074: maastikmaja projekt valgasse

summary: second prize entry in the recent competition for a tourist center in the south-estonian town of valga, also meant to serve valka on the other side of the estonian-latvian border. conceived as a passive house, the landscaped structure includes a service area and a small movie theater / conference hall. the concept below is by young estonian architects from dimensioon - jürgen lepper, anto savi & margus soonets.

-

2009 juunis avalikustati valga ja valka turistide külastuskeskuse konkursi parimad tööd.

järgnevalt tuleb tutvustamisele mõõduvõtmisel teise koha saavutanud projekt, mis pärineb viimase aja konkurssidel palju tunnustust pälvinud koosluselt, arhitektuuribüroolt dimensioon. töö autoriteks on jürgen lepper, anto savi ja margus soonets.

asukohaks on krunt raja tänaval eesti-läti piiri, rimi kaupluse ja paisjärve vahetus läheduses.



hoonesse on planeeritud kaksiklinna ühine turismiinfokeskus teenindussaaliga ning kahe linna poolt ühiselt kasutatav kinosaal, mida oleks võimalik kasutada ka konverentside korraldamiseks. hoone on kavas projekteerida energiasäästlikke tehnoloogiaid arvestades ning on vastav passiivmaja standarditele.





arhitektuurne lahendus:

võistlustöö arhitektuurse lahenduse üheks suurimaks inspiratsiooniallikaks on valga linnale iseloomulik künklik ning maaliline kuppelmaastik. võttes aluseks kuppelmaastiku motiivi, passiivmaja põhimõtetele vastavad kriteeriumid ning tellija soovi ehitada külastuskeskus etapiviisiliselt, on projekteeritud lihtne ning kompaktne kahemahuline hoone, mis otstest on kaetud pinnasevalliga. küngast meenutav hoone seob end orgaaniliselt krundi ja ümbritseva keskkonnaga ning jätkab sujuvalt paisjärve ääres kulgevaid jalakäijate liikumissuundi. lisaks töötab pinnasevall ka hoone lisaisolatsioonina ning seega aitab hoida hoone sisekliimat stabiilsena.



asendiplaaniline lahendus:

külastuskeskus on projekteeritud krundi põhjaserva. vastavalt passiivmaja põhimõtetele on hoone projekteeritud põhja-lõuna suunalisena. hoone avatumad ning klaasisemad fassaadid on projekteeritud lõunasse ning itta, tagades seega maksimaalse päikeseenergia salvestamise hoonesse. lisaks külastuskeskusele on krundi idaservas asuva paisjärve äärde projekteeritud ka käsitöökoda, paadikuur, paadisild ning püstkojad. parkimine on lahendatud krundi lõunaserva. autokaravanide parkla on projekteeritud lõunaservas olevate puude alla, tagades suvisel ajal karavanidele varju liigse päikese eest. autokaravanide parkla lähedale on ette nähtud ka keemilise tualeti tühjendamise koht, avalik wc ning veevõtukoht. külastajate ning töötajate parkla on lahendatud krundi keskosas.

funktsionaalne lahendus:

vastamaks passiivmaja kriteeriumitele on hoone plaanilahendus lihtne ning kompaktne. vastavalt tellija soovile ehitada hoone etapiviisiliselt on külastuskeskus projekteeritud kahemahulise kompleksina. külastuskeskuse maht lõuna pool, tagamaks maksimaalse päikeseenergia salvestamise hoonesse ning ilma akendeta kinosaali maht põhja pool. jälgitud on põhimõtet, et mõlemad kompleksi osad omaksid arhitektuurset kvaliteeti ka omaette eksisteerides. tagamaks hoone funktsioneerimise etapiviisilise ehituse korral on kinosaali mahule ja külastuskeskusele projekteeritud omaette tehnilised ruumid.



konstruktiivne lahendus:

hoone toetub raudbetoonist vundamendile. konstruktiivseteks kandvateks elementideks on columbia kivist välisseinad, mis on viimistletud pruunika puitlatt-fassaadiga. katusekandjateks on liimpuittalad, mis on nähtavad ka interjööris.

tehnoloogiline lahendus, passiivmaja kriteeriumitele vastavuse ning säästlikkuse lahendused:

- hoone maht on lahendatud võimalikult lihtsa ning kompaktsena, püüdes samas arhitektuuris väljendada ökoloogilisi ning energiasäästlikke põhimõtteid.
- kõrge soojustusteguriga soojustus ning avatäited ning õhutihe konstruktsioon.
- ökoloogilised siseviimistlusmaterjalid, mis loovad hea sisekliima (savikrohv, puit jne).
- maksimaalne passiivne päikeseenergia kasutus. suured aknapinnad lõunas ning idas, mis võimaldavad maksimaalselt salvestada hoonesse päikeseenergiat. põhja- ning läänekülg on hoonel akendeta, mis minimeerib läbi akende toimuva soojakao.
- eenduvad katuseräästad hoone lõunafassaadil tagamaks kaitset suvise liigse päikesekiirguse eest, lastes samas hoonesse talvise madala päikesekiirguse.
- maasoojuse kasutamine hoone kütteks.
- päikesekollektorite kasutamine katusel, mis katavad nii sooja tarbevee kui ka osalise küttevajaduse.
- kõrgtõhusa soojatagastusega ventilatsioonisüsteem ning sissepuhutava õhu eelsoojendus enne soojusvahetisse jõudmist maaaluste kanalite abil.
- sadevee kogumine katuselt wc loputuskastide tarbeks.
- haljastatud katus ning pinnasevallid töötavad lisaisolatsioonina ning hoiavad hoone sisekliima stabiilsena. lisaks sellele vähendab haljastatud katus ning parkla katmine murukiviga koormust sadevee kanalisatsioonile.

ehitusalane pind: 1166,2
suletud brutopind: 540,9
suletud netopind: 456,8
kubatuur: 1896



ma pole küll ammu valgas käinud, kuid mu mäletamist mööda peaks tegemist olema suht kesklinnalähedase krundiga, kus kõrval laiuvad valga üldise mõõtkavaga võrreldes lahmakad kaubanduspinnad (nt mainitud rimi) ja gritty väljanägemisega kortermajad. sestap näeksin ma antud projekti pigem mõnes helgemas ja looduskesksemas kohas. küllap tuleneb selline mõtlemine projektis ette nähtud puitfassaadide ja mätaskatuse kasutamisest, mis küllaltki linnalises keskkonnas (olgugi et järvekaldal ja promenaadi n-ö jätkuna) ning väikeses mahus mõjuks ehk kuidagi liialt jõuetuna. (või on mul konkreetsest asukohast vale mälestuspilt?)

kokkuvõttes on tegemist sellegipoolest igati sümpaatse maastikmaja projektiga. üks neist paljudest projektidest, mille puhul on pisut kahju, et see realiseerimata jääb.

-

p.s. - tänud lepperile kraami eest!

1 kommentaar:

cd ütles ...

BIG tegi paar aastat tagasi tyypprojekte, millede seas oli ka selline:
http://big.dk/projects/m2/m2.html