summary: guesthouse in the estonian resort town of pärnu, designed by jvr architects. text in english can be found here. the building was also featured at archdaily. also, see a video here.
-
arhitektuurisaidi archdaily esimeseks eestimaiseks pääsukeseks sai jvr-i projekteeritud pansionaat pärnus. hoone autoriks üks meie elegantsema käekirjaga arhitekte kalle vellevoog, kaasa töötas margus tamm [mitte see kunstnik].
[järgnevad fotod ja joonised on pätsatud autorite loata siit ja siit.]
-
arhitektuurisaidi archdaily esimeseks eestimaiseks pääsukeseks sai jvr-i projekteeritud pansionaat pärnus. hoone autoriks üks meie elegantsema käekirjaga arhitekte kalle vellevoog, kaasa töötas margus tamm [mitte see kunstnik].
[järgnevad fotod ja joonised on pätsatud autorite loata siit ja siit.]
sissepääsu rõhutab corbulik pandus, mille kaudu saab vajadusel paate edasi-tagasi vedada.
alljärgneval pildikesel on osaliselt hästi näha konteksti, millesse pansionaat on paigutunud. paremale jäävad 6 valget neofunktsionalistlikku villat, mis projekteeritud samuti vellevoo poolt, kuid mõned aastad varem. neist pisut edasi, samal teljel, tuleb ammende villa. pansionaadist üle tee asub rida väikeseid eramuid, vasakul aga laiuvad eri ehitus- ja ajajärkudest pärinevad sanatooriumi- ja hotellihooned, milles samuti kajastub pärnu kolmekümnendate funktsionalistlik kuurortarhitektuur.
keldrikorruse plaan.
esimene korrus.
teine korrus.
kolmas korrus.
hästi kahju, et archdaily'sse ei saadetud fotosid majast koos valgete purjeriidest kardinatega... ilma nendeta, nagu näed ülalolevailt fotodelt, jääb hoone puhul kripeldama mingi jäikus ja karmus, mis antud kontekstis eriti positiivselt ei mõju. meretuules lehvivad kardinad aga lisavad talle õhulisust, kergust, dünaamilisust. kardinatega on maja kardinaalselt teise ilmega, hulga armsam, helgem...
hoone tiibu ühendab kahekorruseline klaasgalerii.
foto: archdaily.com
sinine ja must ja valge.
siseõue teras-klaasisele tehnitsistlikkusele annab jõuetu vastulöögi üksik õunapuu, mille latva on siin fotol pisut näha...
õue raamistavates galeriides valitseb välitemperatuur.
trepikoda on lahendatud eraldiseisva, küllaltki ekspressiivselt mõjuva mahuna.
kui siseõue vast sobivaimaks märksõnaks oleks jahedus, siis pimedas ja tervenisti valgustatuna mõjub see lausa jäisena... see on kui mõni efektne valgusinstallatsioon.
...
nähtud hoone oli muide üks seitsmest eesti objektist, mis esitati kandideerima '09 mies van der rohe nimelisele arhitektuuriauhinnale. finaali see paraku ei jõudnud.
...
vaata ka videolõiku:
...
vaata ka videolõiku:
2 kommentaari:
kus Su omad fotod jäid? polnd piisavalt head või? :P
Siseõu ongi siis vaid nagu kunstiteos. Mida seal teha, kui alalisi elanikke pole, kes selle oma moodi kujundaks. Samas akende puudumine loob täiesti privaatse olustiku.
Pakuks siis lahenduse, kuidas arhitekt hoonet tellijate ees võis põhjendada. Ülestõstetud ots võimaldab uputuse ajal paadiga selle alt sisehoovi triivida (ja seal asub trepikoda), hoone keeratud nurk vaadeteks ja et lainehoogu leevendada. Sisehoov lainetuse eest kaitseks.
Ok, aga muidu meeldib selle napp stiil tohutult. Lugesin ka archdaily kommentaare ja ei nõustu, et sisehoov halb oleks, väga ilus. Hoone, mis kipub koguni haihtuma oma kerguses idea valda, hülgama materiaalsust (selles mõttes on idee funktsioonitusest koherentne)
Kahekordne sild on mulle uus
Postita kommentaar