Kuvatud on postitused sildiga arh: meeli truu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga arh: meeli truu. Kuva kõik postitused

044: kolhoosi „rahva võit” kauplus mustamäel

siin veel üks huvipakkuv meeli truu projekt seitsmekümnendate algusest. tegemist on kolhoosi „rahva võit” lille- ja juurviljakauplusega, mis oma arhitektuurilt on mitmeti sarnane eelnevalt tutvustatud klubihoonega lohusalus. ka siin pidi fassaadimaterjaliks saama punane vuugitud tellis, uksed ja aknaraamid kavatseti värvida valgeks. plaanis tuleb taas mängu võrdkülgne kuusnurk, nn mesitaru motiiv, antud juhul küll pisut vähem ilmekana. mulle teadmata põhjustel jäi ka see projekt kahjuks realiseerimata...

järgneb ajakirja "ehitus ja arhitektuur" 1971-1 numbris ilmund kaljo vanaselja kirjutatud artikkel-seletuskiri.

"kaupluse asukohaks on määratud 5- ja 9-korruselise elamuga kahest küljest piiratud kolmnurkne maaala mustamäe tee ääres, mis suurel määral tingis hoone mahulise lahenduse.

peasisspääs kauplusse on mustamäe teelt, personali sissepääs, sissesõit majandusõue ja parkimisplats on 9-korruselise elamu pool. taaralattu, kauba vastuvõturuumi soojasõlme ja konteinerite ruumi pääseb tellismüüriga piiratud majandusõuest. kaupluse ümbrus heakorrastatakse ja haljastatakse kooskõlas mustamäe v mikrorajooni haljastusprojektiga."

skännitud foto: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"kauplus on kellerdamata ühekorruseline hoone, milles on kaks müügikohta lillede ja kaks juurvilja müümiseks. tehnoloogiast lähtudes on müügisaal projekteeritud kahe abiruumide grupi vahele. kõikidesse ladudesse, pakkimisruumidesse ja müügisaali pääseb kauba vastuvõturuumist. vitriinide ja lettidega piiratud kuusnurkne müügisaal on kolmest küljest suletud seintega; kahes küljes asuvad taskud müügikohtadega, tänavapoolses küljes aga kahelt poolt vaadeldavad vitriinid ning ostjate sissepääs."

plaanilt meenutab projekt suurt räiget ämblikku.

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"kaupluse kõrvalruume valgustatakse katuseakendega.

sise- ja välisseinad laotakse punastest fassaaditellistest ja vuugitakse, katuslae ruberoidkate kaetakse alumiiniumvärviga, karniisid, aknad ja uksed valge õlivärviga. põrandad on valge terratsoviimistlusega, personaliruumides aga kaetud valge likoliidiga. laed peitsitakse hallikaspruuniks ja lakitakse.

kaupluse kubatuur on 3013 m³, kasulik pind 698 m².

projekti autor on arhitekt meeli truu."

043: kalurikolhoosi „nord” kontori- ja klubihoone lohusalus

selle plogi üheks kannustavaks ideeks ning peamiseks motiiviks on püüe eesti nõukogude-aegset arhitektuuri mingil määral rehabiliteerida ning populariseerida. enne kui hilja, enne kui mõni türapea à la rein lang või peeter rebane või mõni siuke jobu (veel) suuremat pahandust jõuab teha.

postituste laviin rohkete piltide ja kirjeldustega meie fantastiliselt lahedast nõuka-aegsest kolhoosi- jms arhitektuurist tuleb pärast 2009 suve, praegusel hetkel aga leppigem ennekõike pätsatud materjaliga vanadest väljaannetest, seejuures selliste hoonetega, mis kunagi ilmavalgust ei näinudki...

järgneb ajakirja "ehitus ja arhitektuur" 1971-1 numbris ilmund artikli "projekteerimise instituudi „eke projekt” uusi töid" sõna-sõnaline refereering. erialaselt kuivas keeles artikli autoriks on kaljo vanaselja, tutvustatavaks projektiks paraku ehitamata jäänd kalurikolhoosi „nord” kontori- ja klubihoone... projekti autori jätan praegu meelega mainimata. näri läbi.


--- --- ---


"hoone asukohaks on valitud harju rajooni lohusalu poolsaare lahepere lahe poolne kõrge lõunakallas. lauge ja lage, ainult üksikute suurte rändrahnudega kaetud mäeseljak, mille kaheastmeliselt merre laskuvale järsule lõunaküljele ehitatakse kontor-klubi, suleb vaatevälja kirdest ja põhjast. läänest piirab hooneid männimets. ida ja lõuna suunas avaneb vaade merele."

skännitud foto: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"maastiku omapära säilitamiseks on ehitis projekteeritud ühekorruselisena, kusjuures kompleksi vertikaalseks dominandiks on klubisaali, lava vestibüüli ja fuajee puitkandjatega kate. konfiguratsioon kasvab välja hoone mahulise dominandi - klubisaali - kuusnurksest plaanilahendusest ja taotlusest, et kõikide ruumide aknad ja klaasist suveuksed oleksid suunatud lõunasse, avades vaate merele. arvestades seda, et klubi asub looduslikult kaunis suvitusrajoonis, on selle teenindamine (lavadekoratsioonide vedu, baari varustamine) ja katlamaja tuha- ning küttevedu kavandatud tellismüüridega piiratud majandusõue kaudu. koos katlamaja ja majandusõuede kaudu. koos katlamaja ja majandusõuedega moodustab hoone meretuultele suletud, kuid põhjakaares asuvast külast üle mäeseljandiku klubisse suunduva tee poolt houbuserauakujuliselt suletud hoovi, kus on parkimisplatsid ning sissepääsud. fuajee ja saali suveuksed avanevad terrassile, mis järsakul muutub mere äärde laskuvateks treppideks. treppidevaheline nõlv on kujundatud astmelisena."

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"hoones on kolm ruumigruppi:
  1. saal abi- ja kõrvalruumidega, baar ja raamatukogu (klubiosa);
  2. ooteruum ja kontoriruumid;
  3. külalistetoad.
klubiruumide plaanilahendus võimaldab klubi kasutada mitmekesisteks üritusteks. fuajee ja lava on saalist eraldatatavad lükandustega ja kasutatavad väikeste saalidena. vastavalt klubis toimuva ürituse laadile saab tooliridu asetada saalis mitmeti: vaatega lavale, vaatega ekraanile (mis suleb filmide näitamise ajaks saali klaasist suveuksed) ja saali perimeetrit mööda (vaatega saali keskele). saali mahub 200-300 istekohta."

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1


"kinoprojektsiooniruumid ja raadiosõlm on projekteeritud vestibüüli kohale. kolmnurksed aknad kaetakse saali pimendamisel kokkukäivate kergete puitkilpidega, mis kinnitatakse hingedega aknapiitade külge. lava all asuvat toolide hoiuruumi saab teatrietenduste ajal kasutada trümmina.

baar on kuusnurkne, keskel on samakujuline baarilett. see võimaldab ühel inimesel hõlpsasti teenindada kõiki baarikülastajaid. baari suveuksed avanevad välikaminaga terrassile, mis on suvel kasutatav vabaõhukohvikuna. baariruumi saab vestibüülist eraldada lükandustega. baari võib suvel kasutada isoleeritult kontori- ja klubiruumidest, sel juhul on sissepääs terrassilt.

kaks külalistetuba on ühendatud kontori ja klubiga tamburi kaudu, mis võimaldab neid kasutada isoleeritult. kontori ooteruumi võib rahvarohke klubiürituse puhul kasutada kuluaarina. kontoriruumidesse on väljast eraldi sissepääs.

kogu kompleksi välisseinad on laotud punastest fassaaditellistest ja vuugitud. puidust karniis, aknad, uksed jt puitdetailid õlivärvitakse valgeks. samuti värvitakse valgeks puitkatuse tsinkplekist kate. siseseinad on samuti punastest fassaaditellistest. puitdetailid siseruumides peitsitakse tumepruuniks ja lakitakse. kontoriruumide, raamatukogu, esikute ja välisuksed on 12 mm paksusest karastatud klaasist.

kontor-klubi ja katlamaja kubatuur ning kasulik pind on vastavalt 5162 ja 546 m³ ning 102 ja 109 m².

projekti autor on arhitekt meeli truu."


--- --- ---


see varajastest seitsmekümnendatest pärinev kirjeldatud projekt on mu arust üks mõnusamaid realiseerimata projekte eesti arhitektuuriajaloos. peaks mainima, et meeli truu oli tollal äsja erki ehk nüüdse eka lõpetand (täpsemalt 1969) ning vanuselt umbes-täpselt kahekümneviiene... suht muljetavaldav.

mul tekkis kihk seda projekti näidata, kuna käisin hiljuti vaatamas kohe-kohe valmivat uut meeli truu ja kompanii projekteeritud politseimaja kolde pst ja sõle tn nurgal, ja pean tunnistama, et see jättis mulle täiesti hea mulje, meenutades oma küllaltki julge arhitektoonikaga just truu seitsme- ja kaheksakümnendate loomingut...

p.s. - kalurikolhoos „nord” ja nord projekt... hmm...

030: tornimäe tornid ja intervjuu autoriga

summary: completed in 2007, the tornimäe twin towers in tallinn financial district are the nation's tallest buildings. below is an interview in english with the building's architect meeli truu from nord projekt. the interview has been hijacked from skyscrapernews.com.

-

2007. aastal valminud hoone tallinna kesklinnas aadressiga tornimäe 3 on eesti kõrgeim ehitis teletorni ja oleviste kiriku järel. 117 meetrini küündiv kahe torniga "pilvelõhkuja" majutab endas hotelli, kortereid, äripindu ja büroosid.

foto: jarmo k


hiigelhoone on projekteeritud ühes eesti edukamas büroos nord projekt, mille juhtfiguuriks arhitekt meeli truu [s. 1946].

foto: martin siplane


hoone valmides ilmus netisaidil skyscrapernews truuga intervjuu, mille alljärgnevalt täies mahus ära toon. tegemist üpris kohmaka küsitlusega, kuid noh, olgu siis pealegi.



niisiis, intervjuu.

tallinn, the capital of estonia, might not seem like the the sort of place you'd associate with skyscrapers but since the collapse of the iron curtain changes have been rapid. james newman caught up with architect meeli truu of the firm nord projekt, designer of tallinn's tallest buildings, the 117 and 113 metre tall tornimäe towers, to find out more about the recently completed scheme and the changes in architecture since estonia left the soviet block.

james - to start, i would assume you have roots from the days when the cold war was still on. was there much of a communist ideological influence on the work back then and how did it shape what you did?

meeli - architecture is an art which is ordered - the orderer is defining the birth of architectural work. architecture is very expensive art and the concentration of capital enables raise of architecture. in totalitarian countries the capital is owned by the governing party and the leader will decide, how to divide the resources. in the soviet union there was a need to demonstrate the power of the leading party, need to care for the working people and prove the goodness of the system and that was the reason why civil buildings were built and for governors a lot of fancy recreation buildings were erected, which were symbolizing the power. on the other hand estonia was the border area for soviet union and the co-operation units were better functioning than in other soviet union parts - by that i mean collective farms and their building organisations. this was quite free from the central soviet power and the architects working were able to be freer in their creations.

james - looking at your history, your firm, nord projekt, was founded out of the ashes of the iron curtain in a partnership between estonian and finnish architects. how did this come about?

meeli - estonia and finland are ethnically close, the languages we speak are very similar. north estonia was able to see finnish tv through the soviet times and it was the window to the world for us. we also had regular connections by sea for tourists from estonia to helsinki [siinkohal üks minupoolne wtf?!]. through finland the artist of soviet estonia were able to send their works to international exhibitions. during the first estonian republic the connections between finnish and estonian architects were very strong, finnish architects participated in estonian architectural competitions. during the regaining of independence the finnish colleagues gave a helping hand and took the role of the big brother... and so it went to a close cooperation with one of the leading building countries, as finnish architecture and building art is one of the leading in the world.

james - obviously you've seen a lot of changes in estonian architecture over the last 20 years. how have you responded to this as a practice?

meeli - the last 15 years have changed architecture to entrepreneurship. in the terms of architecture, estonia is part of the world and the problems are exactly the same - urbanisation, close inhabitation in town, wish to live in the outskirts in their own house, closeness of sea and the planning restrictions imposed by the sea. the architect is a person responsible for creating the living environment, has to be the cooperation partner for the customer and able to meet the requirements of the current society so that it will be able to fit into the environment and needs of the society as it changes along with time. the past 15 years have demolished the wall between estonia and the world, there has been a unification.



james - tallinn doesn't have much of a reputation as a true skyscraper city (like say frankfurt). looking from a british point of view it seems more like a picturesque baltic city. what sort of restrictions do you find in planning a building there?

meeli - the town planning situation in tallinn is very different - the town is between a lake and sea, and it is very difficult to achieve a homogenous town room which would be well functioning. so the centre needs to be dense which means raising the height. the tallinn town council has allowed building of taller buildings so that they will not affect the old town. the skyscrapers allow maximum use of the limited space for the centre, and at the same time allows the historical old town stay a bit apart.

foto: jarmo k


james - what are the basic requirements you come up with when designing a tall building?

meeli - the plot has to be ca 4000 m2 and the customer's wish was to have a building with total square meters of 54 000 which could meet very different functions. in the detailed planning the allowed height was 30 storeys and maximum building capacity. there was also set an area where the building could be 10 storeys high to provide enough light for the neighbouring house.

james - looking at the buildings, they seem to be dominated by reflective glass curtain walls and regularly shaped floor-plates. what was the main inspiration behind the design?

meeli - due to the limited space, economics had to be taken into account. i decided that the effective way to approach the complex task is to have the cascade with high pillars and the entire building constructed of concrete. the idea was to free up the outer walls from supportive functions which enabled to have glass as the materials for the wall. this means fantastic views that can be enjoyed from the tower. the reflection of sky and clouds are playing on the facade and the towers will have different appearance dependant on the weather and mood. this way the building is airy and lives together with seasons and time.

foto: jarmo k


james - i see that the tornimäe project is actually twin towers, one residential and the other a hotel. why do two instead of one taller mixed-use building like we often do in the uk?

meeli - the first reason is very practical. a five star hotel and residence have to be separated, the different elevators, staircases etc. if in one tower then you have to have vertically different areas for both functions. so the idea was born to solve the need by two separate building. and the detailed planning allowed the building % so, that it would have been too massive. so it is more elegant and practical to have two separate towers that are adding to each other and suit better to the surrounding.

foto: jarmo k


[siinkohal peaksin mainima, et olen puutunud kokku ka tornimäe tornide ülejäänud konkursiprojektidega, teiste seas näiteks raivo puusepa, sweco ja muru & pere töödega - kusjuures nord projekti töö oli ainuke, milles hoone suur maht jagatud kahte eraldiseisvasse torni - ning ausõna, võitjaks valiti tõepoolest kõige sobilikum ning elegantsem töö, mis küll suurt ümberprojekteerimist vajas, kuid ikkagi!]

james - although they look similar there are obviously fundamental differences inside for residential as opposed to hotel. what are the key differences you have to design into them?

meeli - both towers have so-called directed middle-walls, so that the views are directed out from the neighbouring rooms so even though the two towers are very close, visually you will not feel the other tower at all. the apartments make the maximum use of the fantastic views and guarantee privacy. the hotel tower's ground plan is of the size that enables the main restaurant on the 8th floor and spa on the 10th floor and a theme restaurant on the 30th floor to be technologically on separate floors.



james - and finally, modernisation there looks rapid. it must be a very exciting place to work?

meeli - the changes in tallinn can be physically felt, everything is moving, changing by days. tallinn six months ago was a different town than it is now, it is a very interesting place and time for an architect!

james - thanks for talking to us meeli.



ja suurimad tänud fotograafidele laur laanemaale ja martin siplasele, kes lubasid lahkesti oma fotosid kasutada (;


...


ja siis veel nii palju. et täitsa juhuslikult on tornimäe torne olnud näha mõlemast mu viimasest üürikorterist.

vaade tänaseks ümberehitatud sakala majast... duširuumist muide...

foto: jarmo k


... ja nüüd kunderist.

foto: jarmo k