104: projekt noorelt toomas reinult

summary: an early project by one of the greatest estonian architects toomas rein (b 1940). the subject is... well, basically a department store for horticultural goods in central tallinn. dating from 1966, the project is known as an early example of the local, so-called neofunctionalist style. however, the project by rein was never realized, and in stead, (partly due to specific conditions of the difficult site) a highly similar building by ado eigi was erected in 1978. scroll down for a comparison.

-

1966. aastast pärinev projekt aiandusvalitsuse kaubamajale on toomas reinu üks varasemaid suuremaid töid. kavandatud oli see samasse, kus praegu asub ilmelt ja algse sisu poolestki väga sarnane kirovi kalurikolhoosi esindushoone, arhitektiks ado eigi. praegu asub seal westmani pood.

sissejuhatava lugemismaterjalina pakuksin krista kodrese teksti eesti neofunktsionalismist, kuivõrd antud projekti võib pidada üheks selle voolu varasemaks näiteks. kodrese teksti jupid on siin: üks, kaks, kolm, neli, viis; skännid on pärit näituse teisiti. toisin kataloogist.

reinu enda kirjutatud projekti tutvustav tekst pärineb ühest omaaegsest ajakirja ehitus ja arhitektuur numbrist.

kollaaž: toomas reinu arhiiv

rein tutvustas oma projekti nii:

möödunud aastavahetusel valmis rpi "eesti maaehitusprojektis" aiandussaaduste esinduskaupluse projektülesanne (autorid arhitekt toomas rein ja insener hillar pauls). ehituse püstitamiseks ette nähtud maaala asub tallinnas pärnu mnt 19. nimetatud krundil paikneb praegu ühekorruseline mansardkorrusega hoone, mis ehitamise alguseks lammutatakse. ehituskrunt on äärmiselt kokkusurutud (ca 500 m2), hoonestatud kolmest küljest ja reljeefilt ebatasane, moodustades tatari tänava ja lammutamisele tuleva hoone vahel kallaku kõrguste vahega ca 2,5 m.

ehitamisele tulev aiandussaaduste esinduskauplus koos põllumajanduse ministeeriumi aianduse valitsuse administratiivruumidega on projekteeritud kolmekorruselisena, kuna suurema korruste arvu puhul oleks hoone lubamatult halvendanud siseõuel asuva ja tatari tänavaga külgneva elamu valgustingimusi. et anda hoonele pärnu mnt poolsel küljel siiski suuremat kõrgust, on selles osas katusele projekteeritud aianduse valitsuse administratiivtöötajate puhkeruum koos galeriiga väiksemate aiandusnäituste korraldamiseks. mõlemad ruumid on omavahel otseselt ühendatud ja sellise konfiguratsiooniga, mis ei varja naabruses asuvat elamut valguse eest. ülejäänud osa katusest on lahendatud katusaiana basseini, muru ja betoonplaatidest kõnniteedega.

projekteeritud hoone kahte esimest korrust kasutatakse müügiruumidena. ruumiprogrammilt on nimetatud korrused peaaegu ühesugused. et säilitada harmooniat aiandussaaduste esinduskaupluse vahetus naabruses asuvate olemasolevate hoonete ärikorrustega, on projekteeritava hoone I korruse kõrguseks valitud 3,1 m, ülejäänud korruste kõrguseks on 2,7 m.

hoone I korruse 1,4 m laiune tagasiaste avardab kõnniteed, kusjuures ülemised etteastuvad korrused moodustavad tagasiastele varikatuse.

arvestades müügiruumide suurust ja müüdavate ning eksponeeritavate lillede esteetilist mõju nii kaupluseruumis olevatele kui ka vitriinidest mööduvatele inimestele, on lillede müümine ette nähtud I korrusel. samas asub ka ruum pärgade valmistamiseks ja tellimiseks, kohalikud laoruumid ning personaliruum koos sanitaarsõlmega müüjaile, samuti garderoob keldrikorrusel asuva rahvustoitude degusteerimise saali külastajaile.

esimene korrus / ground floor

joonis: toomas reinu arhiiv

II korrusel asuvad puu- ja köögiviljade, salatite, konservide, mee ja mahla müügisaal ning kohalikud laod ja kontor koos sanitaarsõlmega. mõlemat müügikorrust teenindavad kaks kaubalifti tõstevõimega 500 kg, mis on ette nähtud ka lao- ja transporditööliste veoks. aianduse valitsuse administratiivruumid võtavad enda alla hoone III korruse.

teine korrus / first floor

joonis: toomas reinu arhiiv

kolmas korrus / second floor

joonis: toomas reinu arhiiv

keldrikorrusele on ette nähtud kõik vajalikud laod esinduskaupluse tarbeks, konditsioneeri ja küttesõlme ruum koos neid teenindava personaliruumiga, freoonagregaadiruum, töötajate garderoobid koos sanitaarsõlmedega ning rahvustoitude degusteerimise saal 42 külastajale koos vajalike abiruumidega. nimetatud saal on kavas suveperioodil välja anda "inturisti" käsutusse. kuna keldrikorrusele ette nähtud ruumide nõutav kogupind ületab märgatavalt hoonealuse pinna, laiendatakse keldrikorrust 3 m ulatuses pärnu mnt alla. ladude varustamine kaubaga toimub tatari tänavalt olemasoleva kangialuse kaudu.

keldrikorrus / basement floor

joonis: toomas reinu arhiiv

hoone pärnu mnt poolne fassaad on kujundatud seinapinnast 80 cm võrra tagasiastuvate läbijooksvate akendega, et jõulisemalt rõhutada ehituse kolmandat dimensiooni - sügavust. aknaribadest eenduvad seintelindid loovad tugeva varjuefekti, mis laseb hoonel mõjuda eriti reljeefselt. samal põhimõttel on lahendatud ka peasissekäik - mahulisse karpi on asetatud kahekordsed klaasuksed. et vältida fassaadi ristkülikukujulise konfiguratsiooniga kaasnevat üksluisust ja saavutada arhitektuurset omapära ning paremat mõttelist sidet mõlema erikõrgusega naaberhoonega, on katusel asuva puhkeruumi ja galerii pärnu mnt poolne akendeta sein lahendatud murduvana, kusjuures kõrgemat osa kasutatakse kaupluse valgusreklaamiks.

katusekorrus / roof with recreational space and decorative pools

joonis: toomas reinu arhiiv

puhkeruumiga katusekorrus; pärnu mnt jääb vasakule / interior of the latter

skits: toomas reinu arhiiv

hoone kandekonstruktsiooniks on terasprofiilidest raamid, välisseinteks mineraalvatt-täitega silikaattellisseinad. välisviimistluseks kasutatakse valge marmori killustikust valmistatud terrassiitkrohvi valge tsemendi baasil. välisuksi ümbritsev karp ning galerii ja puhkeruumi pärnu mnt poolne avadeta sein kaetakse musta gabroga.

-

võrdluseks, kõigepealt reinu töö / for comparison, the design by rein

kollaaž: toomas reinu arhiiv

ja eigi kavandatud kirovi kolhoosi firmahoone / and the built thing by ado eigi

foto: jk

ja lõpetuseks üks hästi nunnukas artikkel noorte häälest. klik!

093: riiulile jäänud hansapanga kõrghoone

summary: winning entry by andres siim & hanno kreis in the 1994 invited competition for hansapank headquarters. the project - praised among others by jury member henning larsen - was never realized and the plot in central tallinn stands empty to this day.

-

üheksakümnendad olid eesti arhitektuuris - ja muidugi ühiskonnas tervikuna - põnevust täis. linnakeskkondades hakkasid poliitilisi muutusi ja üleminekut turumajandusele tähistama cocat, burgereid ja friikaid pakkuvad kiirtoidusööklad (nt «peoleo» pirital) ja säravate "uudismaterjalidest" kõverate fassaadidega lääne autode poed (nt nissani keskus lasnamäel ja toyota keskus järvel), veidi hiljem juba äärelinnaaladele laiutama asunud hüpermarketid ning uhked pangahooned justkui uute aegade lõpliku kinnitusena.

1994 toimus prestiižikas kutsutud konkurss tollal veel verinoore hansapanga uuele peahoonele. asukohaks oli valitud 2,5 ha suurune krunt hotell «olümpia» vastas liivalaia tänaval. võistlusest kutsuti osa võtma tolle aja kõige kõvemad tegijad: 1) alver trummal arhitektid, 2) arhitektuuristuudio siim & kreis, 3) ab künnapu & padrik, 4) ab urbel ja peil ning 5) irina raud / r-konsult. igale kutsutule tasuti tööraha 50 000 eek; võistluse tähtajaks oli 1. august 1994.

pangahoone üldpinnaks oli määratud ligikaudu 15 000 m², mille võis jaotada kuni 20 korruse vahel. maaaluseid korruseid võis kavandada 3. kõige muu spetsiifilise kõrval pidid arhitektid pöörama tähelepanu ka ruumidest avanevatele vaadetele. krundi liigendamisel tuli arvestada võimaliku teise ehitusjärjekorraga ning jätta hoonestamata krundi sügavuses asuv kultuurimälestisena kaitse all olev härjapea jõe säng.

soovitud ruumiprogrammist võiks ootuspärase kõrval välja tuua nõude jätta (soovitavalt keldris) ruumi peaarvutile ja disketihoidlale (120 m²). muu seas taheti hoonesse 200 kohalist restorani ning viimasele korrusele nii baari kui sauna.

kutsetega võistluse prestiižikuse kohta annab tunnistust ka n-ö staarist žüriiliige, kelleks oli taani üliteenekas ja -tuntud arhitekt henning larsen. mainiks siinkohal, et välisarhitektist žüriiliikme kasutamine jäi siinsete arhitektuurikonkursside puhul ainujuhtumiks lausa uue sajandini välja. erialaajakiri maja pühendas hansapanga konkursile terve lisa, kus sissejuhatusena seisis ettenägelikult kõhklevas toonis lause: "võib kindlalt väita, et vaadeldavad tööd jäävad särava tähisena eesti arhitektuurilukku ka siis, kui võistlusele ei järgne tegusid."

võistluse panid ühehäälselt kinni arhitektid andres siim ja hanno kreis, kellel muuseas konkursiga samal aastal valmis omal ajal paljukiidetud nissani keskus. siimu ja kreisi pangahoone projekt nägi ette šikki modernistlikku kõrghooneplokki, millega tänavatasandil liitub kristalja mahuga "kalju".



autorid kirjeldasid oma tööd järgmiselt:

asukohast: asukoha peamised mõjutajad on liivalaia tn ja hotell «olümpia». käesolevas projektis on linnaehituslikult primaarseks peetud suhet linnaga, vaateid piki liivalaia tänavat. hotelli ignorantset hoonemahtu on arvestatud (fuajeed tête-à-tête), kuid mitte ületähtsustatud. kavandatava hoone (liivalaia tn teljel olev) otsafassaad sulgeb majandusministeeriumi arvutuskeskusest alguse saava suurlinliku tänavaosa.

liivalaia ja juhkentali tn nurgale jääb pangahoone kalju; tuimale hotellimahule on vastu seatud grafiithall büroohoone sein. fikseerinud tänavatenurga jätab käesolev lahendus krundisügavuses hilisema täiendava hoonestamise võimaluse.

hoonest: kavandatava hoone võib tinglikult jagada kolmeks: büroohoone, pangamaja ja neid ühendav klaasfuajee. büroohoone - anonüümne universaalsete (renditavate) tüüpkorrustega hi-tech kõrghoone. pangamaja - panga image, sümbol - turvaline, kindel kalju väljast, liigendatud ruumimõjuga seest. fuajee on kahel tasandil (0.00; 3.30). ülemine (klaas)fuajee - pangafuajee - teenindab pangasaali ja panga bürooruume, alumine - üldfuajee - renditavaid büroopindu.



arhitektidest žüriiliikmed kommenteerisid projekti nii:

henning larsen: kaks elementi - ratsionaalne büroohoone, efektiivselt töötav ning rohelisest marmorist kaljupind. ühendav suur klaasfuajee tekitab vertikaalitunde. väga dramaatiline hoone. pangahooned enamasti järgivad itaalia palazzode ideed, samad elemendid domineerivad ka siin. pangasaal on raskepärane, suletud ruum, selle kohale kerkib kergem hoone osa. sellest vaatepunktist parim. stabiilsuse, tugevuse ja vastupidavuse traditsioone järgiv kvaliteet. arhitektuur mõjub kergelt. traditsiooniline pank on leidnud moodsa väljundi.

toomas rein: parkimine on hästi organiseeritud. arhitektuuriline kompositsioon lihtne, terviklik, originaalne. peahall hästi lahendatud. viimistlusmaterjalid on sobivad, vead praktiliselt puuduvad.

(lisaks mainin, et mind isiklikult jääb siiski tõsiselt häirima jalakäijate suhtes üliignorantne juhkentali-poolne tänavatasand...)

vaated läänest ja lõunast.

plaanid.

***

nagu teame, püsib krundil tänaseni parkimisplatsina kasutatav asfaldiväli. mis juhtus? - küllaltki ammendavat informatsiooni hansapanga juhtkonna konkursijärgsetest otsustest saab siit artiklist. kõige selle juures on ülimalt irooniline, et tänaseni hansa- / swedpanga peakontorina toimiva endise eke projekti maja rekonstruktsioon ja juurdeehitus liivalaia tn alguses on kavandatud künnapu & padriku poolt, kelle töö 1994. aasta kutsutud konkursil sai žüriilt hävitava hinnangu... ma kahjuks ei tea, kas realiseeritud töö tuli neile uue konkursiga või mõnel muul teel...

«olümpia» vastaskrundile on aga enne '94 konkurssi ja hiljemgi igasugu asju planeeritud. näiteks: üks artikkel siin, teine siin. ja siia ei tasu klikkida. näis, mida tulevik toob. kui toob.

065: viljandi metsakalmistu kabeli konkursi võidutöö

summary: winning entry by the architect andres lember for a new ceremonial chapel in the woodland cemetery of viljandi, estonia. the minimalistic timber and glass structure would be free of religious connotations, using light as its main element of expression. the project is still awaiting realisation even though the competition was held already in 2004-2005.

-

2005 alguses kuulutati välja viljandi metsakalmistu kabeli arhitektuurikonkursi tulemused. 18 kvalifitseerunud töö seast valiti võidutööks projekt märgusõnaga "moriko", autoriks arhitekt andres lember (s. 1972). muuseas, lember pälvis konkursil ka teise koha, mis minu mäletamist mööda on uues vabariigis esmakordne taoline juhtum.

järgnevalt võidutöö lühike tutvustus.

kabel peaks kerkima viljandi metsakalmistule oja tee äärde. konkursitingimustes polnud kabeli asukoht kalmistu krundil määratletud, käed jäeti ses osas arhitektidel vabaks. enamik osalejaid asetasid kabeli siiski ühte kohta, samasse, kuhu selle oli varasemalt kavandanud linnavalitsus oma planeeringuga. nii talitas ka lember. kabel on asetatud ida-lääne-suunaliselt peafassaadi ja 10-meetrise kellatorniga läänes, järgides niiviisi kristliku sakraalarhitektuuri traditsioone.

kabelit iseloomustab üdini minimalistlik ja äärmuseni abstraheeritud vorm, millel ometi ei puudu otsene äratuntavus ja seos klassikalise sakraalarhitektuuriga. esimese vormilise analoogina meenub mul siinkohal jože plečniku kuulus kirik prahas, esteetilises plaanis aimdub aga hoopis miski muu, esmajoones julgeks pakkuda midagi jaapanlikku. tadao ando ehk, püha minimalism.

samas kujutan ette, et puidu kasutamine nii sees kui väljas annaks kabelile hulganisti mingisugust helgust, hubasust ja soojust, vastupidiselt jaapani ratsionalistide loomingule omast kõledust, mis tihtilugu saavutatud ulatuslike betoonpindade kasutamisega... aga see selleks.

kabeli oluliseks arhitektuurseks komponendiks on valgus. fassaadidel vahelduvad palgid ja aknaribad, pakkudes valgel ajal kindlasti unustamatuid efektseid varjumänge interjööris, pimedal ajal aga hõõgudes kui latern.

tsiteerides viljandi pauluse koguduse õpetajat maja artikli kaudu, peaks kabel "kindlasti pakkuma lohutust leinajatele."

ajakirja puuinfo 2005-2 numbris andis lember oma projekti kohta väga kena põhjaliku ülevaate, mille alljärgnevalt täies mahus ära toon.

"töö algas mõtisklustega sellistel fataalsetel teemadel nagu elu ja surm. igaühele meist on ligimese kaotus raske. lein ja kurbus on väga rusuvad tunded, millega toimetulekuks vajame tihtipeale lähedaste inimeste tuge. omal tagasihoidlikul moel räägib siin kaasa keskkond, kus leinaja on sunnitud viibima. nende hulka kuulvad ka leinamajad ja kabelid. arhitektuurse vormikeele ning materjalide kasutusega saab tekitada väga erinevaid emotsioone ja tundeid. andes kabelile kergema ja õhulisema ilme, toome helgust ka kõige süngematesse hetkedesse.

juurelnud põhjalikult nende teemade ümber, tekkis mul soov luua hoone, mis erineks traditsioonilisest kabelist, aga oleks siiski pühakojale omaselt väärikas. omaette taotlus oli, et hoone ei kannaks endas ühegi religiooni ega usundi ideid, vaid oleks lihtsalt üks püha koht, kus iga lahkunu, sõltumata usutunnistusest ja tõekspidamistest, võiks asuda oma viimsele teekonnale.

viljandi metsakalmistu ala on maastikuliselt väga vaheldusrikas ja nauditav. eri kõrgustega maapind ning peamiselt okaspuudest parkmets loovad seal miljööväärtusliku keskkonna. võistlustingimustest lähtuvalt tuli kabel projekteerida kalmistu uuele, laiendatavale osale, kus maapind langeb lääne-ida suunas terve majakorruse jagu. Seepärast saigi hoone kavandatud kahele tasapinnale. lääne fassaadis asuv peasissepääs viib kõrge kellatorniga hoone esimesel korrusel asuvasse suurde ja avarasse matusetalituste saali. seal on ka muusikute rõdu. hoone teine sissepääs asub soklikorrusel, kuhu on paigutatud kõik ülejäänud ettenähtud ruumid: jutlustaja ja muusikute riietusruum, surnuaiavahi kabinet, wc-d, inventari- ja tehniline ruum ning säilituskamber. hoone korrused on ühendatud soklikorruselt kellatorni viiva puidust trepiga.

väärikas maja vajab ka väärikat materjali. üks selliseid on puit, millel on meie ehitustraditsioonides väga pikk ajalugu. aastasadu on meie esivanemad kasutanud puitu küll tähtsamate, küll vähemtähtsate hoonete ehitamiseks. puidul on olnud ja on endiselt oma kindel koht nii konstruktsioonimaterjalina palkmajades ja karkasshoonetes kui ka viimistlusmaterjalina sise- ja välistingimustes. kaasaegsed puidutöötlemise tehnoloogiad võimaldavad puithoonete rajamisel luua ka uusi konstruktiivseid lahendusi. kombineerides ehituspuitu metalliga ja kasutades liimpuitu, saab suurendada kandeavasid ning seega ehitada avaramaid hooneid.

kirjeldan ka lühidalt viljandi metsakalmistu kabeli konstruktiivset lahendust, tungimata sealjuures ehitusinseneride ja puidutehnoloogide töömaale.

kabeli põhiplaan on mõõtmetega 14,6 × 9,6 meetrit, kõrgust on esimese korruse põrandast kellatorni tipuni 9,6 meetrit. kui soklikorruse ehitamiseks on kavandatud monoliitne raudbetoon, siis hoone ülejäänud põhimahu moodustavad puitkonstruktsioonid. sisuliselt on tegu rõhtpalkidest majaga, mille minimalistlikku vormikeelt ilmestavad ruudukujuliste ristlõigetega palkidest ja klaasiribadest seinad. palgiridadega vahelduvad horisontaalsed klaaspinnad. selline kahe materjali kombinatsioon muudab hoone läbipaistvaks ning avardab siseruumi. arhitektuurist tulenevalt on aga seintes ja lagedes tekkivad sildeavad puithoone jaoks liiga suured, mistõttu peab ilmselt kasutama liimpuitu või tugevdama palke ehitusterasest postide, varraste ja tõmbidega.

hetkel (st 2005 alguses - jk) on valmis kabeli eskiisprojekt. edasine projekteerimine peab selgitama, milline konstruktiivne lahendus on kavandatud hoone ehitamiseks kõige otstarbekam ning sobivam. arvan, et eestis on küllalt palju häid ehitusinsenere, oma ala spetsialiste, kellega koostöös on võimalik viljandi kabeli projekt realiseerida."

žürii esindajad väljendasid antud konkursi puhul selgelt oma sümpaatiat minimalismile, seda nii esteetilises kui ka rahalises plaanis. žüriid võlus ka võidutöö lahendus jätta esimene korrus vaid teenistusruumiks, paigutades abiruumid tugeva langusega krundil hoone soklikorrusele.

lõiked.

paraku ei toeta viljandi linnavalitsus hoone valmimist. oodatakse erainvestorit või loodetakse hoopis viljandit ümbritsevate valdade abile. olgugi et konkursil hinnati olulise aspektina kabeli realiseerimise odavust, peetakse selle maksumust ikkagi liiga suureks. ja nüüd tagantjärele peab praegune linnapea toonast konkurssi üleüldse pigem ideede kui reaalse lahenduse leidmiseks konkreetsele ehitisele... tobedaks kiskuva saaga kohta saab lähemalt lugeda siit.

lisaks võiks lugeda konkursijärgseid artiklikesi arhitekti ja teiste asjaosaliste kommentaaridega näiteks siit ja siit ja siit.

ja lõpetuseks arhitekt oma loominguga, mis loodetavasti ka kunagi ilmavalgust näeb.

foto: elmo riig via sakala

055: paar projekti riiulilt

summary: two developments awaiting investors. the first one is a duplex by kosmos in muraste village outside tallinn, the second is an apartment building with office space by jvr, located in a historical northern tallinn suburb. both projects are from 2007. as of 2010 both developments remain unsold. info in english: here.

-

pole olemas palju kurvemaid asju, kui lahedad projektid, mis on eri põhjustel realiseerimata jäänud. muidugi, ka ainuüksi projekt võib arhitektuurihuvilise meeli kõdistada, kuid olgem ausad, näha reaalset valmistoodet oma krundile mugavalt istutatuna on siiski midagi muud.

kuivõrd ühe hoone projekteerimine võtab palju aega, eriti kui seda ei tee mõni suurkorporatsioon, võiks eeldada, et ka arhitektidele endile pole just rõõmustav, kui nende vaimusünnitised talletuvad vaid järjekordsetesse folderitesse või projektiriiulisse teiste sama saatusega projektide kõrvale.

kurb-tõsi, kuid eks enamasti projektide saatus just selline ongi.

alljärgnevalt tuleb tutvustamisele kaks projekti, mille realiseerumist ma veel siiski loodan. mõlemad on kinnisvarafirma bestok arendused.

esiteks:

paarismaja projekt arhitektuuribüroolt kosmos. krundi asukohaks muraste küla harku vallas, 8 km tallinnast. loodetavasti loeb seda posti mõni varakas arendaja-avantürist-arhitektuurifanatt, nii et müügiinfo siin.

kolmiku tn 59 krundile planeeritud paarismaja projekti autoriteks on ott kadarik, mihkel tüür ja villem tomiste, pärineb see aastast 2007. samast perioodist on ka tegijate rotermanni kvartali esimene ehitusjärk, mille nn musta maja stilistikas võib näha sarnaseid jooni, seda nii ümarkaarsete piklike akende kui ka maja keskelt läbiva avause näol.

render: bestok.ee

tasub tähelepanu pöörata ka kosmose arhitektide trademark-heale arvutigraafikale. see on vaat et omaette kunst.

render: bestok.ee

niisiis, majja on planeeritud 2 korterit: ühe korteri esimesel korrusel 3 tuba, pesuruum saunaga ja teisel korrusel köök-elutuba avara terrassiga ning vannituba (tegemist küllaltki ebatavalise ruumijaotusega). teise, suht traditsioonilisele eramule omase ruumijaotusega korteri esimesel korrusel köök-elutuba ja pesuruum saunaga, teisel korrusel 4 tuba ja pesuruum. vaata ise: esimese korruse plaan, teise korruse plaan.

rohket lisavalgust pakuksid kortereile kaugele katusele ulatuvad pikad aknad. küsitava väärtusega on ehk rõdude kumerad pinnad, mis poleks tõenäoliselt eriti efektiivsed, küll aga efektsed. eks ilu nõuabki ohvreid.

render: bestok.ee

fassaadi laudis on planeeritud naturaalses toonis, aknaraamid alumiiniumist, sisselõigete pinnad on krohvitud ning värvitud oranžiks.

render: bestok.ee

teiseks:

6 korteri ja 2 büroopinnaga hoone projekt tallinnasse ristiku tänavale pelgulinnas. tegemist oleks n-ö klassikalise 21. sajandi tallinna agulimajaga, sarnase käsitlusega projekte sarnases kontekstis teame ju mitmeid. otsese eeskujuna kerkib siin silme ette koko arhitektide elamu vabriku tänaval (valmis 2005). antud projekti autoriks on arhitektuuribüroo jvr arhitekt kalle vellevoog, kaasautoriks martin prommik. projekt pärineb aastast 2007.

ristiku ja härjapea nurgalt:

render: bestok.ee

praegu asub krundil armas, kuid amortiseerunud väikehoone (mida on pildistanud jüri okas), mis on planeeritud lammutada. arenduse müügiinfo koos korruseplaanidega on siin.

tegemist oleks tõeliselt eeskujuliku hoonega ajaloolises linnakontekstis, kus peaasjalikult figureerivad enam-vähem samas mahus sajandivanused puithooned. vaatamata kaasaegsele lahendusele poleks sulandumine probleem.

render: bestok.ee

hoovist.

render: bestok.ee

044: kolhoosi „rahva võit” kauplus mustamäel

siin veel üks huvipakkuv meeli truu projekt seitsmekümnendate algusest. tegemist on kolhoosi „rahva võit” lille- ja juurviljakauplusega, mis oma arhitektuurilt on mitmeti sarnane eelnevalt tutvustatud klubihoonega lohusalus. ka siin pidi fassaadimaterjaliks saama punane vuugitud tellis, uksed ja aknaraamid kavatseti värvida valgeks. plaanis tuleb taas mängu võrdkülgne kuusnurk, nn mesitaru motiiv, antud juhul küll pisut vähem ilmekana. mulle teadmata põhjustel jäi ka see projekt kahjuks realiseerimata...

järgneb ajakirja "ehitus ja arhitektuur" 1971-1 numbris ilmund kaljo vanaselja kirjutatud artikkel-seletuskiri.

"kaupluse asukohaks on määratud 5- ja 9-korruselise elamuga kahest küljest piiratud kolmnurkne maaala mustamäe tee ääres, mis suurel määral tingis hoone mahulise lahenduse.

peasisspääs kauplusse on mustamäe teelt, personali sissepääs, sissesõit majandusõue ja parkimisplats on 9-korruselise elamu pool. taaralattu, kauba vastuvõturuumi soojasõlme ja konteinerite ruumi pääseb tellismüüriga piiratud majandusõuest. kaupluse ümbrus heakorrastatakse ja haljastatakse kooskõlas mustamäe v mikrorajooni haljastusprojektiga."

skännitud foto: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1

"kauplus on kellerdamata ühekorruseline hoone, milles on kaks müügikohta lillede ja kaks juurvilja müümiseks. tehnoloogiast lähtudes on müügisaal projekteeritud kahe abiruumide grupi vahele. kõikidesse ladudesse, pakkimisruumidesse ja müügisaali pääseb kauba vastuvõturuumist. vitriinide ja lettidega piiratud kuusnurkne müügisaal on kolmest küljest suletud seintega; kahes küljes asuvad taskud müügikohtadega, tänavapoolses küljes aga kahelt poolt vaadeldavad vitriinid ning ostjate sissepääs."

plaanilt meenutab projekt suurt räiget ämblikku.

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1

"kaupluse kõrvalruume valgustatakse katuseakendega.

sise- ja välisseinad laotakse punastest fassaaditellistest ja vuugitakse, katuslae ruberoidkate kaetakse alumiiniumvärviga, karniisid, aknad ja uksed valge õlivärviga. põrandad on valge terratsoviimistlusega, personaliruumides aga kaetud valge likoliidiga. laed peitsitakse hallikaspruuniks ja lakitakse.

kaupluse kubatuur on 3013 m³, kasulik pind 698 m².

projekti autor on arhitekt meeli truu."

043: kalurikolhoosi „nord” kontori- ja klubihoone lohusalus

selle plogi üheks kannustavaks ideeks ning peamiseks motiiviks on püüe eesti nõukogude-aegset arhitektuuri mingil määral rehabiliteerida ning populariseerida. enne kui hilja, enne kui mõni türapea à la rein lang või peeter rebane või mõni siuke jobu (veel) suuremat pahandust jõuab teha.

postituste laviin rohkete piltide ja kirjeldustega meie fantastiliselt lahedast nõuka-aegsest kolhoosi- jms arhitektuurist tuleb pärast 2009 suve, praegusel hetkel aga leppigem ennekõike pätsatud materjaliga vanadest väljaannetest, seejuures selliste hoonetega, mis kunagi ilmavalgust ei näinudki...

järgneb ajakirja "ehitus ja arhitektuur" 1971-1 numbris ilmund artikli "projekteerimise instituudi „eke projekt” uusi töid" sõna-sõnaline refereering. erialaselt kuivas keeles artikli autoriks on kaljo vanaselja, tutvustatavaks projektiks paraku ehitamata jäänd kalurikolhoosi „nord” kontori- ja klubihoone... projekti autori jätan praegu meelega mainimata. näri läbi.


--- --- ---


"hoone asukohaks on valitud harju rajooni lohusalu poolsaare lahepere lahe poolne kõrge lõunakallas. lauge ja lage, ainult üksikute suurte rändrahnudega kaetud mäeseljak, mille kaheastmeliselt merre laskuvale järsule lõunaküljele ehitatakse kontor-klubi, suleb vaatevälja kirdest ja põhjast. läänest piirab hooneid männimets. ida ja lõuna suunas avaneb vaade merele."

skännitud foto: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1

"maastiku omapära säilitamiseks on ehitis projekteeritud ühekorruselisena, kusjuures kompleksi vertikaalseks dominandiks on klubisaali, lava vestibüüli ja fuajee puitkandjatega kate. konfiguratsioon kasvab välja hoone mahulise dominandi - klubisaali - kuusnurksest plaanilahendusest ja taotlusest, et kõikide ruumide aknad ja klaasist suveuksed oleksid suunatud lõunasse, avades vaate merele. arvestades seda, et klubi asub looduslikult kaunis suvitusrajoonis, on selle teenindamine (lavadekoratsioonide vedu, baari varustamine) ja katlamaja tuha- ning küttevedu kavandatud tellismüüridega piiratud majandusõue kaudu. koos katlamaja ja majandusõuede kaudu. koos katlamaja ja majandusõuedega moodustab hoone meretuultele suletud, kuid põhjakaares asuvast külast üle mäeseljandiku klubisse suunduva tee poolt houbuserauakujuliselt suletud hoovi, kus on parkimisplatsid ning sissepääsud. fuajee ja saali suveuksed avanevad terrassile, mis järsakul muutub mere äärde laskuvateks treppideks. treppidevaheline nõlv on kujundatud astmelisena."

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1

"hoones on kolm ruumigruppi:

1. saal abi- ja kõrvalruumidega, baar ja raamatukogu (klubiosa);
2. ooteruum ja kontoriruumid;
3. külalistetoad.

klubiruumide plaanilahendus võimaldab klubi kasutada mitmekesisteks üritusteks. fuajee ja lava on saalist eraldatatavad lükandustega ja kasutatavad väikeste saalidena. vastavalt klubis toimuva ürituse laadile saab tooliridu asetada saalis mitmeti: vaatega lavale, vaatega ekraanile (mis suleb filmide näitamise ajaks saali klaasist suveuksed) ja saali perimeetrit mööda (vaatega saali keskele). saali mahub 200-300 istekohta."

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1

"kinoprojektsiooniruumid ja raadiosõlm on projekteeritud vestibüüli kohale. kolmnurksed aknad kaetakse saali pimendamisel kokkukäivate kergete puitkilpidega, mis kinnitatakse hingedega aknapiitade külge. lava all asuvat toolide hoiuruumi saab teatrietenduste ajal kasutada trümmina.

baar on kuusnurkne, keskel on samakujuline baarilett. see võimaldab ühel inimesel hõlpsasti teenindada kõiki baarikülastajaid. baari suveuksed avanevad välikaminaga terrassile, mis on suvel kasutatav vabaõhukohvikuna. baariruumi saab vestibüülist eraldada lükandustega. baari võib suvel kasutada isoleeritult kontori- ja klubiruumidest, sel juhul on sissepääs terrassilt.

kaks külalistetuba on ühendatud kontori ja klubiga tamburi kaudu, mis võimaldab neid kasutada isoleeritult. kontori ooteruumi võib rahvarohke klubiürituse puhul kasutada kuluaarina. kontoriruumidesse on väljast eraldi sissepääs.

kogu kompleksi välisseinad on laotud punastest fassaaditellistest ja vuugitud. puidust karniis, aknad, uksed jt puitdetailid õlivärvitakse valgeks. samuti värvitakse valgeks puitkatuse tsinkplekist kate. siseseinad on samuti punastest fassaaditellistest. puitdetailid siseruumides peitsitakse tumepruuniks ja lakitakse. kontoriruumide, raamatukogu, esikute ja välisuksed on 12 mm paksusest karastatud klaasist.

kontor-klubi ja katlamaja kubatuur ning kasulik pind on vastavalt 5162 ja 546 m³ ning 102 ja 109 m².

projekti autor on arhitekt meeli truu."


--- --- ---

see varajastest seitsmekümnendatest pärinev kirjeldatud projekt on mu arust üks mõnusamaid realiseerimata projekte eesti arhitektuuriajaloos. peaks mainima, et meeli truu oli tollal äsja erki ehk nüüdse eka lõpetand (täpsemalt 1969) ning vanuselt umbes-täpselt kahekümneviiene... suht muljetavaldav.

mul tekkis kihk seda projekti näidata, kuna käisin hiljuti vaatamas kohe-kohe valmivat uut meeli truu ja kompanii projekteeritud politseimaja kolde pst ja sõle tn nurgal, ja pean tunnistama, et see jättis mulle täiesti hea mulje, meenutades oma küllaltki julge arhitektoonikaga just truu seitsme- ja kaheksakümnendate loomingut...

p.s. - kalurikolhoos „nord” ja nord projekt... hmm...

005: areng?

oleg zemtšugov [s. 1945] on eesti arhitekt, kelle nimi seostub ennekõike lasnamäega. ta oli teiste seas üks lasnamäe generaalplaani autoreid, tema individuaalloominguks on siin näiteks (kanaliäärsed) garaažid-parklad. ja veel: zemtšugovi fantaasiamaailmast pärineb ka palju poleemikat tekitanud lasnamäe õigeusu kiriku projekt [2005] ... tänapäeval on ta aga põhja-tallinnasse suundunud, olles linnaosa arhitekt-maakorraldaja.

1970 lõpetas zemtšugov eesti nsv riikliku kunstiinstituudi [teisisõnu eka] arhitektuuriteaduskonna, kus tema diplomitöö teemaks oli f. r. kreutzwaldi nimeline nsv riiklik teaduslik raamatukogu [teisisõnu rahvusraamatukogu].

et diplomitööde valikus olid alati "aktuaalsed ja üldsust huvitavad ehitised", toimus samal aastal ka reaalne konkurss uue raamatukoguhoone projektile. zemtšugov oma tööga konkursile osalema ei läinud, küll aga tegi seda tema kursavend tõnu aru, kes pälvis üllatuslikult auväärse teise koha. tollal oli raamatukogu planeeritud tallinna tänase city alale, enam-vähem praeguse seb pangahoone kohale, kuid paraku siis konkursist kaugemale ei jõutud ning kaheksakümnendail hakati maja ehitama juba uue konkursi võidutöö põhjal ning hoopis tõnismäele.

oleg zemtšugovi diplomitöö tõsteti esile kui üks parematest ja küpsematest lahendustest. üleliidulisel diplomitööde konkurss-ülevaatusel hinnati tema projekt esimese preemia vääriliseks, kusjuures paremakski kui reaalsel raamatukoguhoone konkursil teise koha pälvinud tõnu aru projekt.

niisiis, selline nägi välja zemtšugovi töö:

foto: ehitus ja arhitektuur, 1971-2

ja artur uppis flickr'isse projekti plaanid, lõiked ja vaate, leiad need siit. materjal pärineb cd-lt "arhitektuur on kohal. rändnäitus".

...

vahepeal pole zemtšugov millegi eriti märkimisväärsega silma paistnud. üks tema väheseid asju, mida ma lisaks lasnamäele tean, on tallinna vanalinnas aia ja inseneri tn nurgal rimi vastas asuv ilge üheksakümnendaist pärinev postmodernistliku vormikeelega maja, milles kõrvuti pesitsevad apteek ja stripibaar...

zemtšugovi uus tähetund saabus aastal 2005, mil tema projekt koostöös mingite valgevenelastega pälvis lasnamäe jumalaema kiriku konkursil esimese koha... täielik nutt ja hala. siin on karin pauluse õigustatult kahtlevas toonis artikkel ning siin on galerii renderitega tulevasest hoonestusest.

algselt paari aastaga valmima pidanud kirik juulis 2008:

foto: jarmo k

kui nüüd hüpata vahepeatumiseta aastast 1970 aastasse 2005, suuresti teadmata vahepeal tehtut, võiks öelda, et zemtšugov on läbinud 35 aastaga "arengu" üpris julge mõtlemisega modernistist lihtlabaseks historitsistiks...

foto: jarmo k

foto: jarmo k

lisaks veel mõned värskemad fotod. pärinevad need jaanuarist 2009. muutuseta idarindel.

foto: jarmo k

külalisesinejana minu vari, suht mingis neitsi maarja poosis haha.

foto: jarmo k

vasakul: loopealse munitsipaalelamud, paremal: kirik, keskel: praegu veel mitte midagi, kuid peagi hakkab siia kerkima kuni 36 meetri kõrgune esinduslik õppe- ja büroohoone. detailplaneeringu on tellinud eesti-ameerika äriakadeemia, koostajaks zemtšugovi büroo z-projekt.

foto: jarmo k