071: tabasalu vaskmaja suveköök

summary: a summer kitchen just outside tallinn by the well-known duo of urmas muru & peeter pere. built to serve the famous copper house completed some years ago and designed by the same architects, the sculpturesque ministructure comprises a counter table with seats, a fireplace and a toolshed, all sheltered by a roof of two intertwined rings. to see another summer kitchen by muru & pere, visit dezeen. the text below is by mait väljas.

edit: behold, this one is now also featured in dezeen.

-

rõõm teatada, et järgneva teksti autoriks on külalisesinejana arhitektuuriteadlane ja ühtlasi arhitektuurimuuseumi teadur mait väljas. enne teksti juurde asumist tahaks aga tänusõnad öelda fotograaf tarvo hanno varresele fotode ja peeter perele skitsi eest. ja kõige suuremad tänud muidugi maidule!

olgu veel mainitud, et tutvustamisele tuleva objekti autoriteks on urmas muru, peeter pere ja anna-maria erik ning konstruktoriks ago kuddu.

niisiis, järg mait väljasele:

arhitektuursete väikevormide projekteerimine on eesti arhitektidele ikka meeldinud. väikese mahuna on võimalik luua disainieksperimente, mis ehk suuremana tellijapoolse esteetilise konservatiivsuse või maksuvuse tõttu läbi ei läheks. piirdudes ainult tallinnaga, siis on võimalik leida mitmeid kioskeid, bensiinijaamu, vähemalt üks autode varjualune nõmmel jms, mis kõik on nimekate arhitektide projekteeritud. kuna tegemist on üsna „likviidse“ kinnisvaraga, siis aastatega on kõige rohkem linnapildist kadunud arhitektide kioskeid. viimase aja üks kurioossemaid lugusid oli seoses tammsaare pargiga, kust mõned aastad tagasi vanalinna kaitsevööndiga „sobimatuse“ tõttu koristati ära jüri okase ja marika lõokese kohvik, mis tänaseks on kuulsusrikkalt asendatud linnapea sõbra burgeriputkaga. okase puhul tuleb kindlasti mainida ka aastate tagust paide kek-i bensiinijaama mäos (1977–1980), mis hoolimata väiksusest on üks eesti postmodernismi olulisi ehitisi, ja mida on tänaseni mõnevõrra muudetud kujul võimalik tartu mnt ääres näha. keda sellised arhitektuuriga piirnevad objektid rohkem huvitavad, siis tasub sirvida arhitektide liidu näituse „väike 2002–2006“ kataloogi, kus on näiteid tervest eestist.

üks uuemaid miniarhitektuuri näiteid on tabasalus asuv muru & pere suveköök, mis täiendab sama büroo projekteeritud vaskeramut (valmis 2004).

foto: tarvo hanno varres

suveköögi katuse moodustavad kaks omavahel lõikuvat ringi, mille keskele on paigutatud tööriistakuur. elamu karmist esteetikast lähtub ka suveköök: massiivne katusekonstruktsioon on jäetud häbenemata nähtavale, kasutatud ehitusdetailid seostuvad pigem metallitsehhi kui väikekodanliku grilli-idülliga.

foto: tarvo hanno varres

kinnituseks, et arhitektid pole täiesti cad-iseerunud, üks suveköögi skits peeter perelt:

skits: peeter pere

erinevad osad – istmetega grillileti, tööriistakuuri ja katuseääre – seovad tervikuks komposiitmaterjalist tumedat magenta-värvi triibud. üks katusepost peidab oma jalamis kaminat.

foto: tarvo hanno varres

ülal ja all: apokalüptiline variant vs roheline variant.

foto: tarvo hanno varres

suveköögi jõuline välimus suhestub ühest küljest põhjamaise kompromissitu kliimaga, mida see enamuse aastast peab taluma, ning teisalt – nii materjalides kui konstruktsioonis – moodsa industriaalmaailmaga.

foto: tarvo hanno varres

täie hiilguse saavutab suveköök siis, kui ronitaimed kasvavad täispikkuseks, tekitades ühest küljest kaminaosa piirava „seina“.

foto: tarvo hanno varres

tabasalu vaskmaja („eramu 2004/2005“ konkursi peapreemia) puhul on arhitektide kujundatud ka tänavaga külgnev aed, tsinkplekist siksakitav riba, mis juba mainitud näitusel „väike 2002–2006“ sai III koha. vaskmaja suveköögi leiab viimasest ajakirjast eramu & korter (2/2009), mille esikaanestaariks see ühtlasi on. samast ajakirjanumbrist leiab intervjuu arhitektide urmas muru ja peeter perega.

lõpetuseks veel ühest teisest suveköögist teises eesti otsas. korvamäe talu suveköök, samuti muru & pere projekt, kandideeris hiljuti mainekale mies van der rohe 2009 auhinnale (muide, samad arhitektid rikastasid korvamäe talu juba mõned aastad tagasi saunaga) ja leidis kajastamist ka väljamaistes arhitektuuriblogides dezeen ja archdaily.

-

edit: ja ennäe, ka ülalnähtud objekt sai dezeenis tutvustatud. tseki üle, seal teksti ja pilte veel lisaks.

edit 2: vaata ka liikuvat pilti siin alates 14. minutist.

055: paar projekti riiulilt

summary: two developments awaiting investors. the first one is a duplex by kosmos in muraste village outside tallinn, the second is an apartment building with office space by jvr, located in a historical northern tallinn suburb. both projects are from 2007. as of 2010 both developments remain unsold. info in english: here.

-

pole olemas palju kurvemaid asju, kui lahedad projektid, mis on eri põhjustel realiseerimata jäänud. muidugi, ka ainuüksi projekt võib arhitektuurihuvilise meeli kõdistada, kuid olgem ausad, näha reaalset valmistoodet oma krundile mugavalt istutatuna on siiski midagi muud.

kuivõrd ühe hoone projekteerimine võtab palju aega, eriti kui seda ei tee mõni suurkorporatsioon, võiks eeldada, et ka arhitektidele endile pole just rõõmustav, kui nende vaimusünnitised talletuvad vaid järjekordsetesse folderitesse või projektiriiulisse teiste sama saatusega projektide kõrvale.

kurb-tõsi, kuid eks enamasti projektide saatus just selline ongi.

alljärgnevalt tuleb tutvustamisele kaks projekti, mille realiseerumist ma veel siiski loodan. mõlemad on kinnisvarafirma bestok arendused.

esiteks:

paarismaja projekt arhitektuuribüroolt kosmos. krundi asukohaks muraste küla harku vallas, 8 km tallinnast. loodetavasti loeb seda posti mõni varakas arendaja-avantürist-arhitektuurifanatt, nii et müügiinfo siin.

kolmiku tn 59 krundile planeeritud paarismaja projekti autoriteks on ott kadarik, mihkel tüür ja villem tomiste, pärineb see aastast 2007. samast perioodist on ka tegijate rotermanni kvartali esimene ehitusjärk, mille nn musta maja stilistikas võib näha sarnaseid jooni, seda nii ümarkaarsete piklike akende kui ka maja keskelt läbiva avause näol.

render: bestok.ee

tasub tähelepanu pöörata ka kosmose arhitektide trademark-heale arvutigraafikale. see on vaat et omaette kunst.

render: bestok.ee

niisiis, majja on planeeritud 2 korterit: ühe korteri esimesel korrusel 3 tuba, pesuruum saunaga ja teisel korrusel köök-elutuba avara terrassiga ning vannituba (tegemist küllaltki ebatavalise ruumijaotusega). teise, suht traditsioonilisele eramule omase ruumijaotusega korteri esimesel korrusel köök-elutuba ja pesuruum saunaga, teisel korrusel 4 tuba ja pesuruum. vaata ise: esimese korruse plaan, teise korruse plaan.

rohket lisavalgust pakuksid kortereile kaugele katusele ulatuvad pikad aknad. küsitava väärtusega on ehk rõdude kumerad pinnad, mis poleks tõenäoliselt eriti efektiivsed, küll aga efektsed. eks ilu nõuabki ohvreid.

render: bestok.ee

fassaadi laudis on planeeritud naturaalses toonis, aknaraamid alumiiniumist, sisselõigete pinnad on krohvitud ning värvitud oranžiks.

render: bestok.ee

teiseks:

6 korteri ja 2 büroopinnaga hoone projekt tallinnasse ristiku tänavale pelgulinnas. tegemist oleks n-ö klassikalise 21. sajandi tallinna agulimajaga, sarnase käsitlusega projekte sarnases kontekstis teame ju mitmeid. otsese eeskujuna kerkib siin silme ette koko arhitektide elamu vabriku tänaval (valmis 2005). antud projekti autoriks on arhitektuuribüroo jvr arhitekt kalle vellevoog, kaasautoriks martin prommik. projekt pärineb aastast 2007.

ristiku ja härjapea nurgalt:

render: bestok.ee

praegu asub krundil armas, kuid amortiseerunud väikehoone (mida on pildistanud jüri okas), mis on planeeritud lammutada. arenduse müügiinfo koos korruseplaanidega on siin.

tegemist oleks tõeliselt eeskujuliku hoonega ajaloolises linnakontekstis, kus peaasjalikult figureerivad enam-vähem samas mahus sajandivanused puithooned. vaatamata kaasaegsele lahendusele poleks sulandumine probleem.

render: bestok.ee

hoovist.

render: bestok.ee

015: Arhitekti oma pesa

Summary: Built on an almost impossible site in Lucca village just outside Tallinn, this duplex dwelling is perhaps one of the most peculiar buildings in Estonia. Designed by Indrek Allmann for himself, the house is mounted on a single leg which contains the main entrance and the strairwell. Facing the sunny side on a limestone cliff is the terrace, opening to a forested slice of a residential area. First two photos show the building in its original appearance. The second floor was added a decade later as the families had grown and needed more room.

-

Arhitektuuribüroo Pluss asutaja Indrek Allmann on tõenäoliselt Eesti kõige unikaalsema elamu autor. Hellitavalt ja vägagi põhjendatult "oma pesaks" kutsutud maja asub Lucca külas Harku vallas, Tallinna piirist nii umbes mõne saja meetri kaugusel kõrguva paeklindi ääres, külgnedes ühelt poolt Tabasalu looduspargiga, teiselt Lucca teega. Et mainitud pargi ja tänava kõrguste vahe on 13,5 meetrit, nõudis konkreetne krunt "inimesi, kes ei kardaks pisut ebatavalist lähenemist eramule." [Maja, 2001-1]

Nullindate alguses valminud hoone on tõstetud 11 meetri kõrgusele jalale, mis ühtlasi toimib sissepääsu, trepikoja kui ka tervet maja kandva konstruktsioonina.

2008 augustis pildistatuna nägi see kurioosne ehitis välja selline:

foto: Martin Siplane

Sõna arhitektile: "Kuna tegemist on eksperimentaalmajaga, siis kujunes selle projekteerimine konstruktori ja arhitekti võrdseks ning põnevaks koostööks. Oli hetki, kus uusi ideid tuli rohkem, kui neid visuaalselt ja konstruktiivselt kontrollida jõudis. Kindlasti pole see ettevõtmine olnud ühelegi osapoolele finantsiliselt tasuv, küll on aga pakkunud võimaluse projekteerida midagi huvitavat ja kordumatut." [Äripäev, 21.06.2000]

"Merelähedast teemat järgides sai hoone välisviimistluseks valitud paadikuuridelt tuttav, servamata ja hööveldamata laud. Metsameestelt sai palutud head laia lauda - tulemuseks metsakuiv kuusk, laua keskmise laiusega 40 cm. Tõesõna ei osanud arvata, et Eesti metsades sellist puitu veel leidub." [Maja, 2001-1]

Aastatega on fassaad muutund hõbejalt halliks. ma ei tea, kuidas seda keemilist reaktsiooni nimetatakse, nii et keegi targem võiks öelda. Kui kedagi peaks huvitama, siis Kaido Haageni fotosid hoonest vahetult pärast valmimist võib näha eelnevalt mainitud ajakirja numbris.

Mainin nüüd, paar aastat hiljem, et eelnevas lõigus esineb ebatäpsusi. Maja arhitekt Allmann selgitab ja lisab: "Puitlaudis – on olnud, nüüdseks juba pea täpselt 10 a, kaetud ühe ja sama värviga – korralikult pigmenteeritud, linaseemneõli ja vee baasil tehtud värviga. Toon on ise, silma järgi laboris kokku segatud. Värv on ennast püsivuse seisukohast väga hästi õigustanud. Kõnealused Haageni pildid on tehtud ehituse käigus – ta kiirustas kuna tahtis saada maja ühte oma raamatusse – seega pooliku ehituse pildid. Juurdeehituse värv on teadlikult segatud kübe tumedam, rõhutamaks ajalist nihet."

Siin veel üks vaade 2008 augustist.

foto: Martin Siplane

Trepikoda kaitsevad tuule ja vihma eest läbikumavad PVC-plaadid.

foto: jk

Elamispinnad toetuvad 9,2 meetri pikkustele teraskonsoolidele. Algselt planeeriti elukorruse alusena monoliitset raudbetoonplaati, mis liigse keerukuse tõttu asendati ehitamise käigus profiilplekile valatud raudbetoonplaadiga. Selle peale ehitati kergkonstruktsioonis puidust karbike vajalike ruumidega, kusjuures sisemisi kandeseinu vältides on kasutatud hoopis pikisuunalist siseruumides eksponeeritud fermi.

Põrandaaken. Et saaks vaadata, kes uksekella laseb?

foto: jk

Majatagune terrass avaneb Tabasalu looduspargile. Lõuna poole pisut kaldus katus on loodud käidavana, et seal saaks päikest võtta. Kusjuures ma veel polegi maininud, et tegelt on siin tegemist paariselamuga. Ja nagu plaanilt näha, on kummalgi pool elamiseks ruumi suht napilt, nii 70 ruutmeetri jagu, sestap arusaadav, miks...

plaan: Maja, 2001-1

... kümmekond aastat pärast maja valmimist asuti selle laiendamisele. Lisandunud mõneti kummastava küüruga saab maja küll juurde antud juhul kindlasti väärtuslikku elamispinda, paraku kannatab siin minu silmis hoone algne arhitektuurne kontsept lihtsast geniaalse teostuse / toestusega karbist.


Mu fotod pärinevad jaanuarist 2009.

foto: jk

Nagu näha, on maja saanud alla ka paari lisajalgu. Küllap on see otseselt seotud juurdeehitusega... kuid nõnda muutub see värk kuidagi liiga... ilmseks. Varasemalt avaldus siin mingi teatav konstruktsiooniline salapära, sest oma ainsa - sellegi õhulise - jalaga näis hoone vähemalt esmapilgul sülitavat kõiksugu füüsikareeglitele... Kuid enam see nii ei näi.

foto: jk

Funkstionaalsuse aspektist on küll hoone kindlasti võitnud, kuid esteetilises plaanis on palju kaotsi läinud...

foto: jk

Maja ümberehitusest ja selle läbi küttekulude vähenemisest räägib Allmann Kodusaates - vaata lugu siin. Äärmiselt sümpaatne jutt sümpaatselt arhitektilt. Pean siinkohal lisama, et mu kunagine leige suhtumine konkreetse maja ümberehitusse on nüüdseks (st 2 aastat pärast käesoleva postituse tegemist) päris soojaks muutunud. Funktsionaalsus ja elanike vajadused ennekõike, suva see esteetika.

Allmann selgitab: "„Esteetika“ kui selline ei ole tõepoolest minu loomingus kunagi eesmärk omaette, ka mitte selle maja juures. Minu jaoks peab arhitektuuris olema midagi enamat – uudishimu, unistusi, sünteesi ja katsetamist. Seega kommentaatorid, kes hindavad seda maja ainult alumiselt tasandilt vaadates ja lähtudes puhtast „esteetikast“ on sisimas ilmselt alati pidanud pettuma. Sellest ei ole midagi. Kindlasti on maju, mis ennast lihtsamini „kätte annavad“."

Ja veel: "Juurdeehituse sisulise olemuse ja arhitektuurse mõtte arengu ajas rääkisin lahti Kodustuudio saatele. Lisaks ütleks, et ilmselt tingis sellise lahenduse muuhulgas pangapealse aastatega drastiliselt muutunud ruumiline iseloom."

Lisan veel mõningaid kaadreid ümberehitatud majast.

http://www.kodusaade.ee/kodusaade,2010-05-22.html

http://www.kodusaade.ee/kodusaade,2010-05-22.html

http://www.kodusaade.ee/kodusaade,2010-05-22.html

foto: Indrek Allmann via http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/185/

foto: Indrek Allmann via http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/185/

foto: Indrek Allmann via http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/185/