Kuvatud on postitused sildiga arh: merje müürisepp. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga arh: merje müürisepp. Kuva kõik postitused

117: maja (endises) metsas

summary: this little house might seem a bit quirky at first sight, but in fact it's become one of my favorites by 3+1 architects. the one-storey building is nicknamed 'in forest', however, the context has changed greatly in the last 10 years and now the building sits in an almost typical suburban surrounding with little hints of its past greenery. the building was completed in 2001.

here's what the architects have said about the project: "the winding spatial structure of the house as well as its hyperbolic surfaces follow and enhance the surrounding landscape. the house consists of three zones – private children’s and parents’ rooms; half-public in-between rooms; and kitchen, living-room and other public rooms. the dynamism of the house can be read in many ways – its outer form is corresponded by the inner moving routes in its central axis as well as between public and private spaces." see elevations and sections here.

authors of the project are markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur, indrek tiigi, kalle komissarov & merje müürisepp. for more projects by 3+1 architects, see here.

-

järgnev maja on minu jaoks üks sümpaatsemaid kakumäe poolsaarel ja ühtlasi mu lemmikuid 3+1 arhitektidelt. tegemist on 2001 valminud väikese ühekorruselise eramuga loigu tänaval. siinne piirkond oli veel 10 aastat tagasi küllaltki väheasustatud, mistõttu kerkis maja põhimõtteliselt metsa, millest ka tema koodnimetus "in forest". et ümberkaudsed krundid on tänaseks suures osas lagedaks aetud ja täidetud suht suvaliste kodudega, võiks teda püüda siiski ette kujutada algses metsalises kontekstis - mida siin mingil määral ka säilinud on - millesse ta loodi.

foto: jk


see maja mõjubki kui mingi metsamaja, ta mõjub suvilana romantilises suvilarajoonis või külalistemajana kuskil soome arhipelaagis. see on tundlik maja, mis - mulle näib - räägib ühest küljest tellija suurest usaldusest arhitektide vastu, teisest küljest tellija down to earth suhtumisest oma majas elamisse. ma ei tea, kuid kujutan ette, et see oli üks hea tellija.

foto: jk


projekti autorid on markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur + indrek tiigi, kalle komissarov ja merje müürisepp.

ise kirjeldavad nad maja nii: dünaamilise vormiga elamu väljavenitatud ruumistruktuur ning hüperboolne katusekuju jälgivad nii olemasolevat maastikku kui sisemisi liikumisteid. sisuliselt on tegu kahe kõverplaadi vahele tekitatud sisemaastikuga. keskse telje ümber on grupeeritud magamistubadest moodustuv privaattsoon, poolavalikud vaheruumid ning köögi ja elutoaga avalik ruum.

plaan: maja 2002-3


vaatamata maja näilisele väiksusele on siin tegelikult kõik vajaminev täiesti olemas, point on lihtsalt selles, et kogu ruum on lahendatud äärmiselt kompaktselt. mingit mõttetut-kasutut ruumi siin ei leidu. lisaks kolmele magamistoale ja elutoale on koha leidnud ka tööruum vmt, tähele tasuks panna ka mõnusalt lahendatud kööki, hästi kihvt tundub ka pisike kiilukujulise plaaniga (tänavale vaatav) duširuum.

lõige: eal 80 kataloog


nüüd teen julma autoriõiguste rikkumist. interjöörifotode autor on arne maasik, pärit on need maja 2002-3 numbrist. vähemalt esimese foto siin äratoomine on mingil määral õigustatud, kuna majas oli see kogemata peegelpildis. paremal elutuba, vasakul lastetubadega külgnev koridor.

skänn: maja 2002-3


tähele võiks panna muidu puitkonstruktsioonis maja betoonpõrandat, mis järgib krundi langust. ma kahjuks ei tea milline see maja sisseseatuna välja näeb, nii et fantaseerigem.

skänn: maja 2002-3


hästi sümpaatselt mõjub varieeruvas toonis püstlaudis. kahju on vaid sellest, et aknad pole lõigatud trapetsite kujulistesse raamidesse - see on koht, kuhu võinuks rohkem investeerida, sest sellisena näevad aknad päris halvad välja, mõjudes halvavalt ka tervikule.

foto: jk


hüperboolne katus, mida eelmisel fotol hästi näha, lõpeb ühel pool kitsa terrassi varikatusena, teisel aga varjualusena autole.

foto: jk


mõned lisafotod on veel arhitektide kodukal, vaata.

some extra photos on the architects' homepage: see here.

106: tiskre kroonid

summary: two terraced houses near the western border of tallinn, designed by the current tartu city architect tiit sild and tartu university architect merje müürisepp.

-

tallinna läänepiiril tiskres valitseb tallinnale nii omane segasummasuvila. kindlasti kõige enam määravad selle ala identiteeti kurikuulsad valvuriputkas passiva valvuri poolt valvatavad ja lõiguti tarastatud tänavad (teemasse) ning "liba-privaatsust" ja mitte palju enamat pakkuvad üksik- ja ridamajade kvartalid. buumi toel hakkas siia kerkima juba suuremaid elumaju (meenuta hansuõue keissi), mis ühelt poolt tõid küll piirkonda vaheldust ja linnalikku tihedust - rääkimata tiskre-hansu kvartali planeeringuga toodud väärtuslikust avalikust ruumist - samas on need, mulle tundub, lõhkunud mingisuguse loomuliku järjepidevuse, trügides kuhugi, kus nad veits mõjuvad kui kutsumata (kuid mitte otseselt ebameeldivusi tekitavad) külalised kellegi erapeol.



kuigi siinse piirkonna tõelised arhitektuuripärlid (nt mu isiklikud lemmikud !! ja !! ja !!) kipuvad jääma pigem teisele poole linnapiiri, võib ka tiskre asumist päris šeffe teoseid leida. lisaks mõnele kihvtile eramule püüavad siin tähelepanu kaks erksa vormiga ridamaja, autoriteks tartu linnaarhitekt tiit sild ja tartu ülikooli arhitekt merje müürisepp.

foto: jk


neist majadest õhkub tänasele taani või mõneti ka hollandi arhitektuurile omast stilistikat. nad mõjuvad kuidagi nii mitte-eestilikult, eriti antud kontekstis, seljaga oma veidi varem valminud suguvendade ja näoga soome lahe poole. kui ma paremini ei teaks, arvaksin, et need majad asuvad kuskil kopenhaageni veeäärses äärelinnas. (kusjuures ala mõnetist sugulust ørestadiga täheldas tiit ammu enne siinsete hoonete valmimist.)

foto: jk


majaelanikel on palju ruumi logelemiseks: lisaks köök-elutuppa avanevale 13-ruudusele lodžale on igal korteril ka oma terrass / aiasiiluke, kus saaks grillida, kiigel kiikuda, batuudil hüpata ja päikeseloojangusse vahtida.

foto: jk


majaesine on autode päralt. kummagi maja kahel korteril on ka autovarjualune (kuhu küll mõni hummer vaevalt et mahuks, samas loll oled ka, kui hummeri oled ostnud). üks uks viib korterisse, teine majandusruumi.

foto: jk


foto: tõnis kimmel


korterid ulatuvad läbi kolme ja nelja korruse. kusjuures läbi nelja ulatuvad just need, kus esimesel korrusel autovarjualuse arvelt vähem ruumi. nendes korterites on viimasel tasandil suur magamistuba, esimesel aga merele / terrassile vaatav saun. mustas majas on kuus, punases seitse korterit.



majad pälvisid positiivset tähelepanu tellisetootja wienerbergeri rahvusvahelisel tellisarhitektuuri konkursil, kus neile omistati baltikumi parima telliskatuse kategooria võidupreemia.

foto: tõnis kimmel


foto: aivar remmet / wienerberger.ee


foto: aivar remmet / wienerberger.ee


foto: aivar remmet / wienerberger.ee


siinse elamukvartali kohta saab lugeda juba eelpool antud artiklit, kus põhitähelepanu (suures osas tiidu enda poolt väljatöötatud) kvartali planeeringul ning varem valminud elamutel.


ja lõpetuseks veel üks vaade. no on kaunid majad!

foto: jk

035: kortermaja kadriorus

summary: one of the most exciting architectural results of the early 2000's booming economy is this apartment building by 3+1 architects. to get to know this wonderful piece of architecture, see a couple of articles in english: here and here; and a film with english subtitles: here.

-

hiljuti pärnu raamatukogu eest kultuurkapitali peapreemia pälvinud arhitektuuribüroo 3+1 jätkab enese reklaamimist internetis.

nende seekordseks archdaily.com-is figureerinud objektiks on tallinnas kadriorus 2005 valmind uus korterelamu ning kõrvalasuva vanema maja rekonstruktsioon. krunt asub kadrioru pargi vahetus läheduses aadressil koidula 24.

plaan: archdaily.com


äärmiselt eklektilise arhitektuuriga tänaval pole ühtegi domineerivat stiili, esindatud on peaaegu kõik ajastud ja stiilid alates umbes xix sajandi viimasest kolmandikust. arhitektide ülesanne nägi ette rekonstrueerida 1870ndaist pärinev esinduslik kivimaja ning asendada (vist) selle kõrvalhoone uue 16 korterit mahutava elamuga.

uushoone paigutati sügavale krundi sisse ning selle maht venitati pikaks-peenikeseks. täiesti hoonestamata on jäetud avar õu, mis pakub elanikele head võimalust seal murul lebada, päikest võtta, grillida jms, samuti võimaldab see õhtusel päikesel kenasti tubadesse paista, ning nõnda avanevad akendest-terrassidelt ka avarad vaated rohelusele.

plaan: archdaily.com


kõik kõlab kenasti, kuid plaanitud hoone, küllaltki radikaalse ilmega, tekitas kadrioru elanike ja teistegi seas mõnusat pahameelt. nõnda reklaamiti uut hoonet selle kodukal:

render: internet


kujutan ette, kuidas hoone on oma lühikese eksistentsi jooksul konservatiivsemapoolse maitsega patseerijaid poolsurnuks ehmatanud... kuna maja astub tänavajoonest tagasi, märkab seda täiesti viimasel hetkel, ning omas kontekstis totaalselt teistsuguse, metalja, küllaltki tumma tulnukaliku esifassaadiga võib see esmapilgul tõesti pahaaimamatule kodanikule mingil määral piki vahtimist virutada. siin ta piilub...

foto: jk


ja siin veel, juba natuke ulatuslikumalt.

foto: archdaily.com


palju poleemikat tekitand projekti autoriteks on varasemalt juba korduvalt mainitud markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur ja merje müürisepp. arhitektide ideeks polnud siinsele ajaloolisele hoonestusele mitte niivõrd vastanduda, vaid vastupidi, esifassaadi plekk on mõeldud omamoodi dialoogi pidama piirkonna vanadele majadele eriti iseloomulike plekkkatustega. et antud hoone puhul läheb ju fassaad üpris sujuvalt katuseks üle, polegi selline pisut nihestatud suhestumine nii väga lambikas.

foto: jk


lisaks garaaži sissepääsule ilmestab maja esifassaadi veel vaid kaks avaust: vaid ühele õnnelikule korterile on võimaldatud vaade toast tänavale, teine, suurem aken, valgustab teise korteri trepikoda ja mingil määral vist ka kööki.

foto: jk


mu arust ainsad pisut kehv aspekt selle hoone juures on aiapiirde ja garaaži sissepääsu kujundus... samas moodustavad need siinkohal päris efektse dialoogi akna ette pandud ribakardinaga.

foto: jk


nüüd aga parima osa juurde.

foto: jk


kõik korterid on asetatud nii, et neist avaneksid vaated aeda. isegi vaatamata sellele, et siia majapoolde on paigutatud ka trepikojad, on igale korterile ette nähtud avar terrass.

foto: jk


ka siinse projekti puhul tuleb mängu 3+1 arhitektide kalduvus kasutada oma hooneis selget funktsioonide tsoneerimise ideed. plaanilt on hoone jaotatud pikisuunaliselt kolmeks: krundi perimeetrile hoone sügavusse jäävad privaatsemad alad koos köökide-panipaikadega; keskele jäävad eluruumid; aiapoolsele küljele on paigutatud rõdud ning trepikojad.

plaan: archdaily.com


aiakujunduse puhul on kasutatud prestiižika berliini päritolu atelier le balto maastikuarhitektide teeneid, kes muide endi sõnul ei kujundagi niivõrd maastikke, vaid ruumi tervikuna. soovitan nende kodukalt vaadata aia meeleolukaid eskiise, samas on ka foto krundist enne ehitustöid. mine: lebalto.de -> realisierungen -> koidula.

foto: archdaily.com


lõikest on hästi näha, et väikesed trellitatud aknapilud on jäetud ka kööke mõningase päevavalgusega varustama. kadrioru miljööd silmas pidades on meeldiv, et parkimine on täies mahus lahendatud keldrikorrusel.

plaan: archdaily.com


foto: jk


aias valitseb lihtne minimalism. kasvama on pandud mitmeid viljapuid, nii et küllap aastate pärast peab siia uuesti pildistama tulema.

foto: jk


nagu näha, tuleb ka aiakujunduses mängu arv 3. kasutatud on siin kolme erinevat pinnast: kõndimiseks on ette nähtud puitkattega teerada, selle ja muruplatsi vahel on aga vallikraavina lõik mingit musta kivikruusa.

foto: jk


ja siin mu arust väga lahedalt rekonstrueeritud vanem maja.

foto: jk


ilgelt vana, valmimisjärgne foto vaatega poska tänavalt. siit näha neid perimeetril asuvaid pilusid, mis valgustavad ja õhutavad kööke.

foto: jk


...


siit leiab hoone kohta pisut kehvas inglises kirjelduse ning paar fotot ja plaani lisaks. ja peaks veel mainima, et tegemist on mu arust ühe parema eestis valmind n-ö buumiaegse hoonega.


...


meenutuseks: 3+1 büroos projekteeritud hooneid olen näidanud varemgi, nimelt siin ja siin.

020: eramu naeri tänaval veerennis

summary: a private dwelling close to the center of tallinn, built for a recreational gardener and designed by 3+1 architects. an article in english - with additional photos - can be found here.

-

k
: mida erilist oodata majast, mis tänavalt näib selline?

foto: mina


v: paljugi!


veerenni / magasini piirkond tallinna lõuna-kesklinnas on nagu tallinn ikka: totaalne arhitektuuriline kaos. kõrvuti seisavad romantilised, nii renoveeritud kui lagunend puidust agulimajad, uuemad kõrged korterelamud; lähistel laiuvad mitmed surnuaiad oma kabelite ja mälestusmärkidega, tohutu haiglakompleks ning spordirajatised.

selle kaose keskel on aga koha leidnud üks hoopis teisest mastist maja.

siinsel naeri tupiktänaval peidab end tõenäoliselt kõigi tallinna agulite kontekstis täiesti erakordne eramu. büroos 3+1 projekteeritud ning 2005. aastal valminud hoone autoriteks on arhitektid andres ojari, markus kaasik, ilmar valdur [kõik s 1970], merje müürisepp [s 1975] ja kalle komissarov [s 1976; töötas projekti kallal aastani 2002].

krundi sügavusest:

foto: mina


tegemist on arhitektuuribüroo 3+1 diagramm-majade seeria ühe visuaalselt ilmsema näitega. maja jaotus 800-ruutmeetrisel krundil põhineb arvul kolm. hoone on jaotatud kolme meetri laiusteks n-ö moodulribadeks, mis oma eri pikkustega annavad majale sakilise-sopilise fassaadi.

foto: mina


planeering järgib rangelt moodulite poolt ette seatud raame ning sellele, võiks öelda et allub, ka elu majas ja aias, ehk siis need moodulid moodustavad eri funktsioonidega sise- ja välisruume: tänava pool moodustub kolmele moodulribale eesaed ja varjualune autole, seejärel, omakorda kolmele moodulribale, on paigutatud tellija hobiruum ja köögi-söögiala, ning lõpuks, kahel viimasel 3st moodulist moodustuval ribal asuvad elu- ja magamisruumid ning muruga kaetud aed.

muide, plaanil põhja-suunda tähistav n pole korrektne, tegelikult vaatab hoone oma peafassaadiga läände, püüdes efektiivselt pärastlõunast ning õhtust päikesevalgust- ja soojust. | the house actually opens westward and not north, as shown on the plan.

plaan: maja 2006-3


esimesed, tänavapoolsed moodulid. maapinna katteks betoon ja killustik. vasakul hobiruum.

foto: mina


hobiruumi vaevu läbikumav sein.

foto: mina


ning vaade aeda, millele tagab omajagu idüllilist privaatsust just see hobiruumi kaugele ulatuv moodul. hoone tellija on muide harrastusaednik, millest siis ka selline ekstravagantne soov saada oma aiaga eramu enamjaolt kortermajade rajoonis...

foto: mina


tollel kaldpinnal oli algselt hulga lopsakam loodus. siit muide näha aeda, kust, tõsi, näeb ka läbi, kuid vaid otse vaadates.

foto: mina


foto: mina


maja eesaed asub kolmel tasapinnal, kõrgeimal neist kasvavad mõned puudki.

foto: mina


kõik ühes toonis.

foto: mina


ja siin omaniku peegeldus, kogemata (:

foto: mina


...


et mu amatöörlikule jauramisele natuke ka asisemat juttu lisaks lugeda, siis väga soovitan visata pilk peale tõnu kaalepi artiklile, mille leiad siit, ja andri ksenofontovi artiklile, mille leiad siit. tasub-tasub, sest seal on paremaid fotosid ka. ja siis veel: teiste seas naeri tn eramu aiast räägib martin melioranski oma artiklis, mille leiad siit.


...


ning et saada paremat [hmm?] aimu geniaalsete 3+1 arhitektide 90ndate lõpus / nullindate alguses projekteeritud diagramm-majadest ning nende loomemeetodist, tasub lugeda andres kure artiklit "diagrammid pärast funktsionalismi", mis ilmus ajakirja maja 2002-3 numbris.