Kuvatud on postitused sildiga taani linn. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga taani linn. Kuva kõik postitused

082: eka uue maja autorid raekoja kallal

summary: the cooperation between two young danish practices sea and effekt proved to be highly successful with their much-praised winning design for the new building of the estonian academy of arts. while developing the project (which will enter construction phase in 2010) the teams are simultaneously actively participating in international competitions in estonia and other countries as well. below is one of their recent competition entries, the subject being the new town hall of tallinn.

the building would have created an iconic, 65 meters tall landmark in the skyline of tallinn. similarly to the eaa, the town hall is pushed into heights, a concept which in this case did not bring much success. the jury thought the building to be too tall and out of scale, furthermore, the pyramid-shape was considered functionally and logistically too complicated. full description will follow after a short intro in estonian.




eka uue maja autorid - taani noored arhitektid büroodest sea ja effekt - on pärast võidukat eka konkurssi end eestiga üha enam sidunud ning võtnud osa ka raekoja ning pärdi kontserdimaja konkurssidest. suuremat edu nad küll saavutanud pole, kuid vähemalt on töödega pakutud päris põnevaid lahendusi, mistõttu saavad need siingi esitletud.

taanlaste nägemus tallinna uuest raekojast lähtub soovist luua ikooniline maamärk, mis saavutatakse sarnaselt eka-ga vägagi riskantselt kõrgusse pürgides. hoone vorm lähtub lihtsast horisontaalse mahuga kastist, millest tuletatud kaks torni - «twin peaks» - raamivad vaateid linnahallilt vanalinnale ja vastupidi ning moodustavad nende vahele puutepunktid maapinnaga, läbi mille hoone mastaapsus oluliselt väheneb. jääb küll selgusetuks, kas hoone saanuks siis ronitavaks või mitte.

žürii raportis ei leidu projekti kohta ühtegi head sõna. kavandatud hoone oli otsustajate hinnangul mõõtkavast väljas ja liiga kõrge (65 meetrit! - see on meetri võrra kõrgem kui raekoda vanalinnas), püramiidjat vormi peeti sellise paljukorruselise hoone puhul funktsionaalselt ja logistiliselt liialt komplitseerituks, lisaks poldud rahul fassaadiga, mis vaid teeskleb olevat kandev - kusjuures vastupidiselt autorite eka projektiga. kriitikat sai ka ulatuslik klaasfassaadide kasutamine, mis on säästlikkust taotlevale hoonele sobimatu. mäletatavasti kummitas (või kummitab siiani?) sama probleem ka eka-t.

probleemidele vaatamata on tegemist ülimalt efektse tööga, mis - kui vaadata vaid vormi - oleks tallinna siluetile palju juurde andnud. unesco virina saatel, muidugi.

-

the historical town hall

the original town hall building located in the heart of tallinn has an impressive history of over 700 years of architectural changes and improvements. originally it was a low rise building slowly growing in size and appearance over the centuries. the tower was added in the 17th century strengthening the iconic appearance of the building in the growing cityscape. thereby the typology changed into a building that does two equally important things. it has a body which relates to the streets and urban spaces and at the same time the tower rises to become an urban landmark that can be seen from the rest of the city.





a new landmark

we propose to create a new town hall that combines these qualities in an integrated design. the new building combines the need for viable urban spaces as well as iconic qualities branding the city. it will be an important landmark that both represent the power structure and act as a guiding icon in tallinn’s new cityscape. it’s both rational and humanistic at the same time. it combines the need for a sustainable and energy efficient building with the need for a sculptural landmark with beautiful experiences.

the twin peaks

the shape of the twin peaks is created by a simple gesture. two corners are lifted into towers and two corners touch the ground. it creates a unique triangulated building that offers a variety of experiences depending on where you see it from. the shape gives experiences in both micro and macro scale. on one hand the building becomes an iconic landmark that can be identified from afar in the skyline and along the coastline. at the same time it also slopes down to the ground connecting to the surrounding urban spaces in a dialogue with the context and human scale.



a sustainable building

the new town hall positioned outside the old city centre is a cornerstone in the transformation of the harbour front. at the same time in close dialogue with the cityscape and the landscape. the scale of the site, context and programme gives the possibility of a larger, compact and sustainable building. a building that is easily accessible by car, public transportation or by foot from the old city centre. we propose a compact building typology opened by large atriums providing energy efficiency as well as good daylight conditions and indoor climate.



sustainable design

integrated design

a sustainable and healthy building with a minimum of the energy consumption and co² emissions can be achieved through an integrated design process. the integrated design process includes multidisciplinary collaboration and workshops with participation of key stakeholders, design professionals and the users. in the design process evaluation of design variables are investigated with regard to architecture, functionality, and environmental issues such as resources, indoor climate and energy consumption.



energy optimization

when it comes to energy issues, the close relation between the thermal and visual comfort, indoor air quality and the energy required for operating the building is the key to a successful design, where sustainability is embedded in the design. the indoor climate also has direct impact on the quality of life, comfort, health and well being of the occupants of a building. the building has been designed with focus on reducing the energy demand for heating, lighting and ventilation by a compact building design, usage of passive solar gains, daylight and efficient technologies. furthermore it is possible to implement energy producing components such of solar cells or hot water solar collectors.


interior layout.





esimene korrus | entrance level



neljas korrus | 3rd level



kuues korrus | 5th level



façade engineering

the building envelope and transparent areas are designed and engineered in order to create a well insulated and air tight boundary to the surrounding climate. the façade scheme, where glazed and blinded areas can be randomly placed in between the overall façade grid, allows enhanced modelling of the façade properties in order to create the optimal balance between daylight utilization, the prevention of overheating by solar irradiation, and insulation. hence it is possible to optimise the façade properties in accordance to the orientation and the demand, expatiations and usage of the different rooms behind the façade.


west façade.



east façade.



north façade.



dailight utilization and artificial lighting

the façades are modelled in order to create high daylight utilization and distribution of daylight to the deeper parts of the building. in connection with the use of an effective daylight controlled artificial lightning system this will effectively reduce the significant energy consumption for electrical lighting.







climate regulation

high thermal mass and effective climate regulations systems and strategies reduce energy consumption and at the same time insures a good indoor climate. ventilation and climate regulation are performed by system specifically designed to the different parts of the building. atriums and large areas are ventilated by natural ventilation. during summer where solar irradiation and rising temperatures demands ventilation, natural ventilation insures an effective ventilation with a minimum of electrical energy consumption. in office areas and other heavily populated areas mechanical ventilation with an effective heat recovery creates a good thermal and atmospherics environment without creating a large energy demand heating of supply air.

057: tallinna uus raekoda / the new tallinn city hall

summary: winning entry for the new administrative building for the city of tallinn by bjarke ingels group. due to the financial crisis the time of realisation has yet to be announced. for more information about the project i suggest you visit big's homepage.

-

19. juunil 2009 avalikustati tallinna uue raekoja konkursi parimad tööd. võitjaks osutus ootuste kohaselt ja mõneti ka vastu ootusi taani sensatsiooniline noor arhitektuuribüroo bjarke ingels group.

büroo mõningaid tegemisi olen tutvustanud ühes varasemas postis, meenuta. ja kui kellelegi peaks huvi pakkuma büroo lühike aja- ja sünnilugu, siis tasub korraks põigata siia, samas olen andnud ülevaate ka nende seni enim tähelepanu pälvinud valmishoonest.

tallinna raekoja projekti võtmefiguurideks olid bjarke ingels (s. 1974, büroo asutaja) ning jakob lange (liitus bjarke ja kompaniiga aastal 2003). koostööd tehti briti inseneribürooga adams kara taylor.

big-i raekoja-projekti meeskonnas oli muide ka üks eestlane, nimelt aet ader, eka arhitektuuriosakonna kasvandik. nagu rääkis bjarke võidutööde avalikustamisel vanas raekojas, kannustas just see asjaolu projekti kallal eriti innukalt töötama. kibelen veel mainima, et suve teises pooles liitub big-i kollektiiviga teinegi eestlane, küll mitte arhitektina (:

niisiis, asugem võiduprojekti juurde. pildimaterjal pärineb big-i kodukalt ja erinevatest arhitektuuriplogidest, kusjuures plogi-formaadist hulga mugavam moodus projektiga tutvust sobitada ongi tegelikult hoopis siin.

enivei, piltidel tasub klikkida.



sissejuhatuseks: võistlusülesanne nägi ette saada parim arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus uuele hoonele, mis koondaks ühe katuse alla linnavalitsuse ja linnavolikogu üksused, mis praegu asuvad hajali 11 hoones.

konkursi raportist: "uue hoonekompleksi eesmärk on tugevdada linnakodanike ja linnaametnike vahelist sidet ning muuta kogu linnavalitsuse struktuuriüksuste pakutav teenustepakett kodanikule lihtsalt kättesaadavaks. samuti aitab uus hoonekompleks hoida kokku tallinna linna juhtimise halduskulusid ning tugevdada linnaametnike omavahelist sidet ja soodustada teabevahetust. rahvusvahelise arhitektuurivõistluse korraldamisega soovis linnavalitsus kaasata linnale nii sümboolselt kui ka linnaehituslikult olulise hoonemahu kavandamisse võimalikult lai asjatundjate ring, mis tagaks atraktiivse, samas linnaruumi sobiva uue haldushoone rajamise."



konkursitöid hinnates peeti eriti oluliseks järgmiseid aspekte:
  • kuidas uus hoone aitab paremini ühendada kesklinna ja vanalinna mereäärsega, arvestades jalakäijate ja kergliikluse kulgemist;
  • kuidas uus hoonekompleks suhtleb kõrval asuvate tugeva iseloomuga arhitektuurimälestistega, pidades silmas ka nende head vaadeldavust;
  • uus hoone peaks olema kergelt ligipääsetav, avar ja valgusküllane, funktsionaalne, ökoloogiline ja turvaline ning hoones peaks olema loodud mugav sisekliima;
  • uus administratiivhoone peaks soodustama ja sümboliseerima linnakodanike ja linnavalitsuse vahelist avatud ja demokraatlikku suhtlemist;
  • ideelahendus peab lähtuma säästva arengu põhimõttest ning täitma keskkonnateadlikkuse ja rahvahariduse funktsiooni – hoone tuleb projekteerida madala energiatarbega hoonena, demonstreerides kodanikele erinevaid energiasäästulahendusi.



võin vaid ette kujutada, kui keeruliseks ülesandeks oli arhitektidele uue raekoja paigutamine niivõrd nõudlikku asukohta kultuurikatla ja linnahalli vahele. katel on rõhutatult vertikaalse mahuga, linnahall seevastu äärmiselt madal, seega sellise suure kehandi valutu sobitamine nende kahe vahele sai küllap nii mõnelegi osalejale komistuskiviks. big-i tüübid on aga ülesandega hästi hakkama saanud. nende hoone saab nõnda killustatud mahuga, et see ei mõjuks kummagi naabri vaatepunktist eriti rõhuvana või lämmatavana.



all: suht hirmuäratav vaade... justkui mõni skinnide, khm sorri, rahvuslaste kokkutulek...









siinkohal peaks mainima, et tallinna sadamaalal on olemas hea potentsiaal saada tõeliselt atraktiivseks piirkonnaks. peab vaid ootama, mil hakkab korralikult tööle rotermanni kvartal kui puhvertsoon ning realiseeritakse admiraliteedi-äärsed arendused. lisaks on (heal juhul) oodata kultuurikatla suurejoonelist tärkamist ja linnahalli kauaoodatud elustumist (millega kaasnevat ma pisut pelgan - sellest juba varsti lähemalt). lisaks raekojale on siia loodetavasti kerkimas ka muud arhitektuurselt väärtuslikku, mainigem nende seas nt ka raekoja konkursil osalenud baumschlager & eberle kavandatud hooneid ning salto arhitektide ja urmas lõokese koostöös projekteeritud suurteost, mille projekteerimine on küll praeguse seisuga peatatud. ma siiski ei imestaks, kui juba mitte kauges tulevikus saabuksid tallinnasse arhitektuurituristid, kelle ainsaks huviks ei ole sajandite vanune ehituskunst, vaid just kõige värskem.

vaade kultuurikatla / kunagise elektrijaama korstna tipust.



raekoja programmilise paigutuse puhul, kus üksteisega eri nurkade all liituvate kastide vahel moodustuvad rohelised n-ö interaktiivsed üleminekualad, viidati rahvusvahelises kommentaariumis palju ühele nyc lähistele kavandatud muuseumihoonele. artur aga teadis tähelepanu juhtida lisaks sellele veel ühele ideeliselt analoogsele lahendusele - lähemalt vaata siit.



oleks päris mõnus, kui see big-ile iseloomulikult vägagi detailne ja valgustatud makett hakkaks kord arhitektuurimuuseumi püsikollektsiooni kaunistama... mm!



nüüd aga lähemalt projekti geniaalsetest kontseptidest.

uue raekoja üheks eesmärgiks on linkida tallinna rannikuala vanalinna ja seda ümbritseva grüünevööndiga, tuues linnahalli ja kultuurikatla kõrvale nii lahmaka loodust kui ajalooliselt vanalinnas asunud raehoone. seejuures hoone liigendatud maht oma teravnurksete katusepindadega mõjub pisut sümbolistlikultki, meenutades justkui miniatuurses mõõdus tallinna vanalinna maketti...



läbipaistev demokraatia, vähemalt ideeliselt. hoone peasaali lagi on kaetud peegliga, et rahvas näeks läbi suurte aknapindade oma "juhte" tööd tegemas. samuti annab see võimaluse linnaisadele pea kuklasse ajades visata pilk peale linnale ja linnarahvale. kusjuures väljend "lakke sülitama" omandab siinkohal päris vaimuka uue tähenduse, küllap hakatakse seda uues majas ka usinasti tegema.



hoone saab olema rahvale igati avatud. mitte just eriti kõrgesse torni on kavandatud vaateplatvorm, katustele aga avalikud terrassid kohvikuga. esimesele korrusele tuleb restoran, mis on lifti kaudu katusega ühendatud.



hoone mahud on küllaltki eraldatud ning asuvad üksteisest just nii kaugel, et esimese korruse avalik ala täituks päevavalgusega. osakonnad on varustatud katuseakendega, mille kaudu pääseb interjööridesse hajutatud päikesevalgus.



avaliku ruumi lahendamise puhul on lähtutud euroopa kontekstis traditsioonilisest raekoja platsi kontseptist, kus raekoja esine on alati üks linna käidavamaid ning kasutatavamaid kohti. 21. sajandi raekoda toob aga linnarahva sagina enda kõhu alla ja mitte ette, mis, nagu eelnevalt diagrammilt näha, ei olegi tegelikult nii õõvastav mõte, nagu võiks arvata.



niisiis on osakonnad tõstetud n-ö turuplatsi kohale, jättes esimese korruse täiesti avatuks ja avalikkuse kasutada. kirjutab projekti üks autoreid jakob lange:

"the town hall is not only surrounded by public space - but literally invaded by the citizens in the form of the public service market place beneath the canopy of the public offices, where the citizens of tallinn can meet their public servants."



aga mida alljärgnevaga öelda tahetakse, et tegelt hoone kõrgus ületab piirangut, või mis? või ma ei saa aru.





eri programmide paigutamisel on lähtutud nende omavahelisest seotusest. või kuidas paremini öelda. noh, näiteks asuvad kõrvuti kultuuriväärtuste amet ja linnaplaneerimise amet. kõik selleks, et eri ametite vahel oleks sujuvam lävimine. iga osakond on seejuures ühendatud mitme teise osakonnaga, mis kokkuvõttes peaks linnavõimu hoidma n-ö ühtse entiteedina ning mis aitaks parandada ametite- ja ametnikevahelist kommunikeerumist. big-i konkursitöö märksõnaks oli "the public village", viidateski just sellisele omamoodi külakogukonnale, kus, ma kujutan ette, oleks tavapärane nt kõigi külainimeste omavaheline teretamine ja igapäevane chitchat.



nii on:



esimene korrus:



teine korrus:



kolmas korrus:



neljas korrus:



viies korrus:



konkursi žürii oli küllaltki muljetavaldav ning eeskujulik tunnustatud arhitektide kontsentratsiooni poolest:

taavi aas - žürii esimees, aselinnapea
endrik mänd - tallinna peaarhitekt
viljar meister - tallinna linnakantselei haldusdirektor
jānis dripe - riia peaarhitekt
tarald lundevall - norra esiarhitektuuribüroo snøhetta juhtfiguure
peter wilson - briti arhitekt, bolles+wilson
martin aunin - arhitekt, eal
tiit trummal - arhitekt, eal
kalle komissarov - arhitekt, eal

konkursil osales kokku 81 tööd, millest tingimustele vastavaks tunnistati 79. teises voorus esitasid oma projektid 47 arhitekti ja bürood, mille hulgast valiti finaali osalema 9. kusjuures on huvitav mainida, et paljudele küllaltki prestiižikatele välismaistele tegijatele vaatamata jõudis finaali tervelt 7 kohalikku kooslust, eesti bürood pälvisid seejuures ka konkursi teise ja kolmanda preemia. see näitab, ma julgen väita, eesti tänaste tegijate küllaltki kõrget taset ja võimet saada kenasti hakkama keerulise lähteülesandega.

big-i töö valiti konkursi võitjaks siiski üksmeelselt.

raporteerib bjarke ingels:

"there is a saying that success has many fathers. that is especially true when designing such a crucial public building and public space as a town hall. the design needs to be shaped by input from neighbours and users, citizens and politicians. paradoxically we architects often find ourselves isolated from this crucial dialogue at the moment of conception, due to the anonymity of the architectural competition. since this was a 2 stage competition, we already had our first feedback from the jury – causing us to dramatically rearrange our design to fit the citizens’ needs. as a result we have envisioned a very elastic structure – capable of adapting to unexpected demands. we see it as the first conversation in a design dialogue we look forward to continue."

big-ile tõi võidu lisaks tugevatele ideedele ka projekti tugev kohandamine žürii soovituste järgi: tehti nii põhimõttelisi kui organisatoorseid parandusi. niisiis ei jäetud niisama passima, lootes, et ehk kuidagi ikka läheb läbi, vaid tehti lõpuni pingelist tööd, saavutamaks parim võimalik lahendus.

järgnevalt žürii kommentaarid võidutöö kohta. kirja pannud vist pille epner, kes oli žürii sekretär.

tööprotsess:

"kaheetapilise avaliku arhitektuurivõistluse vormi puhul muutuvad žürii hinnang ja tulevaste kasutajate kommentaarid väga olulisteks – tegu on diskussioonivõimalusega protsessi sees, samas sellesse otseselt sekkumata. see, et võistlustöö autorid olid ii etapis arvestanud žürii kommentaare ning ideelahendust põhjalikult edasi arendanud, veenis žüriid, et tegemist on väga professionaalse meeskonnaga, kes on võimeline viljakaks dialoogiks kliendiga. see on äärmiselt oluline, kuna võistlusobjekt on linna üks esindushooneid, mis on pealegi väga suure avaliku tähelepanu all. sellisena peab tööprotsess olema võimalikult läbipaistev, dünaamiline ja demokraatlik ning kaasama paljude osapoolte huve. selle hoone alusel kujuneb paljuski hinnang linnavalitsuse struktuurile ning kuvandile. et lahendus pakub linnavalitsusele põhimõtteliselt uut tüüpi struktuuri, peab arvestama, et tõenäoliselt tuleb edasistes projekteerimisetappides ette muudatusi, kas või juba ruumiprogrammi täpsustamisel. žürii hindas selles valguses lahenduse skemaatilist lihtsust – lahenduse nn organisatsioonilist diagrammi (organizational diagram), mis võimaldab suhteliselt suuri muutusi ilma, et olemuslik mõte kaoks."

ruumilahendus:

"13 hooneühikut võib olla liiga palju – ruumiprogrammi edasise täpsustamise käigus võiks ühikute arv ideekavandis väheneda. see muudaks hoone kompaktsemaks ning ökonoomsemaks. hoonemahtude sidumine osakondadega on küll vaimukas, kuid linnavalitsuse struktuur võib aastakümnetega muutuda ning formaalne kontseptsioon võib organisatsiooni tulevikus liialt raamima hakata. ühikutevahelised ühendused on minimaalsed, kuid seeeest selged. hoone võrgulaadne põhiplaan tagab põrandapinna ja avatud “roheliste” valguskaevude proportsionaalse tasakaalustatuse ning teeb võimalikuks ühikutevaheliste paindlike ühenduste loomise. žüriid võlus ka hoone mahtudesse jäetud lisapinna loomise võimalus."



vormiline aspekt:

"võrreldes i etapiga on mahtude omavahelise lõikumise geomeetria lihtsam, tänu sellele leidub hoones vähem üksikasjalikku käsitlemist nõudvaid juhuslikku laadi arhitektuurseid sõlmi. hoone fassaadid on leidlikud ning loovad dünaamilise ja iseloomuliku visuaalselt äratuntava kujundi, mis annab oma sõnumi tõhusalt edasi kõikides suundades hoone ümber, jättes seega ümbritseva piirkonna edasiseks arendamiseks maksimaalse hulga võimalusi. töös on lähialade jaoks pakutud linnavalitsuse hoone geomeetrial põhinevaid edasiarendusi, mis on positiivne ning näitab hoone suutlikkust suhelda ümbrusega aktiivselt. hoone põhjaküljel asuvad olemasolevad tammede read tuleb kavandisse kaasata. projekti asendiplaani suhet kultuurikatlaga tuleks täiendada, võttes arvesse kultuurikatla kompleksi kehtivaid taastamisplaane."

sümboolsus:

"võidutöö pakub avatud, demokraatliku ja mängulise lahenduse nii välisvormilt kui ka sisestruktuurilt, mis sobib hästi linnavalitsuse eesmärkide ja soovitud kuvandiga. linnavalitsuse uus haldushoone astub julgelt dialoogi tallinna arhitektuuriajalooga ja vanalinnaga, tunnetades seejuures hästi võistlusala mõõtkava ja proportsioone. asukoht linnahalli ja kultuurikatla naabrina muudab hoonete omavahelised suhted väga nõudlikuks ning see projekt on mosaiikmõistatuse viimane tükike. žürii otsus kinnitab, et tugevate objektide kõrvale sobib kõige paremini ekspressiivne, igast küljest ümbritsevat keskkonda ühendav hoone."




** ** ** ** **


pisut rahvusvahelist tähelepanu:

archdaily (üllatavalt kehv presentatsioon, kuid soovitan lugeda kommentaare)
archtracker (presentatsiooni poolest seni parim ülevaade)
dezeen (hea pikk selgitav jutt, siingi mõned asjalikud kommentaarid)
skyscrapernews
bustler
worldarchitecturenews
e-architect



** ** ** ** **


peaks veel mainima, et eesti press näitas konkurssi kajastades välja suht räiget ebakompetentsust: esiteks ei suudetud projekti adekvaatselt tutvustada, lisaks jäeti mulje, justkui oleks konkursi võitnud mõni suvaliste taani nolkide büroo.

huvitav oli ka jälgida eriti postimehe kommentaare, millest kuskil 90% autorite ajumahu vastavuses mõtleva inimese omaga ma julgen sügavalt kahelda. vaid mõnevõrra parem oli lugu päevalehe kommentaariumis. delfisse ma ei julgenud vaadatagi. suht uskumatu, kuidas ikka jaksatakse lahmida ja laksida ilma, et asjast vähematki ülevaadet ja arusaama oleks.

kommentaaridest meeldisid mulle eriti sellised, kus sõimati arhitekte ja žüriid amatöörideks, avaldades kartust, et "issandkuikohutav!, selline rõve maja rikub ju meie ilusa vanalinna täitsa ära!!!1" jms. olen kindel, et need munapead pole viimase 20 aasta jooksul vanalinna sisenenudki.

aga sellest kõigest ei tasu end heidutada, vähemalt on, mille üle naerda. ja nutta. ja naerda.



** ** ** ** **


nb! - püsige lainel, lähemal ajal tuleb tutvustamisele nii mõnigi konkursi lõppvooru jõudnud osaleja. või noh, vähemalt üks...

048: eka uue maja animatsioon

summary: a video showing the anatomy of art_plaza, the future home of the estonian academy of arts. designed by danish offices sea and effekt, the building will be completed by the end of 2011.

-

kuivõrd sisukamateks postitusteks praegu aega pole, siis siin vaid 1 lakooniline youtube'i link. animatsioon kujutab endast kunstiakadeemia tulevase hoone anatoomiat. maja peaks minema ehitamisse 2010 alguses ning valmima 2011 lõpus. eks näis, kas tõesti.

019: uue raekoja konkursil osalejaid, vol.1

2009 ei tõota tulla just liialt huvitav arhitektuuriaasta. ülemaailmne majanduskriis pole hulle põntse pand vaid hiigelprojektidele nt dubais, moskvas ja chicagos, vaid ka arendustele tallinnas: nii on teadmata ajani külmutatud edasised tööd rotermanni ja admiraliteedi kvartalites*, ja eks näis, kas maakri kandiski lähemal ajal millegi uuega alustatakse...

siiski, selle aastanumbri sees on siinmail oodata kahte üpris tähelepanuväärset sündmust. esiteks, kõlakate järgi peaksid sügisel algama lammutustööd* eka maja kallal; teiseks, suvel kuulutatakse välja tallinna uue raekoja võidutöö.

* - infoallikad seejuures suht usaldusväärsed. ma arvan.

...


võidutöö kuulutatakse välja enne jaanipäeva 2009.

preemiad jagunevad nõnda:
1. koht = 500 000 eek
2. koht = 300 000 eek
3. koht = 200 000 eek

võrdluseks eka uue hoone esikolmiku preemiad: 1 000 000, 700 000 ja 500 000 eek. kui eka konkurss teadaolevalt erilisi kuulsusi kohale ei meelitand [kordan, teadaolevalt, sest autorid avalikustati vaid premeeritud tööde puhul], siis raekoja konkursiga, isegi vaatamata auhinnafondi tagasihoidlikkusele, on pisut paremad lood. et siinpuhul on tegemist avaliku konkursiga, on teada kõik eelkvalifitseerund arhitektuuribürood, kelle seast leiame lisaks kõigile eesti tippbüroodele ka päris mitu rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti. hakkan neid siin tasapisi ja lühidalt nende tähelepanuväärsemate projektide kaudu tutvustama.

kõigepealt. kui keegi on pea maa all eland, siis raekoja asukoht on alljärgneval pildil märgitud. ja pange tähele mu tapvaid photoshop-skillze! enivei, foto on ilgelt vana [vist 2004], nii et täitsa tasub suurelt vaadata. siin nt seisab veel omal kohal vaibaparadiis ja viru keskus näeb hulga parem välja kui praegu, samuti kunagine etkvl-i maja.

foto: raekoja konkursi failipakett


nii, asugem siis konkursil osalejate juurde.


...


terry pawson architects. üpris prestiižne londonis resideeruv briti büroo on tuntud oma minimalistliku loomingu poolest. nende projektides põimuvad lakooniliselt jõuline skulpturaalsus rahustavalt mõjuva poeetilisusega, märgata on seda mu arust just eksterjööri-interjööri sulandumiste puhul. tegelt siuke jutt kõlab mu peas alati päris hästi, aint et kirja pannes muutub see automaatselt labaseks ja täielikuks wtf-iks, haha. eh, vaadake parem pilte.


vernon street offices, london, valmis 2006.

foto: architecture.com


foto: architecture.com


foto: architecture.com


st. mary's garden hall, wimbledon, valmis 2003.

foto: terrypawson.com


foto: terrypawson.com


twin houses, kingston upon thames, projekt: 2008.

render: worldarchitecturenews.com


render: dezeen.com


leventise kunstigalerii nicosias. konkursitöö, 2006.

render: terrypawson.com


linzi uus ooperimaja, valmib 2012.

render: terrypawson.com


...


bjarke ingels group [big]. jah, nii on, et hetkel üks maailma kuumimaid arhitektuuribüroosid võtab osa tallinna raekoja konkursist! büroo vedajaks on noor, 34-aastane ja neetult sümpaatne taani geenius bjarke ingels.


vot siuke näeb bjarke välja. ta siin oma 34. sünnipäeval muide.

foto: jarmo k



nii, paar näidet bjarke ja tema varasema, 2001-2006 tegutsend büroo plot loomingust.


kopenhaageni sadamabassein, valmis 2003.

foto: ei mäleta


pilt: archdaily.com


jahtklubi ja noortekeskus
kopenhaageni sadamaalal, valmis 2004.

foto: archdaily.com


foto: archdaily.com


bjarke ja co tänaseks valmind hoonetest on enim tähelepanu pälvind kopenhaagenis asuvad korterelamud vm husene ja bjerget, mõlemast olen teind pikad postitused oma teises plogis. loe nende kohta siit ja siit, kusjuures tegin äsja mõlemas olulisi täiendusi.

samas lähistel on ehitamisjärgus veel üks geniaalse kontseptiga eluhoone, selle kohta vaata slaidšõud siit. tegelt ka.

samuti geniaalne on kopenhaageni tulevane meremuuseum, mille konkursitingimustele mitte vastav töö oli sedavõrd veenev, et kui pärast big-i võitjaks kuulutamist konkurendid otsuse peale kaebasid, oli tellija juriidilise korrektsuse tõttu sunnitud konkursi tulemused ebaõnnestunuks tunnistama ning projekti big-ilt otse tellima.

render: dezeen


render: dezeen


aastaid tagasi planeeris big hullu pilvelõhkujat shanghaisse, paraku selle [algne] idee on tänaseks maha maetud. shanghaisse ehitab büroo aga taani paviljoni 2010 expo tarbeks. tornist olen kirjutand siin ja paviljonist siin. viska pilk peale.

paviljon shanghais.

render: big.dk


nagu võib arvata, võidab big otseste tellimuste kõrval järjest täiega palju konkursse. ühe konkursi võidutöö pälvis neil tegelt hulga kriitikat. tegemist on planeeritud pilvelõhkujaga prahasse. nimeks on sel walter tower ning kriitika sihtis eelkõige just projekti liigset literatuursust ja zahalikkust.

render: trendir.com


mu absoluutne lemmikprojekt big-ilt on kopenhaagenisse planeeritud scala torn. suurepärast esitlust selle kohta vaata siit. kohustuslik.

mainitud torni baas.

render: big.dk


ok ma rohkem ei viitsi. kuigi tahaks ühte abu dhabisse planeeritud objekti ka näidata, a sellest pole veel illustratiivset materjali üles pandud. enivei tasub büroo kodukat uurida ja avastada sealt suurepäraseid ideid. eriti soovitan tutvuda nende elamuprojektidega.

büroo paneb osade oma tööde animatsioone üles ka youtube'i, vaata neid siit.

igatahes ma ilgelt loodan, et ka nõnda tähtsusetu objekti nagu tallinna raekoja jaoks jagub neil värskeid ideid. sest mu arust võiks vabalt veel üks grupp taanlasi meie taani linna oma maja püsti panna.