summay: the tamsalu culture center (project 1972; completed 1980), designed by peep jänes and tõnu mellik, is one of the many soviet time public buildings that has gone rather unnoticed by different compilations of estonian architecture. located in tamsalu - then a village but now a town of plus 2000 inhabitants - the building seems a bit out of place by its proportions and grand architecture, perhaps being more suitable for a town thrice the size. the center houses a hall with 400 seats, two smaller halls, a library and a bar / café. as of now the building is in rather bad shape and in need of renovation.
-
tamsalu kultuurimaja näol on tegemist küllaltki muljetavaldava ehitisega, mis mingil põhjusel pole oma eksistentsi jooksul erilist tähelepanu äratanud. välja on see jäänud sellistest nõuka-aegsetest kogumikest nagu "nõukogude eesti arhitektuur" ja "ensv parimad ehitised", rääkimata omaaegsest erialaajakirjast "ehitus ja arhitektuur". hoonest on ümber hiilinud ka kalm oma külmkapisuuruses kompilatsioonis. ainsad trükisõnad, mis ma selle kohta olen leidnud, pärinevad hallist raamatust.
foto: jk'72. aasta projekti järgi 1980 valminud kultuurimaja arhitektideks on peep jänes (s 1936) ja tõnu mellik (1934-1993), kumbki eesti arhitektuuriloos parasjagu oluline tegelane. põneva faktina võiks märkida, et tõnu mellik ja tema arhitektist vend ants (1926-2005) olid kuulsa kujuri voldemar melliku pojad. tõnu edukamad projektid on tehtud suuremas osas just koostöös peep jänesega. lisaks siinsele on nende tööks ideelt hea, kuid ebaõnnestununa teostunud otepää spordibaas (1978), terrasselamud padisel (1979), ning ooperiteatri projekt tõnismäele (võistluse esimene-teine auhind, 1972). jänes seevastu on tõeline grand old man, kelle isegi tuntumate projektide ja ehitiste nimekiri kipuks siin liiga pikaks. olgu siiski mainitud, et teiste arhitektide kõrval võib tema nimele kanda hävitamisohus projekteerijate maja ning endise "turisti" hoone. jänes on tegev ka täna, olles hiljuti maha saanud ühe eesti arhitektuuri viimase aja põnevama teosega, millega soovitan tutvuda siin, siin ja siin.
tagasi tamsallu. see siin peaks olema peasissepääs, kust pääseb vestibüüli / garderoobi. nagu carl-dag kommentaariumis ütles, on hoonel vastukaaluks tema mastaapsusele inimese mõõtu sissepääsud, mis "justkui imevad sind endasse".
foto: jkraamatukogu ja lasteraamatukogu plokid.
foto: jkhoone algset ilmet rikuvad tundlatena peast välja ulatuvad laternad, mis vähemalt mulle jätavad kergelt koomilise mulje.
foto: jksaaremaa dolomiit, meie kohalikest materjalidest ehk väärikaim | dolomite from the isle of saaremaa
foto: jktumm küljefassaad.
foto: jkja tagumine fassaad. elegantne bürooplokk, ma eeldan.
foto: jk
foto: jk
foto: jkhoone koosneb üksteise suhtes paralleelselt paigutatud eri funktsioonidega plokkidest, mida seovad kitsad ühenduslülid. varieeruvate pindade ja kõrgustega plokid annavad hoonele väga liigendatud mahu ja fassaadid, muutes muidu mastaapse hoone visuaalselt ehk vähem mõjukaks.
hallist raamatustraamatukogu, küll läbilaskva laega, jättis hea, võiks öelda põhjamaise mulje: valgusrikas, loodusele avatud. sisetaimestik sulandub vaat et säynätsalolikult välisega.
foto: jksisekujunduse autoriks on saima truupõld. kuivõrd tamsalu külastades tungisime vaid raamatukokku, leppigem ülejäänud interjööride puhul ajalooliste fotode fotodega, kusjuures ma ei saagi öelda, mil määral või kas see tänaseks säilinud on. kindel on, et hoone vajab hädasti kapitaalremonti - näiteks saal näis läbi akna olevat päris jubedas seisus. hoone tänasest tehnilisest seisust saab aimu selle artikli kaudu.
siin valmimisjärgsetel fotodel interjöör veel värskena -
siin valmimisjärgsetel fotodel interjöör veel värskena -
foto originaal asub arhitektuurimuuseumiskuuekümnendatel popiks saanud nn kunstide süntees jätkus läbi nõuka-aja, olles teemaks praktiliselt kaheksakümnendate lõpuni. oma jagu ajastukohast kunsti inkorporeeriti ka tamsalu kultuurimajja: koha leidsid siin mitmed skulptuurid toonastelt tippkujuritelt. näiteks järgnev on edgar viiese kuulus alumiiniumist "oja" aastast 1968.
foto originaal asub arhitektuurimuuseumisja see... äkki ülo õun, ei?
foto originaal asub arhitektuurimuuseumis(kusjuures ma hetkel ei teagi, kas need skulptuurid seal hoones ka alaliselt eksponeeritud olid / on või oli hoopis tegemist mingi näitusega.)
halli raamatu sõnutsi asub hoone tamsalu keskosas põlispargi serval ning moodustab sellega linnaehitusliku terviku. kõlab hästi, ainult et sellist kohta asula keskosaks nimetada on küll kerge liialdus, rääkimata "linnaehituslikkusest", mida antud kohas tajumiseks peaks tõesti pingutama. pigem tekitab see oma väljakujunemata keskkonnas teatava "kosmoselaev põllul" efekti, mis küll ühelt poolt toob esile hoone suurejoonelisuse, teisalt lõhub oma enamjaolt eramajadest koosnevat ümbrust. ehe näide nõuka-aegsest suurejoonelisuse ihalusest kõikvõimalikes-võimatutes keskkondades.
kultuurimaja on muide kolmas vähem või rohkem sama funktsiooni kandev hoone sellel kohal. 1934 põles siin maha parun uexkülli maja, järgmisel aastal talunike ühistööna valminud ja ainulaadse ketaslavaga rahvamaja tabas sama saatus aastal 1950. kui leian neist fotosid, lisan siiagi.
jään huviga ootama, mis hinnang antakse majale 20. sajandi arhitektuuri inventariseerimise projekti raames. vaevalt, et seda võiks lähemas tulevikus ähvardada otsene hävimisoht, kuid mõtlematute juurde- või pigem ümberehituste ja muusuguste retsimiste eest kaitstud võiks see olla küll.
kultuurimaja on muide kolmas vähem või rohkem sama funktsiooni kandev hoone sellel kohal. 1934 põles siin maha parun uexkülli maja, järgmisel aastal talunike ühistööna valminud ja ainulaadse ketaslavaga rahvamaja tabas sama saatus aastal 1950. kui leian neist fotosid, lisan siiagi.
jään huviga ootama, mis hinnang antakse majale 20. sajandi arhitektuuri inventariseerimise projekti raames. vaevalt, et seda võiks lähemas tulevikus ähvardada otsene hävimisoht, kuid mõtlematute juurde- või pigem ümberehituste ja muusuguste retsimiste eest kaitstud võiks see olla küll.
foto: jk
7 kommentaari:
tegelt muuseumis on osad "ehituse ja arhitektuuri" numbrid puudu, nii et... võib-olla on seda siiski kuskil mainitud.
ma olen viimasel ajal ainuke inimene, kes siin kommenteerib. no fun.
ja üks meeleolukas artikkel ka, mait leidis: http://www.virumaateataja.ee/160106/esileht/15028396.php
jk :) ma vaatan iga päev, kas midagi uut Su blogis. endal pole lihtsalt jõudu olnud kirjutada.
mulle see kultuurimaja väga meeldib. asukohast niipalju, et seal võis vabalt vana mõisamaja enne olla - park sobiks hästi sellega.
vanad pildid peaks teil osaliselt isegi skännitud olema. need on väärt paremat esitust. tean et Sul pole eriti aega.
aga kultuurimajast veel - kuigi paljudele võib ta suht külma mulje jätta, sest on suurte tummade seinapindade ja madalate sissepääsude tõttu üsna endassetõmbuv hoone. mulle aga just meeldib, et sissepääsud on inimese mõõtu ja justkui imevad sind endasse. sarnane tunne on ka tallinna linnahalli sisenedes... selline koopatunne on mingis mõttes turvaline, aga kui hoone olukord on halb siis võib efekt olla vastupidine - sees olles tekib hoopis klaustrofoobia ja põgenemissoov. niiskuskahjustusega seinad, rooste, pudisev istmeporoloon, pleekinud nõukogudeaegsed estoplasti lambid - midagi ülevat, nostalgilist ja kõhedat samal ajal. mõelge kasvõi linnahalli jäähalli peale.
maastikku istub hästi tamsalu kultuurimaja ka hästi. igati sümpaatne modernistlik hoone. maht peegeldab muidugi tollast suurusehullustust - neid kultuurimaja kolosse on mitmes eesti väikelinnas, et mitte öelda asulas.
huvitav kas eesti restauraatorid nõukogudeaegsete hoonete restaureerimise teemaga ka juba tegelevad? Maris Suits kaitses kevadel magtöö raudbetoonist, see on üks asi mida tean.
ma loodan et kogu nõukogudeaegne modernism enne ära ei lagune/seda ümber ei ehitata või lammutata kui
seda lõpuks tõsiselt väärtustama hakatakse.
samas asus enne parun uexkülli maja ning pärast seda '35 valminud kultuurimaja - mõlemad põlesid maha. lisasin selle teksti ka.
suitsu magtöö on mu teada varasest raudbetoonist - kas ta seal nõuka-aega üldse jõuabki?
lahe hoone, mõnus materjal. Tahaks ise näha.
haapsalus on enam-vähem samasugune. mis sa selle peale kostad?
Haapsalu kultuurimaja on Ado Eigi projekteeritud. Teatud sarnasus on tõesti olemas - tuleneb see eelkõige funktsioonist ja materjalikasutusest. Aga eks need ole sama ajastu hooned ja arhitektid olid teineteise ja ka muu maailma (eelkõige Soome) arhitektuuriga hästi kursis. Haapsalu ja Tamsalu hoonetele lisaks on Eestis sellise ilmega maju veel. Kui mul need meelde tulevad, siis annan siin teada.
Aga tegelikult võiks Haapsalu ja Tamsalu hooneid isegi veidi pikemalt võrrelda. jk, võib-olla teeb Haapsalust ka kunagi postituse? Seal peaks just kapitaalremont lõppema hakkama. Ei oska arvatagi palju seal ringi tehti. Interjööride säilimisse ma eriti ei usu...
Postita kommentaar