065: viljandi metsakalmistu kabeli konkursi võidutöö

summary: winning entry by the architect andres lember for a new ceremonial chapel in the woodland cemetery of viljandi, estonia. the minimalistic timber and glass structure would be free of religious connotations, using light as its main element of expression. the project is still awaiting realisation even though the competition was held already in 2004-2005.

-

2005 alguses kuulutati välja viljandi metsakalmistu kabeli arhitektuurikonkursi tulemused. 18 kvalifitseerunud töö seast valiti võidutööks projekt märgusõnaga "moriko", autoriks arhitekt andres lember (s. 1972). muuseas, lember pälvis konkursil ka teise koha, mis minu mäletamist mööda on uues vabariigis esmakordne taoline juhtum.

järgnevalt võidutöö lühike tutvustus.

kabel peaks kerkima viljandi metsakalmistule oja tee äärde. konkursitingimustes polnud kabeli asukoht kalmistu krundil määratletud, käed jäeti ses osas arhitektidel vabaks. enamik osalejaid asetasid kabeli siiski ühte kohta, samasse, kuhu selle oli varasemalt kavandanud linnavalitsus oma planeeringuga. nii talitas ka lember. kabel on asetatud ida-lääne-suunaliselt peafassaadi ja 10-meetrise kellatorniga läänes, järgides niiviisi kristliku sakraalarhitektuuri traditsioone.



kabelit iseloomustab üdini minimalistlik ja äärmuseni abstraheeritud vorm, millel ometi ei puudu otsene äratuntavus ja seos klassikalise sakraalarhitektuuriga. esimese vormilise analoogina meenub mul siinkohal jože plečniku kuulus kirik prahas, esteetilises plaanis aimdub aga hoopis miski muu, esmajoones julgeks pakkuda midagi jaapanlikku. tadao ando ehk, püha minimalism.



samas kujutan ette, et puidu kasutamine nii sees kui väljas annaks kabelile hulganisti mingisugust helgust, hubasust ja soojust, vastupidiselt jaapani ratsionalistide loomingule omast kõledust, mis tihtilugu saavutatud ulatuslike betoonpindade kasutamisega... aga see selleks.

kabeli oluliseks arhitektuurseks komponendiks on valgus. fassaadidel vahelduvad palgid ja aknaribad, pakkudes valgel ajal kindlasti unustamatuid efektseid varjumänge interjööris, pimedal ajal aga hõõgudes kui latern.



tsiteerides viljandi pauluse koguduse õpetajat maja artikli kaudu, peaks kabel "kindlasti pakkuma lohutust leinajatele."



ajakirja puuinfo 2005-2 numbris andis lember oma projekti kohta väga kena põhjaliku ülevaate, mille alljärgnevalt täies mahus ära toon.

"töö algas mõtisklustega sellistel fataalsetel teemadel nagu elu ja surm. igaühele meist on ligimese kaotus raske. lein ja kurbus on väga rusuvad tunded, millega toimetulekuks vajame tihtipeale lähedaste inimeste tuge. omal tagasihoidlikul moel räägib siin kaasa keskkond, kus leinaja on sunnitud viibima. nende hulka kuulvad ka leinamajad ja kabelid. arhitektuurse vormikeele ning materjalide kasutusega saab tekitada väga erinevaid emotsioone ja tundeid. andes kabelile kergema ja õhulisema ilme, toome helgust ka kõige süngematesse hetkedesse.

juurelnud põhjalikult nende teemade ümber, tekkis mul soov luua hoone, mis erineks traditsioonilisest kabelist, aga oleks siiski pühakojale omaselt väärikas. omaette taotlus oli, et hoone ei kannaks endas ühegi religiooni ega usundi ideid, vaid oleks lihtsalt üks püha koht, kus iga lahkunu, sõltumata usutunnistusest ja tõekspidamistest, võiks asuda oma viimsele teekonnale.

viljandi metsakalmistu ala on maastikuliselt väga vaheldusrikas ja nauditav. eri kõrgustega maapind ning peamiselt okaspuudest parkmets loovad seal miljööväärtusliku keskkonna. võistlustingimustest lähtuvalt tuli kabel projekteerida kalmistu uuele, laiendatavale osale, kus maapind langeb lääne-ida suunas terve majakorruse jagu. Seepärast saigi hoone kavandatud kahele tasapinnale. lääne fassaadis asuv peasissepääs viib kõrge kellatorniga hoone esimesel korrusel asuvasse suurde ja avarasse matusetalituste saali. seal on ka muusikute rõdu. hoone teine sissepääs asub soklikorrusel, kuhu on paigutatud kõik ülejäänud ettenähtud ruumid: jutlustaja ja muusikute riietusruum, surnuaiavahi kabinet, wc-d, inventari- ja tehniline ruum ning säilituskamber. hoone korrused on ühendatud soklikorruselt kellatorni viiva puidust trepiga.

väärikas maja vajab ka väärikat materjali. üks selliseid on puit, millel on meie ehitustraditsioonides väga pikk ajalugu. aastasadu on meie esivanemad kasutanud puitu küll tähtsamate, küll vähemtähtsate hoonete ehitamiseks. puidul on olnud ja on endiselt oma kindel koht nii konstruktsioonimaterjalina palkmajades ja karkasshoonetes kui ka viimistlusmaterjalina sise- ja välistingimustes. kaasaegsed puidutöötlemise tehnoloogiad võimaldavad puithoonete rajamisel luua ka uusi konstruktiivseid lahendusi. kombineerides ehituspuitu metalliga ja kasutades liimpuitu, saab suurendada kandeavasid ning seega ehitada avaramaid hooneid.

kirjeldan ka lühidalt viljandi metsakalmistu kabeli konstruktiivset lahendust, tungimata sealjuures ehitusinseneride ja puidutehnoloogide töömaale.

kabeli põhiplaan on mõõtmetega 14,6 × 9,6 meetrit, kõrgust on esimese korruse põrandast kellatorni tipuni 9,6 meetrit. kui soklikorruse ehitamiseks on kavandatud monoliitne raudbetoon, siis hoone ülejäänud põhimahu moodustavad puitkonstruktsioonid. sisuliselt on tegu rõhtpalkidest majaga, mille minimalistlikku vormikeelt ilmestavad ruudukujuliste ristlõigetega palkidest ja klaasiribadest seinad. palgiridadega vahelduvad horisontaalsed klaaspinnad. selline kahe materjali kombinatsioon muudab hoone läbipaistvaks ning avardab siseruumi. arhitektuurist tulenevalt on aga seintes ja lagedes tekkivad sildeavad puithoone jaoks liiga suured, mistõttu peab ilmselt kasutama liimpuitu või tugevdama palke ehitusterasest postide, varraste ja tõmbidega.

hetkel (st 2005 alguses - jk) on valmis kabeli eskiisprojekt. edasine projekteerimine peab selgitama, milline konstruktiivne lahendus on kavandatud hoone ehitamiseks kõige otstarbekam ning sobivam. arvan, et eestis on küllalt palju häid ehitusinsenere, oma ala spetsialiste, kellega koostöös on võimalik viljandi kabeli projekt realiseerida."

žürii esindajad väljendasid antud konkursi puhul selgelt oma sümpaatiat minimalismile, seda nii esteetilises kui ka rahalises plaanis. žüriid võlus ka võidutöö lahendus jätta esimene korrus vaid teenistusruumiks, paigutades abiruumid tugeva langusega krundil hoone soklikorrusele.



lõiked.



paraku ei toeta viljandi linnavalitsus hoone valmimist. oodatakse erainvestorit või loodetakse hoopis viljandit ümbritsevate valdade abile. olgugi et konkursil hinnati olulise aspektina kabeli realiseerimise odavust, peetakse selle maksumust ikkagi liiga suureks. ja nüüd tagantjärele peab praegune linnapea toonast konkurssi üleüldse pigem ideede kui reaalse lahenduse leidmiseks konkreetsele ehitisele... tobedaks kiskuva saaga kohta saab lähemalt lugeda siit.

lisaks võiks lugeda konkursijärgseid artiklikesi arhitekti ja teiste asjaosaliste kommentaaridega näiteks siit ja siit ja siit.

ja lõpetuseks arhitekt oma loominguga, mis loodetavasti ka kunagi ilmavalgust näeb.

foto: elmo riig via sakala