094: europan 10 tallinna võidutöö

summary: europan 10 winning entry for the site in tallinn, conceived by the young amsterdam-based practice xml. the office is ran by max cohen de lara & david mulder. along with their 1st prize in tallinn, xml also received honorary mentions in both munich and madrid. over the period of twenty years that the europan competition has been held, xml is the first office to be successful in three respective sites at the same time. full description of their winning entry is to follow below.


*

tänavune europani noorte arhitektide konkurss tõi tallinna võistlusalale üksteisega mõõtu võtma 44 meeskonda. võistlusalaks oli valitud maalapp linnahalli, kultuurikatla ja tulevase raehoone vahel, eesmärgiks muuta ala linnainimestele atraktiivseks. võidupreemia määrati noorele hollandi arhitektuuribüroole xml, kelle töö näeb ette kahte lihtsavormilist turuhoonet ning hoonestamata alade puudega katmise.

xml-il tasub edaspidi silm peal hoida. lisaks võidule tallinnas määrati neile äramärkimised ka müncheni ja madridi konkurssidel, kusjuures ühe autorkonna niisugune edu oli europani 20-aastase ajaloo jooksul esmakordne.

olgu veel mainitud, et näitus kõigist tallinna konkursitöödest avatakse arhitektuurimuuseumi galeriil 11. märtsil 2010.

nüüd siis konkursi, võidutöö autorite ja töö enda tutvustuste kallale.


*

CATEGORY:
urban design / landscape architecture
LOCATION:
Tallinn, city centre
POPULATION:
401 000
STUDY SITE:
14,9 ha
SITE OF PROJECT:
3,4 ha
SITE PROPOSED BY:
the municipality of Tallinn
OWNERS OF THE SITE:
the City of Tallinn, Mere Kinnisvara OÜ, Prokapital
COMMISSION AFTER COMPETITION:
aimed at realisation within the project site and possibly some interventions in the study site.




ASSIGNMENT:
The competition site or project site will become an important public space connecting several important public buildings. The area has high potential of becoming an actively used public space. The project site is also part of the continuous waterfront promenade that is planned to run along the whole 27 km long coastline of Tallinn. How to compose the coastline and the water edge so that it would be attractive for people to use? The existing concert hall building (i.e. Linnahall - jk) itself works as an attractive public space. The competition entries are expected to give solution to a truly new urban public space that would connect the public buildings, provide pedestrian connections to the city centre and offer ideas on different open air activities all year round. For the study site or the site of reflection ideas of how to turn a complicated traffic node that takes up a lot of urban public space into a more efficiently functioning area are very welcome.

CITY STRATEGY:
Tallinn has a well preserved and defined old town centre which is located quite close to the competition site. The new city centre is developing along the north-south direction parallel to the old town. The new development is rapidly approaching the sea and the harbour area. This correlates with the city’s intent to connect the city centre to the waterfront. An important decision was made by the city to locate the new administration building close to the water hoping that it would help to shift the functioning city centre towards the desired direction and trigger new activities around the new building. In 2011 Tallinn will be the Cultural Capital of Europe. Within the Cultural Capital program one of the aims is to create a “cultural kilometre” along the waterfront which the competition area would be part of.

foto: ?


fotod: ?


selle ülilaheda foto autorit tahaks küll teada!


AUTHORS:
XML is a contemporary cultural practice specialized in Architecture, Research and Urbanism. XML is interested in developing architectures that both reflect and provoke contemporary ways of life. By understanding program organization as a key strategy within each project XML aims for establishing new relations between buildings and society, the projects of the office are fuelled by a reflection on the contemporary city as source of cultural production.

From its base in Amsterdam XML has been involved in worldwide cross-disciplinary projects with an emphasis on cultural analysis. The office has won several prizes and is led by two partners, Max Cohen de Lara (b 1979) and David Mulder (b 1980).

photo copyright: XML


PROJECT DESCRIPTION:


Green Cement

Since the fall of the Berlin Wall, which was a prelude to Estonia’s independence, the country has experienced a period of turbulent growth. With a capital that has been characterized by the New York Times as ‘the Silicon Valley on the Baltic Sea,’ Estonia’s G.D.P. has boomed and the number of new construction projects has multiplied since the beginning of the 21st century. Paradoxically, this period of strong economic growth and intense building activity has seen a parallel decrease in the population of Tallinn. Now that the global recession is strongly impacting on Estonia’s economy and construction activities have slowed down significantly, this may be a decisive moment for Tallinn to evaluate its situation and utilize this breathing space to formulate new urban scenarios for the future.


Tallinn Population vs. Estonia Growth Rate vs. Building Permits
1991-2009



A quick analysis shows that, for Tallinn, the economic boom and the explosive increase in building activity of the past 15 years has materialized in the form of urban sprawl. Construction has been particularly strong at the periphery, and the majority of the city’s population now lives at a considerable distance from the city center. A notable aspect of Tallinn’s urban sprawl is that there is little variation in the value of its real estate and few locations are considered distinctly more attractive than others. Another important feature is the steady decline in residential density over a period of 50 years, a decline that has accelerated since the country’s independence.


Urban Growth (1990-2006)



Hence, after 40 years of communist social engineering and urban development followed by the post-independence construction outburst, Tallinn’s sprawling urban plan is characterized by two extremes: areas with new, primarily self-referential conditions alternated with vast expanses of no-man’s land. The city has recently formulated the ambition to strengthen its relationship to the surrounding water. However, in view of current economic and demographic conditions, it may be argued that this is not the most sustainable and realistic scenario. An attempt to fill the city’s voids with any kind of program is highly dubious, and it is the zones between urban area and water in particular that consist of meaningless stretches of unused space, former military terrain, and dockland areas.


Urban condition: automatically allocating programs to all undefined areas within a sprawling city means that scant available resources must be distributed over a multitude of needs. Instead, this proposal focuses on a strategy of creating contrasts.



Here, differences between various parts of the city are reinforced by filling undefined areas with woodlands. These woodlands will have a major impact on Tallinn, in various ways. Naturally changing with the seasons, the woods transform stretches of no-mans’s land into meaningful spaces. By filling no-man’s land with woodlands, locations that are to be developed in the future will have added value and buildings realized on these locations will be special, regardless of their architecture; each fragment in the landscape becomes unique instead of disappearing into urban oblivion. Depending on future trends, certain urban areas may be allocated to the woodlands, or vice versa. Thus, the city will have room for expansion and reduction, all within the same organic system. The woodlands provide the ‘Green Cement’ needed to bind Tallinn’s fragmented structure, giving consistency to the city’s urban fabric. A clear contrast between the city and the woodlands is an affirmation of the true identity of Tallinn as capital of Estonia, where over 50% of the land is covered by forests. The Green Cement scenario allows Tallinn to grow -- literally -- into a modern metropolis characterized by clearly delineated public spaces rather than an endless sprawl of indistinctness.


Strategy: filling undefined areas with woodlands.



One of the fragments in this new urban landscape is the cluster that contains the Cultural Factory, the Linnahall, the new City Administration Building and the new Market Twins. The Market Twins are two rectangular generic halls, which house the fish market, and the food and design markets respectively. The modest architecture of the halls is complemented by interiors in which market activities are organized through the placement of stalls and daylighting. In the fish market hall, the long lines of the fish stalls follow the shoreline and the hall’s daylighting runs in the same direction, providing a clear overview in an essentially chaotic marketplace. The public space created by the area between the fish market hall and the Linnahall becomes part of the new route along the shoreline, which can be seen from this viewpoint through the filter of lanes between the lined fish stalls. The second hall houses the design market and the food market. Here, daylighting is organized in a gradient that consists of a variety of apertures. Like open spaces in the woods where sunlight shines through, the concentration of programmatic activities at various spots in this hall is accentuated by daylighting. The placement of market stalls and furniture helps to highlight various areas within this space. Besides the food market and the design market, this hall houses a restaurant, a small conference center and a creative workshop area. These programs will allow the hall to develop into an informal civic hall that complements the formal City Administration Building located across the street.


Informal Civic Hall



Fishmarket



Clearly delineated by Green Cement, the project creates a public space in which the Linnahall, the City Administration Building and the Market Twins become genuine actors, each with their own roles. The clear demarcation of the boundaries through the adjacent woodlands allows the site to develop into a meaningful public space, with a program that will be truly rooted in Tallinn’s urban fabric.


Plan

093: riiulile jäänud hansapanga kõrghoone

summary: winning entry by andres siim & hanno kreis in the 1994 invited competition for hansapank headquarters. the project - praised among others by jury member henning larsen - was never realized and the plot in central tallinn stands empty to this day.

-

üheksakümnendad olid eesti arhitektuuris - ja muidugi ühiskonnas tervikuna - põnevust täis. linnakeskkondades hakkasid poliitilisi muutusi ja üleminekut turumajandusele tähistama cocat, burgereid ja friikaid pakkuvad kiirtoidusööklad (nt «peoleo» pirital) ja säravate "uudismaterjalidest" kõverate fassaadidega lääne autode poed (nt nissani keskus lasnamäel ja toyota keskus järvel), veidi hiljem juba äärelinnaaladele laiutama asunud hüpermarketid ning uhked pangahooned justkui uute aegade lõpliku kinnitusena.

1994 toimus prestiižikas kutsutud konkurss tollal veel verinoore hansapanga uuele peahoonele. asukohaks oli valitud 2,5 ha suurune krunt hotell «olümpia» vastas liivalaia tänaval. võistlusest kutsuti osa võtma tolle aja kõige kõvemad tegijad: 1) alver trummal arhitektid, 2) arhitektuuristuudio siim & kreis, 3) ab künnapu & padrik, 4) ab urbel ja peil ning 5) irina raud / r-konsult. igale kutsutule tasuti tööraha 50 000 eek; võistluse tähtajaks oli 1. august 1994.

pangahoone üldpinnaks oli määratud ligikaudu 15 000 m², mille võis jaotada kuni 20 korruse vahel. maaaluseid korruseid võis kavandada 3. kõige muu spetsiifilise kõrval pidid arhitektid pöörama tähelepanu ka ruumidest avanevatele vaadetele. krundi liigendamisel tuli arvestada võimaliku teise ehitusjärjekorraga ning jätta hoonestamata krundi sügavuses asuv kultuurimälestisena kaitse all olev härjapea jõe säng.

soovitud ruumiprogrammist võiks ootuspärase kõrval välja tuua nõude jätta (soovitavalt keldris) ruumi peaarvutile ja disketihoidlale (120 m²). muu seas taheti hoonesse 200 kohalist restorani ning viimasele korrusele nii baari kui sauna.

kutsetega võistluse prestiižikuse kohta annab tunnistust ka n-ö staarist žüriiliige, kelleks oli taani üliteenekas ja -tuntud arhitekt henning larsen. mainiks siinkohal, et välisarhitektist žüriiliikme kasutamine jäi siinsete arhitektuurikonkursside puhul ainujuhtumiks lausa uue sajandini välja. erialaajakiri maja pühendas hansapanga konkursile terve lisa, kus sissejuhatusena seisis ettenägelikult kõhklevas toonis lause: "võib kindlalt väita, et vaadeldavad tööd jäävad särava tähisena eesti arhitektuurilukku ka siis, kui võistlusele ei järgne tegusid."

võistluse panid ühehäälselt kinni arhitektid andres siim ja hanno kreis, kellel muuseas konkursiga samal aastal valmis omal ajal paljukiidetud nissani keskus. siimu ja kreisi pangahoone projekt nägi ette šikki modernistlikku kõrghooneplokki, millega tänavatasandil liitub kristalja mahuga "kalju".



autorid kirjeldasid oma tööd järgmiselt:

asukohast: asukoha peamised mõjutajad on liivalaia tn ja hotell «olümpia». käesolevas projektis on linnaehituslikult primaarseks peetud suhet linnaga, vaateid piki liivalaia tänavat. hotelli ignorantset hoonemahtu on arvestatud (fuajeed tête-à-tête), kuid mitte ületähtsustatud. kavandatava hoone (liivalaia tn teljel olev) otsafassaad sulgeb majandusministeeriumi arvutuskeskusest alguse saava suurlinliku tänavaosa.

liivalaia ja juhkentali tn nurgale jääb pangahoone kalju; tuimale hotellimahule on vastu seatud grafiithall büroohoone sein. fikseerinud tänavatenurga jätab käesolev lahendus krundisügavuses hilisema täiendava hoonestamise võimaluse.

hoonest: kavandatava hoone võib tinglikult jagada kolmeks: büroohoone, pangamaja ja neid ühendav klaasfuajee. büroohoone - anonüümne universaalsete (renditavate) tüüpkorrustega hi-tech kõrghoone. pangamaja - panga image, sümbol - turvaline, kindel kalju väljast, liigendatud ruumimõjuga seest. fuajee on kahel tasandil (0.00; 3.30). ülemine (klaas)fuajee - pangafuajee - teenindab pangasaali ja panga bürooruume, alumine - üldfuajee - renditavaid büroopindu.



arhitektidest žüriiliikmed kommenteerisid projekti nii:

henning larsen: kaks elementi - ratsionaalne büroohoone, efektiivselt töötav ning rohelisest marmorist kaljupind. ühendav suur klaasfuajee tekitab vertikaalitunde. väga dramaatiline hoone. pangahooned enamasti järgivad itaalia palazzode ideed, samad elemendid domineerivad ka siin. pangasaal on raskepärane, suletud ruum, selle kohale kerkib kergem hoone osa. sellest vaatepunktist parim. stabiilsuse, tugevuse ja vastupidavuse traditsioone järgiv kvaliteet. arhitektuur mõjub kergelt. traditsiooniline pank on leidnud moodsa väljundi.

toomas rein: parkimine on hästi organiseeritud. arhitektuuriline kompositsioon lihtne, terviklik, originaalne. peahall hästi lahendatud. viimistlusmaterjalid on sobivad, vead praktiliselt puuduvad.

(lisaks mainin, et mind isiklikult jääb siiski tõsiselt häirima jalakäijate suhtes üliignorantne juhkentali-poolne tänavatasand...)


vaated läänest ja lõunast.



plaanid.



***


nagu teame, püsib krundil tänaseni parkimisplatsina kasutatav asfaldiväli. mis juhtus? - küllaltki ammendavat informatsiooni hansapanga juhtkonna konkursijärgsetest otsustest saab siit artiklist. kõige selle juures on ülimalt irooniline, et tänaseni hansa- / swedpanga peakontorina toimiva endise eke projekti maja rekonstruktsioon ja juurdeehitus liivalaia tn alguses on kavandatud künnapu & padriku poolt, kelle töö 1994. aasta kutsutud konkursil sai žüriilt hävitava hinnangu... ma kahjuks ei tea, kas realiseeritud töö tuli neile uue konkursiga või mõnel muul teel...

«olümpia» vastaskrundile on aga enne '94 konkurssi ja hiljemgi igasugu asju planeeritud. näiteks: üks artikkel siin, teine siin. ja siia ei tasu klikkida. näis, mida tulevik toob. kui toob.

092: soolalao pargi äramärgitud töö

summary: one of 2 honorably mentioned entries in the competition for an urban park with outdoor exhibition space in front of the museum of estonian architecture. the project was conceived by young landscape architects anna-liisa unt & robert kähr with keha 3 designers tarmo luisk & margus triibmann.

-

2008 lõpus toimunud rotermanni soolalao urbanistliku pargi konkurss meelitas üksteisega mõõtu võtma ligi 50 kooslust. tegemist oli suurepärase võimalusega eelkõige maastikuarhitektidele end kehtestada ja tõestada, kuivõrd subjektiks ja mänguruumiks oli ju maastik, kuhu konkursi tingimused ei näinud ette võimalust luua ühtegi ehitist. juhtus aga nii, et kõik 4 rahalist preemiat määrati n-ö puhastele arhitektidele ning parimad maastikuarhitektid pidid leppima vaid äramärkimistega.

järgnevalt tuleb tutvustamisele üks kahest äramärgitud konkursitööst, autoriteks noored tartu maastikuarhitektid anna-liisa unt ja robert kähr koostöös keha 3 disainerite tarmo luisu ja margus triibmanniga. töö märksõnaks oli velia.



sõna autoritel:

Negatiivne pinnavorm on ümberkaudse rutleva liikumise jalajäljena pinnasesse vajutanud. Tekkinud vorm viitab tehisliku ja loodusliku maastiku sümbioosile.

Pinna süvistamine mahendab liiklusmüra ja tuule ilma barjäärita. Esindusväljak jääb õhule ja pilgule avatud, samas kiirustest piisavalt eemale voolitud, et pidada kontserti, välikohvikut, banketti. Külitada, lobiseda, vaadelda. Ettemääratud funktsioonid ei ahista, ruum jääb avatuks ja ootab kasutaja kaasarääkimist.



Väljaku trepistik on hele ja karge, liigse mürata pind, mis tõstab muuseumihoone ümbritsevast esile.

Süvise vormistamise eeskujuks on arhitektuurijoonis. Iga astme servale kantud paksu musta asfaldivärvi rant koos kõrgusmärgi numbriga viitab samakõrgusjoontele.



Planeeritud jalakäigutunnel suunatakse muuseumi peasissekäigu kaudu, trepistiku lõigus on tunnelis katkestus. Liikumine liidetakse väljakuruumiga.



Kogu valgustuslahendus kasutab olemasolevaid tänavavalgustusposte Ahtri tänava ääres, mille külge kinnitatakse LED valgustid ProFeel. Poste on 8: kummalgi pool Ahtri tänaval 3, liiklussaarel 2.



Kõige madalama pinna äravool on suletud: vihmaga tekivad lombid, mis elavad koos väljaku ajaga ja näitavad tema iseloomu – hea ilmaga kuivavad, külmaga jäätuvad, soojaga kasvatavad heina ja vetikaid, pori. Pindade puhastamiseks saab äravoolu avada.

Materjalid:
Väljaku astmed: valge betoon, ekspositsiooniaknad: karastatud klaas, ekspositsioon: LCD monitorid, märgistused: must asfaldivärv.



žürii (koosseisus karin hallas-murula, ignar fjuk, ülo peil, endrik mänd, laila põdra, martti preem) pidas projekti tugevaimaks küljeks just reljeefset maastikulist lahendust. probleemsena nähti aga teostamist, hooldamist ja tehnilisi aspekte. usun, et pisut problemaatiline oli ka projekti realiseerimise prognoositav maksumus: kui kõik ülejäänud auhinnatud ning äramärgitud tööd pakkusid oma projektide teostamise maksumuseks (tõsi, tihti alahindavalt) suurusjärku 3-4 miljonit krooni, siis siinse töö elluviimiseks prognoosisid autorid tervelt kümme korda suuremat summat. - mitte et suurelt mõtlemine halb oleks.

kokkuvõtvalt: kavandatud, võiks vast öelda, et abstraheeritult amfiteatri-laadne väljak oleks loonud päris mõnusalt efektset pehmevormilist ruumi praegu ja tulevikus veelgi suuremal määral vaid sirgjoontest-teravnurkadest moodustuvasse karmi ümbruskonda. ekspositsioon olekski siin ehk teisejärguline, ruumile endale sekundeeriv.


+


lisaks: kui kellelgi on aimu, kes olid konkursitöö kaubaladu taga, võiks teada anda. tegijad nimelt esitasid konkursile tühja cd ja kuna arhitektuurimuuseum tahaks kõigi tööde materjale digikujul säilitada, oleks nii muuseum kui ma isiklikult hästi tänulik, kui saaksime projekti autorid teada. pealegi, tegemist oli konkursi ühe meeldejäävama tööga. meeldetuletavalt mainin, et põhielemendiks olid seal kaubavagunid.

091: paik arhitektid raekoja konkursi finaalis

summary: one of the 9 final round projects in tallinn town hall competition, conceived by the local paik architects. the project creates a tall wedge-like structure between the two contrasting volumes of linnahall and cultural cauldron while trying not to interrupt views to the old town skyline. the thin slab is accompanied by a horizontal landscaped volume. a 'gateway' under the building links this cozy park with the representative plaza in front of the main entrance.

-

tallinna uue raehoone rahvusvahelise konkursi üks minu jaoks sümpaatsemaid töid tuli arhitektuuribüroolt paik arhitektid. kõvas konkurentsis üheksa parima sekka valitud projekti autoriteks on lauri saar, jaak-adam looveer, tõnu laanemäe, indrek järve ja toomas paaver.

mõneti sarnaselt salto tööga mindi siingi puhul kõrgusse, luues linnahalli madal-laiutavale mahule vastukaaluks sellega paralleelselt paigutatud sihvaka, 50-meetri kõrguse vertikaalse seina, mis lisanuks linnahalli-esisele väljakule parajalt efektset ruumilisust. hoone vormist on tuletatud ka võistlustöö märksõna . . . . . . . . . . . . . . . .



kõrgmahu kõrvale kavandatud maastikuline haljasala oleks hoone-aluse käigu kaudu ühendatud linnahalli-esise, representatiivsema iseloomuga "uue" raekoja platsiga.


vaade mere poolt, katel ja ekkm jäävad paremale.



järgnevalt projekti seletuskiri.


1. üldised linnaehituslikud eesmärgid.

kokkuvõtlikult võib võistlustöö lähtealuseid kirjeldada peamise ülelinnalise tähtsusega seose kaudu, milleks on mereäärse ja bastionivööndi avalike ruumide võimalikult avara sideme loomine.

tallinna üldiste ruumiliste arengusuunade hulgast võib üheks kõige olulisemaks pidada mereäärse ala avamist. samaväärselt oluline on vanalinna ümbritseva bastionivööndi säilitamine ja edasiarendamine tallinna keskseks avalikuks ruumiks.



võistlusala asub parasjagu täpselt selles punktis, kus vanalinna bastionivööndi avalik ruum kohtub mereäärse avaliku ruumiga. mõlemate keskse tähenduse tõttu on nendevaheline side, nii visuaalses kui ka logistilises mõttes, ülelinnalise avaliku ruumi kvaliteedi seisukohalt võtmetähendusega.

seepärast lähtub võistlustöö projekteeritava maaala hoonestamisel esmasest eesmärgist säilitada ainuke avar hoonestusest vaba kanal olemasoleval asukohal. sellest põhimõttest kasvab välja hoone üldmaht, mille põhja-lõunasuunaline sihvakas kuju pigem rõhutab meresuunalist avatust.



avatud sihi peale kavandatakse avalik promenaad, mis loob ladusa ühenduse mere ja vanalinna vahel ning ühtlasi suhtleb aktiivselt linnavalitsuse hoonega. ühenduse seisukohalt on oluline ka olemasoleva liiklussõlme ümberehitus, eesmärgiga võimaldada avaramad jalakäijate ja kergliikluse ülepääsud.

hoonekompleksi mahulise lahenduse seos kaugvaadetega:

projekteeritav maaala asub linna silueti ja kaugvaadete suhtes tundlikus kohas. hoone mahulise lahenduse ülesehitamisel on eelmises punktis kirjeldatud avarusevajadus esmapilgul mõnevõrra vastuolus hoone mahuka ruumiprogrammiga ja vanalinna vaadetega. eesmärki luua hoone võimalikult õhukesena tingib omakorda selle kasvamise kõrgusesse. võistlustöö lahendus on üles ehitatud nii, et võimalik sedasorti konflikt jääks minimaalseks.



projekteeritav hoone, mis moodustab põhimahult õhukese vertikaalse põhja-lõunasuunalise plaadi, avaldab erinevatele kaugvaadetele kahte liiki mõju.

idast ja läänest avanevate vaadete (nt pirita teelt ja sadamasse sisenevatelt laevadelt) puhul mõjub hoone maht küll suurena, kuid jääb vanalinna siluetist eemale ega varja seda. samas pole ta ka nii kõrge, et liigselt domineerida silueti kõrval.

põhjast ja lõunast avanevate vaadete (kesklinna poolt, avamerelt) puhul on hoone nii sihvakas, et ei moodusta ülemäära domineerivat elementi. samuti jääb ta ka siis üldjuhul pigem silueti kõrvale.

sadamale lähenevate laevade teelt avanevate vaadete puhul jääb hoone põhimaht enamasti silueti kõrvale, kuid ühes lõigus võib siiski jääda osaliselt silueti ette. vanalinna tornidest moodustuv siluett paistab siiski üle hoone. hoone absoluutkõrgus on võrreldav skoone bastionil kasvavate puude latvade absoluutkõrgusega. üldiselt võib liikuvalt objektilt (laevalt) vaadates pidada ajutiselt siluetiga mõnevõrra konkureerivat mahtu siiski lühiajaliseks ja mittehäirivaks.

raekoja kui sümbolhoone mõõdukas domineerimine linnapildis on samas ka antud töö puhul eesmärgiks. kaudselt moodustab kesklinna poolt lähenedes või ka mere poolt vaadates sihvakana ja vertikaalsena paistev otsasein justkui sümboolse torni.

seega kokkuvõttes võistlustöö rõhutab, et projekteeritav hoonekompleks, hoolimata oma kõrgusest, ei kahjusta vanalinna vaateid, vaid on pigem siluetti ja kaugvaateid rikastav.



transpordisõlme seos ühiskondliku elu keskusega:

projekteeritav maaala asub ülelinnalises keerukas sõlmpunktis nii transpordi kui ühiskondliku elu mõttes. üldise mõttena püüab võistlustöö maksimaalselt rõhutada ühistranspordi seoseid avaliku ruumi ja ühiskondlike ehitistega, samas viia miinimumini autoliiklussõlmede linnaruumi lõhkuva mõju.

piirkonda on koondumas mitmed ülelinnaliselt olulised ühiskondlikud hooned (lisaks raekojale arendatakse lähitulevikus välja ka kultuurikatel ja uuendatakse linnahall). seeläbi on siin välja kujunemas oluline keskus, mille tähtsust tuleks rõhutada ka infrastruktuure sellele vääriliselt edasi arendades.



seejuures tuleks oluliseks pidada, et ühistranspordi võrgustik tooks inimese võimalikult loodava mereäärse sõlmpunkti südamesse, et selle kaudu rõhutada veelgi selle koha olulisust linnas. selline vahetu kontakt hakkab kõige efektiivsemalt töötama siis, kui õnnestub ülelinnalise rööbastranspordi võrgustiku peatuskoht, erinevalt praegusest, tuua suurematest autoliikluskanalitest mere poole.

võistlustöö pakub uue rööbastranspordi kanali loogilisele sihile endise raudtee kohal. täpsem lahendus vajab põhjalikumat tööd ülelinnalise transpordiskeemiga, mis väljub käesoleva võistluse ülesandest, kuid võistlustöö pakub välja ühe võimaluse ühendada tallinna olulisemad sõlmpunktid, kasutades peamiselt olemasolevat laiarööpalist raudteed (alternatiivina on võimalik kaaluda ka sama eesmärgi saavutamist olemasoleva kitsarööpmelise trammi täiendavate liinide loomisega, kasutades osaliselt sama kanalit).

mõõduka suurusega investeeringuga saab laiarööpmelist raudteed mereääre kaugu kesklinna suunas pikendada ning võtta kasutusele nt tiheda sõidugraafikuga kerged rööbasbussid. selline võrgustik ühendaks tallinna olulisemate sisenevate maanteede lõpppunktid (ülemiste, järve, laagri) tallinna põhiliste keskustega, mis võimaldab "pargi ja reisi" süsteemi olulisemalt efektiivsemalt tööle panna. keskuste hulgas tuleb rõhutada ka loodavat mereäärset ühiskondlikku keskust. skeemil on näidatud võimalus uue liini võimalik paiknemine peatustega.



kuigi skeemi rakendamisel kiire ja ladusa ühenduse saavutamine eeldab mõnes kohas tunneli või estakaadi rajamist, võib seda pidada tõenäoliselt lihtsaimaks võimaluseks luua tallinna terviklikule ühistranspordisüsteemile n-ö selgroog.


2. asendiplaaniline lahendus.

ühendatud erinevad avalikud ruumid:

hoone asetus loob mitmed erineva funktsiooni ja loomuga avalikud ruumid selle vahetus ümbruses. olemasolev linnahalli esine väljak saab uue naabri ning muutub ka linnavalitsuse esindus- ja sissepääsuväljakuks. linnavalitsuse hoone on sildadega seotud ka linnahalli katuseväljak. hoone lääneküljele kujuneb pargilaadne ruum, mis osaliselt jätkub ka linnavalitsuse madala osa katusemaastikuna. selle põhjaosas säilivad olemasolevad puud, mille vahele ulatuvad pargiruumi rikastavate elementidega maaaluse korruse valgusavad ja mõned kohvikud. linnavalitsuse ja kultuurikatla vahelt läheb läbi sirgesuunaline avar promenaad, mis kõik avalikud ruumid omavahel kokku seob.



rõhutatavad kergliikluse liikumissuunad:

ühenduses kesklinnaga kujuneb kaks olulist liikumissihti mereni, mis mõlemad väärivad rõhutamist. läänepoolse sihi ühendumiseks bastionivööndiga tuleb olemasoleva liiklussõlme kergliikluse lahendust muuta ning ühtlasi sulgeda autoliiklus rannamäe teel, mis dubleerib kõrvalasuvat liiklusmagistraali. samal ajal tuleb rõhutada liikumist piki mereäärt ning selle sihi sujuvat ühendust kesklinna poole suunduvate sihtidega.



liiklussõlme üldlahendus:

kavandatavat kalamaja möödasõiduteed, samuti linnavalitsuse parkla juurdepääsusid, ei ole võimalik avalikku ruumi lõhkumata maapinna tasandil lahendada. ka olemasolevad liikluskanalid on küllaltki suured tõkked. seepärast tuleb tõsiselt kaaluda merepoolsete teede maa alla viimist. võistlustöö annab üksnes üldise põhimõtte, kõiki tehnilisi asjaolusid arvestades tuleb projekteerimisel leida sellele keerukale sõlmele kõige otstarbekam lahendus. rööbastransport võib kulgeda maapinna tasandil avalikus ruumis.



eristuvad hoonestusstruktuurid ja hoonekompleksi mahuline lahendus:

vahetus lähiümbruses eristub kaks väga erinevat hoonestusstruktuuri - linnahall ja kultuurikatla hoonekompleks. kultuurikatlast mere poole jääv ala peaks jätkama põhiolemuselt sarnast struktuuri, mis koosneb mitmetest hoonetest, moodustades nende vahele ka uusi avalikke välisruume.

linnavalitsuse hoonekompleks paigutatakse kahe struktuuri vahele nii, et see moodustaks kolmanda eraldi käsitletava struktuuri, samas aga sobituks kummaltki poolt sealse hoonestuse olemusega.



lähivaated:

linnavalitsuse hoone mahud kavandatakse nii, et põhilistest lähenemissuundadest paistab hoone sihvaka ja teravana. linnahalli katuse valdavalt osalt vaadates jäävad nähtavaks nii vanalinna siluett kui ka uue city siluett, kusjuures linnavalitsuse hoone jääb vaates nende vahele.



külgede pealt, näiteks linnahalli katuse lõunapoolselt osalt mõjub hoone mahukana. samas luuakse hoone põhimahtu "augud" nii, et olulisematest vaatepunktidest on see läbipaistev. selline liigendus loob kontsenteeritud vaateid väärtuslikes suundades ning annab mõnevõrra avarusetunnet.



3. siseruumide lahenduse üldine kirjeldus.

linnavalitsuse hoone peasissepääs on kavandatud linnahalli esisele väljakule. konverentsi- ja restoraniruumidele on ka eraldi sissepääs läänepoolse promenaadi poolt. mahuka hoone ametnike osasse on ka eraldi sissepääsud linnahalli katuseväljakult ja raepargist.



hoone avalik osa (fuajee, teenindussaal, konverentsisaal, restoran) ja esinduslikum osa (volikogu, valitsus) kavandatakse kesklinna poolsesse hooneosasse, seosess avalike välisruumidega.

erinevad söögikohad jaotatakse hoone erinevatesse osadesse. konverentsiplokk on sõltumatult kasutatav ning suhtleb aktiivselt avaliku promenaadiga.

ametid on jaotunud üldjuhul korruste kaupa. hoonesse projekteeritakse võimalikult palju avatud büroopinda suurte üksustena, mida saab paindlikult kasutada ja ümber planeerida, kuna ametite struktuur suure tõenäosusega aja jooksul muutub. büroopinna struktureerivad ennekõike vertikaalühendused.

arhiiviruumid on kavandatud maaalusele korrusele, kus on hea side nii ametite kui avaliku osaga.





4. fassaadikäsitlus.

hoone kaks põhifassaadi on rõhutatult erinevad. idapoolne linnahalli katusele avanev fassaad on ühtne konkreetne sile struktuurklaaspind.

läänepoolne pargimaastikusse avanev fassaad on haljastatud, haljastust kandev struktuur loob fassaadile vonkleva triibustiku. fassaadihaljastus töötab ühtlasi sirmina, aitab luua meeldivama töökeskkonna ning vältida suvisel ajal ülekütmist.





5. konstruktsioonide käsitlus.

hoone põhikonstruktsiooniks on monoliitne raudbetoonkarkass.





6. tehnilised näitajad.

hoone netopind (va parkla) - ca 24 000 m²
maaaluse parkla netopind - ca 7000 m²
kubatuur - ca 110 000 m³


+


ja lõpetuseks žürii kommentaarid:

Võistlustöö KILU (2) (lõppvõistlusele kvalifitseerus kaks samanimelist tööd - jk) pakub oma mahulises ja kõrguslikus arenduses jõulise linnaruumilise alternatiivi tavapärasematele, kõrguspiiranguid järgivatele lahendustele, luues uue massiivse silueti ümbritseva linna taustal. Ülikitsas, haljastatud madalosast väljakasvav vertikaalne plaat loob efektse kujundi hoone põhja- ja lõunasuunalistes vaadetes. Samas, nagu nähtub ka II etapis lisatud vaateanalüüsidest, jääb muinsuskaitse seisukohalt ikkagi probleemseks sedavõrd suure horisontaalmahu lisandumine Tallinna vanalinna kaitsealuse silueti lähitsooni ida-läänetelje suunalistes vaadetes. Muinsuskaitse seisukohast jäi küsimärk õhku ka linnahalli ja Kultuurikatla omavahelise visuaalse seose läbilõikamise puhul.

II etapi lahenduses on küll edasi arendatud hoone sissepääsusõlme ja vestibüülide ning tähtsamate kogunemisruumide, nende abiruumide ja kuluaaride lahendusi, kuid võrdluses teiste finaaletapi töödega jäi nende üldplaan siiski vähem veenvaks ja põhjendatuks. Ka üldisemalt leidis žürii, et võistlustöö areng II etapis avaldas vähem muljet kui võistluse auhinnakohatööd. Töö plusspoolele kuulub hoone maastikuvormiline madalosa oma väliskujunduse ja sellest väljakasvavate erinevate kasutusvõimalustega, mis on seostatud mereni viiva promenaadiga. Huvipakkuv on ka võimalus siduda uue hoone madalosa katusemaastik kõrgosa-aluse läbipääsu kaudu linnahalliesise väljakuga.



Võistlustöö peamise nõrkusena jäi ka võistluse II etapis rahuldava lahenduseta hoone mahulisest üldskeemist tulenev vastuolu avalikku juurdepääsu vajavate üldkasutatavate ruumide ning linnavalitsuse tööruumide lõimimisel terviklikuks, logistiliselt ja funktsionaalselt hästitoimivaks organismiks. Samuti võib ideekavandi mahulise ülesehituse sümboolse tasandi nõrkuseks lugeda hoone vertikaalse tööruumide ploki täielikku visuaalset domineerimist linnavalitsemise demokraatlikke toimemehhanisme sisaldava ruumiploki üle. Hoone vertikaalse kontoriploki üliekspansiivse lahendusega kaasneks üldise energiasäästu taustal ka liigsuur energiakulu hoone kütmisel ja jahutamisel, mida küll osaliselt kompenseeriks läänefassaadile kavandatud huvitavaid arhitektuurseid võimalusi pakkuv vertikaalhaljastussüsteem. Töö puuduseks peeti ka hoone kõrgosa konstruktiivse skeemi ebaveenvat esitust töö graafilises osas.