summary: regarded as one of the most outstanding buildings in 1960's estonian architecture, the administrative and research center for the kurtna experimental poultry farm building near tallinn was an object of admiration in estonia as well as the soviet union. its architect, valve pormeister (1922-2002), had specialized in landscape design, but having built many of the 60's and 70's defining pieces of rural architecture, is now more known as the "modernizer of estonian countryside".
-
eesti arhitektuuri grand old lady, hariduselt agronoom ning aia- ja pargikujundaja, kuid end mälestamisväärseimalt siiski suurepärase arhitektina realiseerinud valve pormeister (1922-2002) on siinse ehituskunsti ehk armastatumaid viljelejaid. eesti arhitektuuriloos pole olnud teist loojat, kelle majad nõnda hästi maastikuga ühilduksid, mis mõjuksid nii orgaaniliselt ja võiks öelda ka rahustavalt, kusjuures kasutades selleks tihti küllaltki ekspressiivseid vorme.
järgnevalt tuleb tutvustamisele üks pormeistri hinnatumaid töid, 1966 valminud kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone.
enne aga mainin, et mõned aastad tagasi toimus arhitektuurimuuseumis pormeistri loomingu suur ülevaatenäitus, liina jänes koostas seks puhuks kataloogi*, mille teksti siin süüdimatult tsiteerin.
niisiis. kurtna linnukasvatuse katsejaam kujunes eesti arhitektuuriajaloos tõeliselt etapiliseks hooneks, kusjuures see oli pormeistri jaoks esimene maakeskusehoone.
kaanestaar:
taustast:
"kurtna katsejaam oli põllumajandusministeeriumi alluvuses ja ehitust finantseeris riik. kurtna katsejaama ehitamise ajaks oli eesti põllumajandus kolhooside tingimustes jalad alla saanud ja moskvaski tähelepanu äratanud. konkreetne mõte sündis seoses kiievis peetud rahvusvahelise linnukasvatajate konverentsiga, kus olid osalenud ka kurtna katsejaama töötajad. konverentsi lõppedes kutsuti osavõtnud tutvuma eesti nsv linnukasvatusega. tänu sellele sündmusele õnnestus moskvast välja kaubelda raha ja eriobjekti ehitamise võimalus. see tagas ka ülemuste huvi objekti vastu ning võimaluse muretseda kvaliteetseid materjale, sealhulgas välismaalt (nt soome wc-potid, ameerikaliku väljanägemisega ungari telefonid)."
pormeistri projekte saadavad tihti just nii kaunid ja ajastutruud joonistused, mis illustreerivad suurepäraselt tema hoonete ja neid ümbritseva maastiku kokkusobituvust. antud juhul ei võtnud pormeister olemasolevat maastikku by default, vaid kujundas selle enne hoone ehitamist oma äranägemise järgi põhjalikult ümber, tõstes ümber masse, korrastades teid ja haljasalasid ning paisjärve kalda.
"kurtna keskusehoone pälvis tähelepanu juba enne valmimist. pormeister meenutab, kuidas ümberkaudsed ja kaugemalt tulnud huvilised käisid uue maastiku sündi vaatamas: "ehitamisel käis õhtutundidel uudishimulikke tallinnast nii palju, et ümber maja tekkis värskelt külvatud murusse saali piilujate jälgedest rada. see tallatud rada oli suurem kiitus kui hilisemad aurahad.""
kuna käisime hoonet vaatamas eriti totaka ilmaga, siis fotode kvaliteet imeb. no elame ehk üle.
esifassaad. ilmne on siin eestis 60ndail laialt levinud soome-mõjuline madal horisontaalsus, kus valgete eterniitplaatidega kaetuna on ülejäänud mahust eraldi rõhutatud laiad kaugele ulatuvad karniisid.
"maja koosneb kahest hästiproportsioneeritud mahust: kahekorruseline kontoritiib on rõhutatult horisontaalne, selle taustal puhkeb õitsele lehvikukujulise astmeliselt tõusva laega saaliosa. nii eksterjööris kui interjööris on viimistluseks punased puhta vuugiga tellisseinad."
algse sisekujunduse tegid muide oma ala spetsid väino tamm ja vello asi, osalt on seda säilinudki, nt kuulsate punasest vasest ümarate laevalgustite näol. saali kavandatud, mart kalmu sõnade järgi "peaaegu abstraktse" pronksskulptuuri autoriks on riho kuld, praeguse seisuga on see kui mõni suvaline taburet kuhugi saali pimedasse nurka tõstetud.
hoonesse sisse me paraku ei pääsenud. niisiis leppigem selle ühe foto ja kirjeldusega. kõigepealt saalist: "astmeline lagi toetub pikisuunalistele puitfermidele. ruumi vormib põnevalt valgus, kitsastest püstakendest avanevad maastikule täpselt rihitud vaated, tiigipoolne sein on üleni klaasist. vello asi sõnul oli hoone sedavõrd lõpetatud nii seest kui väljast, et lisada polnud enam palju. saali puhul lähtuti seal tekkinud väikekiriku ruumimõjust. seetõttu said istmeteks valitud lihtsad männipuust kiriku tüüpi pingid, lagi kaeti puiduga."
"hoone keskosa lahendas pormeister voolava ruumina. keskses vestibüülis asus moodne ainudisainiga mööbli ja kaminaga puhkenurk. teisele korrusele viis lahtine trepp. seal olid teaduslike töötajate ruumid, laborid, raamatukogu ja külaliste toad. seinal on säilinud kanamunakujuliste elementidega keraamiline pannoo (autoriks anu rank-soans). teiselt korruselt pääseb välikaminaga katuseterrassile."
aga mida siin kurtnas siis õieti tehti? kirjutab endiselt liina jänes: "kurtna keskusega tekkis maale uut tüüpi hoone - moodne teadusasutus. see tähendas põhimõtteliselt uut ruumiprogrammi laboratooriumide, teaduslike töötajate kabinettide, koosolekusaalide, arhiiviruumide, sageli ka külaliste tubadega. nõukogude ajale iseloomulik teaduslikel alustel töötamine kehtis kõigil elualadel, ka põllumajanduses. esimesena läkski ensv-s tööstuslikule alusele linnukasvatus. toimunud muutusest annavad aimu uued asutusenimed nagu "linnuvabrik" või "haudejaam". 1950. aastal loodud kurtna linnukasvatuse katsejaamas aretati kanu ja hanesid."
ja laskugem detailidesse.
suures osas tüpiseeritud kuuekümnendate arhitektuuri kontekstis vägagi efektselt ja värskendavalt mõjuvad konsoolne trepimade ja -astmed.
järgnevalt tuleb tutvustamisele üks pormeistri hinnatumaid töid, 1966 valminud kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone.
enne aga mainin, et mõned aastad tagasi toimus arhitektuurimuuseumis pormeistri loomingu suur ülevaatenäitus, liina jänes koostas seks puhuks kataloogi*, mille teksti siin süüdimatult tsiteerin.
niisiis. kurtna linnukasvatuse katsejaam kujunes eesti arhitektuuriajaloos tõeliselt etapiliseks hooneks, kusjuures see oli pormeistri jaoks esimene maakeskusehoone.
kaanestaar:
taustast:
"kurtna katsejaam oli põllumajandusministeeriumi alluvuses ja ehitust finantseeris riik. kurtna katsejaama ehitamise ajaks oli eesti põllumajandus kolhooside tingimustes jalad alla saanud ja moskvaski tähelepanu äratanud. konkreetne mõte sündis seoses kiievis peetud rahvusvahelise linnukasvatajate konverentsiga, kus olid osalenud ka kurtna katsejaama töötajad. konverentsi lõppedes kutsuti osavõtnud tutvuma eesti nsv linnukasvatusega. tänu sellele sündmusele õnnestus moskvast välja kaubelda raha ja eriobjekti ehitamise võimalus. see tagas ka ülemuste huvi objekti vastu ning võimaluse muretseda kvaliteetseid materjale, sealhulgas välismaalt (nt soome wc-potid, ameerikaliku väljanägemisega ungari telefonid)."
pormeistri projekte saadavad tihti just nii kaunid ja ajastutruud joonistused, mis illustreerivad suurepäraselt tema hoonete ja neid ümbritseva maastiku kokkusobituvust. antud juhul ei võtnud pormeister olemasolevat maastikku by default, vaid kujundas selle enne hoone ehitamist oma äranägemise järgi põhjalikult ümber, tõstes ümber masse, korrastades teid ja haljasalasid ning paisjärve kalda.
"kurtna keskusehoone pälvis tähelepanu juba enne valmimist. pormeister meenutab, kuidas ümberkaudsed ja kaugemalt tulnud huvilised käisid uue maastiku sündi vaatamas: "ehitamisel käis õhtutundidel uudishimulikke tallinnast nii palju, et ümber maja tekkis värskelt külvatud murusse saali piilujate jälgedest rada. see tallatud rada oli suurem kiitus kui hilisemad aurahad.""
kuna käisime hoonet vaatamas eriti totaka ilmaga, siis fotode kvaliteet imeb. no elame ehk üle.
esifassaad. ilmne on siin eestis 60ndail laialt levinud soome-mõjuline madal horisontaalsus, kus valgete eterniitplaatidega kaetuna on ülejäänud mahust eraldi rõhutatud laiad kaugele ulatuvad karniisid.
rõhutamaks horisontaalsust on ka aknad liidetud ühtseks lindiks, selle nimel on akende vahepostid kaetud musta klaasiga.
"maja koosneb kahest hästiproportsioneeritud mahust: kahekorruseline kontoritiib on rõhutatult horisontaalne, selle taustal puhkeb õitsele lehvikukujulise astmeliselt tõusva laega saaliosa. nii eksterjööris kui interjööris on viimistluseks punased puhta vuugiga tellisseinad."
algse sisekujunduse tegid muide oma ala spetsid väino tamm ja vello asi, osalt on seda säilinudki, nt kuulsate punasest vasest ümarate laevalgustite näol. saali kavandatud, mart kalmu sõnade järgi "peaaegu abstraktse" pronksskulptuuri autoriks on riho kuld, praeguse seisuga on see kui mõni suvaline taburet kuhugi saali pimedasse nurka tõstetud.
hoonesse sisse me paraku ei pääsenud. niisiis leppigem selle ühe foto ja kirjeldusega. kõigepealt saalist: "astmeline lagi toetub pikisuunalistele puitfermidele. ruumi vormib põnevalt valgus, kitsastest püstakendest avanevad maastikule täpselt rihitud vaated, tiigipoolne sein on üleni klaasist. vello asi sõnul oli hoone sedavõrd lõpetatud nii seest kui väljast, et lisada polnud enam palju. saali puhul lähtuti seal tekkinud väikekiriku ruumimõjust. seetõttu said istmeteks valitud lihtsad männipuust kiriku tüüpi pingid, lagi kaeti puiduga."
"hoone keskosa lahendas pormeister voolava ruumina. keskses vestibüülis asus moodne ainudisainiga mööbli ja kaminaga puhkenurk. teisele korrusele viis lahtine trepp. seal olid teaduslike töötajate ruumid, laborid, raamatukogu ja külaliste toad. seinal on säilinud kanamunakujuliste elementidega keraamiline pannoo (autoriks anu rank-soans). teiselt korruselt pääseb välikaminaga katuseterrassile."
et hoone pole tänaseks armetusse seisu lagunenud, on igati imestamis- ning tänuväärne. 2004 avati hoones kurtna külalistemaja, renoveerijaiks arhitektid heli ernesaks ja katrin rannik. paraku ei saa sellistel juhtudel, kus algne funktsioon peab järele andma uuele, kadudeta.
kirjutab epp lankots '04 arhitektuuriaasta ülevaates: "sisekujundaja on suutnud äärepealt hea arhitektuuritöö ära nullida. hea seegi, et vestibüülis on alles originaalsed detailid (kamin, trepp), isegi algse sisekujunduse juurde kuulunud toolid ning lauad. aga maja olulisimasse ruumi - lehviksaali - tehtud nn restorani rohmakas kujundus mõjub peaaegu mõnitusena. äärmiselt odavad ning ajastut mitte tabavad on ka hotelli numbritoad."
tõsi, tõsi. piiludes nii saali kui tubade akendest sisse, oli mu reaktsioon suht wtf. midagi nii "mööda" annab ikka välja mõelda.
pildil: muinsuskaitsja-restaureerija ja arhitekt uurimas hoone praegust seisukorda.
kirjutab epp lankots '04 arhitektuuriaasta ülevaates: "sisekujundaja on suutnud äärepealt hea arhitektuuritöö ära nullida. hea seegi, et vestibüülis on alles originaalsed detailid (kamin, trepp), isegi algse sisekujunduse juurde kuulunud toolid ning lauad. aga maja olulisimasse ruumi - lehviksaali - tehtud nn restorani rohmakas kujundus mõjub peaaegu mõnitusena. äärmiselt odavad ning ajastut mitte tabavad on ka hotelli numbritoad."
tõsi, tõsi. piiludes nii saali kui tubade akendest sisse, oli mu reaktsioon suht wtf. midagi nii "mööda" annab ikka välja mõelda.
pildil: muinsuskaitsja-restaureerija ja arhitekt uurimas hoone praegust seisukorda.
ai, kui halb foto. tähendab, et peab kord veel tee kurtnasse jalge / rataste alla võtma. muide, pange tähele, kuidas kõrge korsten maja ainsa vertikaalse aktsendina markeerib kahe hoonemahu liitumiskohta. eriti hästi on seda näha ülaloleval joonistusel.
aga mida siin kurtnas siis õieti tehti? kirjutab endiselt liina jänes: "kurtna keskusega tekkis maale uut tüüpi hoone - moodne teadusasutus. see tähendas põhimõtteliselt uut ruumiprogrammi laboratooriumide, teaduslike töötajate kabinettide, koosolekusaalide, arhiiviruumide, sageli ka külaliste tubadega. nõukogude ajale iseloomulik teaduslikel alustel töötamine kehtis kõigil elualadel, ka põllumajanduses. esimesena läkski ensv-s tööstuslikule alusele linnukasvatus. toimunud muutusest annavad aimu uued asutusenimed nagu "linnuvabrik" või "haudejaam". 1950. aastal loodud kurtna linnukasvatuse katsejaamas aretati kanu ja hanesid."
ja laskugem detailidesse.
suures osas tüpiseeritud kuuekümnendate arhitektuuri kontekstis vägagi efektselt ja värskendavalt mõjuvad konsoolne trepimade ja -astmed.
otsaseina müüritud astmed on nii õhukesed ja näiliselt õrnad, et peaaegu ei julgekski neile astuda. aga tegelikult peavad vastu küll.
järve-poolse terrassi valgustid.
kirjutab liina jänes: "märkimisväärne oli maja ehituskvaliteet, mille tagasid valve pormeistri kompromissitu autorijärelevalve ja nõudlik töödejuhataja andres ringo. pormeistril olid teostuse osas väga kindlad tahtmised. näiteks jäeti tema nõudmisel tellismüüride vertikaalvuuk ühe sentimeetri sügavuselt täitmata, et tekitada tavapärasest erinev muster."
vuugi kvaliteeti soovitan võrrelda eelmises postituses figureerinud objekti omaga. öö ja päev.
kokkuvõtteks, endiselt liina jänes: "moodsa arhitektuuri esimese pääsukesena maal jäi kurtna keskusehoone pikaks ajaks imetlus- ja jäljendamisobjektiks. uudistajaid vooris nii eestist kui nõukogude liidust. eesti maaarhitektuur äratas tähelepanu ja teistest liiduvabariikidest käidi sellega tutvumas delegatsioonide kaupa. kurtna oli alati programmis. kurtnast kujunes näidisehitis, mida seati eeskujuks teistele maaehitajatele. siia tuldi ja saadeti maaehitajaid spetsiaalselt vaatama, et ka kitsastes oludes on võimalik saavutada maailmaklassi tulemus."
ja edasi: "sageli olevat tellijad iseloomustanud oma soove sõnadega "nagu kurtna". näiteks moskva aianduskombinaat soovis siduda kurtna projekti, kuid et mastaabid olid palju suuremad, projekteeris pormeister, keda nimelt autoriks sooviti, 1972. aastal neile täiesti uue haldus- ja laborihoone." kuid nii palju kui ma tean, jäi see paraku ehitamata.
- - -
1991. aasta 26. aprilli sirbis koguti kokku äsja lõppenud nõuka-aja arhitektuuri parimad kohalikud näited. hinnanguid andsid 7 arhitektuuriuurijat. siinne hoone pälvis 5. koha, toon siin ära žüriiliikmete kommentaarid.
leonid volkov ütles: "see on täiuslikkuseni viidud orgaanilise arhitektuuri ilming eestis, suurepärane side loodusega."
mart kalm ütles: "eesti keskkonnakujunduses kogu xx sajandi kestnud põhjamaade-ihaluse täiuslikuim realiseering. kuigi lähtutakse välisideaalist on lahendus originaalne ja ületab stiilsuses kõik analoogsed orgaanilise arhitektuuri püüdlused. perfektselt läbitöötatud terviklikkus, nii arhitektuuri-maastikukujunduse kui ka arhitektuuri-sisekujunduse suhtes."
ja edasi: "sageli olevat tellijad iseloomustanud oma soove sõnadega "nagu kurtna". näiteks moskva aianduskombinaat soovis siduda kurtna projekti, kuid et mastaabid olid palju suuremad, projekteeris pormeister, keda nimelt autoriks sooviti, 1972. aastal neile täiesti uue haldus- ja laborihoone." kuid nii palju kui ma tean, jäi see paraku ehitamata.
- - -
1991. aasta 26. aprilli sirbis koguti kokku äsja lõppenud nõuka-aja arhitektuuri parimad kohalikud näited. hinnanguid andsid 7 arhitektuuriuurijat. siinne hoone pälvis 5. koha, toon siin ära žüriiliikmete kommentaarid.
leonid volkov ütles: "see on täiuslikkuseni viidud orgaanilise arhitektuuri ilming eestis, suurepärane side loodusega."
mart kalm ütles: "eesti keskkonnakujunduses kogu xx sajandi kestnud põhjamaade-ihaluse täiuslikuim realiseering. kuigi lähtutakse välisideaalist on lahendus originaalne ja ületab stiilsuses kõik analoogsed orgaanilise arhitektuuri püüdlused. perfektselt läbitöötatud terviklikkus, nii arhitektuuri-maastikukujunduse kui ka arhitektuuri-sisekujunduse suhtes."
- - -
* - kui kellelgi on mainitud kataloog üle, võib selle mulle vabalt kinkida või müüa või pärandada. väga vajan!
7 kommentaari:
Õhkab Wright'ilikkust. Kellest ka Aalto oli inspireeritud.
täiendatud: lisasin mõningaid ajaloolisi värvifotosid.
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
DO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.
Tere ,
Am pr Cynthia Corvin. Olen daam suur tunnistust Elan USA-s ja ma olen õnnelik naine täna? ja ma ütlesin ise, et iga laenuandja, et päästa oma pere meie kehv olukord, viitan iga isik, kes otsib laenu, ta andis õnne mulle ja mu pere, i vajas laenu $ 360,000.00 alustada minu elu üle, kui ma olen ema 2 last kohtasin seda aus ja Jumal kartes mees laenu andja, et mind aidata laenu $ 360,000.0.Dollar, et ta on Jumal kartes mees, kui teil on vaja laenu ja sa laenu tagasi maksta võtke teda talle öelda, et on pr Cynthia Corvin, et teid suunata teda. ühendust Mr.Zak, e-posti teel: - feroozsuptoo@outlook.com
Tere kõigile, olen kaotanud raha nii paljudele ettevõtetele, kes on väitnud end olevat tõelised laenuandjad, kuid kõik minu jõupingutused on olnud asjatud, olen kaotanud üle 3500 euro võltslaenuandjatele, kellele väidetakse end olevat need, kes nad pole. Kuni mu sõber ei tutvustanud mulle õiget laenuandjat, kellega ma ühendust võtsin ja sain neilt edukalt laenu vaid 48 tunni jooksul, soovitaksin kõigil, kes otsivad laenu, kartmata nendega ühendust võtta e -posti teel: lapofunding960@gmail.com
Whatsapp +447883183014
Kas vajate laenu? Meie laenuintress on 2%. Pakume igasuguseid laene, nagu eralaen, lepingulaen, pangalaen ärilaenuks ja palju muud või kui soovite oma ettevõtet refinantseerida, arveid tasuda, võtke meiega ühendust juba täna: saatke meile e-kiri kaudu: (zachm5335@gmail.com) WhatsApp +32 460203034
QUICK EASY EMERGENCY URGENT LOANS LOAN OFFER EVERYONE APPLY NOW +918929509036 financialserviceoffer876@gmail.com Dr. James Eric
Postita kommentaar