Summary: 3rd prize entry by ArhitektuuriAgentuur (now part of Allianss) in the late 2009 competition for a new building in the courtyard of the chaotic campus of Tallinn University. The new building would be used by the Baltic Film and Media School. The brief also called for modifying the courtyard - as of now used for parking - into a recreational area for students and staff. Parking will be taken underground. Authors of this prized project are Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe & Paco Ulman. The competition was won by Salto, their project will soon follow.
-
2009 lõpupoole toimus arhitektuurikonkurss Tallinna Ülikooli uuele Loomemajale ning linnaku sisehoovi kujundamisele. Uues hoones hakkab resideeruma Balti Filmi- ja Meediakool, sisehoovist saab aga atraktiivne rekreatsiooniala tervele linnakule, sidudes eraldiseisvad hooned tervikuks. Kogu parkimine on kavandatud viia maa alla.
Suurimat potentsiaali nähti Salto projektis, teise koha pälvisid Tanel Tuhal, Ra Luhse ja Tanel Teder. Alljärgnevalt tuleb aga näitamisele kolmanda koha pälvinud töö (tänaseks vist juba lõplikult) Allianssiga ühinenud ArhitektuuriAgentuurilt. Auhinnatud projekti autoriteks on Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulman.
Žüriisse kuulusid lisaks TLÜ ja BFM-i esindajatele arhitektid Kalle Komissarov, Kalle Vellevoog ja Endrik Mänd ning leedukas Audrys Karalius.
-
2009 lõpupoole toimus arhitektuurikonkurss Tallinna Ülikooli uuele Loomemajale ning linnaku sisehoovi kujundamisele. Uues hoones hakkab resideeruma Balti Filmi- ja Meediakool, sisehoovist saab aga atraktiivne rekreatsiooniala tervele linnakule, sidudes eraldiseisvad hooned tervikuks. Kogu parkimine on kavandatud viia maa alla.
Suurimat potentsiaali nähti Salto projektis, teise koha pälvisid Tanel Tuhal, Ra Luhse ja Tanel Teder. Alljärgnevalt tuleb aga näitamisele kolmanda koha pälvinud töö (tänaseks vist juba lõplikult) Allianssiga ühinenud ArhitektuuriAgentuurilt. Auhinnatud projekti autoriteks on Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulman.
Žüriisse kuulusid lisaks TLÜ ja BFM-i esindajatele arhitektid Kalle Komissarov, Kalle Vellevoog ja Endrik Mänd ning leedukas Audrys Karalius.
Järgneb projekti seletuskiri.
1. Üldist
Tallinna Ülikooli Loomemaja ja ülikoolilinnaku hooviala asukoht ja väljakujunenud ruumiline situatsioon on üsna omanäoline. Aja jooksul tihenenud ruumiline kooslus ja paiknemine küllaltki kesklinnas loovad eeldused ülikoolihoonete ja nende vahele jäävate õuealade aktiivseks kasutamiseks. Siiski on hetkel üldmulje hoonete kooslusest, ühendatavusest ja õuedest fragmentaarne ja jätab mulje ülikoolilinnaku ruumilise koosluse mõtte puudumisest. Vaatamata Tallinna Ülikoolis õppivate inimeste arvukusele ja ala suhtelisele väiksusele on hoovialade kasutamisvõimalused üsna kesised piirdudes peamiselt autode parkimisega.
Käesoleva konkursitöö eesmärgiks on mõtestada hoovialade, kui ülikoolikompleksi ühtseks ruumiliseks koosluseks siduvate ruumide uued võimalused ja uue loomemajaga lisada hoonetekooslusse atraktiivne, avatud, mitmekülgselt kasutatav ja hästi ühenduv õppehoone tihedas linnakeskkonnas.
Tallinna Ülikooli Loomemaja ja ülikoolilinnaku hooviala asukoht ja väljakujunenud ruumiline situatsioon on üsna omanäoline. Aja jooksul tihenenud ruumiline kooslus ja paiknemine küllaltki kesklinnas loovad eeldused ülikoolihoonete ja nende vahele jäävate õuealade aktiivseks kasutamiseks. Siiski on hetkel üldmulje hoonete kooslusest, ühendatavusest ja õuedest fragmentaarne ja jätab mulje ülikoolilinnaku ruumilise koosluse mõtte puudumisest. Vaatamata Tallinna Ülikoolis õppivate inimeste arvukusele ja ala suhtelisele väiksusele on hoovialade kasutamisvõimalused üsna kesised piirdudes peamiselt autode parkimisega.
Käesoleva konkursitöö eesmärgiks on mõtestada hoovialade, kui ülikoolikompleksi ühtseks ruumiliseks koosluseks siduvate ruumide uued võimalused ja uue loomemajaga lisada hoonetekooslusse atraktiivne, avatud, mitmekülgselt kasutatav ja hästi ühenduv õppehoone tihedas linnakeskkonnas.
2. Lahenduse idee
Lahenduse ideeks on luua ühtse ruumilise käsitlusega atraktiivne ülikoolilinnakut ühendav terviklik linnamaastik. Terviku olulise osana ja aktiviseerijana on vaadeldav peamise avaliku siseõue äärde rajatav mitmekesise kasutusega loomemaja. Hetkel hajus ja parkimisega kaetud hoonete vaheline ruum on maaaluse parkla rajamisega ja kasutusvõimaluste mitemekesistamisega oluliselt muudetud.
Planeeritud ühtse ruumilise käsitluse ja paindlikult jätkuvate pindadega hoonete vaheline ruum raamib eriilmelised ülikoolilinnaku hooned tervikliku identiteediga vahealade võrku. Õuede pinnakatete ja haljastuse lahendus loob võimalused kasutuseks puhkealana, hästi läbitava linnamaastikuna ja ka rahvarohkete ürituste korraldamiseks.
Loomemaja on kavandatud olemasolevate hoonete ühenduslülina ja õuealade maastikuga aktiivselt suhtestuva iseseisva hoonena. Mahuliselt on uus loomemaja lahendatud selgelt iseseisva hoonena. Olemaolevad õppehooned ja uus maja on hoitud lahus ja ühendatud omavahel galeriidega nii, et iga ülikoolilinnaku ehitis säilitab oma ajastu iseloomu.
Ülikoolilinnakule uut tervikut loov ja ühendav element on hoonete vaheline avalik kvaliteetne linnaruum eripalgeliste väljakute ja ühendusteedega.
Lahenduse ideeks on luua ühtse ruumilise käsitlusega atraktiivne ülikoolilinnakut ühendav terviklik linnamaastik. Terviku olulise osana ja aktiviseerijana on vaadeldav peamise avaliku siseõue äärde rajatav mitmekesise kasutusega loomemaja. Hetkel hajus ja parkimisega kaetud hoonete vaheline ruum on maaaluse parkla rajamisega ja kasutusvõimaluste mitemekesistamisega oluliselt muudetud.
Planeeritud ühtse ruumilise käsitluse ja paindlikult jätkuvate pindadega hoonete vaheline ruum raamib eriilmelised ülikoolilinnaku hooned tervikliku identiteediga vahealade võrku. Õuede pinnakatete ja haljastuse lahendus loob võimalused kasutuseks puhkealana, hästi läbitava linnamaastikuna ja ka rahvarohkete ürituste korraldamiseks.
Loomemaja on kavandatud olemasolevate hoonete ühenduslülina ja õuealade maastikuga aktiivselt suhtestuva iseseisva hoonena. Mahuliselt on uus loomemaja lahendatud selgelt iseseisva hoonena. Olemaolevad õppehooned ja uus maja on hoitud lahus ja ühendatud omavahel galeriidega nii, et iga ülikoolilinnaku ehitis säilitab oma ajastu iseloomu.
Ülikoolilinnakule uut tervikut loov ja ühendav element on hoonete vaheline avalik kvaliteetne linnaruum eripalgeliste väljakute ja ühendusteedega.
3. Linnaruumiline analüüs
Ülikoolilinnaku kvartal jääb oluliste magistraalteede - Narva mnt, Tuukri tn ja rajatava Põhjaväila vahetusse lähedusse. Tegemist on kesklinna kvartaliga, millel lasub pidev tihendamise surve. Ülikoolilinnaku oluline väärtus on vaatamata üha tihenevale täisehitusele tema avatus avalikele pääsudele mere ja sadama suunas.
4. Planeeringuline lahendus
Planeerigulise idee üks lähtekohti on Ülikoolilinnaku senisest sidusam ühendamine ümbritseva linnaruumiga ning hoonetevahelise ruumi terviklik läbitöötamine. Selleks on õuealadele loodud maksimaalsed ühendusvõimalused lähema ümbritseva tänavateruumiga. Samuti on oluliseks peetud hoovialade funktsioonide mitmekesistamist. Tulemusena on võimalik kvartali kasutamine osaliselt avaliku kasutusega tsoonina. Läbitöötatud (pinnakatted, haljastus, valgustus) hoonetevaheline ruum muudab hetkel valitsevat tagahoovi meeleolu ja loob oma äratuntava kvaliteediga linnaruumi.
Narva mnt poolt avatud kangialused on jalakäijate pääsuks hoovialadele.
Autode juurdepääs maaalusesse parklasse toimub Uus-Sadama tänavalt. Parklasse suunduvadate autode liiklustänav on koondatud uue peahoone ja keeltemaja vahetänavale, mis saabki peamiselt transpordi ühendustänava iseloomu. Autod on suunatud selles lõigus pool korrust maa alla. Parkimisse suunduvate autode koondamine sellesse lõiku vabastab uue peahoone esise ja muud külgnevade ruumid autotranspordist ja jätab selle jalakäijate ja jalgratturite alaks.
Vana peahoone ja kehakultuurihoone vaheline siseõu on kavandatud Ülikoolilinnaku haljastatud linnapargi laadseks puhkealaks. Parkla rajamisega õue alla on likvideeritud puud vana peahoone aulaploki külje alt. Asemele on kavandatud parkla korruse maapinnale istutada ettekasvatatud kõrgemaid puid. Jättes avad parkla kohal asetsevasse jalakäijate õuepinda, tekib nii haljastatud iseloomuga augustatud väljakupind. Avad muudavad ka maaaluse parkla valgusküllaseks ruumiks.
Vana peahoone ja loomemaja vaheline siseõu on kavandatud Ülikoolilinnaku keskseks kõvakattega väljakuks. Siin on võimalus suuremateks massiüritusteks, aktusteks, välikinoks, aga ka hõlpsaks igapäevaseks koolisiseseks liiklemiseks.
Ülikoolilinnaku kvartal jääb oluliste magistraalteede - Narva mnt, Tuukri tn ja rajatava Põhjaväila vahetusse lähedusse. Tegemist on kesklinna kvartaliga, millel lasub pidev tihendamise surve. Ülikoolilinnaku oluline väärtus on vaatamata üha tihenevale täisehitusele tema avatus avalikele pääsudele mere ja sadama suunas.
4. Planeeringuline lahendus
Planeerigulise idee üks lähtekohti on Ülikoolilinnaku senisest sidusam ühendamine ümbritseva linnaruumiga ning hoonetevahelise ruumi terviklik läbitöötamine. Selleks on õuealadele loodud maksimaalsed ühendusvõimalused lähema ümbritseva tänavateruumiga. Samuti on oluliseks peetud hoovialade funktsioonide mitmekesistamist. Tulemusena on võimalik kvartali kasutamine osaliselt avaliku kasutusega tsoonina. Läbitöötatud (pinnakatted, haljastus, valgustus) hoonetevaheline ruum muudab hetkel valitsevat tagahoovi meeleolu ja loob oma äratuntava kvaliteediga linnaruumi.
Narva mnt poolt avatud kangialused on jalakäijate pääsuks hoovialadele.
Autode juurdepääs maaalusesse parklasse toimub Uus-Sadama tänavalt. Parklasse suunduvadate autode liiklustänav on koondatud uue peahoone ja keeltemaja vahetänavale, mis saabki peamiselt transpordi ühendustänava iseloomu. Autod on suunatud selles lõigus pool korrust maa alla. Parkimisse suunduvate autode koondamine sellesse lõiku vabastab uue peahoone esise ja muud külgnevade ruumid autotranspordist ja jätab selle jalakäijate ja jalgratturite alaks.
Vana peahoone ja kehakultuurihoone vaheline siseõu on kavandatud Ülikoolilinnaku haljastatud linnapargi laadseks puhkealaks. Parkla rajamisega õue alla on likvideeritud puud vana peahoone aulaploki külje alt. Asemele on kavandatud parkla korruse maapinnale istutada ettekasvatatud kõrgemaid puid. Jättes avad parkla kohal asetsevasse jalakäijate õuepinda, tekib nii haljastatud iseloomuga augustatud väljakupind. Avad muudavad ka maaaluse parkla valgusküllaseks ruumiks.
Vana peahoone ja loomemaja vaheline siseõu on kavandatud Ülikoolilinnaku keskseks kõvakattega väljakuks. Siin on võimalus suuremateks massiüritusteks, aktusteks, välikinoks, aga ka hõlpsaks igapäevaseks koolisiseseks liiklemiseks.
5. Arhitektuurne lahendus
BMF-i uus maja on jagatud kaheks. Ühte osasse jäävad selgelt avaliku kasutusega tsoonid, nagu raamatukogu, kinosaal, seminariruumid, kohvik ja üliõpilaste puhkeala. Avalikku osa raamivad nii ülalt kui alt suures osas suletud mahud spetsiifilise otstarbega rohkem või vähem privaatsete ruumigruppidega.
Maja avatud vahekiht töötab esimesel korrusel koos ülikoolilinnaku keskse platsiga, ühineb teisel korrusel mõlema naabermajaga ning avaneb kolmandal korrusel avarale katuseterrassile. Viimasel on muuhulgas võimalik korraldada ka vabaõhuloenguid.
Ülalkirjeldatud avatuse-suletuse kontrasti kannab ka kavandatud hoone välisilme, siseõuedega sarnaselt betoonplaatidega kaetud suletud mahtude vahel on avaliku osa välispiire kogu ulatuses
klaas. Praeguse spordihoone fassaadi silikaattellistest seinad värvitakse mustaks.
BMF-i uus maja on jagatud kaheks. Ühte osasse jäävad selgelt avaliku kasutusega tsoonid, nagu raamatukogu, kinosaal, seminariruumid, kohvik ja üliõpilaste puhkeala. Avalikku osa raamivad nii ülalt kui alt suures osas suletud mahud spetsiifilise otstarbega rohkem või vähem privaatsete ruumigruppidega.
Maja avatud vahekiht töötab esimesel korrusel koos ülikoolilinnaku keskse platsiga, ühineb teisel korrusel mõlema naabermajaga ning avaneb kolmandal korrusel avarale katuseterrassile. Viimasel on muuhulgas võimalik korraldada ka vabaõhuloenguid.
Ülalkirjeldatud avatuse-suletuse kontrasti kannab ka kavandatud hoone välisilme, siseõuedega sarnaselt betoonplaatidega kaetud suletud mahtude vahel on avaliku osa välispiire kogu ulatuses
klaas. Praeguse spordihoone fassaadi silikaattellistest seinad värvitakse mustaks.
6. Funktsionaalne ja tehnoloogiline lahendus
Loomemaja ruumiprogramm jaguneb üldisemalt avalikeks ja privaatseteks ruumideks. Avalikud ruumid on laiemaks kasutuseks ja ühenduvad võimalikult lihtsalt ülikooli avalike ruumide võrgustiku ja õuealadega. Privaatsemad ruumid on iseseisvamalt grupeeritud, paiknevad eraldi suletumalt ja oma sisemistele põhjustele vastavalt.
Filmi- ja stuudiokompleks asub otse maapinna korrrusel, luues võimalikult lihtsad transpordiligipääsud. Kompleksi läbib keskne stuudiotänav mis ühendab filmipaviljoni ja telestuudio töökoja ja ladudega. Stuudiotänav on 2,5 m laiune ja min 4 m kõrgune, läbitav sõiduatodele ja kaubikutele. Programmi järgselt suhteliselt väikeste mõõtmetega filmipaviljon ja telestuudio kui kompleksi põhiruumid on omavahel ühendatavad, luues ka suurema stuudio- või paviljoniruumi võimaluse. Ruumid on eraldatud teisaldatava helikindla vaheseinaga. Lisaks on võimalik telestuudio avada stuudiotänavale ja üle selle dekoratsioonilattu andmaks maksimaalselt ruumilist avarust ja erinevaid võttevõimalusi. Stuudiokompleksi väärtuseks on ruumiseinte transformeeerimisega võimalikult rohkete avanemiste ja seoste loomine, andmaks režissööridele ja operaatoritele maksimaalselt võimalusi.
Hoone peasissepääs ja kohvik asetsevad maja lõunaküljel väljaku äärsel kõige atraktiivsemal õuealal. Kohviku klaasseinad saab kokku voltida võimaldamaks soodsal aastaajal avada avar ja kaetud välikohvikuga õueala.
Peasissepääs fuajeesse on orienteeritud loomemaja vertikaalselt läbivale treppide- ja liftisõlmele.
Fuajeest ja kohvikust pääseb ka suurde kinosaali / ülekoolilisse auditooriumi. Kinosaal-auditoorium tõuseb astmeliselt järgnevale auditooriumite ja raamatukogu korrusele, mis on ühendatud kogu ülikoolilinnakut maapinnalt tõstetud siseruumide korrustelt läbitavasse ringi. Kinosaali on võimalik teisaldatavate lükanseinte ja pimenduskardinatega vastavalt kasutusele jätta avatud rekreatsiooniala osaks või sulgeda helikindlalt lükandseintega loenguteks ja pimenduskardinatega kinosaaliks.
Stuudio- ja filmikompleksi peal asetsevad auditooriumite- ja seminariruumid, raamatukogu ja ühendava vahealana hoonet läbiv puhkeala vöönd.
Maapinnalt alguse saav spiraalselt jätkuv avalike ruumide vöönd suubub läbi raamatukogu laia isteastmetega trepistiku ülakorruse suurel terrassil. Terrassi ääristab raamatukogu lugemisgalerii. Terrassi on võimalik kasutada välikinona, puhkealana, samuti muudeks avalikeks koosviibimisteks.
Administratsiooni ja õppejõudude ruumid paiknevad eraldiseisvalt auditooriumite ja raamatukogu korrusel. Helistuudio asetseb eraldi poolkorrusel kinosaali peal. Digikeskuse ruumid asuvad segamatult hoone kõrgemal korrusel. Ruumid asetsevad privaatselt ümber sisehoovi, sissepääsu lounge avaneb ka osaliselt raamatukogu õhuruumi.
Loomemaja põhitrepikoda toimib ka keskse evakuatsiooni trepikojana. Korrustel tavakasutuses avatud trepikojapääsud on avarii olukorras suletavad laest alla lastavate tuletõkke / suitsu kardinatega. Ühendus maapinnale on läbi stuudiokorruse koridori. Auditooriumite ja raamatukogiukorruselt on võimalik evakueeruda läbi galeriide kõrvalhoonetesse. Ülakorruste ruumidest on lisaks kesksele evakuatsioonitrepikojale ka hädaväljapääsud terrassidele.
Kompleksi teenindav transport on suunatud kavandatud hoone tagusesse teenindushoovi. Sealt on ligipääs stuudiotele ning ülikoolilinnaku prügipressile.
7. Konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid
Kandekonstruktsioon:
Vahelaed – monteeritav ja monoliitne raudbetoon. Kandeseinad - monoliitne raudbetoon. Konsoolsete mahtude kandekonstruktsiooniks on terasfermid. Sise ja välisviimistlus on rõhutatult kontrastsed. Välisseinapinnad on tumehallid jätkavad õuealade pinnakatete iseloomu. Käsitlus on kareda ja robustsema iseloomuga. Sisepinnad on heledates toonides ja sileda, kohati kõrgläikelise pinnakäsitlusega.
Välisviimistlus:
Seinte viimistlus - tumehall toonpeitsitud karestatud betooplaat. Mittekäidav katus - rullmaterjalist katus. Mittekäidav katusepind kaetakse graniitkillustikuga. Toon seinte viimistlusega analoogne. Aknad: heledad puitprofiil aknaraamid, klaas kirgas.
Siseviimistlus:
Siseviimistluses on kasutatud vastupidavaid, ehedaid ja kergesti hooldatavaid materjale, lisaviimistluse värvigamma on hele ja karge. Kandvate betoonseinteinte pinnad on heledaks peitsitud. Kergseinad - heledaks peitsitud vineer või värvitud viimistlusega. Põrandad - monoliitne betoonvalu viimistletud heledates toonides EPO kattega. Sisemised klaasseinad on puitprofiiliga. Toon analoogne peitsitud vineerplaatidest viimistlusega. Sisepiirded: lamineeritud kirgas klaas, vahepostideta.
Žürii kiitis projekti selget ja äärmiselt funktsionaalset ruumide paigutust ning suurejoonelist, hea maitsega siselahendust.
Kasutaja seisukohast ei peetud sobilikuks kinosaali muutmist avatud basaar-tüüpi avalikuks ruumiks, lisaks nõudnuks kinosaali 'standardile' vastava heli- ja valgusekontrolli saavutamine ebatraditsioonilisi erilahendusi.
Veel: raamatukogu muutmine rekreatsioonipinna osaks ei oleks vastanud kasutaja ootustele. Et hoone maht on teistest auhinnatud töödest suurem ning tugevasti liigendatud, muutunuks see ilmselgelt kallimaks. Žürii arvas, et hoone maht oleks võinud olla väiksema põhiplaaniga ja kõrgem. Konstruktiivne kandekarkass ja evakuatsiooniteed on näitamata.
Arvati ka, et hoone välisvorm ei haaku ümbritseva hoonestusega, et tänavatasandi vaated ei toeta spiraalse ruumi ideed piisavalt ning hoone asub tihedas kvartalis, kus kaugvaated on blokeeritud.
Mulle näib, et rohke žüriipoolne kriitika tähendab ikkagi seda, et üldiselt kõrgetasemeline projekt viitsiti üksipulgi lahti harutada ja läbi arutada. Sest rohkelt puudusi tuuakse alati esile ka võidutöödes, nii nagu antud juhulgi. Püüan siin lähitulevikus ka Salto projekti näidata.
. . .
Lõpetuseks tahan veits kiunuda.
2006 valminud uuele õppehoonele ja nüüd ka BFM-i hoonele suudeti korraldada korralikud konkursid (vastavalt 2003 ja 2009). Esimene mõjub vaatamata oma asukohale ülikoolilinnaku "tagahoovis" küllalt võimsalt, end peaaegu peahoonena kehtestavalt. Selle visuaalne mõju läheb aga tõenäoliselt kaotsi, kui suudetakse valmis ehitada suur kortermaja selle ette Tuukri tänavale. Tegemist on siiski päris kihvti hoonega, kusjuures julgen arvata, et hea tulemuse põhiliseks eelduseks oli just arhitektuurikonkursi toimumine.
Vaat et veel enam kiiduväärt on aga konkursi korraldamine linnaku hoovis (!!) asuvale hoonele, mis kõrvaliste isikute pilkude eest täiesti varjatud.
Nüüd kiun: ma ei saa aru, miks ei korraldata konkurssi Narva maanteele, Tallinna ühe peatänava äärde jääva mahu rekonstrueerimiseks. Miks projekteerib seda ilma konkursita fkn Ignar Fjuk, kelle viimane mingisugustki tähelepanu pälvinud arhitektuuriteos pärineb sügavast nõukaajast?
- Üldist
Loomemaja ruumiprogramm jaguneb üldisemalt avalikeks ja privaatseteks ruumideks. Avalikud ruumid on laiemaks kasutuseks ja ühenduvad võimalikult lihtsalt ülikooli avalike ruumide võrgustiku ja õuealadega. Privaatsemad ruumid on iseseisvamalt grupeeritud, paiknevad eraldi suletumalt ja oma sisemistele põhjustele vastavalt.
- Filmi- ja stuudiokompleks
Filmi- ja stuudiokompleks asub otse maapinna korrrusel, luues võimalikult lihtsad transpordiligipääsud. Kompleksi läbib keskne stuudiotänav mis ühendab filmipaviljoni ja telestuudio töökoja ja ladudega. Stuudiotänav on 2,5 m laiune ja min 4 m kõrgune, läbitav sõiduatodele ja kaubikutele. Programmi järgselt suhteliselt väikeste mõõtmetega filmipaviljon ja telestuudio kui kompleksi põhiruumid on omavahel ühendatavad, luues ka suurema stuudio- või paviljoniruumi võimaluse. Ruumid on eraldatud teisaldatava helikindla vaheseinaga. Lisaks on võimalik telestuudio avada stuudiotänavale ja üle selle dekoratsioonilattu andmaks maksimaalselt ruumilist avarust ja erinevaid võttevõimalusi. Stuudiokompleksi väärtuseks on ruumiseinte transformeeerimisega võimalikult rohkete avanemiste ja seoste loomine, andmaks režissööridele ja operaatoritele maksimaalselt võimalusi.
- Avatud ruumid maapinnal; fuajee, kohvik, kinosaal-auditoorium
Hoone peasissepääs ja kohvik asetsevad maja lõunaküljel väljaku äärsel kõige atraktiivsemal õuealal. Kohviku klaasseinad saab kokku voltida võimaldamaks soodsal aastaajal avada avar ja kaetud välikohvikuga õueala.
Peasissepääs fuajeesse on orienteeritud loomemaja vertikaalselt läbivale treppide- ja liftisõlmele.
Fuajeest ja kohvikust pääseb ka suurde kinosaali / ülekoolilisse auditooriumi. Kinosaal-auditoorium tõuseb astmeliselt järgnevale auditooriumite ja raamatukogu korrusele, mis on ühendatud kogu ülikoolilinnakut maapinnalt tõstetud siseruumide korrustelt läbitavasse ringi. Kinosaali on võimalik teisaldatavate lükanseinte ja pimenduskardinatega vastavalt kasutusele jätta avatud rekreatsiooniala osaks või sulgeda helikindlalt lükandseintega loenguteks ja pimenduskardinatega kinosaaliks.
- Auditooriumid, raamatukogu ja ühendav puhkeala
Stuudio- ja filmikompleksi peal asetsevad auditooriumite- ja seminariruumid, raamatukogu ja ühendava vahealana hoonet läbiv puhkeala vöönd.
- Katuseterrass
Maapinnalt alguse saav spiraalselt jätkuv avalike ruumide vöönd suubub läbi raamatukogu laia isteastmetega trepistiku ülakorruse suurel terrassil. Terrassi ääristab raamatukogu lugemisgalerii. Terrassi on võimalik kasutada välikinona, puhkealana, samuti muudeks avalikeks koosviibimisteks.
- Privaatsed iseseisva kasutusega plokid
Administratsiooni ja õppejõudude ruumid paiknevad eraldiseisvalt auditooriumite ja raamatukogu korrusel. Helistuudio asetseb eraldi poolkorrusel kinosaali peal. Digikeskuse ruumid asuvad segamatult hoone kõrgemal korrusel. Ruumid asetsevad privaatselt ümber sisehoovi, sissepääsu lounge avaneb ka osaliselt raamatukogu õhuruumi.
Kolmas ja tehniline korrus:
- Abi- ja tehnilised ruumid
Tehnilised ruumid paiknevad põhiliselt hoone ülakorrusel kaldpindse katuse aluses ruumis. Stuudiokompleksi tehnoruumid paiknevad vahetult stuudiote juures teisel vahekorrusel valgustite laoruumi peal.- Evakuatsioon
Loomemaja põhitrepikoda toimib ka keskse evakuatsiooni trepikojana. Korrustel tavakasutuses avatud trepikojapääsud on avarii olukorras suletavad laest alla lastavate tuletõkke / suitsu kardinatega. Ühendus maapinnale on läbi stuudiokorruse koridori. Auditooriumite ja raamatukogiukorruselt on võimalik evakueeruda läbi galeriide kõrvalhoonetesse. Ülakorruste ruumidest on lisaks kesksele evakuatsioonitrepikojale ka hädaväljapääsud terrassidele.
- Hooviala ja parkimine
Kompleksi teenindav transport on suunatud kavandatud hoone tagusesse teenindushoovi. Sealt on ligipääs stuudiotele ning ülikoolilinnaku prügipressile.
7. Konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid
Kandekonstruktsioon:
Vahelaed – monteeritav ja monoliitne raudbetoon. Kandeseinad - monoliitne raudbetoon. Konsoolsete mahtude kandekonstruktsiooniks on terasfermid. Sise ja välisviimistlus on rõhutatult kontrastsed. Välisseinapinnad on tumehallid jätkavad õuealade pinnakatete iseloomu. Käsitlus on kareda ja robustsema iseloomuga. Sisepinnad on heledates toonides ja sileda, kohati kõrgläikelise pinnakäsitlusega.
Lõiked:
Välisviimistlus:
Seinte viimistlus - tumehall toonpeitsitud karestatud betooplaat. Mittekäidav katus - rullmaterjalist katus. Mittekäidav katusepind kaetakse graniitkillustikuga. Toon seinte viimistlusega analoogne. Aknad: heledad puitprofiil aknaraamid, klaas kirgas.
Siseviimistlus:
Siseviimistluses on kasutatud vastupidavaid, ehedaid ja kergesti hooldatavaid materjale, lisaviimistluse värvigamma on hele ja karge. Kandvate betoonseinteinte pinnad on heledaks peitsitud. Kergseinad - heledaks peitsitud vineer või värvitud viimistlusega. Põrandad - monoliitne betoonvalu viimistletud heledates toonides EPO kattega. Sisemised klaasseinad on puitprofiiliga. Toon analoogne peitsitud vineerplaatidest viimistlusega. Sisepiirded: lamineeritud kirgas klaas, vahepostideta.
. . .
Žürii kiitis projekti selget ja äärmiselt funktsionaalset ruumide paigutust ning suurejoonelist, hea maitsega siselahendust.
Kasutaja seisukohast ei peetud sobilikuks kinosaali muutmist avatud basaar-tüüpi avalikuks ruumiks, lisaks nõudnuks kinosaali 'standardile' vastava heli- ja valgusekontrolli saavutamine ebatraditsioonilisi erilahendusi.
Veel: raamatukogu muutmine rekreatsioonipinna osaks ei oleks vastanud kasutaja ootustele. Et hoone maht on teistest auhinnatud töödest suurem ning tugevasti liigendatud, muutunuks see ilmselgelt kallimaks. Žürii arvas, et hoone maht oleks võinud olla väiksema põhiplaaniga ja kõrgem. Konstruktiivne kandekarkass ja evakuatsiooniteed on näitamata.
Arvati ka, et hoone välisvorm ei haaku ümbritseva hoonestusega, et tänavatasandi vaated ei toeta spiraalse ruumi ideed piisavalt ning hoone asub tihedas kvartalis, kus kaugvaated on blokeeritud.
Mulle näib, et rohke žüriipoolne kriitika tähendab ikkagi seda, et üldiselt kõrgetasemeline projekt viitsiti üksipulgi lahti harutada ja läbi arutada. Sest rohkelt puudusi tuuakse alati esile ka võidutöödes, nii nagu antud juhulgi. Püüan siin lähitulevikus ka Salto projekti näidata.
. . .
Lõpetuseks tahan veits kiunuda.
2006 valminud uuele õppehoonele ja nüüd ka BFM-i hoonele suudeti korraldada korralikud konkursid (vastavalt 2003 ja 2009). Esimene mõjub vaatamata oma asukohale ülikoolilinnaku "tagahoovis" küllalt võimsalt, end peaaegu peahoonena kehtestavalt. Selle visuaalne mõju läheb aga tõenäoliselt kaotsi, kui suudetakse valmis ehitada suur kortermaja selle ette Tuukri tänavale. Tegemist on siiski päris kihvti hoonega, kusjuures julgen arvata, et hea tulemuse põhiliseks eelduseks oli just arhitektuurikonkursi toimumine.
Vaat et veel enam kiiduväärt on aga konkursi korraldamine linnaku hoovis (!!) asuvale hoonele, mis kõrvaliste isikute pilkude eest täiesti varjatud.
Nüüd kiun: ma ei saa aru, miks ei korraldata konkurssi Narva maanteele, Tallinna ühe peatänava äärde jääva mahu rekonstrueerimiseks. Miks projekteerib seda ilma konkursita fkn Ignar Fjuk, kelle viimane mingisugustki tähelepanu pälvinud arhitektuuriteos pärineb sügavast nõukaajast?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar