097: 1% kunstile

kõigi eelduste kohaselt jõustub eestis varsti seadus, mille järgi peaks riik ja kohalikud omavalitsused avalike hoonete ehitamisel / laiendamisel / rekonstrueerimisel kulutama selle eelarvest ühe protsendi kunstile. nii saaks teemaks taas nn kunstide süntees, mille häid näiteid leidub meil eelkõige kolme- ja kuue-seitsmekümnendatest.

arhitektuurimuuseumis on 18. aprillini 2010 avatud eesti skulptorite ühenduse näitus, mis püüab just tulevast seadust kõnetada. kuidagimoodi.

tegelt ma täitsa soovitan tulla, sest näitusel osalevad vähesed nooremapoolsed autorid (kes küll enamjaolt pole skulptorid) on suutnud välja tulla nii mõnegi mõnusa idee ja ideelahendusega. vastukaaluks vanemate generatsioonide... asjadele. näitusest tegi juttu ka op! - vaata lugu siit, alates 22:47.

järgnevalt paar täiesti suvalist ja tuntud näidet avalikku ruumi (!) kaunistavatest kunstiteostest mujalt maailmast. kusjuures loodetavasti laieneb meiegi seadus tänavatele-väljakutele, mitte ei jää vaid majadega seotuks. igatahes, pärast mõnda tuntud klassikut tuleb seal kuskil allpool mu isiklikke lemmikuid ka.

barnett newman - broken obelisk, 1971 - rothko kabel, houston

mark rothko 14 nimeta musta maali ülalnähtavas kabelis. soojalt-soojalt soovitan tõmmata + vaadata selle doksarja viimast osa, mis räägib rothkost ning päädib just sellesama kummastava teosega... abiks.

bruno giorgi - os candangos, 1959 - praça dos três poderes, brasília

alexander calder - big sail, 1966 - mit campus, cambridge, ma

joan miró / gardy artigas - dona i ocell, 1982 - parc joan miró, barcelona

alexander calder - flamingo, 1974 - federal center plaza, chicago

antony gormley - the angel of the north, 1998 - gateshead, uk

http://www.nearthesea.co.uk/nearthesea.co.uk/angel_of_the_north.html

xavier veilhan - sophie, 2009 - restoran le germain, 25/27 rue de buci, pariis
sisekujunduse autoriks india mahdavi

http://www.veilhan.net/rubrique-1755.html

xavier veilhan - le lion, 2004 - place stalingrad, bordeaux

http://www.veilhan.net/rubrique-1524.html

xavier veilhan - le monstre, 2004 - place du grand marché, tours

http://www.veilhan.net/rubrique-1514.html

xavier veilhan - les habitants, 2006 - cité internationale, lyon

les deux pingouins

le grand pingouin

l'ours

le livreur de pizzas

le roller girl

l'homme au téléphone

http://www.veilhan.net/rubrique-65.html

funktsionaalne skulptuur:

thomas heatherwick studio - the rolling bridge, 2004 - paddington basin, london

(vt siia ka)

http://bldgblog.blogspot.com/2007/03/contraption-structure-bridge.html

thomas heatherwick studio - b of the bang, 2005-2009 - manchester, uk

http://www.flickr.com/photos/jorge-11/2512381519/sizes/l/

mu arust üks ajaloo lahedamaid püsiinstallatsioone:

elmgreen & dragset - prada marfa, 2005 - valentine, texas

(vt siia ka)

http://www.flickr.com/photos/ydhsu/2171356802/in/set-72157619446963403/

096: teletorni transformatsioon

summary: the 312 meters tall tallinn tv tower was built in 1975-1980 to transmit pictures from the olympic sailing regatta which took place in tallinn. in 2007 the tower was closed for public due to safety reasons. recently an invited architectural competition was held to reconstruct the tower to meet the needed safety standards. the competition was won by koko architects, famed for their many successful reconstructions of architecturally valuable structures. the interiors as well as surroundings of one of the icons of tallinn will be refurbished and the tower - when reopened in 2011 - is expected to become a major tourist attraction once again.



-

tallinna teletorni vaateplatvorm ja kohvik suleti avalikkusele ohutusnõuete puuduliku täitmise tõttu 1. detsembril 2007. torni haldaja as levira püüdis seejärel üht tallinna ikooni linnale müüa, paraku polnud viimane ostust huvitatud ning nüüd, eurorahade toel, on päevakorras 30-aasta vanuse torni uuele elule äratamine. ehitustööde algusena on meediast läbi käinud aprill 2010, torni taasavamine peaks seega toimuma järgmise aasta kevadel.

foto: jk

esmalt viiakse torn rekonstrueerimistööde käigus enam-vähem vastavusse ohutusnõuetega: ehitatakse välja nn paanikatuba, laiendatakse evakuatsioonitreppe jne. lisaks interjöörile läbivad totaalse muutuse ka torni välialad, kuhu on muu seas kavandatud uus purskkaev ja skulptuuripark. tornist saab atraktiivne-interaktiivne ekspositsioonipind, kus vaated linnale on vaid osa selle väärtusest. plaanitust saab lähemalt lugeda siit; pisut jaburavõitu videolugu näeb aga siit.



teletorni rekonstrueerimiseks ja ekspositsioonipindade kujundamiseks korraldati kutsutud ideekonkurss, mille võitis koko arhitektuuribüroo. võistlustöö autoriteks on margit aule, liis lindvere, raili paling ja margit argus.

allpool saabki tutvuda konkursile esitatud projektiga. täpselt kui palju arhitektide poolt algselt pakutust lõpuks realiseerimisele kuulub, on vähemalt minu jaoks hetkel segane, nii et autoritel või teistel asjassepühendunutel on võimalus soovi korral seda kommentaariumis natuke täiendada. või siis läheme vaatame asja aasta pärast ise üle.

niisiis, järgnev jutt on juba seletuskirjast.



teletorni kuju meenutab seent, mis on botaanikaaia kultiveeritud muldadest väe sisse saanud ja kasvanud sadades kordades üleelusuuruseks. hooga maa seest väljarebinud seen on tõmmanud maa sisse prao, millest on maalastele rajatud sisse- ja väljapääs suurde "seenetorni".



teletorni sissepääsu moodustavad sujuvalt katusealuseks ja pääslaks tõusev maastikuarhitektuurne maht ja selle kõrval piki telge kuni teise korruse sissepääsuni kulgev pandus. pandusest ja pääslahoonest kujunev maht kasutab ära 100 meetri laiust turvatsooni ümber torni ja tõstab selle kui radiaalselt pragunenud kettas.





tsentraalselt paiknev pandus lisab kogu kompleksile suurejoonelisust ja säilitab puhta vaate tornile. purskkaevu motiivi moodustab mööda klaaslage ja -seina voolav veekardin, mis talvel ilma veeta jääb ilusaks, funktsionaalseks arhitektuurseks elemendiks.

(näe, kate ja pete ka uudistama tulnud. ja mingi heinz valgu moodi tüüp ka...)

suvel saab teletorni minna mööda pandust ja samal ajal nautida imelisi vaateid ümbritsevale alale ning skulptuuripargile. väljapääs on läbi esimese korruse, kus asub pandusealune muuseumikauplus, garderoob, ooteala ja kohvijoomise võimalus neile, kes kardavad kõrgust. talvine liikumisskeem nii sisenemisel kui väljumisel on läbi muuseumikaupluse i korruse, piletimüük ja maketid erinevate maade teletornidest jäävad ii korrusele.







-

torni valgustus on lahendatud 3 programmiga. esimene neist on rajatud kosmoselaeva ideele: pimedas põhjamaa öös oleks välja valgustatud ainult torni ülemine taldrikuosa. selle alla on planeeritud tugevate valgusvihkudega ümmargused valgustid; vihud oleksid kitsalt suunatud ja ei puudutaks torni jalga. lisaks võiksid valgustatud olla xxi korruse aknad - led-valgustid oleksid paigutatud aknalaua sisse (analoogselt koko büroos projekteeritud metro plazaga); õrna sinise valgusega võiksid olla markeeritud ka xxii ja xxiii korruse servad, mis annaks nn ufolaevale kõrguse. ufo efekti on võimalik saavutada ka akende valgustuse ja kõrgema kettosa ühtlase prožektoritega väljavalgustamisega.



teine valgusprogramm on tähtpäevade puhul kasutatav torni samba valgustus suurte prožektoritega, kuhu saab kiirtevihuga tekitada erinevaid triipe. nt vabariigi aastapäeval sinimustvalged triibud, jaanipäeval muhuseeliku muster, ungari presidendi külaskäigul ungari lipuvärvid, emadepäeval oleks võimalik projitseerida tornile mõned lillekujutised.

kolmas valgusprogramm toetaks valgusskulptuuride ideed ja oleks vaadeldav põhiliselt tornist ja nt lennukilt - prožektorid on kinnitatud xxi korruse katuseosa servale ja suunatud alla pargile, kuhu on talvel projitseeritud tantsivad lumehelbed, suvel lilled ja jaaniussid vmt.

-

mükoloogilises vaimus on kujundatud ka kohvik - justkui orgaaniliselt muundatud šampinjoni tulevikuversioon, mis on muudetud inimestele elamiskõlblikuks. kohvikukettasse on ka üks seeneuss närinud augud. augud laes on sümboolsed - markeeritud avadena paistvate valgustitena, põrandasse on aga kavandatud paar tõelist klaasiga kaetud ava, kust avaneks vaade otse alla torni jalamile ja seda ümbritsevale pargile.



xxi korrusele jõudvat inimest tervitavad niisiis eelmainitud avad, vägev vaade tallinna panoraamile, pikksilmad ja väikesed robotid, kes jooksevad ja abistavad inimesi informatsiooniga.



robotid sehkendaksid aknalauale rajatud nn miniraudteel, kus nupule vajutades jookseks inimese juurde väike raudmehike ning kas seletaks või siis näitaks valget paberit, kuhu on laest infrapunakiirega projitseeritud info vastava asukoha juurest paistvate objektide kohta; infot paistvate objektide kohta saaks edasi anda ka aknalaua alla jääval seinaosal - näiteks võiks sinna olla joonistatud paistva panoraami maastik kõrgusjoonena (joon meenutaks elektromagnetlainet), kuhu on markeeritud kõrgemate objektide kõrgused ja nimed.



kogu ruum võiks olla üsna valge tekitamaks kosmoselaeva voolujoonelist ning samas veidi seenelikku atmosfääri. kohviku lauad-toolid oleksid pehmed istmed, mis on grupeeritud 2-8 inimesele mõeldud pealt lahtistesse nn munadesse. need võivad olla ka pöörlevad, mis võimaldaksid inimestel oma vaatenurka muuta. kõik munakujulised toolid oleksid grupeeritud rahukogumite laadselt kas mingi struktuuriga põrandal või laes valgustite näol.



rakud oleksid selle suure kosmoselaev-seene väiksemad osad, kus inimesed saaksid ennast mugavalt ja turvaliselt tunda - nagu ikka koosnevad suured organismid väikestest rakkudest, nii ka see. ka baarilett moodustaks ühe raku, teenindaja selle sees aga raku tuuma. omaette rakuke on ka wc-blokk, mis koosneb 8 boksist ja inva-wc-st. wc pole eraldatud meeste-naiste osaks. kohviku korrusele jäävad ka kohviku abiruumid, köök ja muud personaliruumid. xxi korruselt on keerdtrepi näol rajatud lisaühendustee xxii korrusega, samuti on tagatud põrandaluugi ja redeltrepi näol ühendus tulekindla paanikatoaga xx korrusel.

võrdluseks:

foto: andres tarto aka taevapiltnik

xxiii korrusel, kuhu pääseb nii keerdtrepist kui ka liftiga, asuvad tehnilised ruumid, pääs katuseterrassile ja ekspositsioonialad. katuseterrass on kaetud võrguga, et tagada külaliste turvalisus. lõbusama ajaveetmise jaoks on vaateplatvormile paigaldatud hulgaliselt pikksilmasid.

ekspositsiooniala on jaotatud kaheks eraldi teemaks, mida ruumiliselt eraldab klaasist tambur, mis tuuletõmbuse vältimiseks ümbritseb terrassi ust. näitus "teletorni roll eesti vabariigi taasiseseisvumisel" on kujutatud silindrikujuliste ruumidena, mis haakuvad oma vormilt rakustruktuuri teemaga ja võimaldavad välisküljel eksponeerida hulgaliselt dokumente ja fotomaterjale; sees saab eksponeerida videomaterjale.



näituse "eestlaste infotehnoloogilised saavutused" ekspositsiooni vitriinid on amööbilikuma kujuga ja mõeldud erinevate ekraanide ja tehnoloogiliste seadmete väljapanekuks.

-

foto: jk

-

ja liikuvat pilti ka. kaks suurepärast animatsiooni produktsioonigrupilt:

095: haabneeme ravikeskuse talveaed

summary: the kirov collective farm was one of the wealthiest of its kind in the whole soviet union. in early 1970s the farm - its main field of operation being fishery - started building a small experimental city for its workers. located in haabneeme just outside tallinn, the development soon became famous in the ussr for its high-quality architecture and planning inspired by tapiola. seen below is the winter garden of kirov's medical center. the 2-storey modernist slab was completed in 1979 and designed by one of kirov's main architects ado eigi, with interiors by malle brulmann & urmas alling. the medical center also hides hypercool pictographs by andres alver - see here. post-soviet developments have in many parts ruined the original planning concepts, but overall the little experimental "city" has more or less maintained its distinctive character.

-

viimsi vallas haabneeme alevikus asuv kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi keskus on vähemalt idee poolest üks huvitavamaid nõuka-ajal ehitatud keskkondi eestis. paraku jäi liidu ühe jõukama kolhoosi nn eksperimentaallinna väljaehitamine 1980ndate keskpaigas soiku ning võimust võttis üheksakümnendate turumajanduslik džungliseadustest lähtunud suvaarendus, mille tulemusel on kannatada saanud rein veberi poolt 60ndate lõpus joonistatud ala terviklik planeering. ansamblit lõhuvad nii mõtlematult tekkinud uushooned kui ka hoonestamata jäänud krundid, kuid sellele vaatamata on algidee tihedast vabaplaneeringulisest mikrolinnast suhteliselt hästi säilinud. lisaks soomlaste tapiolast inspireeritud planeeringule pakuvad siin pinget mitmed tähelepanuväärsed üksikehitised, kõige kuulsamana ehk ado eigi kavandatud muinasjutuline lasteaed.

plaan: "eesti arhitektuur"

aerofotol on kenasti näha kolhoosi keskus vanade hoonetega ning hilisemate täiendustega. linnulennult on kirovi keskuse näol tõenäoliselt tegemist ühe efektsema arhitektuuriansambliga siinmail. vanemat hoonestust komplimenteerib üks eesti ilusamaid ehitisi - viimsi suurepärane koolimaja. | the old center with modern additions, most notable of which is undoubtedly the viimsi secondary school - see here (!!).

http://kaart.otsing.delfi.ee/

käesoleva postituse subjekt ehk haigla on paremal, selle keskel on tuvastatav talveaed. | the medical center is on the right, shopping center on the left. between them is the partly built garden by leonhard lapin, below is the farm's administrative building. e marks the spot of the cultural center which was never built.

plaan: "eesti arhitektuur"

haabneeme ravikeskus või õieti haigla-polikliinik valmis 1979 ado eigi (1938-2008) projekti järgi, kes töötas kirovis aastail 1973-1989. kahekordse ehitise lihtsast välisilmest ei oskakski eeldada, et see endas sedavõrd põnevat kraami peidab. varasemalt olen näidanud samas asuvaid andres alveri piktogramme; neile aga ei jää alla hoone üldine sisekujundus, mil autoriteks sisearhitektid malle brulmann ja urmas alling (mõlemad erki '76). parim osa interjööris on tänaseni oma algse ilme säilitanud ülaltvalgustusega talveaed.

skänn: "eesti küla ehitab"

foto: jk

foto: jk


skänn: "eesti küla ehitab"


skänn: ei mäleta

piirded justkui viitavad kiirabi ristile.

foto: jk

mööbel on hämmastaval kombel algne. ja hullult ilus ka!

foto: jk

protsendiseaduse valguses on praegu eriti teemakohane rääkida kunstide sünteesist, mille suurepäraseks näiteks on ka siinne interjöör. eksootiliste taimede vahele on paigutatud kaks minu arust üliilusat pronksskulptuuri, autoriks ellen kolk (s 1942).

foto: jk

foto: jk

oma loomingus palju loodustemaatikaga tegelenud kolk pälvis siinsete skulptuuride eest 1981. aastal kristjan raua nimelise preemia. kujud ise valmisid 1980 ning on head näited tolle ajastu postmodernistliku skulptuuri vaoshoitumast suunast. samade kujude kordused on ka eesti kunsti muuseumis ning vene saatkonnas luxembourgis. naisekuju pealkirjaks on "merefloora"...

foto: kunst 1982-2

... ja mehekuju pealkirjaks "merefauna". | the bronze sculptures - titled "sea fauna" and "sea flora" - by ellen kolk are from 1980. versions of the same statues are also owned by the russian embassy in luxembourg.

foto: jk