133: arendusprojektide rindelt

summary: a more or less random set of projects planned and under construction in tallinn downtown area. see part i here.

-

tea kas majanduskriis nüüdseks läbi saanud või veel mitte, igatahes kinnisvaraturg on võrreldes hiljutiste aegadega päris aktiivseks muutunud. toon sarnaselt ühe varasema postitusega ära mõningaid arendusprojekte tallinna kesklinna piires, põhjenduseks lihtsalt soov nende kallal veidi iniseda või siis kiitust avaldada. ei hakkagi pikemat sissejuhatust tegema, asume kohe projektide kallale.


*

terase 16 kadriorus. projekti autoriteks janno põldme ja dmitri pisarenko. 13 korteriga elamus on 8 kahetoalist, 4 kolmetoalist ning 1 viietoaline. detailplaneeringuga piiritletud mahu ja kujuga hoone fassaadikäsitlus ja -viimistlus on autorite väitel kavandatud "pigem ümbritseva miljööalaga arvestades". tähendab: õhekrohv, keraamiline fassaaditellis, puitribistik, läbipaistmatu taustvärvitud klaas. seda silmas pidades tundub mulle, et autorid on inspiratsiooni ammutanud eelkõige kõrvalasuvalt majalt aadressiga terase 11. tulemuseks küll midagi veelgi mannetumat.

http://www.terase16.com/est/gallery/

huvitav on siinjuures asjaolu, et minu arust suutsid arhitektid isegi nõukaajal tabada kadrioru vaimu paremini kui seda tihtilugu tänapäeval suudetakse (muidugi on mõlemalt poolt nii- või teistpidi säravaid erandeid). kusjuures mitmeid häid näiteid nõukaaegsetest majadest kadriorus võib leida just siit, metallide järgi nimetatud tänavatelt.

antud projekt maanduks aga valmimise korral mu isiklikus "kadrioru halbade uusmajade top 5-s". (okei, neid räigelt halbu on siin tegelt ikka päris palju rohkem kui ainult 5... aga las see praegu jääda.)

http://www.terase16.com/est/gallery/

mis mind selle maja juures õieti häirib? kui välja jätta detailplaneeringuga paika pandud maht ja kuju, siis... põhimõtteliselt kõik ülejäänu häiribki. ta mõjub nii neetult närviliselt, nagu oleks autorid tahtnud ühes projektis kasutada kõiki erinevaid pähe karanud lahendusi. päris tõsiselt häirib mind näiteks fassaadi materjalivalik: eelkõige muidugi keraamiline fassaaditellis (mida kuradit, tõesti?!), seejärel taustvärvitud klaas, eriti veel leidnuna nii ulatuslikku kasutuspinda. siinkohal mainin, et firmas ruum ja maastik koostatud detailplaneeringus nõuti "lähiala miljööst lähtuvalt hoone välisviimistlusmaterjalidena heledat krohvi, klaasi ja puitu." (fakti poolest on maja viimistluses kasutatud ka puitu, kuid seda nii marginaalselt, et ei saa arugi...)

justkui püüdes tasakaalustada maja vertikaalsust rõhutavat akende ja viimistluse jaotust, on kõik päris- ja prantsuse rõdud mõttetult ühtseks lindiks ühendatud. need on nagu pingul kummid mingisuguse plahvatada tahtva järaka ümber.

http://www.terase16.com/est/gallery/

sõnaga, see maja on üks paras pläust, mille üritus ümberkaudse miljööalaga 'pigem' arvestada on totaalselt feilinud.

http://www.terase16.com/est/gallery/

http://www.terase16.com/est/gallery/

aga vaatame sisse ka.

parkimine on lahendatud keldri- ja esimesel korrusel, kuigi siin on minu arusaamist mööda väike vasturääkivus: selkus nimelt mainitakse autolifti, mida küll plaanidelt pole välja lugeda, renderid aga ei viita garaažiuksele...

http://www.terase16.com/est/plans/

esimene korrus. paras naljakoht on siin 47-ruudune jalgrattahoidlaks ristitud ruum. tahaks tõesti näha, kui mitut jalgratast ses eksklusiivseks nimetatud maja jalgrattahoidlas hoiustama hakatakse.

http://www.terase16.com/est/plans/

selku järgi on "korterite siseplaneeringul arvestatud magamistsooni eraldatust köögist ja elutoast." kõlab hästi, olgugi et pooltel korteritel on magamistuba siiski otse elutoa kõrval. veel: "olulist rõhku on pandud pärast korterisse sisenemist avanevale vaatele." põhimõtteliselt pole see ju mööda - aint et näiteks põhjapoolseimas korteris on see 'pärast' ikka jupp aega pärast seda, kui oled esikus jalanõudest ja üleriietest vabanedes vannitoa ja garderoobi ustega tõtt vahtinud. ka lõunapoolseima korteri sisenemist silmas pidades kõlab see selku lausejupp suht sisutühjana. (tõele au, keegi pole öelnud, millal täpselt 'pärast' need vaated avanevad...)

http://www.terase16.com/est/plans/

üks jaburamaid kohti maja juures on 6. korruse lukskorter oma 4 (!) katuseterrassiga, millest põhjapoolne tervelt 30 ruutu suur (või pikk)... korterisse pääseb nii lifti kui trepi kaudu, kuigi vaevalt siinsed asukad treppi kasutaksid. lisaks tekivad lõunapoolsete terrasside vahele päris veidrad erikujulised nišid, mille otstarvet ma suurt ette ei kujuta. kõige tipuks nentis üks sõltumatu arhitektuuriuurijate selts, et feng shui seisukohast on see korter paras katastroof (:

http://www.terase16.com/est/plans/

hetkel on projekti juures ainuke hea aspekt see, et arendus on veel müügis. majale on küll ehitusluba antud, kuid kuni eksisteerib õhkõrn võimalus, et ostja tellib mõnelt paremalt arhitektilt uue projekti, hoian veel pöidlaid pihus... kehtiva detailplaneeringuga on siin küll palju ette kirjutatud, kuid jumala eest, hea arhitektuur kadriorus pole ju palju tahta, ja seda on ka konkreetse detailplaneeringu raames täiesti võimalik saavutada.

krunt 28. aprillil 2011.

foto: jk

*

uus-tatari 21 veerenni piirkonnas. projekti autoriks andres põime. autorile omaselt küllaltki viisaka ilmega lakooniline hoone on kerkimas endisse eeslinna, mis elab praegu läbi suurt linnastumist - siinne on üks rohketest suurtest elumajadest, mis sinna lähimal ajal tehtud, hetkel ehitamisel või planeerimisel.

5-korruselisesse hoonesse tuleb 21 korterit. parkimine on lahendatud esimesel ja keldrikorrusel. et maht kõrvaloleva hoonestuse suhtes liialt mastaapselt ei mõjuks, on viimane korrus tagasiastega, luues ülemistele tänavapoolsetele korteritele suured lääneterrassid.

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

antud juhul näib tegemist olevat hea näitega sellest, kuidas kellegi teise poolt tehtud detailplaneering paneb reeglid liiga jäigalt paika, pärssides hiljem maja projekteeriva arhitekti loomevabadust. vähemalt mulle tundub nii - maja on igatahes planeeringu otsene peegeldus, ilma et seda oleks kuidagi teisiti tõlgendada üritatud. (tegelt on detailplaneeringute ja nende järgi projekteeritavate majade teema mulle üha enam huvi pakkumas, kuigi hetkel veel pole ma kogu reeglistikuga päris hästi kursis...)

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/galerii

olgugi et tegemist on äärmiselt vaikse tänavalõiguga, jääb ikkagi veidi kahtlaseks otsuseks paigutada esimesele korrusele vastu tänavat kummagi esimese korruse korteri magamistoad, eriti kuna esimene korrus nii madalal asub... ehk oleks siiski mingi parem lahendus leidunud?

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/plaanid-ja-hinnad

tüüpkorrusel on 5 korterit. mulle meeldib enim (küll rõduta) korter nr 14 - privaatne ja avalik tsoon on siin päris sümpaatselt jaotatud. (esimese korruse korter nr 1 on põhimõtteliselt sama, kuid väiksema esikuga ning sauna asemel suurema garderoobiga magamistoas.)

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/plaanid-ja-hinnad

mul tekib küsimus nii esi- kui tagafassaadi keskteljele tehtud sisselõigete kohta. ühelt poolt jätnuks nende tasandamine mulje ehk liialt monotoonse fassaadiga hoonest, kuid teisalt andnuks nende tasandamise arvelt teha tänavapoolsetele korteritele elutuppa lisaruumi või teha lausa üks hästi väike rõdu (just neil kortereil rõdu puudubki); maja taga oleks samuti olnud võimalik magamistoale avara rõdu anda (neil kortereil on küll elutoal juba suur rõdu olemas). see pole aga kivi arhitekt põime kapsaaeda, kõige muu kõrval olid sisselõiked joonistatud juba detailplaneeringusse.

viimase korruse kahele korterile pakutakse hiiglaslikke lääneterrasse, teised kaks lepivad itta suunatud rõdudega. silma torkab veider lugu korteris nr 20, kus üks magamistubadest on paigutatud köögi kõrvale ning tualettruumist miljoni miili kaugusele.

http://www.1partner.ee/eng/uus-tatari-21/plaanid-ja-hinnad

üks asi on veel, mis mus mõistmatust tekitab. nimelt aknad küljefassaadidel - väljast näeb see ju kena välja, kuid siseruumide seisukohalt asuvad need suht jaburates kohtades, avanedes kord garderoobi, kord sauna ning kord täiesti mõttetult koridori, selle asemel et avaneda veidi enam valgust soovivatesse ruumidesse... kui keegi need minu silmis ebakohad loogiliselt ära põhjendab, saab auhinna.

igatahes. maja ehitus käib täies hoos, siin plats seisuga 17 märts 2011.

foto: jk

*

eelmisest üle tee asub tühi krunt aadressiga uus-tatari 12, millele peaks millalgi hakkama kerkima selline maja.

http://www.reetvalkarhbyroo.ee/frames/Korter/kortermajauustataritn12tallinnas.html

projekti autoriks on reet valk. majja on kavandatud 28 korterit, parkimine lahendatud keldrikorrusel. see saab olema osa suuremast hoonemassiivist, mille üks pool - muru & pere kavandatud ravi 6 - valmis juba aastal 2009. reet valgu maja fassaadikäsitlus on samamoodi lakooniline ning mõneti isegi range, millegipärast tundub ka et (vist sissepääsu lahenduse tõttu?) veidi vanamoeline. kui kedagi peaks huvitama, siis kruntide detailplaneering on nähtav siin. põnev on selle juures asjaolu, et kui valgu maja peaks ükskord valmima, kaob muru & pere lõunasse vaatavatelt rõdudega hoovikorteritelt päikesevalgus. loodan, et praegused elanikud olid detailplaneeringuga kursis ja ei ostnud põrsast kotis.

http://www.reetvalkarhbyroo.ee/frames/Korter/kortermajauustataritn12tallinnas1.html

hoone sai ehitusloa juba aastal 2007. märtsis 2010 avaldati ehitamise alustamise teatis, kuigi tegelikkust see ei peegeldanud ning maja pole siiani ehitama hakatud. foto märtsist 2011.

foto: jk

*

nüüd aga paremate palade juurde.

pelgulinna / kassisaba piirkonda aadressil rohu 1 / tehnika 22 on kavandatud päris omapärane korterelamu. maja on projekteeritud arhitektuuribüroos studio paralleel, autoriks jaak huimerind koostöös andres lemberi ja indrek laosega. maja ehitusluba pärineb juba 2009 algusest, kuid hetkel ei oska veel öelda, millal asi tõesti ehitamisse võiks minna. arendaja lubas oma kodukal korterihinnad avaldada käesoleval kevadel, nüüd on nad kevade hoopis suveks muutnud. loodame, et asi siiski seisma ei jää ning maja ükskord püsti saab.

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

siinses kontekstis väärib mainimist, et antud juhul on detailplaneeringu autoriks huimerind ise, mistõttu ei teki maja ja planeeringu vahel mingit ebamäärast hõõrumist, nagu võib täheldada eelpool toodud näidete seas, kus planeeringu ja selle järgi kavandatud maja autorid on erinevad...

valmides saab see kindlasti üheks pilkupüüdvamaks uushooneks siinsel miljööalal. võib kindel olla, et selline veidi pretensioonikas ning mingis mõttes kurjakuulutav vorm võib mõningates kohalikes protektsionistides pahameelt tekitada, kuid minu hinnangul on selline julge lähenemine miljööaladel igati tervitatav.

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

majja tuleb 14 korterit, neist 7 kahe- ning 7 kolmetoalised. korteriplaanide puhul pole mul midagi erilist ette heita, välja arvatud ikka see minu vana probleem liiga sügavale esikusse avaneva (korteri ainsa) wc-vannitoa ukse osas... (ehk et must tsoon ja puhas tsoon astuvad konflikti!)

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

teisel korrusel on koha leidnud üks päris naljakas ruum - vt korter nr 4. köögi kõrval on siin väike kahelt küljelt akendega söögituba, mis asub konsooli all ning valvab maja sissepääsu.

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

http://www.favorte.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=49

hetkel on krunt tühi. foto 2011 aprillist.

foto: jk

*

nüüd aga parim asi, nimelt üks eskiisprojekt toompuiesteele, autoriteks taas jaak huimerind koos andres lemberiga. huimerind räägib, et selle projekti tuleviku suhtes ei tohiks eriti lootusrikas olla, sest arendaja on talt siia iga 5 aasta tagant midagi tellinud ning seni pole neist ühegagi asi edasi arenenud... siinne on nüüd viimane variant aastast 2010. see oleks minu arust üks kaunimaid uushooneid tallinnas (olgugi et meenutab liialt seda maja). nii ülimeeldival kombel mängiks selline valge maja kokku allmanni suurepärase l'ermitage'iga.

http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1235/

praeguseks kõik, peagi jälle.

069: viljandi metsakalmistu kabeli teise koha töö

summary: 2nd prize entry in a competition by the architect andres lember for a new chapel in viljandi woodland cemetery. lember also received first prize for his other entry which can be seen here.

-

hiljuti sai tutvustatud viljandi metsakalmistule kavandatud kabeli projekti, mille konkursi pani kinni arhitekt andres lember. nagu mainitud, pälvis lember ka auhinnalise teise koha, sedapuhku töö eest märgusõnaga «akira».

kahe tööga osalemist põhjendas arhitekt nõnda: "juhtus nii, et mul oli seekord aega. «moriko» sai üsna kiiresti valmis. alles siis tulid kahtlused ja kõhklused. mõtlesin, et tegelikult saab ju ka teistmoodi, ning kavandasin uue variandi. lõpuks otsustasin mõlemad tööd võistlusele esitada." teise koha tööst nüüd pisut lähemalt.



«akira» järgi oleks kabelihoone sulandatud maapinda, kasutades selleks ära krundi tugevat langust. üldjoontes domineeribki horisontaalsus ja maapinnale lähenemine. "elu ringkäik mullast kuni uuesti selleks saamiseni oleks metafoor, mis iseloomustaks erinevaid liikumisteid hoone sisemusse, peale, taha ja ümber."

arhitektooniliseks aktsendiks oleks muus osas peaaegu märkamatu hoone puhul selle lapik avausega torn.

erinevalt võidutööst on siinne kabel ühekorruseline. hoonesse viib laskuva protsessiooni tee näol trepp, mille kõrvale tiibadesse on paigutatud abiruumid.

minimalistliku lahendusega talituste ruumi loomuliku valguse allikaks oleks selle lahtine otsasein altari taga, vaatega itta üle kalmistu. mulle isiklikult näib selline lahendus eriti sümpaatsena: nii saab ehk mõneti ebamugava sündmuse juures rahumeeli aknast välja vaadata, lastes end sõudvatel pilvedel või sahisevatel puulatvadel mujale kanda. terve "sein" oleks seega ööpäevaselt ja aastaaegades pidevalt muutuv, omistades kabelile taas ühe sümbolistliku tasandi, viidates muutustele inimese eluteel.

lember asetas kabeli samasse, kuhu võidutöö puhul. peaaegu samamoodi on lahendatud ka parkla.

-- -- --


p.s. - suured tänud arhitektile materjali eest!

p.p.s. - lähemal ajal on tulemas veel üks kabeli konkursitöö, nii et jääge ootele.

065: viljandi metsakalmistu kabeli konkursi võidutöö

summary: winning entry by the architect andres lember for a new ceremonial chapel in the woodland cemetery of viljandi, estonia. the minimalistic timber and glass structure would be free of religious connotations, using light as its main element of expression. the project is still awaiting realisation even though the competition was held already in 2004-2005.

-

2005 alguses kuulutati välja viljandi metsakalmistu kabeli arhitektuurikonkursi tulemused. 18 kvalifitseerunud töö seast valiti võidutööks projekt märgusõnaga "moriko", autoriks arhitekt andres lember (s. 1972). muuseas, lember pälvis konkursil ka teise koha, mis minu mäletamist mööda on uues vabariigis esmakordne taoline juhtum.

järgnevalt võidutöö lühike tutvustus.

kabel peaks kerkima viljandi metsakalmistule oja tee äärde. konkursitingimustes polnud kabeli asukoht kalmistu krundil määratletud, käed jäeti ses osas arhitektidel vabaks. enamik osalejaid asetasid kabeli siiski ühte kohta, samasse, kuhu selle oli varasemalt kavandanud linnavalitsus oma planeeringuga. nii talitas ka lember. kabel on asetatud ida-lääne-suunaliselt peafassaadi ja 10-meetrise kellatorniga läänes, järgides niiviisi kristliku sakraalarhitektuuri traditsioone.

kabelit iseloomustab üdini minimalistlik ja äärmuseni abstraheeritud vorm, millel ometi ei puudu otsene äratuntavus ja seos klassikalise sakraalarhitektuuriga. esimese vormilise analoogina meenub mul siinkohal jože plečniku kuulus kirik prahas, esteetilises plaanis aimdub aga hoopis miski muu, esmajoones julgeks pakkuda midagi jaapanlikku. tadao ando ehk, püha minimalism.

samas kujutan ette, et puidu kasutamine nii sees kui väljas annaks kabelile hulganisti mingisugust helgust, hubasust ja soojust, vastupidiselt jaapani ratsionalistide loomingule omast kõledust, mis tihtilugu saavutatud ulatuslike betoonpindade kasutamisega... aga see selleks.

kabeli oluliseks arhitektuurseks komponendiks on valgus. fassaadidel vahelduvad palgid ja aknaribad, pakkudes valgel ajal kindlasti unustamatuid efektseid varjumänge interjööris, pimedal ajal aga hõõgudes kui latern.

tsiteerides viljandi pauluse koguduse õpetajat maja artikli kaudu, peaks kabel "kindlasti pakkuma lohutust leinajatele."

ajakirja puuinfo 2005-2 numbris andis lember oma projekti kohta väga kena põhjaliku ülevaate, mille alljärgnevalt täies mahus ära toon.

"töö algas mõtisklustega sellistel fataalsetel teemadel nagu elu ja surm. igaühele meist on ligimese kaotus raske. lein ja kurbus on väga rusuvad tunded, millega toimetulekuks vajame tihtipeale lähedaste inimeste tuge. omal tagasihoidlikul moel räägib siin kaasa keskkond, kus leinaja on sunnitud viibima. nende hulka kuulvad ka leinamajad ja kabelid. arhitektuurse vormikeele ning materjalide kasutusega saab tekitada väga erinevaid emotsioone ja tundeid. andes kabelile kergema ja õhulisema ilme, toome helgust ka kõige süngematesse hetkedesse.

juurelnud põhjalikult nende teemade ümber, tekkis mul soov luua hoone, mis erineks traditsioonilisest kabelist, aga oleks siiski pühakojale omaselt väärikas. omaette taotlus oli, et hoone ei kannaks endas ühegi religiooni ega usundi ideid, vaid oleks lihtsalt üks püha koht, kus iga lahkunu, sõltumata usutunnistusest ja tõekspidamistest, võiks asuda oma viimsele teekonnale.

viljandi metsakalmistu ala on maastikuliselt väga vaheldusrikas ja nauditav. eri kõrgustega maapind ning peamiselt okaspuudest parkmets loovad seal miljööväärtusliku keskkonna. võistlustingimustest lähtuvalt tuli kabel projekteerida kalmistu uuele, laiendatavale osale, kus maapind langeb lääne-ida suunas terve majakorruse jagu. Seepärast saigi hoone kavandatud kahele tasapinnale. lääne fassaadis asuv peasissepääs viib kõrge kellatorniga hoone esimesel korrusel asuvasse suurde ja avarasse matusetalituste saali. seal on ka muusikute rõdu. hoone teine sissepääs asub soklikorrusel, kuhu on paigutatud kõik ülejäänud ettenähtud ruumid: jutlustaja ja muusikute riietusruum, surnuaiavahi kabinet, wc-d, inventari- ja tehniline ruum ning säilituskamber. hoone korrused on ühendatud soklikorruselt kellatorni viiva puidust trepiga.

väärikas maja vajab ka väärikat materjali. üks selliseid on puit, millel on meie ehitustraditsioonides väga pikk ajalugu. aastasadu on meie esivanemad kasutanud puitu küll tähtsamate, küll vähemtähtsate hoonete ehitamiseks. puidul on olnud ja on endiselt oma kindel koht nii konstruktsioonimaterjalina palkmajades ja karkasshoonetes kui ka viimistlusmaterjalina sise- ja välistingimustes. kaasaegsed puidutöötlemise tehnoloogiad võimaldavad puithoonete rajamisel luua ka uusi konstruktiivseid lahendusi. kombineerides ehituspuitu metalliga ja kasutades liimpuitu, saab suurendada kandeavasid ning seega ehitada avaramaid hooneid.

kirjeldan ka lühidalt viljandi metsakalmistu kabeli konstruktiivset lahendust, tungimata sealjuures ehitusinseneride ja puidutehnoloogide töömaale.

kabeli põhiplaan on mõõtmetega 14,6 × 9,6 meetrit, kõrgust on esimese korruse põrandast kellatorni tipuni 9,6 meetrit. kui soklikorruse ehitamiseks on kavandatud monoliitne raudbetoon, siis hoone ülejäänud põhimahu moodustavad puitkonstruktsioonid. sisuliselt on tegu rõhtpalkidest majaga, mille minimalistlikku vormikeelt ilmestavad ruudukujuliste ristlõigetega palkidest ja klaasiribadest seinad. palgiridadega vahelduvad horisontaalsed klaaspinnad. selline kahe materjali kombinatsioon muudab hoone läbipaistvaks ning avardab siseruumi. arhitektuurist tulenevalt on aga seintes ja lagedes tekkivad sildeavad puithoone jaoks liiga suured, mistõttu peab ilmselt kasutama liimpuitu või tugevdama palke ehitusterasest postide, varraste ja tõmbidega.

hetkel (st 2005 alguses - jk) on valmis kabeli eskiisprojekt. edasine projekteerimine peab selgitama, milline konstruktiivne lahendus on kavandatud hoone ehitamiseks kõige otstarbekam ning sobivam. arvan, et eestis on küllalt palju häid ehitusinsenere, oma ala spetsialiste, kellega koostöös on võimalik viljandi kabeli projekt realiseerida."

žürii esindajad väljendasid antud konkursi puhul selgelt oma sümpaatiat minimalismile, seda nii esteetilises kui ka rahalises plaanis. žüriid võlus ka võidutöö lahendus jätta esimene korrus vaid teenistusruumiks, paigutades abiruumid tugeva langusega krundil hoone soklikorrusele.

lõiked.

paraku ei toeta viljandi linnavalitsus hoone valmimist. oodatakse erainvestorit või loodetakse hoopis viljandit ümbritsevate valdade abile. olgugi et konkursil hinnati olulise aspektina kabeli realiseerimise odavust, peetakse selle maksumust ikkagi liiga suureks. ja nüüd tagantjärele peab praegune linnapea toonast konkurssi üleüldse pigem ideede kui reaalse lahenduse leidmiseks konkreetsele ehitisele... tobedaks kiskuva saaga kohta saab lähemalt lugeda siit.

lisaks võiks lugeda konkursijärgseid artiklikesi arhitekti ja teiste asjaosaliste kommentaaridega näiteks siit ja siit ja siit.

ja lõpetuseks arhitekt oma loominguga, mis loodetavasti ka kunagi ilmavalgust näeb.

foto: elmo riig via sakala