratud katusel asuv maht ei-tea-mis funktsiooniga. valmimisjärgsel fotol on veel kõik korras...

foto arhitektuurimuuseumi fotost

... siin aga enam mitte. hea näide sellest, kuidas üks "väike süütuke" lisandus vaat et kogu maja ilmele halvasti mõjub.

foto: jk

halli raamatu andmeil asub kuubikujulise hoone keskel valgusšaht, liftišaht ja peatrepp. ümber ringkoridori on tööruumid. vestibüül on kujundatud õhuruumiga läbi kahe korruse ning liidetud peatrepiga. iv korrust valgustavad katusekuplid. valgetes ja sinistes toonides sisekujundus (autoriks ralf fisker) on viidud ühtsesse geomeetrilisse mustrisüsteemi, moodustades arhitektuuriga ühtse terviku. esimesel korrusel on dispetšerivalve ja autojuhtide ruumid, teisel ja kolmandal õppeklass ja tööruumid.

skänn hallist raamatust (aadressiga on mõnusalt võssa pandud)

käin ükskord sees ka ära, siis täiendan postitust.

siin eelmainitud valgusšaht, ma eeldan. või katusekuppel. mine võta kinni, eks.

foto: jk

tore, et säilinud on algne või vähemalt sellele sarnane värvilahendus: (lillaka varjundiga) hallid seinad ning aktsendina punased sambad. suhteliselt tagasihoidlik, kuid ühtaegu julge kombinatsioon sobib mu arust suurepäraselt maja enda iseloomuga.

foto: jk

nagu eelpool öeldud, on tegemist küllaltki tõsise majaga, kuid olgem ausad, punased sambad mõjuvad seda rangust siiski omajagu lahustavalt ja leevendavalt. mööndustega tõsimeelsus vms.

foto: jk

foto: jk

nurgatrepikoda ja sellele sekundeeriv sammas, mis toetab... noh, ütleme siis nii, et see toetab postmodernistliku arhitektuuri üht lemmikmotiivi ehk nn ekraani, mis omakorda pakub (visuaalset, emotsionaalset) tuge vaid fassaadi ilusale proportsioonile.

foto: jk

siit koorub parajalt (st mitte eriti) naljakas paradoks: sammas ise on igati funktsionaalne, toetades üht konkreetset hooneosa, mis sest, et see hooneosa ise kuigivõrd funktsionaalne pole. aga suva see funktsionaalsus, tegemist ikkagi künnapu ja postmodernistlikust ideoloogiast kantud ajastuga...

kõik.

(mul on hädasti laiemat objektiivi vaja...)

foto: jk

116: korterelamu tallinna kesklinnas

summary: an apartment block with commercial space in central tallinn, designed by arvo niineväli & vello ermann in late 70's and completed in 1984. originally coated in brown plaster, the building's facade was renewed in 00's.

-

mu silmis üks ilusamaid nõuka-aegseid maju tallinna kesklinnas on see äripindadega korterelamu raua ja pronksi nurgal. seitsmekümnendate lõpus projekteeritud ning 1984 valminud maja autoriteks on arhitektid arvo niineväli ja vello ermann ning insener priit põldre.

foto: jk

foto: jk

maja praegune ilme pärineb küll nullindate teises pooles teostatud fassaadi renoveerimise järgsest ajast, algselt oli see kaetud tollal tavapärase pruunika krohviga.

fotol kujutatud fotod pärinevad arhitektuurimuuseumi kogust

omaaegses ehituskunstis tutvustas arhitekt niineväli oma loomingut nii:

elamusse on kavandatud 142 valdavas enamuses 1-, 2- ja 3-toalist korterit. kontakttsooni - soklikorrusele - on paigutatud neli kauplust, elamuekspluatatsioonivalitsuse kontor ja haljasalade trusti ametiruumid.

projekteerimisülesandes olid nõutud nii vabad kaugvaated tuletõrje valitsuse hoonele kui ka gogoli (raua), lomonossovi (gonsiori) ning kingissepa (pronksi) tänavate laiendamine vastavalt areneva linnatranspordi nõuetele.

fassaadi käsitluselt on ehitis tagasihoidlik, välisviimistluselt tallinna üldehitustrusti võimalusi arvestav.

kahe majaaluse läbipääsuga jalakäijatele on kvartali sisemus tehtud kättesaadavaks kõigile linnaelanikele. kingissepa ja gogoli tänavate ristumiskohta jääv hooneosa on avatud jalakäijaile puhketsooni loomiseks.

see viimane väide puhketsooni kohta on muidugi väikest naeru väärt. algselt avatud nurk (vt plaani) on küll äripindade kasvatamise nimel tänaseks kinni ehitatud, kuid vaevalt et mingi helge 'puhketsoon' siin kunagi töötanud on: vrdl vana ja uut fotot ülal. pigem oli see lihtsalt... varjualune, ei muud.

skänn: ehituskunst

tallinnas on selliseid maju ilgelt vähe, ometi on just sellised majad need, mis teevad linna. paar torni siin-seal kesk üldist tühjust ei mängi välja.

foto: jk

vaade piki raua tänavat, esiplaanil enam-vähem samaaegselt valminud korterelamu, arhitektiks rein luup.

foto: jk

puhas elegants! hoone ilmele annab tohutult palju juurde see, et nurgarõdusid pole kinni ehitatud. renoveerimise käigus on suletud vaid prantsuse rõdud, see pole aga maja ilmele kahjustavalt mõjunud. ainuke asi, mis mulle selle maja puhul närvidele käib, on renoveerimise järgselt tekkinud akendevahelised hallid triibud, justkui lintakna motiivi taotledes. lollus.

foto: jk

veits robustsust ka.

foto: jk

erinevalt peaaegu kõigist teistest enam-vähem täisehitatud kvartalitest tallinna kesklinnas võib siit suvaline möödakäija tänapäevalgi vabalt läbi käia. see tuleb aja kokkuhoiu mõttes kasuks: teinekord on siit hea lõigata.

foto: jk

aja materiaalsed kihistused.

foto: jk

ja lõpetuseks vaade viru hotellist, andmaks aimu maja mastaabist. võib vist suht kindlalt öelda, et tegemist on ühe suurema korterelamuga tallinna kesklinnas.

foto: jk

062: supergraafik andres alver

summary: an early graphic work by the well-known architect andres alver from 1986 in haabneeme hospital just outside tallinn.

-

haabneemes asuva endise kirovi-nimelise kalurikolhoosi keskus peidab endas nii mõndagi põnevat. sealse haiglahoone näol on tegemist küllaltki tüüpilise modernistliku karbiga seitsmekümnendatest, nii et seda ma siinpuhul käsitlema ei hakkaks. jätaks esialgu puutumata ka hoones asuva eksootilistest taimedest pungil talveaia, mis kunagi tulevikus kindlasti näidatud saab.

siinses postis keskenduks hoopis haigla fuajeed kaunistavale supergraafikale aastast 1986, mille autoriks, üllatus-üllatus, andres alver.

tegemist on parasjagu koomilise tööga, kus lisaks informatiivsele tasandile ka huumoril kindlasti oma osa. paraku nõuavad mõned neist kujutistest vähemalt mult pisut dešifreerimist, mis ühest küljest teebki need eriti põnevaks, samas aga kujutan ette kimbatuses patsiente, kes nende järgi orienteeruma peaksid...

niisiis. hantlitega kantpea, maskiga kiilakas, motiiv ensv lipult. füsioteraapia, selge!

foto: jk

kui esimene on wc, siis teine... wc ja süstal, hahaaaa? ja laste mängunurk? vähemalt garderoob on arusaadav.

foto: jk

see viimane, heh, kas neile, kel aega on, või just ilgelt kiire?

foto: jk

foto: jk

ei mõista... või lihtsalt ruumitäide?

foto: jk

ok röntgen, keskel on röntgen, aga mis paremal on... röntgen ilma röntgeniaparaadita or what?

foto: jk

paremal piilub white ninja vist. ja mees keskel - väga armunud.

foto: jk

mu lemmik, see on lihtsalt nii armas!

foto: jk

ja pisut teistlaadi graafikat ka.

foto: jk

graafilised disainerid, tere, kes te plogi loete. kuidas te nähtud tööd hindaksite, mis sellest arvate? ma igatahes väikestviisi fännan. vähemalt on lõbus.

058: kurtna linnukasvatuse katsejaama söökla

summary in english: a canteen in kurtna (harju county, estonia) from 1985 designed by valve pormeister. the slightly venturian form is decorated with distinctive sloppy brickwork which could have been influenced by the use of brick by sigurd lewerentz. the canteen is one of pormeister's latest works in big scale. today the building is abandoned and in decay, the original interior has been destroyed.

-

1980ndate keskpaiku lisandus kurtna linnukasvatuse katsejaama kompleksi üks päris imeliku välimusega hoone, söökla nimelt. autoriks on sel legendaarne valve pormeister, kes oli projekteerinud ka katsejaama peahoone, küll paarkümmend aastat varem.

kergelt venturiliku joonega söökla on pormeistri viimaseid suuremaid projekte. selgelt on siin märgata ajastu vaimuga kaasaminemist, seda just peafassaadi n-ö valeseinas, millel puudub igasugune konstruktiivne / ratsionaalne vajadus. see lisab hoonele ekspressiivsust ning annab talle küllaltki distinktiivse ilme, kuid ei midagi muud.

foto: jk

see kaldkatusega putkake pole muide algne, vaid täitsa uus. veel aastal 2000 seda seal polnud. algselt, nagu näha ka allolevalt projektijooniselt, oli siin vaid uks.

foto: jk

kui peahoone puhul on palju kiidetud selle tellislao erakordset kvaliteeti, siis antud maja juures väljendub pormeistri loometees mingisugune peataolek, sest see, mida me all pildil näeme, oligi nõnda planeeritud.

foto: jk

tegemist küll huvitava lahendusega, kuid esteetilisest küljest... pole see minu meelest just kena. siin ilmneks justkui vastuolu: kui hoone vormi iseloomustab teatav romantilisus, siis tellislao vahele ja peale mäkerdatud tsemendis aimdub vastukaaluks mingit brutalistlikku lohakust... täitsa võimalik, et taotluseks oligi siin midagi à la björkhageni kirik sigurd lewerentzilt. no ei tea, ebasümpaatne igal juhul, vähemalt minu jaoks.

foto: jk

maja ette oli kavandatud stiilne roheala pinkidega, paraku selle tänane seis on nutune.

foto: jk

päris lahedad algupärased valgustid.

foto: jk

pingid ise vist lõkkesse viidud.

foto: jk

foto: jk

foto: jk

foto: jk

küljel on väike terrass selliste... asjadega. mis nende algne idee oli, ma täpselt ei teagi. interjöör on hoones muide täiesti rikutud. värvide poolest domineerib seal neoonroheline.

foto: jk

sisekujunduse autoriks oli raili morgen (s. 1935), kes tegi pormeistriga muuseas koostööd ka samal perioodil valminud elvtui hoone juures. olin laisk, nii et tegin fotodest fotod:

originaal: eesti arhitektuurimuuseum

originaal: eesti arhitektuurimuuseum

peahoone poolt vaadatuna. seda ja sööklat ühendab väike teerada betoonist sillaga, mis ületab pisikest kraavi. nagu ma aru sain, seisab hoone praegu kasutuseta.

foto: jk

joonisel mõjub hoone tegelikult päris sümpaatselt. kuid ainult joonisel...

joonis skännitud raamatust: "valve pormeister: eesti maa-arhitektuuri uuendaja", originaal: eesti arhitektuurimuuseum