Kuvatud on postitused sildiga asula: riia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga asula: riia. Kuva kõik postitused

138: airBaltic City projekt

Summary: Competition entry for the new airBaltic terminal in Riga airport, conceived by ÖÖ-ÖÖ architects Lembit-Kaur Stöör & Ülo-Tarmo Stöör with Kalle Komissarov. The Stöör brothers are also behind the Estonian embassy project in Riga. More about the terminal below.

-

Juba 2010 lõpus päädima pidanud Riia lennujaama uue airBaltic terminali konkurss pole minu arusaamist mööda tegelikult siiamaani ametlikult lõppenud - võitjat pole tänaseni välja kuulutatud. Vaatamata riigi toetusele hiigelkahjumit tootma hakanud firmal pole järelikult jagunud aega või mahti sellise marginaaliaga tegelemiseks. Uue terminali konkurss oli igatahes küllaltki suurejooneline: kandideerima esitati 125 projekti 70st riigist. Vähemalt üks neist saabus naabrite pealinna ka Eestist - töö autoriteks siin juba ühe Riia-projektiga esindatud Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stöör koos Kalle Komissaroviga.

Kaur rääkis projekti kohta nõnda: "Meil oli selline linna idee, et kui lennujaamas on kõvasti passimist, siis võiks seda rikastada rohkemate funktsioonidega, kui lihtsalt kaubandus (prognoos või statistika Riias oli nii, et suurem osa passib 4h ja järgmine suurem grupp 7h). Ise arvan, et oleks pidanud rohkem panema rõhku värvilistele piltidele (ajapuudusest tingituna jäi sisemaailma kajastamine kasinaks), aga projekti ideega jäin ise rahule. Seda konkut oli mõnus teha, sest sai ka lennujaamadest rohkem teada. Olen neis küll palju viibinud, aga mitte teadlikult analüüsinud."

Tutvugem tööga:


airBaltic Passenger Terminal Architectural Ideas Contest



Introduction

The new airBaltic Passenger Terminal at Riga Airport will be the gateway to Latvia and the city of Riga, a place of arriving and departing. It must be important that public buildings where a large number of people find their way in an environment that makes the complexities of modern travel easy to understand, with invisible, but highly functional back-up systems, provide a service to the highest international standards. Airport is the gateway to our global open world that should be enjoyed and celebrated as great public space, a peoples place.

Unique Identity + Iconic design

Our aim has been to capture the unique potential of Riga airport and to reflect its character in the design to create an iconic architectural statement. We have taken the image of a new city as the main design focus, to give the terminal a clear and iconic form. Approaching the terminal by plane one first sees the dynamic roof, which works as a 5th facade. It resembles a small dense European city, with high quality modern design outlook. In the dark the roof glows and illuminates the space between volumes. Approaching the terminal from landside, the visitor is welcomed by the iconic skyline of airBaltic City. The Departure and Arrivals kerb is lifted so that visitor can access directly to concourse level.



The space is covered by 10 a meter high roof, which creates an elegant first emotion. The main volume of the building and gate lounge wings are kept low and neutral so that the perimeter has a fully glazed facade oh clear high-performance glass. Airside space (lobby / retail and food area) is given the most attention by making it memorable through spatial and functional features. The flock of different volumes gives the space original identity. Commercial Facilities have been mixed with extra functions and themes, which help to memorize the terminal interior space and give it an intimate scale.

Urban Concept

The airBaltic City seeks to create an area of many different spatial environments that are unified into one. The new terminal is a small complete city in itself, giving an almost urban feel with the multitude of spatial and functional amenities. It gives a new dynamic dimension to airBaltic corporate identity.



Design principles

The new terminal design proposal meets airBaltic’s strategy for creating an efficient hub at the Riga International Airport. The new terminal provides for an efficient flow of passengers through the building and adequate processing facilities for each type of airBaltic passenger passing through the airport. Our aim has been to provide quick, simple and intuitive passenger flows for airBaltic in order to support the minimum connection time requirements needed to maintain its hub operation. The new terminal concept provides also an efficient flow of baggage through the building and adequate processing facilities. Our design proposal provides an efficient flow of private, taxi and public transport vehicles on the landside and adequate road access, also kerb and car park facilities for the origin / destination peak hour passenger vehicle movements. All additional restrictions in the competition brief have been taken into utmost consideration. Terminal and a pron layout can easily expanded in phases over time.






Key Functional Objectives
  • Convenient, safe and technically advanced
  • Flexibility in operation
  • First class design standards for all passengers
  • Optimized operational opportunities
  • Quick to build, value for money
  • Sustainable
  • Flexibility for future growth






The Building Section

For low cost, fast track construction and in consideration of the soil conditions no basements have been planned. The section of the terminal is optimized to both minimum and required clearances. From the ground level with an airside road clearance of 4.2 meters we established the principal concourse level at 5 meters and arrival corridor at 8 meters. Below the concourse level, space accommodates baggage systems, storage and service roads. Our design proposal provides a solution to accommodate modern baggage system that is efficient and effective. The height of the building takes into consideration the 30 meters height limit above ground level. The height of the terminal building including piers does not prevent a clear line of sight of the taxiway and runway surfaces from the existing Air Traffic Control Towers. The extending volumes that project itself through roof will suite spaces required for low energy displacement systems and smoke reservoirs. The load baring structure of terminal is designed in steel and concrete- main construction feature is the 10m grid from slender steel columns.




Technical data

Ground floor:
Baggage - 15084

Non-Schengen bus departure - 3000

Non-Schengen bus arrival - 1000

Schengen bus departure - 2100


First floor:

Schengen departure gate - 4500

Non-Schengen departure gate + outbound immigr. 6948

Non-Schengen security and immigr. arrival 2439

Non-Schengen baggage reclaim + customs 1313

Schengen baggage reclaim + customs 1313

airBaltic City = departure lounge 11500

Boardingbass and security 660

Departure and arrivals hall 2827

Landside commercial facilities 900

Airside/Landside technical rooms 420

Airline Offices + technical rooms 670

CT screening for out of gauge baggage and
baggage security screening 500
Check-in support 15

Check-in 85

Airline ticketing 30

Baggage service office 15


2nd floor:
Schengen arrival bridge 1450
Non-Schengen arrival bridge 1250

Office 1320

Landside commercial area 1320


Total gross area 60659

Building height: max 30m, piers 13m
Car parking: 1300 spaces in total, which consists of Short Stay (320)
and Long Stay (980)

135: Veel Riia saatkonnast + arhitektuuriekspordist

Summary: The Estonian Ministry of Foreign Affairs has organized competitions for a new embassy building in Riga twice. First in 1938 and another in 2008. Neither project has been realized. Below is a little interview with one of the authors of the 2008 competition winning entry.

-

Eesti riik on oma kummagi iseseisvusperioodi esimese 20 aasta jooksul korraldanud arhitektuurikonkursi Riia saatkonnahoonele. Neist esimene toimus aastal 1938, toona jäi aga Erich Jacoby ja Hermann Bergi võiduprojekt realiseerimata. Toimunust saab pikemalt lugeda siin. Panin üles ka konkursijärgselt Tehnika Ajakirjas ilmunud arhitekt Konstantin Bölau kirjutatud artikli - siin + siin. Muide, veidi varem, aastal 1933, oli Bölau projekti järgi Helsinkis valminud Eesti esimene päris oma saatkonnahoone. Riia oli niisiis mõeldud järgmise sammuna pärast esimest kogemustehankimist.

Riia saatkonna võiduprojekti perspektiivvaade aastast 1938:



Järgmine üritus ehitada lõunanaabrite pealinna oma saatkonnahoone võeti ette tervelt 70 aastat hiljem, selleks ajaks oli riik valmis saanud uue esindusega Vilniuses, nii et mõnes mõttes oli hea 'soojendus' jällegi tehtud.

Lembit-Kaur Stööri, Ülo-Tarmo Stööri ja Heidi Urbi väljamõeldud Riia saatkonna võidutööst saab ülevaate siin.

Pildil on sinisega märgitud saatkonna asukoht viimatise konkursi seisuga, rohelisega 1938. aastal hoonestada plaanitud krunt ning punasega praegune saatkond aadressiga Skolas iela 13.



Esitasin paar enam ja vähem sisukat küsimust Riia saatkonna võidutöö ühele autorile, arhitekt Kaur Stöörile.


JK: Saatkonnahoone võiduprojekti seletuskirjast võib järeldada, et Riias kehtib väljakujunenud ehitusjoone järgimise reegel, teie lahendus on sel juhul sisuliselt kindla reegli loominguline tõlgendus. Kuidas selle ehitusjoonega ikkagi lood on?

KS: Huvitav küsimus, ma arvan, et antud juhul on asi tõlgendamises. Kuna maa oli elamumaa/ärimaa suhtes 80/20 ja seda oli vaja muuta, siis planeeringust pääsesime, kuid käisime läbi eskiisi kooskõlastuse kadalipu. Lisaks toimus ka projekti avalikustamise protsess, mis oli analoogne planeeringu avalikustamisele. Ehitusjoone teema ei kerkinud selle aja jooksul kordagi esile.

JK: Antud juhul tasus risk ära. Millises töö staadiumis tekkis veendumus, et reegli rikkumine on parim lahendus? Kas see jäi pärast töö esitamist kripeldama?

KS: Seda veendumust ei tekkinudki. Meie jaoks oli üks küsimus õhus: Kui hoone on tihedalt vastu tänavat, siis inimesed libisevad mööda. Kuidas aga muuta hoone esine ja sissepääs eriliseks? Veidi nuputades tekkis idee tõmmata maja tänava pinnas sujuvalt tagasi: inimesed saavad aru, et ruumiliselt midagi muutub, omas rütmis mööduvad inimesed justkui ärkavad, sest ruum muutub ja üllatab - loodetavasti positiivselt. See jääb inimesele meelde!!! See oligi laias laastus meie mõte.

Hea näide on omast käest: käisin Tokyos ja jalutasin mööda seda kuulsat ostutänavat, eesmärk oli vaadata SANAA Diori maja, samas edasi oli MVRDV hoone, mida olin projektina näinud ja ma ei pannud seda maja lihtsalt tähele, suht agressiivses ühtses müüris kõndisin tast lihtsalt mööda.

JK: Teie pakutud esifassaadi lahendus meenutab kangesti Mehhiko saatkonnahoonet Berliinis - on see juhus? (Siinkohal pean siiski tõdema, et sarnane lahendus on sünnitanud kaks täiesti erinevat kvaliteeti: Riia puhul kasutatav linnaruum, tänava laiendus, Berliini puhul aga trepistiku ja tõstetud sissepääsu kaudu paraadsuse või esinduslikkuse taotlus seal, kus seda muidu oleks keeruline teostada...)

KS: Olen seda hoonet isegi kohapeal näinud. Igasugune paralleel on vist tõesti juhuslik, sest niipalju kui mäletan, ei tulnud see maja protsessi käigus küll mõttesse. Seal on löövus tõesti monumentaalsuses.

JK: Kujutan ette, et ühe saatkonnahoone ruumiprogrammi paikapanemine pole üldsegi lihtne ülesanne. Tegemist on äärmiselt spetsiifilise tüpoloogiaga, kus põimuvad avalikud ja esindusruumid, pinnad büroodele ja ajaveetmiseks, selle tipuks veel rida kortereid, nii tavapärasemaid kui luksuslikke. Kas ja kui palju tegite omaalgatuslikku eeltööd, kas uurisite enne tööle asumist ka muu maailma saatkonnahoonetete spetsiifikat?

KS: Lihtne oli teha, kuna eelnevalt sai tehtud Pekingi saatkonda, mis mul enda arust väga hästi õnnestus, kuigi kahjuks midagi ei saanud. Tomiste korra kommenteeris, et oli väga bro töö. Pekingi saatkonda tehes tegelesin saatkondade teemaga ja kuna ruumiprogramm oli pea sama, siis teema ja käsi oli eelnevalt soe. Loomulikult, kohad olid totaalselt erinevad ja seetõttu ka majad, aga teatud seosed ja loogikad kehtisid mõlemal juhul. Muu maailma saatkondi sai veidi vaadatud, aga mitte nüüd ülemäära palju. Mulle tundub, et isegi kui on sama tüpoloogia, siis see avaldub nii erinevates vormides, mida määrab juba nt suurus, riigi tähtsus (arvan, et USA saatkonnad on täiesti eraldi teema ; )) Peamine on aga ikkagi usaldada enda loovust ja analüüsivõimet.

JK: Pekingi saatkonna tegid üksi, Riia puhul oli vend pundis, lisaks Heidi n-ö konsultandi rollis. Kuidas töö jaotasite? Kas sina kui nüüd juba 'kogenud' saatkonnakavandaja olid ka mingis mõttes töödejuhataja? Missugust nõu Heidi andis?

KS: Projekte tehes on pidev vajadus kontrollida, testida oma mõtteid ja ideid. Heidi on minu peamine kriitik. Kui mul on vaja nõu, kriitilist vaatenurka või värsket pilku, siis pöördun ikka ja jälle tema poole. Tarmo tegi Pekingi saatkonda KOKO-s, seega oli teema talle vägagi tuttav. Vennaga meil ülemäära jäika tööjaotust ei olnud, selleks hetkeks kui tegema hakkasime, oli konkursi tähtajani jäänud kõigest nädal. Idee küpses kiirelt ning sealt edasi oli puhas vormistamine, töö detailidega. Loomulikult oli lihtsam, kuna meil oli juba üks saatkond seljataga, aga teisalt olid need väga erinevad ülesanded. Heidi osales aruteludes ning tegi maketi.



JK: Kummagi saatkonna konkurss juhtus toimuma suht ebasobilikul ajal vahetult enne kriisi, nii et lähimas tulevikus pole nende ehitusse minekut vist loota. Mis staadiumisse te projektiga käesolevaks hetkeks jõudnud olete? Kas veel püsib lootus, et maja ükskord ikkagi valmis saab?

KS: Kuna antud krundi maa sihtotstarve oli 80/20 elamumaa/ärimaa, aga saatkond on suures osas nagu büroohoone, kus on ka veidi elamist, tuli hakata muutma maa sihtotstarvet, mis eeldas eskiisi täielikku kooskõlastamist ning avalikustamist. See kõik võttis meeletult aega, sest tegemist väga bürokraatliku protsessiga. Kohtasime ka kerget kohalike elanike vastuseisu, kuid üldiselt läks protsess korda. Linn väljastas lõpuks projetkteerimistingimused, kuid sellele läks pea aasta ja siis oli juba selge, et riigil raha ei ole. Lootus, et hoone ka ehitatud saab on ikka alles, see ei kao kuhugi : ))

JK: Kui oluliseks pead välismaal tegutsedes nn genius loci tabamist? (Riia puhul kiideti ju projekti kontekstitundlikkust...) Kas sinu jaoks on see midagi täiesti abstraktset ja tunnetuslikku või pigem käega katsutavat ja silmaga hoomatavat? Kas arvad, et 'kohavaimu' tabamiseks peab olema ise krunti vaatamas-tunnetamas käinud, või piisab tavaliselt konkursipakettides sisalduvatest fotoülevaadetest?

KS: Konteksti tabamine, sellega arvestamine on minu arust ülioluline igal pool. Ka võimalus, et eiratakse konteksti peaks järelduma koha analüüsist. Tundlikkus märksõnana laiemalt on minu arust viide arhitektuurile, milles on sügavust ja mõttetihedust. Tundlik arhitektuur ei eira probleeme, ei ohverda liigselt suure idee nimel! Krunti ei saa alati vaatama minna, see kas on liiga kaugel, liiga kulukas jne. Riias käisime kohal, väga meeleolukas nädalavahetus oli. Vilniuse Moodsa Kunsti Keskuse puhul me kohapeal ei käinud. Kui puudub võimalus, tuleb otsida võimalikult palju infot ja tihti on ka võistlustingimused sisukad, siis saab hea pildi toimuvast. Lisaks olemas Google ... ; ))

JK: Kas Peking ja Riia olid sul / teil esimesed välismaised konkursid?

KS: Ma olin kunagi varem kooliajal teinud koos Mihkel Tüüriga üliõpilastele mõeldud teatrihoone võistlust Prahasse.

JK: Kuidas valite väliskonkursse, kus osaleda? Mis kriteeriumite järgi otsustate?

KS: Püstitatud teemade järgi, et oleks maksimaalselt huvitav ja intrigeeriv.

JK: Hiljaaegu tegite veel kaks väliskonkurssi. Kuigi lõppkokkuvõtet on veel vara teha, võib praegu öelda, et seni on päris hästi läinud: võit saatkonna konkursil, lisaks finaalikoht Vilniuses. Peale nende veel Riia terminalihoone, kus küll kõvade tegijate kõrval auhinnalist kohta ei tulnud. Kas saatkonna konkursi võit andis mingis mõttes julgust juurde? Sest olgem ausad, suuri rahvusvahelisi konkursse teha on ikkagi suhteliselt riskantne, eriti veel ÖÖ-ÖÖ sugusel Eesti väikebürool...

KS: Välisvõistluste tegemine on puhas töörõõm, mis ei too midagi sisse. Arvestades konkurentsi, siis mingit liigset enesekindlust me siin ei tunne. Loomulikult on alati väike lootus hinges, et tuleb ka mõni auhinnaline koht või suisa võit, kuid see ei ole osavõtmise eeldus, pigem tekib see pärast töö valmimist. Tegemist on protsessiga, mis pakub võimalust teha hooneid, mida igapäev ei tee. Me ei projekteeri igapäevaselt kunstimuuseume või lennujaamu, võimalust sellist tööd teha suure tõenäosusega tuleval kümnendil ei teki, seega jääb üle võimalus teha võistlusi. Viimased võistlused oleme teinud koos Kallega (Komissarov Arhitektuur OÜ) ja see koostöö on olnud puhas rõõm. Juba see on hea põhjus tegutsemiseks, loominguline koostöö on väga inspireeriv tegevus. Kokkuvõtvalt on välisvõistlus suur väljakutse, mis hoiab motivatsiooni kõrgel, murrab rutiini ja hoiab meele ärksana.

Siinkohal märgiks ära ühe väga häiriva teema. Ühelgi rahvusvahelisel võistlusel ei ole meil olnud kvalifitseerumisega probleeme. Osavõtu tingimused on lihtsad ja loogilised. Kahjuks mitmetel Eestis läbiviidud võistlustel me osaleda ei saa, kuna ei vasta tingimustele - me lihtsalt ei kvalifitseeruks. Viimatisena võib nimetada Tartu Lutsu raamatukogu võistlust. Asetades selle fakti konteksti, kus väga palju räägitakse eesti arhitektuuri arendamisest, ekspordivõimalustest. Kui laiemalt on olulised teemad nagu loomemajandus ja noorte ettevõtlikkuse toetamine, siis esimene asi, mis tuleks korda teha, on vähendada bürokraatlikke takistusi, mis hetkel vähemalt arhitektuurivõistluste näitel on käest ära.

Eraldi teema on veel riigihankeseadus, mis oma vähempakkumise loogikaga soodustab ainult töö solkimist ja normaalsel arhitektuuribürool ei ole võimalik hangetel (va võistlus, mis on ka tegelt riigihange) lihtsalt konkureerida. Kõige halvem on see, et ma ei saa aru võistlustel esitatavate kvalifitseerumistingimuste mõttest. Teine probleem on see, et igal võistlusel on tingimused isemoodi, ei ole selget lihtsat süsteemi. Mida kardetakse? 1990ndatel said üliõpilased ilma mingi probleemita võistlustel osaleda. Toonastest võidutöödest on paljud majad valmis ehitatud, alus on pandud tervele põlvkonnale andekatele noortele arhitektidele. Hea näide on võrrelda Hannoveri ja Shanghai EXPO paviljonide võistlusi. Hannoveri paviljoni võistluse võitsid üliõpilased Kotov ja Kõresaar, tulemuseks oli tolle EXPO üks silmapaistvamaid paviljone, hiljutise võistluse tingimused olid aga nii bürokraatlikud ja eks seda oli ka tulemusest näha. Tänaseks oleme jõudnud seisu, kus nt mina, kes ma olen 10 aastat projekteerinud ja ehitanud, ei saa oma firmat luues võistlustest osa võtta, sest puudub vajalik käive, peaprojekteerimise kogemus jne. Samas olen erialaliidu liige ning ARH V. Kas see ei ole piisav garantii? Lisaks on võistlustel professionaalidest koosnev žürii, nemad peaks ju aru saama, keda nad valivad. Igatahes süsteem on täis jama.

Kuigi hetkel on meil kodukamaral tegemist, teeme välismaiseid konkursse kindlasti veel. Rauda tuleb ikka taguda kuni see kuum on.

-

Suured tänud Kaurile!

131: Võiduprojekt Eesti saatkonnale Riias

Summary: Winning entry in the early 2008 competition for the new Estonian embassy building in Riga. The design was conceived by ÖÖ-ÖÖ Architects - brothers Lembit-Kaur Stöör & Ülo-Tarmo Stöör, with Heidi Urb as consultant. Planned in the most unfortunate time - right before the recession hit hard - the project is yet to be realised.

-

2008 veebruari esimesel päeval kuulutati Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis välja Riia uue saatkonnahoone arhitektuurikonkursi tulemused. Suht võimas võidupreemia - 300 000 eek - anti Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stöörile ning tööprotsessis konsultandina osalenud Heidi Urbile. Toona kõlasid lootused, et hoone võiks juba 2 aastaga valmida. Paraku olid need ennatlikud, sest just siis hakkas majandus alla käima ning nüüdki - enam kui 3 aastat pärast konkurssi - pole palju lootust, et Eesti arhitektid võiksid oma hoone lähiajal püsti panna. Meenutuseks siinkohal, et kord varemgi, antud konkursist täpselt 70 aastat varem, on Eesti riik üritanud Riiga oma saatkonda püstitada, kuid Erich Jacoby ja Hermann Bergi võiduprojekt jäi toona realiseerimata. Loodetavasti jõutakse nüüd plaanidega ikkagi kaugemale, olgugi et suure hilinemisega.

Pakun alljärgnevalt võiduprojekti seletuskirja ning visuaalset materjali. Kõigi eelduste kohaselt lisandub sellele lähiajal väike intervjuukene vähemalt ühe autoriga, põhiteemaks just saatkonnahoone projekt, kuid võib-olla ka miskit muud. Nii et stay tuned!




Situatsioon:

Kavandatav saatkonnahoone asub Riia kesklinnas miljööväärtuslikus piirkonnas. Krunt jääb magistraaltänavate vahelisse kvartalisse, Ausekla ja Vidus tänava nurgale. Riiale omaselt on saatkonna krundi lähiümbrus hoonestatud esinduslike eluhoonetega, mis paiknevad tänavate suhtes perimetraalselt. Krunt on ristkülikukujuline tasane plats, pikema küljega põhja-lõuna suunaline. Olemasolev haljastus krundil likvideeritakse.


Paar vaadet krundile 2008 aprillist. | A couple of bad shots of the embassy site from april 2008.

foto: jk


foto: jk


foto: jk


foto: jk


foto: jk


Idee:

Saatkonnahoone linnaehituslik idee on lõpetada kvartal, täita tühimik. Eesmärk on tekitada maht, mis ühest küljest harmoneerub olemasoleva hoonestusega, teisalt aga rikastab tänavaruumi, lisab uusi ruumilisi nüansse. Riia kesklinna ajalooline hoonestus on allutatud väga kindlatele lihtsatele põhimõtetele: ühtsed karniiside kõrgused, kohustuslik ehitusjoon ja isegi materjalide valik. Sellest hoolimata on majad väga eriilmelised. Varasemal ajal ehitatud majades väljendub see detailis ja dekooris, katustes ja nurgatornides. Igast hoonest hoomab selget, ajastuvaimust kantud väljendusrikkust.

Sellest vaimsusest on kantud saatkonnahoone kavand. Peamised märksõnad hoone kavandamisel on:

- keskkonnatundlikkus
- mahu omanäolisus

- tundlik ja kaasaegne detaili ja matejali käsitlus




Keskkonnatundlikkus väljendub hoone mahu sobitamises kvartalisse nii, et see ei lõhuks kvartali struktuuri, ei tükiks liialt esile, ega rikuks tänavaruumi nii sujuvat kulgevust. Hoone on näoga pööratud Ausekla tänava poole.
| The embassy is fitted into the existing built environment to fill the gap in the corner and complete the city block.



Red dashed-line is marking the building front. Curved first floor is pushed back to enlarge the sidewalk. The idea was to have some extra space in front of the embassy. It points out the importance of the building and creates a solemn aura. Between the roof cornice, which follows the building front (building-line), and the arc on the ground is a curved surface. As a result, there is a small “urban-plaza” like sidewalk in front of the building. The front wall arises over the street working at the same time as a shelter for entrance. The volume itself has a strong character.

Ülaloleval skeemil on näha mahu tekitamise loogika. Vasakul on tänane olukord, tänav koos punase joonega, mis järgib hoonefronti. Tänavaruumi rikastamiseks ja mahu omanäolisuse tekitamiseks on tänava tasapinnas kavandatud nõgus maht (kaar nihkub punasest joonest tagasi max 4m). Hoone kõrgub laiendatud tänavaruumi kohale, karniisi joones ühtides tänava punase joonega.



Saatkonna ulatuses on tänavaruum saanud veidi eriskummalise ruumilise lahenduse. Hoone kaardub konsoolsena tänava kohale. Ausekla tänava osas kujundatakse majaesine väikeseks väljakuks. Tänavat katab sillutis, puid ümbritsevad terasrestid ja turvalisuse huvides lisatakse kaitsepollarid, millest osa on valgustid tänava tasapinna valgustamiseks. Maja ette paigaldatakse linnamööblit. Aeda piiravale klaasist piirdele trükitakse Eestit puudutavat infot, samuti võib tekitada klaasi taha näitust tänaval jne.



The facade material is blackish-brown brick. Brick is a traditional building material in both countries, Latvia and Estonia.

Hoone viimistlusmaterjaliks on Riiale väga omane tellis. Hoone kaarduva seina teostamine tellisseinana loob astmeliselt väljapoole laotuna põneva detailiga struktuuri. Esimesel kahel korrusel on tellisseinas korrapärase mustriga valgusavad, mis pimedas töötavad seest välja, aktiveerides öist tänavaruumi. Päevasel ajal tekib siseruumides õrn valgusmäng. Inimesed teiselpool seina mõjuvad kui varjud.



Saatkonna krundi lõunakülge jääv aed ja lipuväljak on tõstetud tänava tasapinnast kõrgemale, et rõhutada selle ruumi selget erilisust. Aeda ja tänavat eraldab 1m kõrgune müür, mis rõhutab kaare kulgu tänaval ja seob aia ja lipuväljaku hoonega üheks tervikuks.



Saatkonnahoone:

Hoone ruumiprogrammi paigutamisel on võetud aluseks lähteülesandes etteantud jaotus. Hoone esimesel korrusel paikneb konsulaat, saatkonna ja esindusruumide fuajee ning osa esindusruume (saal, salongid). Esindusruumid on ühenduses aia ja lipuväljakuga. Peamised vertikaalsed liikumisteed hoones on lift, kinnine trepikoda ja esindusruume ning saatkonda ühendav lahtine trepp. 2. korrusel asuvad ülejäänud esindusruumid. Raamatukogu ja nõupidamiste ruum on 1. korruse esindusruumidega seotud õhuruumide ja trepiga. Suuremate vastuvõttude ajal saab ruumid avada ja moodustub kahel tasapinnal kasutatav ühine ruum. Nõupidamiste ruumi kõrval on välisterrass.




Vidus tänava poolses osas on 2. ja 3. korruse vahele paigutatud tehniline abiruum ventilatsioonile.

3. korrusel asub saatkond. Suursaadiku kabinet, nõupidamiste ruum on vaateliselt seotud aia ja lipuväljakuga, asudes hoone otsas. Sekretär asub hoone keskel vahetult trepi ja lifti läheduses. Saatkonnast esindusruumide kaudu fuajeese minev osaliselt lahtine trepp on kasutatav saatkonna teise evakuatsioonitrepina, tulekahju korral eraldatatakse trepp tuletõkkekardinatega eraldi tsooniks. Lisaks on treppi ümbritsevatesse avatud ruumidesse paigaldatud sprinklerid. Lisaks kasutavad saatkonna töötajad seda treppi liikudes raamatukokku või vastuvõttudele. Suurem osa kabinettidest asub hoone teises pooles. 3. ja 4. korruse saatkonna osa on omavahel ühendatud lahtise trepiga, et tagada töötajatele mugavam liikumine erinevate korruste vahel. Lisaks kabinettidele on selles tiivas ladu, server ja arhiiv.



4. korruselt on võimalik minna kõrvalolevat maja plokeeriva osa katusele, kus on väike terrass. Hoone lõunapoolses osas on kaks väiksemat korterit, spordisaal, saun.



5. korrusel on residents ja suurem korter. Mõlemale on antud keskne aatrium välisõhus, mis toob lisavalgust korterisse ning lisaks toimib nagu elamine ümber keskse õue.



Hoone parkimine on lahendatud keldrikorrusel. 12 autot on garaažis, 4 õues. Pääs krundile toimib Vidus tänavalt läbi kangialuse. Lisaks parkimisele on keldris ka prügi ja ladu.



Materjalid:

Hoone kandekonstruktsioon on raudbetoon. Fassaadimaterjaliks on mustjaspruun klinkertellis. Kaarduvas fassaadiosas on tellissein iseennast kandev, sisemine osa on samuti tellisest, et tuleks välja tellisest kumera pinna struktuur ja faktuur. Fassaaditoon harmoneerub akende klaasidega, mis mõjub tumedana, tõstes esile hoone mahu.










Aeda ja lipuväljakut ümbritsev piirdeaed on tehtud metallkonstruktsioonis, pinnana katab seinu paks karastatud klaas. Ausekla tänava poolses aianurgas on piirdeaia klaasile trükitud Eesti kaart ja Eestit tutvustav tekst.
Sisekujunduses valitsevad soojad, looduslikud materjalid.


Haljastus:

Krundi lõunaosas on lipuväljak-aed. Väljaku põrand, mis tõuseb tänava suunas astmeliselt lippudeni on kaetud sillutisega. Haljastatud osa liigub sillutisega kaasa. Aia osas on 6 kaske. Maapinnale on külvatud erinevaid kõrrelisi ja murupindu.



.

127: arhitektuurieksport, teise nurga alt

summary: 3 objects by estonian architects in latvia and turkey. first, a complex of apartment buildings in riga, designed by erki valdre from the finnish firm kva arkkitehdit. second, another apartment building in riga, designed by merike raid. completed in early 2000's and not 1980's as you might think. and last but not least - possibly the most expensive and luxurious hotel in the mediterranean region - the mardan palace in antalya, with interiors partially designed by the office of meelis press. i have no further comments.

-

eksport!

siinsed arhitektid ei saa välisriikidest tellimusi mitte ainult tänu harvadele (vast kord-paar kümnendis saavutatavatele) konkursivõitudele. teid on teisigi, kuid tõsiasi on see, et ega neid teisi teid pidi eriti suurepärast arhitektuuriloomet tulema ei kipu. toon paljude seast paar näidet.

esimene objekt - grupp korterelamuid riia kesklinnast veidi maad põhja pool, suure tulevikuga skanste piirkonnas (kus muuseas valmis hiljuti selline maja). mainin kohe ära, et ega ma tegelikult ei peagi konkreetset näidet nii väga jubedaks, eriti allpool figureerivate näidete kontekstis.

http://www.skanstes-virsotnes.lv


majade arhitektiks on juba kaua soomes töötanud erki valdre sealsest arhitektuuribüroost kva arkkitehdit. esimesed kaks 24-korruselist torni valmisid 2008, kolmas järgnes aasta hiljem.

http://www.skanstes-virsotnes.lv


arendus näeb ette neljast tornist koosnevat kompleksi. viimase valmimisaastaks väidab arendaja 2011, kuid vaevalt see nii läheb. kuigi kolmas torn valmis juba 2009, on selles hetkeseisuga tervelt 47 müümata korterit, mistõttu võib arvata, et viimase torni ehitamisega ei jätkata niipea.

http://www.skanstes-virsotnes.lv/lv/houses/


vaade juugendlinnast.

http://www.skanstes-virsotnes.lv/


rubriigist "kuidas neid küll veidikenegi atraktiivsemaks muuta ning tähelepanu äratada, et saaksime lõpuks korterid maha parseldatud?! ... oot-oot, käes! led-tuled!! geniaalne!"

http://www.skanstes-virsotnes.lv/


http://www.skanstes-virsotnes.lv/


kui tahad korteriplaane uurida, siis fotode alune link on sulle. fotosid näidiskorterist võib vaadata siin.

mis mind selle kompleksi juures häirib, pole niiväga väljanägemine, vaid pigem ideoloogiline külg, eriti silmas pidades antud ala potentsiaalset tulevikku. nimelt on siia kavandatud kõrghoonetega pikitud äripiirkond, kus selline tüüpiline, veidi odavailmeline copy/paste laadis kinnisvaraarendus mõjub igatepidi kohatult. eesti kontekstis poleks mul mingit erilist vastuargumenti, kui sarnaseid korterelamuid püstitataks nt lasnamäele (silme ette kerkib vana-kuuli arendus), küll aga, kui selliseid arendusi hakataks toppima nt juhkentali piirkonda ilusate linnavaadete ja ala potentsiaalse tuleviku külge leechima. ja veel - ilmselgelt on tolle skanste arenduse näol tegemist kõrgemale klassile mõeldud elamispinnaga, mida ehk majade väljanägemisest eriti ei ootaks. suure osa korterite hinnast moodustavad aga just hunnitud vaated riia vanalinnale. leian, et tegemist on get-rich-quick sorti kinnisvaraarendusega, kus rahuldatud saavad arendaja (ehk merko tütar merks) ja hea vaatega korteri ostja, mitte aga linn, kuigi ideaalis võiks see suhe võrdsesse tasakaalu jääda.

muide, arkkitehdi valdre on väga sarnases stiilis neo-commieblockid püstitanud ka tallinna kesklinna... nimelt. asuvad paraku tõnismäel. tema varasemast loomingust on tähelepanu pälvinud tallinna majaehituskombinaadi 'katseelamu' kalamajas (vana-kalamaja 20a, valmis 1988) ning korterelamu mustamäel (sõpruse pst 255, valmis 1991, torniosa emil urbel).


*

eelneva kompleksi ehituskonstruktsioonide, elektrivarustuse ning ventilatsiooni-kütte-jahutuse taga oli aktsiaselts tari. tari enda ihuarhitekt merike raid on aga lätlaste pealinna õnnistanud sellise korterelamuga:

http://www.tari.ee/index.php?id=korterelamu


ma ei saa teisiti, selline 'kaasaegne' arhitektuur tekitab mus külmajudinaid. see on nii õõvastavalt ebaatraktiivne, pudistatud maja, mille puhul on raske mõista, et ometi on selle autoriks loomeinimesena kategoriseeritav arhitekt, saati veel erki haridusega... aga pärast pikka juurdlemist leidsin selle maja juures ikkagi kaks head aspekti: 1) et see ei asu eestis, 2) et riiaski asub see võrdlemisi kõrvalises kohas.

http://www.tari.ee/index.php?id=korterelamu


igaks juhuks mainin, et tegemist pole 1980ndate lõpu / 90ndate alguse 'uusromantilise paneelikaga', nagu neid tollal sarnases võtmes päris palju vorbiti, vaid ikkagi nullindate alguspoolest pärineva teosega.

http://www.tari.ee/index.php?id=korterelamu


tari on ka muide ühe teise siinmail tutvustatud lätis asuva objekti konstruktsioonide ja elektripaigaldamise taga.


*

viimaseks objektiks on 2009 valminud antalyas asuv lukshotell - räägitakse, et euroopa / vahemerepiirkonna kõige kallim ja luksuslikum - mardan palace.

(märgin siinkohal, et hotelli kohta käiv tekstiosa on võrreldes algse versiooniga oluliste paranduste ja lisainformatsiooniga täiendatud. lõppu on lisatud ka väike lühiminiintervjuu.)

mainitud hotellikompleksi interjööride osaliseks projekteerijaks on meelis pressi arhitektuuribüroo. 560 toaga hotelli avamise järgselt ilmus õhtulehes sel teemal lugu pressi kommentaaridega, mida võib lugeda siin. paraku on artikkel ekslik, väites, et "kuigi numbritoad jäeti briti arhitektide hooleks, on ühiskasutatav ala ja suur osa välisarhitektuurist pressi büroo tehtud."

meelis press selgitab, kuidas asi tegelikult oli: "meie tehtud on selles hotellis vaid valikulised interjöörid nagu la brasserie restaurant (vt virtuaaltuuri), russian restaurant (vt virtuaaltuuri terrassilt), rum jungle lounge, monkey club (virtuaaltuur), jazz bar (virtuaaltuur), bowling alley (virtuaaltuur), lasteaed jne.... blogis toodud kreemivahused lobbyd, konverentsid, välisarhitektuur jne on kohalike türgi ja / või inglise ehituskunstnike loodud ja meil pole nende töödega mitte-mitte mingit sidet. väliala baaride ja paviljonide loomisel oleme kaasa löönud sisearhitektuuri või mööbli konsultandina ja mitte arhitektuuri küsimustes, blogis toodud fotodel kajastatu pole meie sulest. mardan palace on väga suur hotell - nagu linnak, selle loomise kallal töötas mitu sisearhitektide ja arhitektide seltskonda."

järgnevad fotod on korjatud erinevatelt saitidelt, lisafotosid pressi büroo poolt loodust näeb nende kodukal. kõigepealt aga kompleksist n-ö parema aimu andmise mõttes mõningaid väli- ja sisevaateid, millega, nagu öeldud, pole pressi büroo seotud.



tsiteerin vikipeediat: the hotel has [...] a 1,100 m2 spa, and its own beach containing 9,000 tons of sand imported from egypt. 10,000 m2 of gold, 500,000 crystals, 23,000 m2 of italian marble are used in the construction of the hotel.




kosmosevaade. mardani kompleks oma hiigelbasseiniga on täpselt keskel.



sisenegem.




nüüd aga pressi büroo poolt loodu juurde. paarile alljärgnevale fotole lisaks vaata fotosid ka pressi kodukalt või pigem ülalpool antud linke virtuaaltuuridele. meenutuseks siinkohal, et press on hariduselt sisearhitekt.







tsiteerin meelis pressi eelmainitud õhtulehe artiklist:

"Me tulime välja julgete mõtetega. Hiiglasliku diskoala sissepääs käib läbi hiiglasliku ahvipuuri, mis meenutab tihedat troopilist vihmametsa. Kogu disko välissein on kaetud elavate tuleleekidega. Ruumi põrand on kui hiiglaslik display, mis kannab sind virtuaalse maailma kohale."

ja delfi artiklist:

"Türgis on Pressi sõnul head võimalused projekteerida majja selliseid luksuslikke pindasid ja eritöödena valmivaid objekte, mida Kodu-Euroopas otstarbekas teha ei oleks. Türgis on nimelt kohalik käsitöökultuur nii vilgas, et osavatel meestel ja naistel ei tule veel pähegi oma ehistööde ning eriliste materjalimenetluste eest hingehinda küsida. Kohapeal valmistatud lahendused, lisaks veel käsitsi tehtuna, annavad aga tervikule sümboolselt palju juurde."


mainitud artiklites leiduva väänatud tõe kohta ütleb press, et "väljaannete kirjutised pole ju täistõde, vaid kallutatud soovist luua uudistekünnist ületav sündmus."


esitasin meelis pressile paar mardaniga seotud küsimust:

JK: Vaadates hotellikompleksi erinevaid siseruume, torkab silma, et teie büroo kujundused on ülejäänud ruumide ja välisarhitektuuri islamipärase eklektikaga võrreldes küllaltki n-ö klassikalis-moodsalt euroopalikud. Kas selle taga oli tellija teadlik soov saada hotellilinnakusse vaheldusrikkust, midagi nii magusama kui ka moodsama maitse eelistajaile? Teisisõnu, kas teie juurde tuldi konkreetse sooviga saada moodsas / euroopalikus võtmes kujundusi või oli teil tellija täielik usaldus ja vabad käed loomaks mida iganes pähe tuleb?

MP: Antalya turist veedab Türgis terve nädala erinevalt Eesti ühele majutusööle, väljaspool resorti pole talle piirkonnas ülearu palju atraktsioone pakkuda. Niisiis aktiviteedid oma õuele, ja mida rohkem neid nädala veetmiseks pakud, seda parem. Kompleksi maht läks metsikult suureks (200 000 m2), sellist mahtu pole tark hoida ühe arhitekti käes ja ühes võtmes, näiteks ainuüksi söögikohti sai 17. Kokku pusis kompleksi kallal viis seltskonda - inglased, sakslased, itaallased, türklased, meie. Tegumoodi rätsepale ette ei öeldud, saime vabad käed.

JK: Kas ruumid, mille teie büroo sisekujundas, määrati teile tellija poolt, või saite neid ka ise valida?

MP: Suures osas määrati tellija poolt, mõnest ettepanekust olime sunnitud loobuma, kuna jõud poleks selles ajagraafikus mahust üle käinud.

JK: Õhtulehe artiklis mainitakse golfimaailma villasid ja golfikeskuse peahoonet kui teie jaoks "uutest väljakutsetest mardani juures" - kas see tähendab, et töö Mardaniga on jätkumas, ja kui, siis mis täpsemalt oleks nende juures teie büroo roll?

MP: Oleme kundega mõlemad ootel, tema ootab, et ajad paraneks ja meie sedasama...

JK: Kas koostöö Ismailoviga on jätku saanud ka Mardani-väliselt?

MP: Midagi muud pole me talle joonistanud.

JK: Kas majandusseisule vaatamata on veel järele jäänud välistöid, mis parajasti käsil, või juba lõpetatud, aga paremat aega ootamas?

MP: Varssavis Fuksase Business Gardeni hotelli sisekujundusega oleme lõpusirgel. Saksamaal Celles läks hiljuti töösse Celle Golf & Spa Hotel projekt.