086: eesti arhitektuur @ youtube

what? 10 short films showing random examples of recent estonian architecture from 2006-2007.

-

eesti arhitektuurikeskus on uppinud youtube'i 10 videot näidetega eestis 2006-2007 valminud arhitektuurist. lõigud pärinevad dvd-lt, mida saab osta siit.


korterelamu kadriorus | apartment building in kadriorg, tallinn.

büroohoone tallinnas | office building in tallinn.




büroo- ja parkimismaja tallinnas | office and parking building in tallinn.




korterelamu tartus | apartment building in tartu.




kortermajad tallinnas | apartment buildings in tallinn.




tulbi-veeriku kvartal tartus | tulbi-veeriku quarter in tartu.




korterelamu tartus | apartment building in tartu.




spordihoone tartus | sports hall in tartu.




viimsi koolimaja | viimsi secondary school outside tallinn.




fahle maja tallinnas | fahle building in tallinn.

085: eramu miidurannas

summary: a late 1990's private house near tallinn by the architect vahur sova. the client wished for a "traditional" building that would not stand out too much in its modern context, while offering views to tallinn bay from every room.

-

julgen arvata, et vahur sova [s 1956] on end oma paljude eramutega suurte tähtedega eesti arhitektuurilukku kirjutanud. eelkõige mõtlen siinkohal tervet seeriat sisult kahtlemata modernseid, kuid esteetilises plaanis traditsioonilisusest kantud elumaju, mille ühiseks väliseks tunnuseks võiks lugeda viilkatuse ning puidu ja osalt ka tellise kasutamist. lisaks allnähtavale majale saab sellesse ritta paigutada ajaloolisele kordonihoonele ehitatud maja andineemes, eramu vigalas jne.

kui tänapäeval (või nüüdseks juba lähiminevikus?) on moodne nn arhailist majavormi üdini abstraheerida - kas siis nii või nii - siis sova lähenemisel traditsioonilisusele on teistsugune väljenduslaad, olgu ajendiks arhitekti isiklik maitse või - nagu antud ja küllap enamikel juhtudel - tellija oma, või hoopis paremal juhul nende maitsete ühtimine.

neist nimetatud ja teistest sarnases võtmes sova eramutest õhkub mingit turvalist kodususe ja hubasuse aurat. sama ei saaks öelda nn tüüpilist steriilselt säravat ajakirjaarhitektuuri esindavate majade kohta, kus ei julgeks koperdamise kartuses kohvitassiga ringi käia, märga rätikut vedelema jätta ega laual asetsevat ajakirjade virna liigutada.

et mu tühjale jauramisele asisemat lisa saada, soovitan lugeda sova kirjutatud hästi mõnusaid artikleid: üks ja kaks. ta arutleb neis arhetüüpsuse üle, mis järgnevalt nähtava maja puhul on väga asjakohane. teine artikkel tutvustabki muu seas just siinset maja...

... ja see "siinne maja" on pildil vasakpoolseim.

foto: jk

foto: jk

kujutan ette, et sellisesse koju saabumine on iga kord kui omaette sündmus. see maja oleks nagu mõni hubane jahilossike või majakas künkal.

foto: jk

eelmainitud artiklis, mis ilmus mingis sajandivahetuse maja numbris, arutleb sova veljo kaasiku ja josé rafael moneo mõtetele toetudes arhetüüpsuse üle ning võrdleb selle läbi siin nähtavat ning väliselt ja kontseptsioonilt sarnast, kuid keskkonna poolest igati erinevat maja tiskres.

miiduranna maja tutvustades ta kirjutab:

kui arhitekti juurde tuleb tellija mereäärse krundiga, siis esiteks ei tohi millestki muust mõelda kui merevaadetest. teiseks peab arhitekt vaagima hoone suhet ümbritseva taustaga. miiduranna keskkond on tiskrega kardinaalselt vastupidine - karm sadamamaastik, postidel gaasitoru, naftamahutid, raudtee. lisaks veel arhitekt urmas muru projekteeritud radikaalse arhitektuuriga elamud - viltused kastid. kui meri välja arvata, siis ei mingeid arhetüüpe - kõik on 20. sajandi lõpu tsivilisatsiooni vili.

tellija ei hooli modernsest arhitektuurist. ta tahab alalhoidlikumat, traditsioonilist arhitektuurikeelt, kuid samas olid nii arhitekt kui ka tellija ühel meelel - mitte minna karjuvasse vastuollu keskkonnaga. see tellija oleks pidanud hankima krundi tiskresse.

arhitekti ülesanne: luua modernses keskkonnas maja, mille iga toa aknast näeks merele. ehitis ei tohi teiste modernsete majade seas liialt silma torgata ning peab olema selgelt traditsiooniline. krunt asub mäe otsas, täiuslike vaadete saamiseks vaeva ei tule näha. köök ja söögituba on esimesel korrusel, elutuba teisel. vaade magamistoast on läbi elutoa õhuruumi.

tellija soovil on maja viilkatusega ja fassaaditellistest. merele avatus ja nihestatud tasakaaluga kompositsioon on modernsele arhitektuurile omased. arhitekt peab jälgima, et säiluks arhetüüpne põhivorm. peita võimalikult kõik arhetüüpsed detailid. põhiolemuselt on maja traditsiooniline viilkatusega kast. tellija küsimisel: "järsku sai maja liiga modernne?", võis arhitekt südamerahuga pead raputada. lõhutud ja varjatud arhetüüp.

skits: mingi vanem maja number

erinevatel andmetel pärineb hoone projekt aastatest 1995 / 1996, valmis sai maja 1998 / 1999. algne kivimüür on tänaseks asendatud betooniga.

foto: jk

korruseplaanid | floor plans

plaanid: mingi vanem maja number

mulle hästi sümpaatselt mõjub see, kuidas teise korruse suur pind on vaid trepiga jaotatud kaheks tsooniks - elutoaks ja kabinetiks (vt pilti allpool). põnevaks lahenduseks on ka magamistoa tõstmine üle elutoa merd vaatama, kuid niimoodi peaks külaliste tulles vist aknale kardina ette tõmbama - kui elanikud juhtuvad olema häbelikud inimesed. või lihtsalt viisakad.

repliigi korras: hästi kerge seos tekib siin rehielamu (ülim arhetüüp!) köetava rehetoa lae all asunud laugusega, kus kuivatati vilja, hoiti küttepuud ning vajadusel ka magati. kui veel tikutulega otsida seost rehielamuga, siis võiks välja tuua selle otsas asunud lahtise katusealuse, mille võib leida ka siin nähtava hoone juures. küll triviaalsed seosed, kuid (mulle) huvipakkuvad sellegipoolest, ja just tollesama arhetüüpsuse valguses.

siin natuke autoriõiguste rikkumist... küll motiveeritud mahus ja mitte-ärilisel eesmärgil :P

pihta pandud samast maja numbrist, fotod: kaido haagen

... ja lõpuks... sai see tähtis meri ka pildile.

foto: jk

084: raekoja projekt kosmosest

intro: competition entry for the new town hall of tallinn, done by kosmos architects ott kadarik & mihkel tüür. full project description to follow below.

-

kosmose arhitektidel on saanud tavaks osaleda konkurssidel varieeruvate tiimidena ja tihti lausa kahe n-ö konkureeriva grupina. vast kõige markantsema näitena võiks siinkohal tuua hiljutise füüsika instituudi konkursi, kus kolmest parimast tööst kahe autorid olid ühed-samad kosmose arhitektid. see ehk polekski nii väga imekspandav, kui tegemist oleks kümme korda suurema bürooga. kosmose tuumik aga koosneb vaid kolmest tüübist...

nii mõnelgi korral eduka lahenduseni viinud valem esitada konkursile mitu tööd läks käiku ka tallinna uue raekoja konkursi puhul. seekord suurt edu ei järgnenud, kuid tähelepanu väärivaid ideid pakuti siiski. järgneva projekti autoriteks on ott kadarik ja mihkel tüür. tomiste töö tuleb loodetavasti millalgi hiljem.

kõigepealt žürii hinnangust. raporti järgi jääb mulje, et projekti peamine turn-off seisnes selle suhestumises ümbritseva keskkonnaga. kavandatud raehoone üldmuljet peeti liiga müstiliseks ja introvertseks. probleemne oli ka (minu arust suhteline ja mõneti ka õigustatud) linnale suletus ning klaustrofoobne tunneli kaudu planeeritud sissepääs. fassaadi puhul heideti ette selle võõrapärasust ja liiga väikseid aknaid.

kuid mis ehk olulisem, plaanilahendusi ja majale vormi andvaid sisselõikeid peeti "kohati" headeks.

pidades silmas žürii poolt mainitud võõrapärasust, meenub üks viimase aja küllaltki kõmuline hoone hiinas, nimelt ningbo ajaloomuuseum. aga see selleks.

linnapoolne ots.



sadama kohalt.

asendiplaan. pane tähele liikluskorraldust ja kavandatud sissepääsu.

kliki! siin joonisel on kirjas projekti kandvad ideed. | click! this scheme explains the main ideas behind the project.

the core city hall is a block, enlivened by various cut-outs. it is covered in hundreds of windows – a more sustainable solution than a vast glass façade. the blanket of the windows is almost like the main material of the building. the walls are made of natural stone and the green surfaces of the cut-outs are covered with a perforated metal material in front of a glass wall. the grid of the perforated material resembles the classic tallinn city tapestry. the roof and the balconies are clad with a natural forest-blanket that collects rain water for the building’s infrastructure.





parking space is under the city hall and is accessible by an underground tunnel starting from ahtri street. the city hall is beside one of the most heavily trafficked roads in tallinn but disconnects itself from the nervous road by leading the visitors and the passers-by into the buildings core – the forum – through a large gateway, cut into the mass of the building. the forum is covered with a glass roof and is a waiting/recreational space for the clients of the city hall. in the middle of the forum stands the info-booth, organizing the citizens in the building.

peasissepääs | main entrance

the office building is divided internally into blocks around the forum. all the blocks and public offices are connected by a gallery and have waiting rooms that project out of the forum facades, acting more like recreational and resting rooms than plain waiting pavilions. the balconies both on the outer and inner perimeter are green and can be used by the city officials to view the two parks near linnahall, the old town and the sea. the walls of the forum atrium are transparent, echoing the movement and action taking place inside the offices, poeticizing the every-day routine taking place in the city hall offices.



the green canyon – the main entrance hall – connects pedestrian traffic between the city, the old town and linnahall and the seaside parks. it is open 24/7 and symbolizes the open and warm feeling that the new city hall tries to convey to the citizens. all the main public functions are on the ground floor. the city government and the city council are inhabited on the top floor. rest of the building is for different offices.



on the south side of the city hall, there is a cafeteria on the top floor, remarked with a cut-out terrace. there is also a roof terrace - a leisure platform connecting the cafeteria with sunny open-air views to the old town and the sea. the parking area beside linnahall is made into a park, exploiting the oak trees on the plot. city hall elevates itself on the linnahall corner in order to connect the two parks – beside and in front of linnahall – into a continuous public space. the park in front of linnahall is the main square of the city hall. the new building closes the area into a nice active urban piazza.



in front of the city hall stands a row of trees. a long cut-out on the western side of the building gives way to pedestrian movement from the town to the sea-side promenade. the southern side is elevated to emphasize and make room for public transport, passing through behind the building. a cut-out on the side of kultuuritehas is a terrace from the restaurant and is also the way to the common parking space under the city hall. the two underground floors house parking and archives.



the core city hall makes the visit to the city government officials a friendly and pleasant experience by presenting the public with an open forum that everyone can use. the house is built around the people, underlying the fact that the city government and council serving the citizens.

083: tamsalu kultuurimaja

summay: the tamsalu culture center (project 1972; completed 1980), designed by peep jänes and tõnu mellik, is one of the many soviet time public buildings that has gone rather unnoticed by different compilations of estonian architecture. located in tamsalu - then a village but now a town of plus 2000 inhabitants - the building seems a bit out of place by its proportions and grand architecture, perhaps being more suitable for a town thrice the size. the center houses a hall with 400 seats, two smaller halls, a library and a bar / café. as of now the building is in rather bad shape and in need of renovation.

-

tamsalu kultuurimaja näol on tegemist küllaltki muljetavaldava ehitisega, mis mingil põhjusel pole oma eksistentsi jooksul erilist tähelepanu äratanud. välja on see jäänud sellistest nõuka-aegsetest kogumikest nagu "nõukogude eesti arhitektuur" ja "ensv parimad ehitised", rääkimata omaaegsest erialaajakirjast "ehitus ja arhitektuur". hoonest on ümber hiilinud ka kalm oma külmkapisuuruses kompilatsioonis. ainsad trükisõnad, mis ma selle kohta olen leidnud, pärinevad hallist raamatust.

foto: jk

'72. aasta projekti järgi 1980 valminud kultuurimaja arhitektideks on peep jänes (s 1936) ja tõnu mellik (1934-1993), kumbki eesti arhitektuuriloos parasjagu oluline tegelane. põneva faktina võiks märkida, et tõnu mellik ja tema arhitektist vend ants (1926-2005) olid kuulsa kujuri voldemar melliku pojad. tõnu edukamad projektid on tehtud suuremas osas just koostöös peep jänesega. lisaks siinsele on nende tööks ideelt hea, kuid ebaõnnestununa teostunud otepää spordibaas (1978), terrasselamud padisel (1979), ning ooperiteatri projekt tõnismäele (võistluse esimene-teine auhind, 1972). jänes seevastu on tõeline grand old man, kelle isegi tuntumate projektide ja ehitiste nimekiri kipuks siin liiga pikaks. olgu siiski mainitud, et teiste arhitektide kõrval võib tema nimele kanda hävitamisohus projekteerijate maja ning endise "turisti" hoone. jänes on tegev ka täna, olles hiljuti maha saanud ühe eesti arhitektuuri viimase aja põnevama teosega, millega soovitan tutvuda siin, siin ja siin.

tagasi tamsallu. see siin peaks olema peasissepääs, kust pääseb vestibüüli / garderoobi. nagu carl-dag kommentaariumis ütles, on hoonel vastukaaluks tema mastaapsusele inimese mõõtu sissepääsud, mis "justkui imevad sind endasse".

foto: jk

raamatukogu ja lasteraamatukogu plokid.

foto: jk

hoone algset ilmet rikuvad tundlatena peast välja ulatuvad laternad, mis vähemalt mulle jätavad kergelt koomilise mulje.

foto: jk

saaremaa dolomiit, meie kohalikest materjalidest ehk väärikaim | dolomite from the isle of saaremaa

foto: jk

tumm küljefassaad.

foto: jk

ja tagumine fassaad. elegantne bürooplokk, ma eeldan.

foto: jk

foto: jk

foto: jk

hoone koosneb üksteise suhtes paralleelselt paigutatud eri funktsioonidega plokkidest, mida seovad kitsad ühenduslülid. varieeruvate pindade ja kõrgustega plokid annavad hoonele väga liigendatud mahu ja fassaadid, muutes muidu mastaapse hoone visuaalselt ehk vähem mõjukaks.

hallist raamatust

raamatukogu, küll läbilaskva laega, jättis hea, võiks öelda põhjamaise mulje: valgusrikas, loodusele avatud. sisetaimestik sulandub vaat et säynätsalolikult välisega.

foto: jk

sisekujunduse autoriks on saima truupõld. kuivõrd tamsalu külastades tungisime vaid raamatukokku, leppigem ülejäänud interjööride puhul ajalooliste fotode fotodega, kusjuures ma ei saagi öelda, mil määral või kas see tänaseks säilinud on. kindel on, et hoone vajab hädasti kapitaalremonti - näiteks saal näis läbi akna olevat päris jubedas seisus. hoone tänasest tehnilisest seisust saab aimu selle artikli kaudu.

siin valmimisjärgsetel fotodel interjöör veel värskena -

foto originaal asub arhitektuurimuuseumis

kuuekümnendatel popiks saanud nn kunstide süntees jätkus läbi nõuka-aja, olles teemaks praktiliselt kaheksakümnendate lõpuni. oma jagu ajastukohast kunsti inkorporeeriti ka tamsalu kultuurimajja: koha leidsid siin mitmed skulptuurid toonastelt tippkujuritelt. näiteks järgnev on edgar viiese kuulus alumiiniumist "oja" aastast 1968.

foto originaal asub arhitektuurimuuseumis

ja see... äkki ülo õun, ei?

foto originaal asub arhitektuurimuuseumis

(kusjuures ma hetkel ei teagi, kas need skulptuurid seal hoones ka alaliselt eksponeeritud olid / on või oli hoopis tegemist mingi näitusega.)

halli raamatu sõnutsi asub hoone tamsalu keskosas põlispargi serval ning moodustab sellega linnaehitusliku terviku. kõlab hästi, ainult et sellist kohta asula keskosaks nimetada on küll kerge liialdus, rääkimata "linnaehituslikkusest", mida antud kohas tajumiseks peaks tõesti pingutama. pigem tekitab see oma väljakujunemata keskkonnas teatava "kosmoselaev põllul" efekti, mis küll ühelt poolt toob esile hoone suurejoonelisuse, teisalt lõhub oma enamjaolt eramajadest koosnevat ümbrust. ehe näide nõuka-aegsest suurejoonelisuse ihalusest kõikvõimalikes-võimatutes keskkondades.



kultuurimaja on muide kolmas vähem või rohkem sama funktsiooni kandev hoone sellel kohal. 1934 põles siin maha parun uexkülli maja, järgmisel aastal talunike ühistööna valminud ja ainulaadse ketaslavaga rahvamaja tabas sama saatus aastal 1950. kui leian neist fotosid, lisan siiagi.

jään huviga ootama, mis hinnang antakse majale 20. sajandi arhitektuuri inventariseerimise projekti raames. vaevalt, et seda võiks lähemas tulevikus ähvardada otsene hävimisoht, kuid mõtlematute juurde- või pigem ümberehituste ja muusuguste retsimiste eest kaitstud võiks see olla küll.

foto: jk