Kuvatud on postitused sildiga valmis: 2001. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga valmis: 2001. Kuva kõik postitused

117: maja (endises) metsas

summary: this little house might seem a bit quirky at first sight, but in fact it's become one of my favorites by 3+1 architects. the one-storey building is nicknamed 'in forest', however, the context has changed greatly in the last 10 years and now the building sits in an almost typical suburban surrounding with little hints of its past greenery. the building was completed in 2001.

here's what the architects have said about the project: "the winding spatial structure of the house as well as its hyperbolic surfaces follow and enhance the surrounding landscape. the house consists of three zones – private children’s and parents’ rooms; half-public in-between rooms; and kitchen, living-room and other public rooms. the dynamism of the house can be read in many ways – its outer form is corresponded by the inner moving routes in its central axis as well as between public and private spaces." see elevations and sections here.

authors of the project are markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur, indrek tiigi, kalle komissarov & merje müürisepp. for more projects by 3+1 architects, see here.

-

järgnev maja on minu jaoks üks sümpaatsemaid kakumäe poolsaarel ja ühtlasi mu lemmikuid 3+1 arhitektidelt. tegemist on 2001 valminud väikese ühekorruselise eramuga loigu tänaval. siinne piirkond oli veel 10 aastat tagasi küllaltki väheasustatud, mistõttu kerkis maja põhimõtteliselt metsa, millest ka tema koodnimetus "in forest". et ümberkaudsed krundid on tänaseks suures osas lagedaks aetud ja täidetud suht suvaliste kodudega, võiks teda püüda siiski ette kujutada algses metsalises kontekstis - mida siin mingil määral ka säilinud on - millesse ta loodi.

foto: jk


see maja mõjubki kui mingi metsamaja, ta mõjub suvilana romantilises suvilarajoonis või külalistemajana kuskil soome arhipelaagis. see on tundlik maja, mis - mulle näib - räägib ühest küljest tellija suurest usaldusest arhitektide vastu, teisest küljest tellija down to earth suhtumisest oma majas elamisse. ma ei tea, kuid kujutan ette, et see oli üks hea tellija.

foto: jk


projekti autorid on markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur + indrek tiigi, kalle komissarov ja merje müürisepp.

ise kirjeldavad nad maja nii: dünaamilise vormiga elamu väljavenitatud ruumistruktuur ning hüperboolne katusekuju jälgivad nii olemasolevat maastikku kui sisemisi liikumisteid. sisuliselt on tegu kahe kõverplaadi vahele tekitatud sisemaastikuga. keskse telje ümber on grupeeritud magamistubadest moodustuv privaattsoon, poolavalikud vaheruumid ning köögi ja elutoaga avalik ruum.

plaan: maja 2002-3


vaatamata maja näilisele väiksusele on siin tegelikult kõik vajaminev täiesti olemas, point on lihtsalt selles, et kogu ruum on lahendatud äärmiselt kompaktselt. mingit mõttetut-kasutut ruumi siin ei leidu. lisaks kolmele magamistoale ja elutoale on koha leidnud ka tööruum vmt, tähele tasuks panna ka mõnusalt lahendatud kööki, hästi kihvt tundub ka pisike kiilukujulise plaaniga (tänavale vaatav) duširuum.

lõige: eal 80 kataloog


nüüd teen julma autoriõiguste rikkumist. interjöörifotode autor on arne maasik, pärit on need maja 2002-3 numbrist. vähemalt esimese foto siin äratoomine on mingil määral õigustatud, kuna majas oli see kogemata peegelpildis. paremal elutuba, vasakul lastetubadega külgnev koridor.

skänn: maja 2002-3


tähele võiks panna muidu puitkonstruktsioonis maja betoonpõrandat, mis järgib krundi langust. ma kahjuks ei tea milline see maja sisseseatuna välja näeb, nii et fantaseerigem.

skänn: maja 2002-3


hästi sümpaatselt mõjub varieeruvas toonis püstlaudis. kahju on vaid sellest, et aknad pole lõigatud trapetsite kujulistesse raamidesse - see on koht, kuhu võinuks rohkem investeerida, sest sellisena näevad aknad päris halvad välja, mõjudes halvavalt ka tervikule.

foto: jk


hüperboolne katus, mida eelmisel fotol hästi näha, lõpeb ühel pool kitsa terrassi varikatusena, teisel aga varjualusena autole.

foto: jk


mõned lisafotod on veel arhitektide kodukal, vaata.

some extra photos on the architects' homepage: see here.

025: villa-v nõmmel

summary: this villa in the suburb of nõmme in tallinn is one of the most acclaimed early 00's private dwellings in estonia. in 2002 the building by 3+1 architects was awarded by the estonian cultural endowment. all info in english about its concept can be found here.

-

arhitektuuribüroo 3+1 üle kümne aasta tagasi [1998] projekteeritud ning '01 valminud villa-v tallinnas nõmmel on teine eesti päritoluga objekt, mis avaldatud archdaily-s.

tegemist on taas näitega antud arhitektide diagrammarhitektuurist, kus maja lõplik ilme selgub alles pärast põhjalikke analüüse, mille kaudu see end justkui ise loob ja lõpuks paika seab. funktsionaalsuse kõrval on suurt tähelepanu pööratud ka detaili- ja materjalikäsitlusele. kokkuvõttes on saadud üpris tagasihoidliku ilmega hoone, milles puudub eesti 21. sajandi alguse arhitektuurile tihti omane efektitsemise himu, kuid mis, kui pisut süveneda, avaldab endas midagi hulga enamat, kui esmapilgul oodata võiks...

maja kontseptist täpsemalt saab lugeda siit, samast on pärit ka fotod.

foto: kaido haagen via archdaily.com


esimese korruse sinakaist akendest näeb läbi terve maja, mõjudes nõnda vaatamata oma teise korruse kinnisusele siiski õhuliselt ning krundi maastikku minimaalselt halvavana.

foto: kaido haagen via archdaily.com


murukattega pandus viib otse teisele korrusele.

foto: archdaily.com


foto: archdaily.com


pisut kõledana näiv interjöör, siin fotol vist veel elanike poolt tõeliselt sisse elamata.

foto: archdaily.com


tsiteerin mart kalmu suurteosest "eesti 20. sajandi arhitektuur":

"kui vahemeremaade vernakulaarsest arhitektuurist inspireeritud klassikalise modernismi säravvalge sein töötab soojuse ja valguse tekitajana külmal ja pimedal põhjamaal hästi, siis 3+1 arhitektid riskivad katsetada vastupidisega introdutseerides niigi sombusesse eestisse puhtast betoonist koduseinu. nende kavandatud villas tallinnas nõmmel hommiku tänaval jääb tavaliselt rohkem sisemust defineerinud soe puitlaudis hoopis väljas suhtlema oma lähtepunkti - männikuga. raine karbi või emil urbeli puhtad vormid vajavad vaid siledat pinda enda alla, kuid siin astutakse palju keerulisemasse dialoogi maastikuga, kuhu kord kaevutakse või mille üle troonitakse. ruumistruktuur on vaatamata oma tegelikule funktsionaalsusele otsitult keeruline, labürintjas ja salapärane."

foto: archdaily.com


foto: archdaily.com


plaan: archdaily.com


plaan: archdaily.com


pindade diagramm näitab, kuidas maastik ja maja ühte sulavad.

joonis: archdaily.com


diagrammi järel üks asjakohane tsitaat andres kure artiklist "diagrammid pärast funktsionalismi", mis käsitlebki just 3+1 büroo maju:

"diagrammarhitektuuri puhul ei saa olla tegu äratuntava meistri käekirja arhitektuuriga, kaubamärgiga à la gehry (kelle investeerimistagatisena mõjuv kindel kvaliteet töötab representatatsiooni ja varem valmis maalitud pildi kordamise kaudu), vaid pidevalt uueneva ja ennast ümberdefineeriva praktikaga. see pole ekspressiivne eneseväljendus või geeniusest välja kasvav looming 19. sajandi tähenduses, arhitektuur kui vormid ja värvid; teiselt poolt ei tähenda see lahustumist standardiseerumises, tootmisprotsessis või masinas, isegi mitte uutes meediates. pigem on tegu teatavat laadi uue kollektiivsuse ja hajutatud praktikaga, kus erinevad osapooled haldavad ja suunavad erinevat informatsiooni, organiseerivad jõudude suhteid, millele diagramm peab lõpuni avatud olema ja millest genereerub funktsionalismi või neomodernistliku stiilikesksuse järgne arhitektuur." [maja 2002-3]

tegelt ma ikkagi soovitan seda artiklit tervenisti lugeda. see näitab nii hästi, et arhitektuuri ei tohiks suhtuda vaid pealiskaudsel ilus-kole tasandil, sest tõesti nähtav on arhitektuurist vaid kaduvväike osa. tead ju küll, sama lugu inimeste ja nende sisemise-välimise ilu ja raamatute ning nende kaante kohta...

ene läkk on kirjutanud hoone saamisloost ning loomise protsessist kena ülevaatliku artikli, soovitan lugeda. leiab selle siit.

maja pälvis muide 2002. aastal kultuurkapitali preemia.


ja lõpetuseks üks fantastiliselt mõnus foto.

foto: archdaily.com


...


hoonest on kauni artikli kirjutanud ka siiri vallner, leiab selle maja 2001-1 numbrist. hoone kiidab heaks ka ekspertkomisjon mingi usa räppari kehastuses: uudis siin, sissekanne siin.


...


maja fassaad on pärast valmimist päris korraliku muutuse läbi elanud. ülalnähtud fotod pärinevad nullindate algusest, all on aga värsked, 2009 suvel tehtud pildid. algselt särav helebeež puit on nüüdseks tõmbunud mõnusalt tumedaks, läbi mille näib maja veelgi paremini oma krundile mändide vahele sobituvat.

hommiku tänavalt:

foto: jk


foto: jk


tammiku tänavalt:

foto: jk

004: nähtamatud residentsid pirita teel

summary: two villas by emil urbel in pirita, tallinn. the first one is from late 1990's, with guest apartments, and is now used by the us embassy. the second building, standing on the neighboring site, is from early 2000's, already giving a good hint of urbel's 00's trademark style. the largely custom-built interior of the latter, designed by urbel's long-time colleague taso mähar, was destroyed by the new owner.

-

võin kihla vedada, et enamik inimesi, kes on kunagi sõitnud või sõidavad pidevalt mööda pirita teed, pole alljärgnevaid hooneid iialgi oma silmaga näinud.

tegemist on kahe üpris sarnase ilmega piraka residentsiga. need asuvad eesti näituste territooriumil: kui linna poolt tulla, siis vahetult pärast kõrghooneid ja lillepaviljoni ning vahetult enne ajaloomuuseumit, lavandil lasnamäe paeklindi jalami all. tegemist on nn neofunktsionalistlike majadega, mille välisviimistluseks pole küll kasutatud traditsioonilist valget krohvi, vaid hoopis punakaspruuni tellist. mõlema maja autoriks on emil urbel.

esimene neist pirita tee majadest valmis aastal 1998 ning see ehitati eesti näituste esindusmajana. aastal 2002 oli selle näol tegemist tallinna kõige kallima müügis oleva elamuga - tollal küsiti maja eest 20 miljonit krooni. pisike õhtulehe artiklike on siin. tsiteerin: "majas on hall ja bassein, kolm magamistuba, kolm vannituba, piljardi- ja jõusaal, raamatukogu ja salong."

tänapäeval asub siin usa saatkonna residents. turvamees, kes keelas mul maja pildistada, asub siin pildil hetkel veel vasakpoolseima ilupõõsakese taga.

foto: jk


maja on 840 ruutmeetrise üldpinnaga. siin esimene korrus. nagu näha, on maja suurt mahtu tugevasti liigendatud, nii on selle ette tekitatud mitmeid erineva iseloomuga õuesid.

plaan: eal 80 juubelinäituse kataloog "eramu"


ja teine korrus. toad reas nagu vangikongid.

plaan: eal 80 juubelinäituse kataloog "eramu"


maja kuulus eesti näituste direktorile, kes hiljem lasi samasse kõrvale ehitada enda eramu.

eelmisest veidi rahulikuma vormiga maja valmis aastal 2001, urbeli kaasautoriks siinkohal indrek erm. selles majas aimdub valem, mida urbel on hiljem oma eramajade juures korduvalt kasutanud: mahuliseks aktsendiks on paarikorruseline piklik tahukas, mille alumisel korrusel abiruumid jms, seejärel elutoa- ja köögi-söögikorrus, nende peal viimasel korrusel aga magamistoad. peamahust eendub pikk, poole madalam maht basseiniruumiga, maja ees laiub aga suur terrass.

foto: jk


lisafotosid urbeli kodukalt:

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel


http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel


http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel


http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel


tsiteerin liina jänese artiklist ajakirja maja 2002-3 numbris: "planeeringus on samavõrra ruumikust kui lihtsust ja selgust: kolm korrust, neist esimesel eraldi köögiga "korter", kõrge õhuruumiga hall, mida palistab galerii, bassein, majaga liituv avar terrass. tohutu terrassipind vajas liigendamist - seda ilmestab garaažitasandit ja terrassi ühendav ramp, mida mööda mahub üles sõitma kas või mootorrattaga."

foto: jk


artiklikese lõpetuseks avaldab ta muide kahtlust, kas igapäevaelu suudab üldse niivõrd suure maja ära täita. ei oskagi midagi arvata, meil nt (eksperimentaalne!) neljatoaline üürikas on alla 50 ruudu, siin on aga pinda lausa 827 ruutmeetrit...


esimene korrus / ground floor

lisaks eraldi "korterile" siin ka klindi poole vaatav jõusaalina kasutatud (või ka tulevikus kasutatav) ruum.

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel


teine, peakorrus / first floor

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel


kolmas korrus / second floor

plaan: http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel


terrassi ilmestava rambi kohta niipalju, et juttu mootorrattast päris tõsiselt ei tasu võtta (olgugi et tellija vennal vist siiski motikas oli, millega ta põhimõtteliselt oleks võinud selle kaudu terrassile sõita). ramp asub siin põhimõtteliselt selleks, et terrass liiga tühjaks ei jääks. oli see nüüd urbeli nali või mine tea, aga vähemalt saab rambi kaudu terrassilt eesaeda ja vastupidi, ilma et peaks ümber nurga trepist minema.

hoone sisearhitektiks oli taso mähar, urbeli kauaaegne koostööpartner. miks "oli"? sest uus omanik otsustas kõik tehtu välja lõhkuda.

valmimisjärgselt:

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel


ja 2010 sügisel:

foto: jk


puhas töö... välja on visatud kõik, mis vähegi võimalik.

foto: jk


foto: jk


kuid eks igas halvas on ka head: siin kivikesel varem istunud kangro kujuke on minema tassitud.

foto: jk


aed on kavas ümber ehitada: sopp kaotatakse, nii et müür hakkab järgima krundipiiri.

foto: jk


foto: jk


praegu veel vist avaneb nähtud majadest vaade merele (kui just puud lehes pole), kuid eesti näituste kindel soov näib olevat täita siinsete majade esine suur tühi plats kõrghoonetega, millega need, paar lähikonna rõvedat loss-eramut ning messihooned tunduksid lõpuks omas kohas kui täielikud võõrkehad. niisiis võib arvata, et küllap millalgi lähemas tulevikus on alljärgnev avar vaade muutunud ajalooks.

foto: jk