summary: the kirov collective farm was one of the wealthiest of its kind in the whole soviet union. in early 1970s the farm - its main field of operation being fishery - started building a small experimental city for its workers. located in haabneeme just outside tallinn, the development soon became famous in the ussr for its high-quality architecture and planning inspired by tapiola. seen below is the winter garden of kirov's medical center. the 2-storey modernist slab was completed in 1979 and designed by one of kirov's main architects ado eigi, with interiors by malle brulmann & urmas alling. the medical center also hides hypercool pictographs by andres alver - see here. post-soviet developments have in many parts ruined the original planning concepts, but overall the little experimental "city" has more or less maintained its distinctive character.
-
viimsi vallas haabneeme alevikus asuv kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi keskus on vähemalt idee poolest üks huvitavamaid nõuka-ajal ehitatud keskkondi eestis. paraku jäi liidu ühe jõukama kolhoosi nn eksperimentaallinna väljaehitamine 1980ndate keskpaigas soiku ning võimust võttis üheksakümnendate turumajanduslik džungliseadustest lähtunud suvaarendus, mille tulemusel on kannatada saanud rein veberi poolt 60ndate lõpus joonistatud ala terviklik planeering. ansamblit lõhuvad nii mõtlematult tekkinud uushooned kui ka hoonestamata jäänud krundid, kuid sellele vaatamata on algidee tihedast vabaplaneeringulisest mikrolinnast suhteliselt hästi säilinud. lisaks soomlaste tapiolast inspireeritud planeeringule pakuvad siin pinget mitmed tähelepanuväärsed üksikehitised, kõige kuulsamana ehk ado eigi kavandatud muinasjutuline lasteaed.
-
viimsi vallas haabneeme alevikus asuv kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi keskus on vähemalt idee poolest üks huvitavamaid nõuka-ajal ehitatud keskkondi eestis. paraku jäi liidu ühe jõukama kolhoosi nn eksperimentaallinna väljaehitamine 1980ndate keskpaigas soiku ning võimust võttis üheksakümnendate turumajanduslik džungliseadustest lähtunud suvaarendus, mille tulemusel on kannatada saanud rein veberi poolt 60ndate lõpus joonistatud ala terviklik planeering. ansamblit lõhuvad nii mõtlematult tekkinud uushooned kui ka hoonestamata jäänud krundid, kuid sellele vaatamata on algidee tihedast vabaplaneeringulisest mikrolinnast suhteliselt hästi säilinud. lisaks soomlaste tapiolast inspireeritud planeeringule pakuvad siin pinget mitmed tähelepanuväärsed üksikehitised, kõige kuulsamana ehk ado eigi kavandatud muinasjutuline lasteaed.
plaan: "eesti arhitektuur"aerofotol on kenasti näha kolhoosi keskus vanade hoonetega ning hilisemate täiendustega. linnulennult on kirovi keskuse näol tõenäoliselt tegemist ühe efektsema arhitektuuriansambliga siinmail. vanemat hoonestust komplimenteerib üks eesti ilusamaid ehitisi - viimsi suurepärane koolimaja. | the old center with modern additions, most notable of which is undoubtedly the viimsi secondary school - see here (!!).
http://kaart.otsing.delfi.ee/käesoleva postituse subjekt ehk haigla on paremal, selle keskel on tuvastatav talveaed. | the medical center is on the right, shopping center on the left. between them is the partly built garden by leonhard lapin, below is the farm's administrative building. e marks the spot of the cultural center which was never built.
plaan: "eesti arhitektuur"haabneeme ravikeskus või õieti haigla-polikliinik valmis 1979 ado eigi (1938-2008) projekti järgi, kes töötas kirovis aastail 1973-1989. kahekordse ehitise lihtsast välisilmest ei oskakski eeldada, et see endas sedavõrd põnevat kraami peidab. varasemalt olen näidanud samas asuvaid andres alveri piktogramme; neile aga ei jää alla hoone üldine sisekujundus, mil autoriteks sisearhitektid malle brulmann ja urmas alling (mõlemad erki '76). parim osa interjööris on tänaseni oma algse ilme säilitanud ülaltvalgustusega talveaed.
skänn: "eesti küla ehitab"
foto: jk
foto: jk 
skänn: "eesti küla ehitab"
skänn: ei mäletapiirded justkui viitavad kiirabi ristile.
foto: jkmööbel on hämmastaval kombel algne. ja hullult ilus ka!
foto: jkprotsendiseaduse valguses on praegu eriti teemakohane rääkida kunstide sünteesist, mille suurepäraseks näiteks on ka siinne interjöör. eksootiliste taimede vahele on paigutatud kaks minu arust üliilusat pronksskulptuuri, autoriks ellen kolk (s 1942).
foto: jk
foto: jkoma loomingus palju loodustemaatikaga tegelenud kolk pälvis siinsete skulptuuride eest 1981. aastal kristjan raua nimelise preemia. kujud ise valmisid 1980 ning on head näited tolle ajastu postmodernistliku skulptuuri vaoshoitumast suunast. samade kujude kordused on ka eesti kunsti muuseumis ning vene saatkonnas luxembourgis. naisekuju pealkirjaks on "merefloora"...
foto: kunst 1982-2... ja mehekuju pealkirjaks "merefauna". | the bronze sculptures - titled "sea fauna" and "sea flora" - by ellen kolk are from 1980. versions of the same statues are also owned by the russian embassy in luxembourg.
foto: jk
5 kommentaari:
kirovi kolhoosi ja viimsit üldiselt on käsitletud pikalt-laialt ajakirja maja viimsi eris (2002-4).
Mulle täiega meeldib kui Sa selliseid postitusi teed. Nii lahe kui räägid asjadest, millest eriti ei räägita. Või siis võtad jutuks ka detailid, mis tavaliselt "suurte asjade" (nagu majad või planeeringud) varju jäävad.
Talveaiad on selline teema, millest keegi pole minu teada Eesti kontekstis kirjutanud. Ometi on nende roll modernistlikus interjööriarhitektuuris väga oluline. Kohati on küll kirjutatud-räägitud interjööri ja eksterjööri sidumisest (nt Teaduste akadeemia raamatukogu fuajee, taimed ja suured aknad, Hallas-Murula ja Kalm) ja sellest, et see on mõjutatud peamiselt Aalto loomingust.
Millised talveaiad veel meelde tulevad – Estonia teatri talveaed, Viimsi talveaed (suur, mis samuti Kirovi kolh. oma), Palmse mõisa, Tartu ja Tallinna botaanikaaia talveaed. Lillepaviljon kindlasti ka.
Samas küsimus teile, aiandus- ja pargiasjatundjad – mis on talveaia ja botaanikaaia (õigemini seal asuva troopiliste taimede kasvatamise ruumi, a la troopikamaja) vahe? Mis asi on õigupoolest talveaed?
talveaed http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=talveaed&F=M
botaanikaaed http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=botaanikaaed&F=M
mu arust üks coolimaid talveaedu on tartus maarjamõisas psühhoneuroloogiahaiglas. kimmelilt paar fotot siin: http://nagi.ee/photos/t6nis/2540927/
(ma ise pole sinna veel jõudnud...)
j
Ma arvan, et vahe peitub ikkagi ruumi funktsioonis ja ehituses. Talveaed on reeglina pisem, lihtsalt taimede kasvuks piisavalt loomulikku valgust pakkuv ruum, mis lubab kasvatada ka taimi, mis meie kliimas muidu vastu ei peaks.
Palmimaja on juba suurem ja eraldiseisvam järk, mis võib olla üdini klaasist ja eraldiseisev hoone. Ajaloolisi ja uhkeid palmimaju on ka oranžeriideks nimetatud. Nt Helsinki Ülikooli botaial on selline, mis võiks ka oranžerii nime kanda: http://hetas.files.wordpress.com/2008/06/helsinki-yliopiston-kasvitieteellinen-puutarha-1.jpg
Kui Googeldada nimedega
Palmimaja - Palm House või siis Orangerie;
talveaed - Conservatory, on näha, et talveaed on pigem pisike, muu hoonega plokitud kasvuruum ja palmimaja on suur eraldiseisev. Kirovi talveaed, mis selles postiski, on talveaed ja see nende suur talveaed (mis sest küll saanud on?) oleks siis pigem nagu palmimaja.
Eestis on neid klaasmaju niivõrd vähe, et ilmselt pole keegi vaevunud termineid lahterdama. muide, mõisates olnud pikki suuri kasvuhooneid nimetati vanasti triiphooneteks. Need paiknesid enamasti vastu kivimüüri ja olid ühepoolse katusekaldega. Arvatavasti siis lõuna suunas. Sellistes oli hea nt viinamarju kasvatada.
aitäh hea kommi eest Kant!
carl
Postita kommentaar