Kuvatud on postitused sildiga eesti arhitektid välismaal. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga eesti arhitektid välismaal. Kuva kõik postitused

138: airBaltic City projekt

Summary: Competition entry for the new airBaltic terminal in Riga airport, conceived by ÖÖ-ÖÖ architects Lembit-Kaur Stöör & Ülo-Tarmo Stöör with Kalle Komissarov. The Stöör brothers are also behind the Estonian embassy project in Riga. More about the terminal below.

-

Juba 2010 lõpus päädima pidanud Riia lennujaama uue airBaltic terminali konkurss pole minu arusaamist mööda tegelikult siiamaani ametlikult lõppenud - võitjat pole tänaseni välja kuulutatud. Vaatamata riigi toetusele hiigelkahjumit tootma hakanud firmal pole järelikult jagunud aega või mahti sellise marginaaliaga tegelemiseks. Uue terminali konkurss oli igatahes küllaltki suurejooneline: kandideerima esitati 125 projekti 70st riigist. Vähemalt üks neist saabus naabrite pealinna ka Eestist - töö autoriteks siin juba ühe Riia-projektiga esindatud Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stöör koos Kalle Komissaroviga.

Kaur rääkis projekti kohta nõnda: "Meil oli selline linna idee, et kui lennujaamas on kõvasti passimist, siis võiks seda rikastada rohkemate funktsioonidega, kui lihtsalt kaubandus (prognoos või statistika Riias oli nii, et suurem osa passib 4h ja järgmine suurem grupp 7h). Ise arvan, et oleks pidanud rohkem panema rõhku värvilistele piltidele (ajapuudusest tingituna jäi sisemaailma kajastamine kasinaks), aga projekti ideega jäin ise rahule. Seda konkut oli mõnus teha, sest sai ka lennujaamadest rohkem teada. Olen neis küll palju viibinud, aga mitte teadlikult analüüsinud."

Tutvugem tööga:


airBaltic Passenger Terminal Architectural Ideas Contest



Introduction

The new airBaltic Passenger Terminal at Riga Airport will be the gateway to Latvia and the city of Riga, a place of arriving and departing. It must be important that public buildings where a large number of people find their way in an environment that makes the complexities of modern travel easy to understand, with invisible, but highly functional back-up systems, provide a service to the highest international standards. Airport is the gateway to our global open world that should be enjoyed and celebrated as great public space, a peoples place.

Unique Identity + Iconic design

Our aim has been to capture the unique potential of Riga airport and to reflect its character in the design to create an iconic architectural statement. We have taken the image of a new city as the main design focus, to give the terminal a clear and iconic form. Approaching the terminal by plane one first sees the dynamic roof, which works as a 5th facade. It resembles a small dense European city, with high quality modern design outlook. In the dark the roof glows and illuminates the space between volumes. Approaching the terminal from landside, the visitor is welcomed by the iconic skyline of airBaltic City. The Departure and Arrivals kerb is lifted so that visitor can access directly to concourse level.



The space is covered by 10 a meter high roof, which creates an elegant first emotion. The main volume of the building and gate lounge wings are kept low and neutral so that the perimeter has a fully glazed facade oh clear high-performance glass. Airside space (lobby / retail and food area) is given the most attention by making it memorable through spatial and functional features. The flock of different volumes gives the space original identity. Commercial Facilities have been mixed with extra functions and themes, which help to memorize the terminal interior space and give it an intimate scale.

Urban Concept

The airBaltic City seeks to create an area of many different spatial environments that are unified into one. The new terminal is a small complete city in itself, giving an almost urban feel with the multitude of spatial and functional amenities. It gives a new dynamic dimension to airBaltic corporate identity.



Design principles

The new terminal design proposal meets airBaltic’s strategy for creating an efficient hub at the Riga International Airport. The new terminal provides for an efficient flow of passengers through the building and adequate processing facilities for each type of airBaltic passenger passing through the airport. Our aim has been to provide quick, simple and intuitive passenger flows for airBaltic in order to support the minimum connection time requirements needed to maintain its hub operation. The new terminal concept provides also an efficient flow of baggage through the building and adequate processing facilities. Our design proposal provides an efficient flow of private, taxi and public transport vehicles on the landside and adequate road access, also kerb and car park facilities for the origin / destination peak hour passenger vehicle movements. All additional restrictions in the competition brief have been taken into utmost consideration. Terminal and a pron layout can easily expanded in phases over time.






Key Functional Objectives
  • Convenient, safe and technically advanced
  • Flexibility in operation
  • First class design standards for all passengers
  • Optimized operational opportunities
  • Quick to build, value for money
  • Sustainable
  • Flexibility for future growth






The Building Section

For low cost, fast track construction and in consideration of the soil conditions no basements have been planned. The section of the terminal is optimized to both minimum and required clearances. From the ground level with an airside road clearance of 4.2 meters we established the principal concourse level at 5 meters and arrival corridor at 8 meters. Below the concourse level, space accommodates baggage systems, storage and service roads. Our design proposal provides a solution to accommodate modern baggage system that is efficient and effective. The height of the building takes into consideration the 30 meters height limit above ground level. The height of the terminal building including piers does not prevent a clear line of sight of the taxiway and runway surfaces from the existing Air Traffic Control Towers. The extending volumes that project itself through roof will suite spaces required for low energy displacement systems and smoke reservoirs. The load baring structure of terminal is designed in steel and concrete- main construction feature is the 10m grid from slender steel columns.




Technical data

Ground floor:
Baggage - 15084

Non-Schengen bus departure - 3000

Non-Schengen bus arrival - 1000

Schengen bus departure - 2100


First floor:

Schengen departure gate - 4500

Non-Schengen departure gate + outbound immigr. 6948

Non-Schengen security and immigr. arrival 2439

Non-Schengen baggage reclaim + customs 1313

Schengen baggage reclaim + customs 1313

airBaltic City = departure lounge 11500

Boardingbass and security 660

Departure and arrivals hall 2827

Landside commercial facilities 900

Airside/Landside technical rooms 420

Airline Offices + technical rooms 670

CT screening for out of gauge baggage and
baggage security screening 500
Check-in support 15

Check-in 85

Airline ticketing 30

Baggage service office 15


2nd floor:
Schengen arrival bridge 1450
Non-Schengen arrival bridge 1250

Office 1320

Landside commercial area 1320


Total gross area 60659

Building height: max 30m, piers 13m
Car parking: 1300 spaces in total, which consists of Short Stay (320)
and Long Stay (980)

131: Võiduprojekt Eesti saatkonnale Riias

Summary: Winning entry in the early 2008 competition for the new Estonian embassy building in Riga. The design was conceived by ÖÖ-ÖÖ Architects - brothers Lembit-Kaur Stöör & Ülo-Tarmo Stöör, with Heidi Urb as consultant. Planned in the most unfortunate time - right before the recession hit hard - the project is yet to be realised.

-

2008 veebruari esimesel päeval kuulutati Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis välja Riia uue saatkonnahoone arhitektuurikonkursi tulemused. Suht võimas võidupreemia - 300 000 eek - anti Lembit-Kaur ja Ülo-Tarmo Stöörile ning tööprotsessis konsultandina osalenud Heidi Urbile. Toona kõlasid lootused, et hoone võiks juba 2 aastaga valmida. Paraku olid need ennatlikud, sest just siis hakkas majandus alla käima ning nüüdki - enam kui 3 aastat pärast konkurssi - pole palju lootust, et Eesti arhitektid võiksid oma hoone lähiajal püsti panna. Meenutuseks siinkohal, et kord varemgi, antud konkursist täpselt 70 aastat varem, on Eesti riik üritanud Riiga oma saatkonda püstitada, kuid Erich Jacoby ja Hermann Bergi võiduprojekt jäi toona realiseerimata. Loodetavasti jõutakse nüüd plaanidega ikkagi kaugemale, olgugi et suure hilinemisega.

Pakun alljärgnevalt võiduprojekti seletuskirja ning visuaalset materjali. Kõigi eelduste kohaselt lisandub sellele lähiajal väike intervjuukene vähemalt ühe autoriga, põhiteemaks just saatkonnahoone projekt, kuid võib-olla ka miskit muud. Nii et stay tuned!




Situatsioon:

Kavandatav saatkonnahoone asub Riia kesklinnas miljööväärtuslikus piirkonnas. Krunt jääb magistraaltänavate vahelisse kvartalisse, Ausekla ja Vidus tänava nurgale. Riiale omaselt on saatkonna krundi lähiümbrus hoonestatud esinduslike eluhoonetega, mis paiknevad tänavate suhtes perimetraalselt. Krunt on ristkülikukujuline tasane plats, pikema küljega põhja-lõuna suunaline. Olemasolev haljastus krundil likvideeritakse.


Paar vaadet krundile 2008 aprillist. | A couple of bad shots of the embassy site from april 2008.

foto: jk


foto: jk


foto: jk


foto: jk


foto: jk


Idee:

Saatkonnahoone linnaehituslik idee on lõpetada kvartal, täita tühimik. Eesmärk on tekitada maht, mis ühest küljest harmoneerub olemasoleva hoonestusega, teisalt aga rikastab tänavaruumi, lisab uusi ruumilisi nüansse. Riia kesklinna ajalooline hoonestus on allutatud väga kindlatele lihtsatele põhimõtetele: ühtsed karniiside kõrgused, kohustuslik ehitusjoon ja isegi materjalide valik. Sellest hoolimata on majad väga eriilmelised. Varasemal ajal ehitatud majades väljendub see detailis ja dekooris, katustes ja nurgatornides. Igast hoonest hoomab selget, ajastuvaimust kantud väljendusrikkust.

Sellest vaimsusest on kantud saatkonnahoone kavand. Peamised märksõnad hoone kavandamisel on:

- keskkonnatundlikkus
- mahu omanäolisus

- tundlik ja kaasaegne detaili ja matejali käsitlus




Keskkonnatundlikkus väljendub hoone mahu sobitamises kvartalisse nii, et see ei lõhuks kvartali struktuuri, ei tükiks liialt esile, ega rikuks tänavaruumi nii sujuvat kulgevust. Hoone on näoga pööratud Ausekla tänava poole.
| The embassy is fitted into the existing built environment to fill the gap in the corner and complete the city block.



Red dashed-line is marking the building front. Curved first floor is pushed back to enlarge the sidewalk. The idea was to have some extra space in front of the embassy. It points out the importance of the building and creates a solemn aura. Between the roof cornice, which follows the building front (building-line), and the arc on the ground is a curved surface. As a result, there is a small “urban-plaza” like sidewalk in front of the building. The front wall arises over the street working at the same time as a shelter for entrance. The volume itself has a strong character.

Ülaloleval skeemil on näha mahu tekitamise loogika. Vasakul on tänane olukord, tänav koos punase joonega, mis järgib hoonefronti. Tänavaruumi rikastamiseks ja mahu omanäolisuse tekitamiseks on tänava tasapinnas kavandatud nõgus maht (kaar nihkub punasest joonest tagasi max 4m). Hoone kõrgub laiendatud tänavaruumi kohale, karniisi joones ühtides tänava punase joonega.



Saatkonna ulatuses on tänavaruum saanud veidi eriskummalise ruumilise lahenduse. Hoone kaardub konsoolsena tänava kohale. Ausekla tänava osas kujundatakse majaesine väikeseks väljakuks. Tänavat katab sillutis, puid ümbritsevad terasrestid ja turvalisuse huvides lisatakse kaitsepollarid, millest osa on valgustid tänava tasapinna valgustamiseks. Maja ette paigaldatakse linnamööblit. Aeda piiravale klaasist piirdele trükitakse Eestit puudutavat infot, samuti võib tekitada klaasi taha näitust tänaval jne.



The facade material is blackish-brown brick. Brick is a traditional building material in both countries, Latvia and Estonia.

Hoone viimistlusmaterjaliks on Riiale väga omane tellis. Hoone kaarduva seina teostamine tellisseinana loob astmeliselt väljapoole laotuna põneva detailiga struktuuri. Esimesel kahel korrusel on tellisseinas korrapärase mustriga valgusavad, mis pimedas töötavad seest välja, aktiveerides öist tänavaruumi. Päevasel ajal tekib siseruumides õrn valgusmäng. Inimesed teiselpool seina mõjuvad kui varjud.



Saatkonna krundi lõunakülge jääv aed ja lipuväljak on tõstetud tänava tasapinnast kõrgemale, et rõhutada selle ruumi selget erilisust. Aeda ja tänavat eraldab 1m kõrgune müür, mis rõhutab kaare kulgu tänaval ja seob aia ja lipuväljaku hoonega üheks tervikuks.



Saatkonnahoone:

Hoone ruumiprogrammi paigutamisel on võetud aluseks lähteülesandes etteantud jaotus. Hoone esimesel korrusel paikneb konsulaat, saatkonna ja esindusruumide fuajee ning osa esindusruume (saal, salongid). Esindusruumid on ühenduses aia ja lipuväljakuga. Peamised vertikaalsed liikumisteed hoones on lift, kinnine trepikoda ja esindusruume ning saatkonda ühendav lahtine trepp. 2. korrusel asuvad ülejäänud esindusruumid. Raamatukogu ja nõupidamiste ruum on 1. korruse esindusruumidega seotud õhuruumide ja trepiga. Suuremate vastuvõttude ajal saab ruumid avada ja moodustub kahel tasapinnal kasutatav ühine ruum. Nõupidamiste ruumi kõrval on välisterrass.




Vidus tänava poolses osas on 2. ja 3. korruse vahele paigutatud tehniline abiruum ventilatsioonile.

3. korrusel asub saatkond. Suursaadiku kabinet, nõupidamiste ruum on vaateliselt seotud aia ja lipuväljakuga, asudes hoone otsas. Sekretär asub hoone keskel vahetult trepi ja lifti läheduses. Saatkonnast esindusruumide kaudu fuajeese minev osaliselt lahtine trepp on kasutatav saatkonna teise evakuatsioonitrepina, tulekahju korral eraldatatakse trepp tuletõkkekardinatega eraldi tsooniks. Lisaks on treppi ümbritsevatesse avatud ruumidesse paigaldatud sprinklerid. Lisaks kasutavad saatkonna töötajad seda treppi liikudes raamatukokku või vastuvõttudele. Suurem osa kabinettidest asub hoone teises pooles. 3. ja 4. korruse saatkonna osa on omavahel ühendatud lahtise trepiga, et tagada töötajatele mugavam liikumine erinevate korruste vahel. Lisaks kabinettidele on selles tiivas ladu, server ja arhiiv.



4. korruselt on võimalik minna kõrvalolevat maja plokeeriva osa katusele, kus on väike terrass. Hoone lõunapoolses osas on kaks väiksemat korterit, spordisaal, saun.



5. korrusel on residents ja suurem korter. Mõlemale on antud keskne aatrium välisõhus, mis toob lisavalgust korterisse ning lisaks toimib nagu elamine ümber keskse õue.



Hoone parkimine on lahendatud keldrikorrusel. 12 autot on garaažis, 4 õues. Pääs krundile toimib Vidus tänavalt läbi kangialuse. Lisaks parkimisele on keldris ka prügi ja ladu.



Materjalid:

Hoone kandekonstruktsioon on raudbetoon. Fassaadimaterjaliks on mustjaspruun klinkertellis. Kaarduvas fassaadiosas on tellissein iseennast kandev, sisemine osa on samuti tellisest, et tuleks välja tellisest kumera pinna struktuur ja faktuur. Fassaaditoon harmoneerub akende klaasidega, mis mõjub tumedana, tõstes esile hoone mahu.










Aeda ja lipuväljakut ümbritsev piirdeaed on tehtud metallkonstruktsioonis, pinnana katab seinu paks karastatud klaas. Ausekla tänava poolses aianurgas on piirdeaia klaasile trükitud Eesti kaart ja Eestit tutvustav tekst.
Sisekujunduses valitsevad soojad, looduslikud materjalid.


Haljastus:

Krundi lõunaosas on lipuväljak-aed. Väljaku põrand, mis tõuseb tänava suunas astmeliselt lippudeni on kaetud sillutisega. Haljastatud osa liigub sillutisega kaasa. Aia osas on 6 kaske. Maapinnale on külvatud erinevaid kõrrelisi ja murupindu.



.

130: Plagiaat!

Summary: An almost incredible case of plagiarism - a fairly well-received, well-known and above all much published house in the little Estonian village of Neeme, completed in 2007 and designed by Laur Pihel & Tauno Aadma, has almost fully been copied somewhere in Spain without the original authors knowing. The plagiarism - developed and built by Estonia-based Nordicasa Design & Construction, represented by someone named Jaak Kangro (allegedly the 'architect' of the Spanish house) has even been published on trendir.com - see here. As of now (march 2011) the impudent and arrogant Kangro claims to know nothing of the original house. The case is now being prepared for court. There is more information in English below.

Edit: Nordicasa homepage is now offline (april 2011) since this case has attracted nationwide interest and was shown in a popular journalistic show on national TV. Jaak Kangro still claims he knows nothing and threatens to sue the show.

-

Hiljaaegu tuli päevavalgele peaaegu uskumatu juhtum nahaalsest plagiaadist. Loole pöörati tähelepanu Eesti Arhitektide Liidu foorumis - konkreetne teema on loetav siin.

Olen kindel, et kes iganes end viimastel aastatel kursis hoidnud Eesti arhitektuurimaastikul toimuvaga, st lugenud või lapanud erialast publitsistikat ja teemakohaseid katalooge, on teadlik küllaltki distinktiivse ilmega palkmajast Neeme külas Tallinna külje all. 2007 valminud maja arhitektideks on teatavasti Laur Pihel ja Tauno Aadma firmast Eensalu & Pihel.

foto: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3725/new_eri_artiklid_372515


Tuleb aga välja, et konkreetse tellija soovidest lähtunud ning arhitektide mõttetöö tulemusel sündinud lahendus polegi enam niiväga ainulaadne. Nimelt on palkmajadega tegelev Eesti päritolu firma Nordicasa Design & Construction eesotsas kellegi Jaak Kangroga selle kuhugi Hispaaniasse põhimõtteliselt kopeerinud ning koopiat häbematult enda looduna usinalt reklaaminud. Jaak Kangro jultumust näitab hästi tõik, et tüüp on julgenud end populaarsel disainisaidil trendir.com esitleda kui maja arhitekti. Mis veel hämmastavam - firma kodukal on kirjas selle filosoofia, mille järgi "Ours is an individualist philosophy – we believe that each and every one of our customers has a strong sense of individuality and that this personality should find an expression in the unique look of his or her log home or summer cabins. Our mission is to supply the customer with a special log home, one which none has ever possessed before." Siinses kontekstis kõlab see üllas lõik vaat et pigem koomilise kui traagilisena...

Tegin originaalmaja ühe autori, arhitekt Laur Piheliga väikese intervjuu. Esmalt aga paar võrdlevat fotot.


Originaal | The original house:

foto: Martin Siplane


Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/


Siinkohal võiks märkida, et ikkagi päris arhitektide loodud originaalmaja mõjub oma proportsioonide poolest oluliselt meeldivamana. Plagiaadi puhul on katuse kergitamine asja tasakaalust välja viinud, sest kõrgusse tõusnud külgmised mahud ei suuda enam horisontaalsust rõhutavate aknapilude ning rõhtpalkidega hästi suhestuda.


Originaal | The original house:

foto: Martin Siplane


Kas etem on originaalmaja sissepääsu roosteplekk või must kivi plagiaadil - küllap taandub see lõpuks maitsele, kuid ise julgen väita, et roostekarva plekk sobib sellise palkmaja külge oluliselt paremini. Plagiaadi must kivi näib küll luksuslikuna, kuid ei käi hästi kokku (vähemalt originaal-) maja üldise, ütleme neoetnoliku iseloomuga.

Originaal | The original house:

foto: Martin Siplane


Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/


Nüüd küsimuste-vastuste juurde.


JK: Eesti Arhitektide Liidu foorumis pöörati Nordicasa majale tähelepanu suhteliselt hiljuti, täpsemalt 2011 jaanuaris. See oli tolleks hetkeks figureerinud päris paljudel saitidel, näiteks populaarses trendir.com-is avaldati see juba eelmise aasta märtsis. Millal ja millist kanalit pidi teie juhtumist teadlikuks saite?

LP: Meile andis vihje Nordicasa kodulehest üks tööalaselt tuttav inimene ühest palkmajasid tootvast firmast umbes aasta tagasi.

JK: Millised olid esmased reaktsioonid?

LP: Alguses arvasime, et tegemist on fotoshopi lavastusega, tähelepanelikum uurimine viitas reaalselt eksisteerivale majale Hispaanias. Kuna meiega midagi sellist varem pole juhtunud, kurvastas see kindlasti. Eriti see, et mõned moepärast tehtud muudatused olid hoonele pigem kahjuks tulnud ja meil ei oldud lastud ise oma loominguga tegeleda. Loomulikult oleme mingist hetkest asja ka huumoriga võtnud. Kas või seda Nordicasa väidet nendepoolses (väga nahaalses, arrogantnes ja ignorantnes) vastuses advokaadi kirjale, et Hispaania maja autoriks on keegi Boliivia arhitekt (nime küll ei mainitud) ja juba mõne aja pärast on mitmetel kodulehekülgedel märgitud arhitektiks Jaak Kangro.

JK: Kas mõte asuda enda õigusi kaitsma tekkis koheselt või vajas teema seedimist? Kas mingil hetkel oli ka mõttes asi niisama jätta?

LP: Üsna kohe, kuna see on nii ilmne plagiaat. Me ei ole asja seni väga aktiivselt ajanud, kuid teeme seda kindlasti ja niisama mingil juhul ei jäta.

JK: Eesti Arhitektide Liidu juures töötab omaette autoriõiguste töögrupp, kes peaks sellistel juhtudel õiguslikku nõu pakkuma. Kas pöördusite teiegi töögrupi poole, ja kui, kas sellest oli ka otsest abi?

LP: Pöördusime EALi poole, kust soovitati üht konkreetset advokaati, kellega neil oli olnud koostöökogemusi.

JK: Autoriõiguste räigemat sorti rikkumine kohalikul arhitektuurimaastikul on minule teadaolevalt seni piirdunud vaid projekti muutmisega autori loata - meenutuseks siinkohal, et selliseid juhtumeid lahati ajakiri Maja algusnumbrites lausa omaette alateemas pealkirjaga "Kord". Säärane juhtum Eesti kontekstis suhteliselt tuntud maja kopeerimisest (õigemini pigem nn tuletatud teosest) on aga tõenäoliselt esmakordne, ja küllap pole kellelegi usutav, et tegemist võiks olla juhusliku sarnasusega. Kas olete ehk teadlik sarnastest juhtumitest, olgu siis Eestis või mujal? Kui, siis kuidas need lõppenud on?

LP: Meid hämmastaski just see peaaegu üks-ühele kopeerimine. Seda, et maja põhiplaan on peegelpildis, paari akent on nihutatud ja osa katuse kallet natuke suurendatud, avastasime alles tähelepanelikumal uurimisel. Kõige naljakam on asjaolu, et kopeeritud on ka detaili maja taga, mida algses projektis sellisel kujul polnud. Nimelt ei paigaldanud Neeme maja ehitaja hoone taha rõdude kohale sellist räästatala, nagu me algselt plaanisime, vaid natuke väiksema ristlõikega. Avastasime selle alles siis, kui seda ei olnud enam võimalik asendada, nii tegime lisajoonised selle tala tugevdamiseks ja tekkis selline kitsa redeli moodi liittala. Ka see n-ö "viga" on kopeeritud.

The ladder-like beam supporting the eave in the rear facade is the result of a mistake made by builders - it was not intended to look like this. The architects noticed during the building process that the beam had been made too narrow, and since it couldn't be replaced anymore, it was redesigned to give it more strenght. Funnily enough, even this "mistake" has been copied on the Spanish house...


Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane


Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane


Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/


Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/ar/


LP: Kindlat plagiaati tõendab ka asjaolu, et fotod Neemele ehitatud majast olid mingil hetkel ka Nordicasa kodulehel kui näide ühest sellisest hoonest Eestis:



LP: Meie projekti järgi ehitatud maja Eestis näeb kindlasti ka parem välja, sest kasutatud on naturaalset palki (Hispaania majal liimpalk), samuti rikub natuke Hispaanias asuvat maja katuse kalde suurendamine ja muud pisimuudatused.

What distinguishes the original house with the plagiarism are basically marginal details, for example the placing of windows, the inclinination of the roof, the mirrored floor plan... But more importantly, the building material is different - in the case of the Spanish plagiarism, laminated logs are used instead of natural ones - and this affects the overall look.


Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane


LP: Sarnastest juhtumites Eestis ei ole ma teadlik. On olnud tõesti mõned sellised n-ö tuletatud teosed, kus küll selgelt on aru saada, et üks hoone on teise edasi(või tagasi)arendus, aga seda on päris raske tõestada. Ja eks arhitektid ikka jälgi teineteise tegemisi nii meil kui mujal maailmas, järgitakse sarnaseid stiilivõtteid ja materjalikasutusi. See on ju loomulik. Teinekord jõutakse sarnaste tulemusteni võib-olla ka teineteise teadmata.

Maailma mastaabis neid kindlasti on, võib arvata, et mõnedes riikides üsna palju. Aga pole eriti uurinud seda teemat.

JK: Kui kaugele olete valmis minema, et Jaak Kangro ja Nordicasa hea õppetunni saaksid?

LP: Kindlasti oleme valmis kasutama kõiki võimalusi, mis on seaduslikud. Siin panebki piirid ilmselt legaalsus ja see, kui palju on endal viitsimist asjaga tegeleda. Natuke kindlasti pelgame avalikku tähelepanu, mida see juhtum endaga kaasa võib tuua. Kindlasti ei soovi me Jaak Kangrole või Nordicasale midagi halba, kuid oma õiguste eest peame siiski seisma.

JK: Oskate ehk spekuleerida, miks plagiaatorit just see maja köitis? Kas tegemist võis olla näiteks konstruktsioonidest või esteetikast kantud teadliku valikuga? Või võisid ajendiks olla pigem mingid Jaak Kangro kätte sattunud originaalmaja kohta käivad dokumendid?

LP: Ilmselt kõik need kolm. Neeme maja sai üsna positiivse kajastuse eriala-ajakirjanduses. Kuna ta oli müügis, käis seda vaatamas väga palju inimesi, ka olevat seal olnud positiivne suhtumine hoone esteetikasse. See on palkmaja ja selle suunaga tegeleb ka Nordicasa. Neeme maja põhiplaanid ja fotod olid üleval hoonet müüva kinnisvaraarendaja kodulehel ja sealt oli neid kindlasti väga kerge võtta.

Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane


Originaalmaja | The original house:

foto: Martin Siplane


Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/


Plagiaat | Plagiarism:

foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/


JK: Kas enne antud juhtumit oli teil Jaak Kangro ja Nordicasaga ka mingi kokkupuude olnud?

LP: Selles elus kindlasti mitte.

JK: Mainisite Liidu foorumis, et konkreetse majaga seoses on "kahjuks mitu sarnast juhtumit" - ehk täpsustaksite? Ega teie büroo teiste majadega midagi säärast pole juhtunud?

LP: On üks kinnisvara-arendus Venemaal, kuhu on tehtud Eestis planeering. Selle tutvustusel figureerib ka Neemel olev palkmaja kui näide hoonetüübist, mis sinna tuleb. Kas ja kui kaugel arendus aga on, pole uurinud.

http://www.guruprojekt.ee/tehtud/venemaa.jpg


LP: Siis on veel üks palkmaja, mida Eestis praegu püstitatakse. Ise pole näinud aga meile on fotosid saadetud. Tõotab tulla üsna sarnane meie omaga, aga kindlasti mitte nii, nagu Hispaaniasse ehitatu. Aga kuna hoone on veel ehitamisel, siis me lähemalt pole uurinud.


-


Esitasin paar laiemalt autoriõigustega seonduvat lisaküsimust EAL-i autoriõiguste töögrupi esimehele, Jaak Huimerinnale.


JK: Kui tihti ja enamasti milliste probleemidega autoriõiguste töögrupi poole pöördutakse?

JH: Meie poole siiski pöördutakse, kuid mitte eriti tihti. Üldiselt mu kõhutunne ütleb, et autoriõiguste olukord on arhitektide hulgas võrreldes 1990ndate algusega natuke paranenud, kuid mõnes aspektis jälle halvenenud (näiteks autorite nimede märkimine projektdokumentatsioonis - vene ajal oli see suurtes firmades kohustuslik ning sellele eelnes direktori käskkiri). Viimasel ajal on kaks põhiprobleemi - esiteks, kui keegi on projekti juba mingi staadiumini valmis teinud ja siis ehitaja palkab muudatuste tegemiseks kellegi teise arhitekti, võtmata või tahtmata võtta ühendust algse autoriga (praegu on EAL-i aukohtus Keila kooli juhtum). Sedalaadi juhtumeid on veel olnud, kus keegi hakkab juurdeehitust tegema olemasolevale autoriõigusega kaitstud majale või lihtsalt kasutatakse teiste jooniseid oma alusena. Tavaliselt on selle taga tellija, kes ei saa rahaliselt kaubale vana tegijaga või on ilmunud uus omanik, kellel on oma väljakujunenud arhitekt olemas jne. Teine teema on lepingute küsimus ja see, et suured tellijad tahavad litsentsimise teel kõik autoriõigused - ka isiklikud - ära võtta. Kui me oleme varaliste õiguste loovutamisega üldjuhul nõus (kuigi meie meelest tuleks need loovutada alles siis, kui hoone on valmis - tellija tahab aga kohe), siis isiklike õiguste litsentseerimisega ei nõustu me kategooriliselt.

JK: Millisel määral saab töögrupp abipalujaid aidata? Kas töögrupp annab ka sisukamat nõu või saab see enamasti vaid konkreetset advokaati soovitada? (Ja veidi naiivne küsimus siia otsa: kas abi saavad kõik palujad või ainult EAL-i liikmed?)

JH: Üldiselt me vaatame asja läbi ja siis mõtleme, kelle juurde saata. Üks võimalus on tellida EAL-i ekspertiis - sel juhul peab taotleja ise maksma. Teine võimalus on pöörduda Kultuuriministeeriumi juristi Toomas Seppeli jutule, kes on vabalt nõus konsulteerima ja tasu ei võta (EAL kasutab teda selliste juhtumite puhul sageli). Kolmas võimalus on suunata vaidlus EAL-i aukohtusse (see on mu meelest tasuta). Muidugi on advokaadid alati üks võimalus, aga see maksab kõige rohkem. EAL-i liikmeid aidatakse eelisjärjekorras.

JK: Kas Neeme maja lugu on seni Eestis pretsedenditu, või on ajaloost teada mõni sarnaselt süüdimatu juhtum? Ühtlasi oleks põnev kuulda mõningatest räigematest kohalikest autoriõiguste rikkumistest. Ega ometi viimaste aastate suuremad autoriõiguste rikkumised tüüpprojektide 'modifitseerimistega' piirdu?

JH: Mul isiklikult ei tule kohe meelde, kuid usun, et [sarnaseid süüdimatuid juhtumeid - JK] kindlasti on. Muidugi sellist tipparhitektuuri vargust ei tule küll meelde - selles suhtes on juhtum pretsedenditu. Mul on tunne, et selle taga on siiski keegi ehitajatest, kes on tööjoonised lihtsalt mingi tasu eest edasi müünud või lihtsalt kuskilt varastanud ja andnud. Juhtumis on kaks aspekti - esiteks, et autorid jäid autoritasust ilma. Teiseks, ma ei tea täpselt Eesti objekti omaniku ja autorite vahelist lepingut, näiteks minul on sageli eramaja tellija nõudnud lepingus punkti, et ma ei tohi seda ühelgi juhul edasi müüa, st tellija tahab, et alguprojekt on tema oma ja keegi teine seda enam ei saa - kui siin on samuti selline aspekt lisaks, siis tuleks koos tellijaga kohtusse minna - sellisel juhul on esmapilgul võit garanteeritud :)

JK: Neeme maja puhul oli üheks tõenäoliseks 'kurja allikaks' internet ehk täpsemalt arendaja kodulehekülg, kust plagiaator võis vabalt pätsata plaane jm vajalikku materjali. Virtuaalruum on täis kõikvõimalikke majaplaane ja tekstimaterjali (siinnegi blog pole süüst prii...), kuid ka näiteks arhitektuuri- ja planeerimisbüroode kirjanurki, mida iga soovija saaks potentsiaalselt kuritarvitada. Samas näib valitsevat arusaam, nagu oleks kõik internetis rippuv materjal vabalt kasutatav ühisomand. Kas siinkohal on mõeldav mingite konkreetsete piirangute panemine arhitektuursete materjalide netti riputamisele, või kas see on käesoleval hetkel juba kuidagi reglementeeritud?

JH: Interneti teema on EAL-is reglementeerimata. Kuid iga isiku oma sisetunne ütleb, mida sinna ülesse riputada - minuvanused ei kiirusta ega taha sinna eriti midagi üles panna, kõige vähem tööjooniseid või põhiprojekti. Nooremad on rohkem uue elulaadi lummuses ja riputavad üles kõikvõimalikke asju. Autoriõiguse põhipostulaat on ju see, et kaitstud on konkreetsed joonised, skeemid, maketid, majad jne, ühesõnaga materialiseerunud mõte - seega tuleb neid ka hoida, mitte levitada. Seda enam, et need on meie oskuste materialiseerunud osa ja seega ka potentsiaalne vara. Üks asi muidugi on - näiteks ehitusloa taotluseks esitatud ehitusprojekt on siiski kõikidel vabalt vaadatav ja ka saada (keegi ei keela valdade arhiivides koopiaid teha) - sellega peab leppima ja arvestama. Interneti teema vääriks edasi arutamist - näiteks Strandberg tahtis korraldada arhitektuurivõsitlust väiksele energiamajale ja seejärel kõik tööd vabalt kasutamiseks internetti üles riputada - ma isiklikult ei pea seda õigeks. Eelvaated võiksid olla, aga mitte kogu projektpakett. Mul oli sama kogemus Kihnu vallavalitsusega, kes riputas üles meie poolt projekteeritud Kihnu muuseumi tööjoonised - siis ma küll käskisin need valla kodulehelt kiirelt maha võtta. Fotode müügilehed internetis on ses suhtes väga mõislikud - eelvaate saab, aga paremad resolutsioonid on juba kasvavalt tasulised.


-


Juhtumit kommenteerib veel arhitekt Kuno Raude:

Selles, et arhitektuursele graafikale ja arhitektuuriteostele tekib autoriõigus, pole kahtlust (AutÕS § 4 lg 3 p 14). Esialgse informatsiooni põhjal näib, et rikutud on originaalteose autorite nii isiklikke (AutÕS § 12) kui varalisi (AutÕS § 13) õigusi.

Autoriõiguste tsiviilõigusliku kaitse variantidele viitab AutÕS § 817. Nõuete maksmapanekuks peaks originaalteose autor(id) vajaduse ja soovi korral pöörduma kohtusse.

Kuna teatud intellektuaalomandi rikkumistele on tagatud ka karistusõiguslik kaitse, võib olla täidetud ka mõni KarS 14. peatükis sätestatud süüteokoosseisudest. Seega võiks originaalteose autor(id) põhjalikuma hindamise järel kaaluda ka kuriteokaebuse esitamist.

Nii hagi koostamisel kui kaebuse esitamisel on eelkõige vaja autori(te) initsiatiivi ning professionaalset õigusalast tuge.


-


Suured tänud Laur Pihelile teemat avamast ning Jaak Huimerinnale ja Kuno Raudele kommentaaride eest, suured tänud ka Martin Siplasele fotode eest!


-


Loodan, et Jaak Kangro võetakse juba peagi vastutusele ja et arhitektidel jaguks jõudu, jaksu ja eelkõige aega oma õiguste eest võitlemisel. Ühtlasi loodan, et teema pälvib ka n-ö pärismeedias laiemat kõlapinda, sest vastasel juhul võib tulla mõni uus ambaal ja samamoodi süüdimatult talitada - risk vahele jääda ei pruugi sellistel juhtudel kuigi suur olla... Usun, et antud lool on potentsiaali saada n-ö näidisprotsessiks, mille kõigi eelduste kohaselt õnnelik lõpptulemus suudab tulevikus selliseid asju ära hoida.

Täiend: Lugu on vahepeal edasi arenenud, kusjuures teemat lahkas ka "Pealtnägija". Saadet võib järelvaadata siin. Peaks mainima, et Jaak Kangro suhtumine asjasse on pehmelt öeldes hämmastav. Hoian pöialt, et jõmm pannakse lõpuks oma tegude eest vastutama.