106: tiskre kroonid

summary: two terraced houses near the western border of tallinn, designed by the current tartu city architect tiit sild and tartu university architect merje müürisepp.

-

tallinna läänepiiril tiskres valitseb tallinnale nii omane segasummasuvila. kindlasti kõige enam määravad selle ala identiteeti kurikuulsad valvuriputkas passiva valvuri poolt valvatavad ja lõiguti tarastatud tänavad (teemasse) ning "liba-privaatsust" ja mitte palju enamat pakkuvad üksik- ja ridamajade kvartalid. buumi toel hakkas siia kerkima juba suuremaid elumaju (meenuta hansuõue keissi), mis ühelt poolt tõid küll piirkonda vaheldust ja linnalikku tihedust - rääkimata tiskre-hansu kvartali planeeringuga toodud väärtuslikust avalikust ruumist - samas on need, mulle tundub, lõhkunud mingisuguse loomuliku järjepidevuse, trügides kuhugi, kus nad veits mõjuvad kui kutsumata (kuid mitte otseselt ebameeldivusi tekitavad) külalised kellegi erapeol.

kuigi siinse piirkonna tõelised arhitektuuripärlid (nt mu isiklikud lemmikud !! ja !! ja !!) kipuvad jääma pigem teisele poole linnapiiri, võib ka tiskre asumist päris šeffe teoseid leida. lisaks mõnele kihvtile eramule püüavad siin tähelepanu kaks erksa vormiga ridamaja, autoriteks tartu linnaarhitekt tiit sild ja tartu ülikooli arhitekt merje müürisepp.

foto: jk

neist majadest õhkub tänasele taani või mõneti ka hollandi arhitektuurile omast stilistikat. nad mõjuvad kuidagi nii mitte-eestilikult, eriti antud kontekstis, seljaga oma veidi varem valminud suguvendade ja näoga soome lahe poole. kui ma paremini ei teaks, arvaksin, et need majad asuvad kuskil kopenhaageni veeäärses äärelinnas. (kusjuures ala mõnetist sugulust ørestadiga täheldas tiit ammu enne siinsete hoonete valmimist.)

foto: jk

majaelanikel on palju ruumi logelemiseks: lisaks köök-elutuppa avanevale 13-ruudusele lodžale on igal korteril ka oma terrass / aiasiiluke, kus saaks grillida, kiigel kiikuda, batuudil hüpata ja päikeseloojangusse vahtida.

foto: jk

majaesine on autode päralt. kummagi maja kahel korteril on ka autovarjualune (kuhu küll mõni hummer vaevalt et mahuks, samas loll oled ka, kui hummeri oled ostnud). üks uks viib korterisse, teine majandusruumi.

foto: jk

foto: tõnis kimmel

korterid ulatuvad läbi kolme ja nelja korruse. kusjuures läbi nelja ulatuvad just need, kus esimesel korrusel autovarjualuse arvelt vähem ruumi. nendes korterites on viimasel tasandil suur magamistuba, esimesel aga merele / terrassile vaatav saun. mustas majas on kuus, punases seitse korterit.

majad pälvisid positiivset tähelepanu tellisetootja wienerbergeri rahvusvahelisel tellisarhitektuuri konkursil, kus neile omistati baltikumi parima telliskatuse kategooria võidupreemia.

foto: tõnis kimmel

foto: aivar remmet / wienerberger.ee

foto: aivar remmet / wienerberger.ee

foto: aivar remmet / wienerberger.ee

siinse elamukvartali kohta saab lugeda juba eelpool antud artiklit, kus põhitähelepanu (suures osas tiidu enda poolt väljatöötatud) kvartali planeeringul ning varem valminud elamutel.

ja lõpetuseks veel üks vaade. no on kaunid majad!

foto: jk

026: korterelamu supilinnas

summary: an unpretentious new addition to the bohemian supilinn borough in tartu. designed by kaido kepp, this 6-apartment building smoothly blends in with its neighboring houses, most of which date back almost a hundred years.

-

hiljuti valmis tartus supilinnas korterelamu, millega peaksid vist enam-vähem rahule jääma ka kõige paadunumad sealse boheemlasliku agulimiljöö fännid. kui nt selleri tänava herilasemajad ja kvartal kroonuaia / lepiku nurgal põhjustasid oma pretensioonika välisviimistlusega supilinna seltsi jms tegelaste seas hullu pahameeletormi ja mõistmatust, siis siinse maja puhul on arhitekt pigem lähtunud kamuflaaži-, kui kontrastsuse printsiibist, tulemuseks küll vaieldamatult kaasaegse ilmega, kuid ajaloolisse ja pooleldi väljakujunend miljöösse suurepäraselt sulanduv maja. ohoh, päris pikk lause tuli.

niisiis. kuue korteriga elamu asub oa tänaval peaaegu et emajõe ääres, naabriteks enamasti tüüpish puidust agulimajad, kuid ka suuremaid hooneid vist kolmekümnendaist ning paar totakat uuemat maja. hoone projekti autoriks on arhitektuuriklubi arhitekt kaido kepp [ttk 1996].

foto: ma

ma ise hoovi tungima ei hakanud, nii et kui soovid näha, miuke näeb ta tagant välja, pead siia klikkima. a hoiatan, eriti kaunis vaatepilt see paraku pole...

foto: ma

mu silmis peitub muide supilinna suurim väärtus just tema asfalteerimata tänavais. loodetavasti see jääbki nii, sest et tõelises agulis patseerides peaksidki ju ketsid natsa sopaseks saama.

foto: ma

...

ja siis üks rändom mõte ka. et kui supilinnas on tänavad nagu herne, oa, selleri, kartuli, marja ja kauna, mis on ju noh suht teemasse, siis kust küll tuleb järsku sisse... meloni-nimeline tänav? ma olen kindel, et selle taga on mingi lahe legend, nii et kui siia satub mõni teadjam tüüp, siis võiks teadmist täitsa jagada. jep.

017: hansuõue elurajoon tallinnas

summary: five apartment buildings along the western border of tallinn, designed by agabus endjärv truverk architects (now part of allianss). the buildings by themselves are well-designed with their optically exciting facades, but on the other hand, the hectic and headless planning of this whole area is unfortunately very characteristic to tallinn.

-

2008 lõpus valmis tallinna piiril tiskres skandaalse sünnilooga hansuõue elurajoon. algselt kavandatud kuuest majast on tänaseks realiseeritud 5, ühe hoonega jõuti vaid soklikorruseni. siis tuli kriis.

hoonete tagant jookseb linna piir, teisel pool asub nn vaeste tiskre.

render: artig.ee

tänaseks valminud hoonete peibutuspilt.

render: artig.ee

ja siin reaalne olukord.

nägusad hooned on projekteeritud prestiižses büroos agabus endjärv truverk arhitektid, autoriteks priit pent [s 1973] ja eero endjärv [s 1973].

foto: jarmo k

ütlevad arhitektid: "planeeritud on kahte tüüpi hooned. suuremad on kolme trepikojaga pikad voolavad, lihtsa vormiga kortermajad, kus viimase korruse taandega ja tugeva katusejoonega on rõhutatud horisontaalsust. väiksemad on ühe trepikojaga punkthooned. hoonete fassaadikujunduses on jälgitud lihtsat ebakorrapärast aknajaotust, mis laseb kõneleda rohkem vormil kui fassaadil." [www.aet-arhitektid.ee]

foto: jarmo k

foto: jarmo k

"välisviimistlus on musta taustaga rootsipunane hõre, ülespoole tihenev puitribistik, mis hakkab erinevate vaatenurkade all erinevaid optilisi efekte looma. hoone katusejoon on rõhutatult massiivne, andes hoone vormile selge lõpetatuse."

foto: jarmo k

"hoone mahud sai planeeritud alt lahtised või kõrge sokliga, millega saavutasime massiivsele hoonekehandile ka vajaliku õhulisuse ja kerguse. soklikorrusele planeerisime parkimiskohad ja panipaigad. majade ümber moodustuvad nõlvad, mis annavad ümbritsevale maastikule vaheldusrikkuse ja mitmekesistavad olemasolevat tasast maapinda."

foto: jarmo k

ahjaa, hoonete eelmainitud skandaalsest sünniloost saab täpsemalt lugeda siin. pähklikoores: skandaal seisneb selles, et tollane linnavalitsus kehtestas ja kiitis heaks detailplaneeringu, milles polnud määratletud maksimaalset korterite arvu, olgugi et seletuskirja järgi oli kortereid ette nähtud 79. kuid et juriidiliselt on detailplaneering n-ö suurema võimuga kui seletuskiri, paisutas arendaja hoonete mahu süüdimatult 200 korterini...

ja veel skandaale? veel skandaale! enamjaolt väikeste eramute piirkond on juba suht üle kuhjatud rida- ja kortermajadest, kuid soovitakse neid juurdegi ehitada: loe siit. ja siin veel üks lugu ülerahvastatuse käes vaevlevatest tiskrelastest.

elu nagu smurfikülas või "edward scissorhands-is". vaade lucca külast üle teelahkme elurajooni. taamal teletorn ka näha.

foto: jarmo k

...

ja kui kedagi peaksid huvitama intiimsemat sorti fotod kirjeldatud hoonetest, võiksid kiigata siia või siia. plaane ma ei leidnud.

014: eesti raudtee uus peahoone

summary: estonian railways headquarters, completed in 2008 and designed by urmas lõoke. the building sits next to the railway station, being well visible from the dome hill.

-

2003. aasta lõpus korraldati kutsutud konkurss eesti raudtee uue peahoone projektile. selle pani kinni arhitekt urmas lõoke [s 1950]. tänaseks on konkursist kulunud 5 aastat ning projektist monitoril saanud reaalne hoone.

suur seitsmekorruseline büroohoone on mu arust antud kontekstis eriti tänuväärne, kuna toob balti jaama ümbruse räigusse teatavat viisakust, korralikkust. see on vist mingi linnaseadus [noh, nagu vaste loodusseadusele], et jaamade ümbrused on pea alati siuksed eluheidikute hängimiskohad ja oma rahvaste kirjususes ka suht kriminogeensed. raudtee peahoonet, samuti shnelli hotelli [valmis 2005, arhitektid muru & pere], võiks vaadata kui esimesi linnukesi balti jaama ümbruse korrastumise protsessis. loodetavasti ei jää see protsess soiku ning realiseeruvad ka suurejoonelised plaanid praeguse turu alal ning skoone bastionil. seni aga nautigem uushoonet tema uhkes üksinduses.

foto: jk

tsiteerides arhitekti ärilehe intervjuust: "tänu vaatele ülevalt on ka maja katus mõeldud fassaadina – seal ei ole ühtegi tehnilist kasti nagu teistel majadel." vaade toompea nõlvalt.

foto: jk

maja vorm on mõnusasti efektitsev: vahelduvad pehmelt ümarad jooned ja karmid teravnurgad. samas mõjub hoone üpris elegantselt. paraku pole ma fassaadil kasutatud helerohelise tooni eriline fänn. selle taga on aga arhitekti poeetiline taotlus tuua toompargi rohelust ka teisele poole toompuiesteed.

foto: jk

foto: jk

linn. nojah, eks ta tegelt hakkabki tasapisi sedamoodi näima.

foto: jk

foto: jk

foto: jk

siin aga mu silmis täielik möödapanek. siukest materjali fassaadile planeerides võiks ikkagi kaks korda järele mõelda ja siis ümber mõelda. õnneks on seda topitud vaid perrooni-poolsele fassaadile.

foto: jk

urmas lõoke pole aga oma loominguga päris rahule jäänud. tsiteerides taas eelmainitud intervjuud: "arhitektil on väga raske jääda oma tööga täiesti rahule. mitte et ma tahaks maja ennast hoopis teiseks muuta. ma arvan, et põhieesmärgi olen saavutanud. küll aga jääb puudu urbanistlikust lähenemisest lahendamaks balti jaama ümbruse logistikat, mis tuleb kunagi ette võtta eri arendajate ühe laua taha toomise teel. teisele poole perroone on ette nähtud ärihooned, kaubanduskeskused ja nii edasi – nendega peaks tekkima parem side, samuti toompuiestee majadega ning ka kõnesoleva eesti raudtee peamajaga..."

foto: jk

foto: jk

"... lisaks parkimine, mis on praegu peidetud kõrvaloleva estconde büroohoone taha raudtee äärde. selle oleks võinud lahendada ühise parkimismajaga, aga eks aeg näitab, võib-olla lähebki kunagi nii." [ärileht, 18. oktoober 2008]

foto: jk

foto: jk

sekka ka üks värskem foto. siin näha majale hiljem paigaldatud logo.

foto: jk

foto: jk