Summary: An almost incredible case of plagiarism - a fairly well-received, well-known and above all much published house in the little Estonian village of Neeme, completed in 2007 and designed by Laur Pihel & Tauno Aadma, has almost fully been copied somewhere in Spain without the original authors knowing. The plagiarism - developed and built by Estonia-based Nordicasa Design & Construction, represented by someone named Jaak Kangro (allegedly the 'architect' of the Spanish house) has even been published on trendir.com - see here. As of now (march 2011) the impudent and arrogant Kangro claims to know nothing of the original house. The case is now being prepared for court. There is more information in English below.
Edit: Nordicasa homepage is now offline (april 2011) since this case has attracted nationwide interest and was shown in a popular journalistic show on national TV. Jaak Kangro still claims he knows nothing and threatens to sue the show.
-
Hiljaaegu tuli päevavalgele peaaegu uskumatu juhtum nahaalsest plagiaadist. Loole pöörati tähelepanu Eesti Arhitektide Liidu foorumis - konkreetne teema on loetav siin.
Olen kindel, et kes iganes end viimastel aastatel kursis hoidnud Eesti arhitektuurimaastikul toimuvaga, st lugenud või lapanud erialast publitsistikat ja teemakohaseid katalooge, on teadlik küllaltki distinktiivse ilmega palkmajast Neeme külas Tallinna külje all. 2007 valminud maja arhitektideks on teatavasti Laur Pihel ja Tauno Aadma firmast Eensalu & Pihel.
foto: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3725/new_eri_artiklid_372515Tuleb aga välja, et konkreetse tellija soovidest lähtunud ning arhitektide mõttetöö tulemusel sündinud lahendus polegi enam niiväga ainulaadne. Nimelt on palkmajadega tegelev Eesti päritolu firma Nordicasa Design & Construction eesotsas kellegi Jaak Kangroga selle kuhugi Hispaaniasse põhimõtteliselt kopeerinud ning koopiat häbematult enda looduna usinalt reklaaminud. Jaak Kangro jultumust näitab hästi tõik, et tüüp on julgenud end populaarsel disainisaidil trendir.com esitleda kui maja arhitekti. Mis veel hämmastavam - firma kodukal on kirjas selle filosoofia, mille järgi "Ours is an individualist philosophy – we believe that each and every one of our customers has a strong sense of individuality and that this personality should find an expression in the unique look of his or her log home or summer cabins. Our mission is to supply the customer with a special log home, one which none has ever possessed before." Siinses kontekstis kõlab see üllas lõik vaat et pigem koomilise kui traagilisena...
Tegin originaalmaja ühe autori, arhitekt Laur Piheliga väikese intervjuu. Esmalt aga paar võrdlevat fotot.
Originaal | The original house:
foto: Martin SiplanePlagiaat | Plagiarism:
foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/Siinkohal võiks märkida, et ikkagi päris arhitektide loodud originaalmaja mõjub oma proportsioonide poolest oluliselt meeldivamana. Plagiaadi puhul on katuse kergitamine asja tasakaalust välja viinud, sest kõrgusse tõusnud külgmised mahud ei suuda enam horisontaalsust rõhutavate aknapilude ning rõhtpalkidega hästi suhestuda.
Originaal | The original house:
foto: Martin SiplaneKas etem on originaalmaja sissepääsu roosteplekk või must kivi plagiaadil - küllap taandub see lõpuks maitsele, kuid ise julgen väita, et roostekarva plekk sobib sellise palkmaja külge oluliselt paremini. Plagiaadi must kivi näib küll luksuslikuna, kuid ei käi hästi kokku (vähemalt originaal-) maja üldise, ütleme neoetnoliku iseloomuga.
Originaal | The original house:
foto: Martin SiplanePlagiaat | Plagiarism:
foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/Nüüd küsimuste-vastuste juurde.
JK: Eesti Arhitektide Liidu foorumis pöörati Nordicasa majale tähelepanu suhteliselt hiljuti, täpsemalt 2011 jaanuaris. See oli tolleks hetkeks figureerinud päris paljudel saitidel, näiteks populaarses trendir.com-is avaldati see juba eelmise aasta märtsis. Millal ja millist kanalit pidi teie juhtumist teadlikuks saite?
LP: Meile andis vihje Nordicasa kodulehest üks tööalaselt tuttav inimene ühest palkmajasid tootvast firmast umbes aasta tagasi.
JK: Millised olid esmased reaktsioonid?
LP: Alguses arvasime, et tegemist on fotoshopi lavastusega, tähelepanelikum uurimine viitas reaalselt eksisteerivale majale Hispaanias. Kuna meiega midagi sellist varem pole juhtunud, kurvastas see kindlasti. Eriti see, et mõned moepärast tehtud muudatused olid hoonele pigem kahjuks tulnud ja meil ei oldud lastud ise oma loominguga tegeleda. Loomulikult oleme mingist hetkest asja ka huumoriga võtnud. Kas või seda Nordicasa väidet nendepoolses (väga nahaalses, arrogantnes ja ignorantnes) vastuses advokaadi kirjale, et Hispaania maja autoriks on keegi Boliivia arhitekt (nime küll ei mainitud) ja juba mõne aja pärast on mitmetel kodulehekülgedel märgitud arhitektiks Jaak Kangro.
JK: Kas mõte asuda enda õigusi kaitsma tekkis koheselt või vajas teema seedimist? Kas mingil hetkel oli ka mõttes asi niisama jätta?
LP: Üsna kohe, kuna see on nii ilmne plagiaat. Me ei ole asja seni väga aktiivselt ajanud, kuid teeme seda kindlasti ja niisama mingil juhul ei jäta.
JK: Eesti Arhitektide Liidu juures töötab omaette autoriõiguste töögrupp, kes peaks sellistel juhtudel õiguslikku nõu pakkuma. Kas pöördusite teiegi töögrupi poole, ja kui, kas sellest oli ka otsest abi?
LP: Pöördusime EALi poole, kust soovitati üht konkreetset advokaati, kellega neil oli olnud koostöökogemusi.
JK: Autoriõiguste räigemat sorti rikkumine kohalikul arhitektuurimaastikul on minule teadaolevalt seni piirdunud vaid projekti muutmisega autori loata - meenutuseks siinkohal, et selliseid juhtumeid lahati ajakiri Maja algusnumbrites lausa omaette alateemas pealkirjaga "Kord". Säärane juhtum Eesti kontekstis suhteliselt tuntud maja kopeerimisest (õigemini pigem nn tuletatud teosest) on aga tõenäoliselt esmakordne, ja küllap pole kellelegi usutav, et tegemist võiks olla juhusliku sarnasusega. Kas olete ehk teadlik sarnastest juhtumitest, olgu siis Eestis või mujal? Kui, siis kuidas need lõppenud on?
LP: Meid hämmastaski just see peaaegu üks-ühele kopeerimine. Seda, et maja põhiplaan on peegelpildis, paari akent on nihutatud ja osa katuse kallet natuke suurendatud, avastasime alles tähelepanelikumal uurimisel. Kõige naljakam on asjaolu, et kopeeritud on ka detaili maja taga, mida algses projektis sellisel kujul polnud. Nimelt ei paigaldanud Neeme maja ehitaja hoone taha rõdude kohale sellist räästatala, nagu me algselt plaanisime, vaid natuke väiksema ristlõikega. Avastasime selle alles siis, kui seda ei olnud enam võimalik asendada, nii tegime lisajoonised selle tala tugevdamiseks ja tekkis selline kitsa redeli moodi liittala. Ka see n-ö "viga" on kopeeritud.
The ladder-like beam supporting the eave in the rear facade is the result of a mistake made by builders - it was not intended to look like this. The architects noticed during the building process that the beam had been made too narrow, and since it couldn't be replaced anymore, it was redesigned to give it more strenght. Funnily enough, even this "mistake" has been copied on the Spanish house...
foto: Martin Siplane
foto: Martin Siplane
foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/
foto: http://www.nordicasa.eu/ar/
LP: Kindlat plagiaati tõendab ka asjaolu, et fotod Neemele ehitatud majast olid mingil hetkel ka Nordicasa kodulehel kui näide ühest sellisest hoonest Eestis:
LP: Meie projekti järgi ehitatud maja Eestis näeb kindlasti ka parem välja, sest kasutatud on naturaalset palki (Hispaania majal liimpalk), samuti rikub natuke Hispaanias asuvat maja katuse kalde suurendamine ja muud pisimuudatused.
What distinguishes the original house with the plagiarism are basically marginal details, for example the placing of windows, the inclinination of the roof, the mirrored floor plan... But more importantly, the building material is different - in the case of the Spanish plagiarism, laminated logs are used instead of natural ones - and this affects the overall look.
foto: Martin Siplane
LP: Sarnastest juhtumites Eestis ei ole ma teadlik. On olnud tõesti mõned sellised n-ö tuletatud teosed, kus küll selgelt on aru saada, et üks hoone on teise edasi(või tagasi)arendus, aga seda on päris raske tõestada. Ja eks arhitektid ikka jälgi teineteise tegemisi nii meil kui mujal maailmas, järgitakse sarnaseid stiilivõtteid ja materjalikasutusi. See on ju loomulik. Teinekord jõutakse sarnaste tulemusteni võib-olla ka teineteise teadmata.
Maailma mastaabis neid kindlasti on, võib arvata, et mõnedes riikides üsna palju. Aga pole eriti uurinud seda teemat.
JK: Kui kaugele olete valmis minema, et Jaak Kangro ja Nordicasa hea õppetunni saaksid?
LP: Kindlasti oleme valmis kasutama kõiki võimalusi, mis on seaduslikud. Siin panebki piirid ilmselt legaalsus ja see, kui palju on endal viitsimist asjaga tegeleda. Natuke kindlasti pelgame avalikku tähelepanu, mida see juhtum endaga kaasa võib tuua. Kindlasti ei soovi me Jaak Kangrole või Nordicasale midagi halba, kuid oma õiguste eest peame siiski seisma.
JK: Oskate ehk spekuleerida, miks plagiaatorit just see maja köitis? Kas tegemist võis olla näiteks konstruktsioonidest või esteetikast kantud teadliku valikuga? Või võisid ajendiks olla pigem mingid Jaak Kangro kätte sattunud originaalmaja kohta käivad dokumendid?
LP: Ilmselt kõik need kolm. Neeme maja sai üsna positiivse kajastuse eriala-ajakirjanduses. Kuna ta oli müügis, käis seda vaatamas väga palju inimesi, ka olevat seal olnud positiivne suhtumine hoone esteetikasse. See on palkmaja ja selle suunaga tegeleb ka Nordicasa. Neeme maja põhiplaanid ja fotod olid üleval hoonet müüva kinnisvaraarendaja kodulehel ja sealt oli neid kindlasti väga kerge võtta.
foto: Martin Siplane
foto: Martin Siplane
foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/
foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/
JK: Kas enne antud juhtumit oli teil Jaak Kangro ja Nordicasaga ka mingi kokkupuude olnud?
LP: Selles elus kindlasti mitte.
JK: Mainisite Liidu foorumis, et konkreetse majaga seoses on "kahjuks mitu sarnast juhtumit" - ehk täpsustaksite? Ega teie büroo teiste majadega midagi säärast pole juhtunud?
LP: On üks kinnisvara-arendus Venemaal, kuhu on tehtud Eestis planeering. Selle tutvustusel figureerib ka Neemel olev palkmaja kui näide hoonetüübist, mis sinna tuleb. Kas ja kui kaugel arendus aga on, pole uurinud.
http://www.guruprojekt.ee/tehtud/venemaa.jpg
LP: Siis on veel üks palkmaja, mida Eestis praegu püstitatakse. Ise pole näinud aga meile on fotosid saadetud. Tõotab tulla üsna sarnane meie omaga, aga kindlasti mitte nii, nagu Hispaaniasse ehitatu. Aga kuna hoone on veel ehitamisel, siis me lähemalt pole uurinud.
-
Esitasin paar laiemalt autoriõigustega seonduvat lisaküsimust EAL-i autoriõiguste töögrupi esimehele, Jaak Huimerinnale.
JK: Kui tihti ja enamasti milliste probleemidega autoriõiguste töögrupi poole pöördutakse?
JH: Meie poole siiski pöördutakse, kuid mitte eriti tihti. Üldiselt mu kõhutunne ütleb, et autoriõiguste olukord on arhitektide hulgas võrreldes 1990ndate algusega natuke paranenud, kuid mõnes aspektis jälle halvenenud (näiteks autorite nimede märkimine projektdokumentatsioonis - vene ajal oli see suurtes firmades kohustuslik ning sellele eelnes direktori käskkiri). Viimasel ajal on kaks põhiprobleemi - esiteks, kui keegi on projekti juba mingi staadiumini valmis teinud ja siis ehitaja palkab muudatuste tegemiseks kellegi teise arhitekti, võtmata või tahtmata võtta ühendust algse autoriga (praegu on EAL-i aukohtus Keila kooli juhtum). Sedalaadi juhtumeid on veel olnud, kus keegi hakkab juurdeehitust tegema olemasolevale autoriõigusega kaitstud majale või lihtsalt kasutatakse teiste jooniseid oma alusena. Tavaliselt on selle taga tellija, kes ei saa rahaliselt kaubale vana tegijaga või on ilmunud uus omanik, kellel on oma väljakujunenud arhitekt olemas jne. Teine teema on lepingute küsimus ja see, et suured tellijad tahavad litsentsimise teel kõik autoriõigused - ka isiklikud - ära võtta. Kui me oleme varaliste õiguste loovutamisega üldjuhul nõus (kuigi meie meelest tuleks need loovutada alles siis, kui hoone on valmis - tellija tahab aga kohe), siis isiklike õiguste litsentseerimisega ei nõustu me kategooriliselt.
JK: Millisel määral saab töögrupp abipalujaid aidata? Kas töögrupp annab ka sisukamat nõu või saab see enamasti vaid konkreetset advokaati soovitada? (Ja veidi naiivne küsimus siia otsa: kas abi saavad kõik palujad või ainult EAL-i liikmed?)
JH: Üldiselt me vaatame asja läbi ja siis mõtleme, kelle juurde saata. Üks võimalus on tellida EAL-i ekspertiis - sel juhul peab taotleja ise maksma. Teine võimalus on pöörduda Kultuuriministeeriumi juristi Toomas Seppeli jutule, kes on vabalt nõus konsulteerima ja tasu ei võta (EAL kasutab teda selliste juhtumite puhul sageli). Kolmas võimalus on suunata vaidlus EAL-i aukohtusse (see on mu meelest tasuta). Muidugi on advokaadid alati üks võimalus, aga see maksab kõige rohkem. EAL-i liikmeid aidatakse eelisjärjekorras.
JK: Kas Neeme maja lugu on seni Eestis pretsedenditu, või on ajaloost teada mõni sarnaselt süüdimatu juhtum? Ühtlasi oleks põnev kuulda mõningatest räigematest kohalikest autoriõiguste rikkumistest. Ega ometi viimaste aastate suuremad autoriõiguste rikkumised tüüpprojektide 'modifitseerimistega' piirdu?
JH: Mul isiklikult ei tule kohe meelde, kuid usun, et [sarnaseid süüdimatuid juhtumeid - JK] kindlasti on. Muidugi sellist tipparhitektuuri vargust ei tule küll meelde - selles suhtes on juhtum pretsedenditu. Mul on tunne, et selle taga on siiski keegi ehitajatest, kes on tööjoonised lihtsalt mingi tasu eest edasi müünud või lihtsalt kuskilt varastanud ja andnud. Juhtumis on kaks aspekti - esiteks, et autorid jäid autoritasust ilma. Teiseks, ma ei tea täpselt Eesti objekti omaniku ja autorite vahelist lepingut, näiteks minul on sageli eramaja tellija nõudnud lepingus punkti, et ma ei tohi seda ühelgi juhul edasi müüa, st tellija tahab, et alguprojekt on tema oma ja keegi teine seda enam ei saa - kui siin on samuti selline aspekt lisaks, siis tuleks koos tellijaga kohtusse minna - sellisel juhul on esmapilgul võit garanteeritud :)
JK: Neeme maja puhul oli üheks tõenäoliseks 'kurja allikaks' internet ehk täpsemalt arendaja kodulehekülg, kust plagiaator võis vabalt pätsata plaane jm vajalikku materjali. Virtuaalruum on täis kõikvõimalikke majaplaane ja tekstimaterjali (siinnegi blog pole süüst prii...), kuid ka näiteks arhitektuuri- ja planeerimisbüroode kirjanurki, mida iga soovija saaks potentsiaalselt kuritarvitada. Samas näib valitsevat arusaam, nagu oleks kõik internetis rippuv materjal vabalt kasutatav ühisomand. Kas siinkohal on mõeldav mingite konkreetsete piirangute panemine arhitektuursete materjalide netti riputamisele, või kas see on käesoleval hetkel juba kuidagi reglementeeritud?
JH: Interneti teema on EAL-is reglementeerimata. Kuid iga isiku oma sisetunne ütleb, mida sinna ülesse riputada - minuvanused ei kiirusta ega taha sinna eriti midagi üles panna, kõige vähem tööjooniseid või põhiprojekti. Nooremad on rohkem uue elulaadi lummuses ja riputavad üles kõikvõimalikke asju. Autoriõiguse põhipostulaat on ju see, et kaitstud on konkreetsed joonised, skeemid, maketid, majad jne, ühesõnaga materialiseerunud mõte - seega tuleb neid ka hoida, mitte levitada. Seda enam, et need on meie oskuste materialiseerunud osa ja seega ka potentsiaalne vara. Üks asi muidugi on - näiteks ehitusloa taotluseks esitatud ehitusprojekt on siiski kõikidel vabalt vaadatav ja ka saada (keegi ei keela valdade arhiivides koopiaid teha) - sellega peab leppima ja arvestama. Interneti teema vääriks edasi arutamist - näiteks Strandberg tahtis korraldada arhitektuurivõsitlust väiksele energiamajale ja seejärel kõik tööd vabalt kasutamiseks internetti üles riputada - ma isiklikult ei pea seda õigeks. Eelvaated võiksid olla, aga mitte kogu projektpakett. Mul oli sama kogemus Kihnu vallavalitsusega, kes riputas üles meie poolt projekteeritud Kihnu muuseumi tööjoonised - siis ma küll käskisin need valla kodulehelt kiirelt maha võtta. Fotode müügilehed internetis on ses suhtes väga mõislikud - eelvaate saab, aga paremad resolutsioonid on juba kasvavalt tasulised.
-
Juhtumit kommenteerib veel arhitekt Kuno Raude:
Selles, et arhitektuursele graafikale ja arhitektuuriteostele tekib autoriõigus, pole kahtlust (AutÕS § 4 lg 3 p 14). Esialgse informatsiooni põhjal näib, et rikutud on originaalteose autorite nii isiklikke (AutÕS § 12) kui varalisi (AutÕS § 13) õigusi.
Autoriõiguste tsiviilõigusliku kaitse variantidele viitab AutÕS § 817. Nõuete maksmapanekuks peaks originaalteose autor(id) vajaduse ja soovi korral pöörduma kohtusse.
Kuna teatud intellektuaalomandi rikkumistele on tagatud ka karistusõiguslik kaitse, võib olla täidetud ka mõni KarS 14. peatükis sätestatud süüteokoosseisudest. Seega võiks originaalteose autor(id) põhjalikuma hindamise järel kaaluda ka kuriteokaebuse esitamist.
Nii hagi koostamisel kui kaebuse esitamisel on eelkõige vaja autori(te) initsiatiivi ning professionaalset õigusalast tuge.
-
Suured tänud Laur Pihelile teemat avamast ning Jaak Huimerinnale ja Kuno Raudele kommentaaride eest, suured tänud ka Martin Siplasele fotode eest!
-
Loodan, et Jaak Kangro võetakse juba peagi vastutusele ja et arhitektidel jaguks jõudu, jaksu ja eelkõige aega oma õiguste eest võitlemisel. Ühtlasi loodan, et teema pälvib ka n-ö pärismeedias laiemat kõlapinda, sest vastasel juhul võib tulla mõni uus ambaal ja samamoodi süüdimatult talitada - risk vahele jääda ei pruugi sellistel juhtudel kuigi suur olla... Usun, et antud lool on potentsiaali saada n-ö näidisprotsessiks, mille kõigi eelduste kohaselt õnnelik lõpptulemus suudab tulevikus selliseid asju ära hoida.
Täiend: Lugu on vahepeal edasi arenenud, kusjuures teemat lahkas ka "Pealtnägija". Saadet võib järelvaadata siin. Peaks mainima, et Jaak Kangro suhtumine asjasse on pehmelt öeldes hämmastav. Hoian pöialt, et jõmm pannakse lõpuks oma tegude eest vastutama.
LP: Meile andis vihje Nordicasa kodulehest üks tööalaselt tuttav inimene ühest palkmajasid tootvast firmast umbes aasta tagasi.
JK: Millised olid esmased reaktsioonid?
LP: Alguses arvasime, et tegemist on fotoshopi lavastusega, tähelepanelikum uurimine viitas reaalselt eksisteerivale majale Hispaanias. Kuna meiega midagi sellist varem pole juhtunud, kurvastas see kindlasti. Eriti see, et mõned moepärast tehtud muudatused olid hoonele pigem kahjuks tulnud ja meil ei oldud lastud ise oma loominguga tegeleda. Loomulikult oleme mingist hetkest asja ka huumoriga võtnud. Kas või seda Nordicasa väidet nendepoolses (väga nahaalses, arrogantnes ja ignorantnes) vastuses advokaadi kirjale, et Hispaania maja autoriks on keegi Boliivia arhitekt (nime küll ei mainitud) ja juba mõne aja pärast on mitmetel kodulehekülgedel märgitud arhitektiks Jaak Kangro.
JK: Kas mõte asuda enda õigusi kaitsma tekkis koheselt või vajas teema seedimist? Kas mingil hetkel oli ka mõttes asi niisama jätta?
LP: Üsna kohe, kuna see on nii ilmne plagiaat. Me ei ole asja seni väga aktiivselt ajanud, kuid teeme seda kindlasti ja niisama mingil juhul ei jäta.
JK: Eesti Arhitektide Liidu juures töötab omaette autoriõiguste töögrupp, kes peaks sellistel juhtudel õiguslikku nõu pakkuma. Kas pöördusite teiegi töögrupi poole, ja kui, kas sellest oli ka otsest abi?
LP: Pöördusime EALi poole, kust soovitati üht konkreetset advokaati, kellega neil oli olnud koostöökogemusi.
JK: Autoriõiguste räigemat sorti rikkumine kohalikul arhitektuurimaastikul on minule teadaolevalt seni piirdunud vaid projekti muutmisega autori loata - meenutuseks siinkohal, et selliseid juhtumeid lahati ajakiri Maja algusnumbrites lausa omaette alateemas pealkirjaga "Kord". Säärane juhtum Eesti kontekstis suhteliselt tuntud maja kopeerimisest (õigemini pigem nn tuletatud teosest) on aga tõenäoliselt esmakordne, ja küllap pole kellelegi usutav, et tegemist võiks olla juhusliku sarnasusega. Kas olete ehk teadlik sarnastest juhtumitest, olgu siis Eestis või mujal? Kui, siis kuidas need lõppenud on?
LP: Meid hämmastaski just see peaaegu üks-ühele kopeerimine. Seda, et maja põhiplaan on peegelpildis, paari akent on nihutatud ja osa katuse kallet natuke suurendatud, avastasime alles tähelepanelikumal uurimisel. Kõige naljakam on asjaolu, et kopeeritud on ka detaili maja taga, mida algses projektis sellisel kujul polnud. Nimelt ei paigaldanud Neeme maja ehitaja hoone taha rõdude kohale sellist räästatala, nagu me algselt plaanisime, vaid natuke väiksema ristlõikega. Avastasime selle alles siis, kui seda ei olnud enam võimalik asendada, nii tegime lisajoonised selle tala tugevdamiseks ja tekkis selline kitsa redeli moodi liittala. Ka see n-ö "viga" on kopeeritud.
The ladder-like beam supporting the eave in the rear facade is the result of a mistake made by builders - it was not intended to look like this. The architects noticed during the building process that the beam had been made too narrow, and since it couldn't be replaced anymore, it was redesigned to give it more strenght. Funnily enough, even this "mistake" has been copied on the Spanish house...
Originaalmaja | The original house:
foto: Martin SiplaneOriginaalmaja | The original house:
foto: Martin SiplanePlagiaat | Plagiarism:
foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/Plagiaat | Plagiarism:
foto: http://www.nordicasa.eu/ar/LP: Kindlat plagiaati tõendab ka asjaolu, et fotod Neemele ehitatud majast olid mingil hetkel ka Nordicasa kodulehel kui näide ühest sellisest hoonest Eestis:
LP: Meie projekti järgi ehitatud maja Eestis näeb kindlasti ka parem välja, sest kasutatud on naturaalset palki (Hispaania majal liimpalk), samuti rikub natuke Hispaanias asuvat maja katuse kalde suurendamine ja muud pisimuudatused.
What distinguishes the original house with the plagiarism are basically marginal details, for example the placing of windows, the inclinination of the roof, the mirrored floor plan... But more importantly, the building material is different - in the case of the Spanish plagiarism, laminated logs are used instead of natural ones - and this affects the overall look.
Originaalmaja | The original house:
foto: Martin SiplaneLP: Sarnastest juhtumites Eestis ei ole ma teadlik. On olnud tõesti mõned sellised n-ö tuletatud teosed, kus küll selgelt on aru saada, et üks hoone on teise edasi(või tagasi)arendus, aga seda on päris raske tõestada. Ja eks arhitektid ikka jälgi teineteise tegemisi nii meil kui mujal maailmas, järgitakse sarnaseid stiilivõtteid ja materjalikasutusi. See on ju loomulik. Teinekord jõutakse sarnaste tulemusteni võib-olla ka teineteise teadmata.
Maailma mastaabis neid kindlasti on, võib arvata, et mõnedes riikides üsna palju. Aga pole eriti uurinud seda teemat.
JK: Kui kaugele olete valmis minema, et Jaak Kangro ja Nordicasa hea õppetunni saaksid?
LP: Kindlasti oleme valmis kasutama kõiki võimalusi, mis on seaduslikud. Siin panebki piirid ilmselt legaalsus ja see, kui palju on endal viitsimist asjaga tegeleda. Natuke kindlasti pelgame avalikku tähelepanu, mida see juhtum endaga kaasa võib tuua. Kindlasti ei soovi me Jaak Kangrole või Nordicasale midagi halba, kuid oma õiguste eest peame siiski seisma.
JK: Oskate ehk spekuleerida, miks plagiaatorit just see maja köitis? Kas tegemist võis olla näiteks konstruktsioonidest või esteetikast kantud teadliku valikuga? Või võisid ajendiks olla pigem mingid Jaak Kangro kätte sattunud originaalmaja kohta käivad dokumendid?
LP: Ilmselt kõik need kolm. Neeme maja sai üsna positiivse kajastuse eriala-ajakirjanduses. Kuna ta oli müügis, käis seda vaatamas väga palju inimesi, ka olevat seal olnud positiivne suhtumine hoone esteetikasse. See on palkmaja ja selle suunaga tegeleb ka Nordicasa. Neeme maja põhiplaanid ja fotod olid üleval hoonet müüva kinnisvaraarendaja kodulehel ja sealt oli neid kindlasti väga kerge võtta.
Originaalmaja | The original house:
foto: Martin SiplaneOriginaalmaja | The original house:
foto: Martin SiplanePlagiaat | Plagiarism:
foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/Plagiaat | Plagiarism:
foto: http://www.nordicasa.eu/en/contact-us/JK: Kas enne antud juhtumit oli teil Jaak Kangro ja Nordicasaga ka mingi kokkupuude olnud?
LP: Selles elus kindlasti mitte.
JK: Mainisite Liidu foorumis, et konkreetse majaga seoses on "kahjuks mitu sarnast juhtumit" - ehk täpsustaksite? Ega teie büroo teiste majadega midagi säärast pole juhtunud?
LP: On üks kinnisvara-arendus Venemaal, kuhu on tehtud Eestis planeering. Selle tutvustusel figureerib ka Neemel olev palkmaja kui näide hoonetüübist, mis sinna tuleb. Kas ja kui kaugel arendus aga on, pole uurinud.
http://www.guruprojekt.ee/tehtud/venemaa.jpgLP: Siis on veel üks palkmaja, mida Eestis praegu püstitatakse. Ise pole näinud aga meile on fotosid saadetud. Tõotab tulla üsna sarnane meie omaga, aga kindlasti mitte nii, nagu Hispaaniasse ehitatu. Aga kuna hoone on veel ehitamisel, siis me lähemalt pole uurinud.
-
Esitasin paar laiemalt autoriõigustega seonduvat lisaküsimust EAL-i autoriõiguste töögrupi esimehele, Jaak Huimerinnale.
JK: Kui tihti ja enamasti milliste probleemidega autoriõiguste töögrupi poole pöördutakse?
JH: Meie poole siiski pöördutakse, kuid mitte eriti tihti. Üldiselt mu kõhutunne ütleb, et autoriõiguste olukord on arhitektide hulgas võrreldes 1990ndate algusega natuke paranenud, kuid mõnes aspektis jälle halvenenud (näiteks autorite nimede märkimine projektdokumentatsioonis - vene ajal oli see suurtes firmades kohustuslik ning sellele eelnes direktori käskkiri). Viimasel ajal on kaks põhiprobleemi - esiteks, kui keegi on projekti juba mingi staadiumini valmis teinud ja siis ehitaja palkab muudatuste tegemiseks kellegi teise arhitekti, võtmata või tahtmata võtta ühendust algse autoriga (praegu on EAL-i aukohtus Keila kooli juhtum). Sedalaadi juhtumeid on veel olnud, kus keegi hakkab juurdeehitust tegema olemasolevale autoriõigusega kaitstud majale või lihtsalt kasutatakse teiste jooniseid oma alusena. Tavaliselt on selle taga tellija, kes ei saa rahaliselt kaubale vana tegijaga või on ilmunud uus omanik, kellel on oma väljakujunenud arhitekt olemas jne. Teine teema on lepingute küsimus ja see, et suured tellijad tahavad litsentsimise teel kõik autoriõigused - ka isiklikud - ära võtta. Kui me oleme varaliste õiguste loovutamisega üldjuhul nõus (kuigi meie meelest tuleks need loovutada alles siis, kui hoone on valmis - tellija tahab aga kohe), siis isiklike õiguste litsentseerimisega ei nõustu me kategooriliselt.
JK: Millisel määral saab töögrupp abipalujaid aidata? Kas töögrupp annab ka sisukamat nõu või saab see enamasti vaid konkreetset advokaati soovitada? (Ja veidi naiivne küsimus siia otsa: kas abi saavad kõik palujad või ainult EAL-i liikmed?)
JH: Üldiselt me vaatame asja läbi ja siis mõtleme, kelle juurde saata. Üks võimalus on tellida EAL-i ekspertiis - sel juhul peab taotleja ise maksma. Teine võimalus on pöörduda Kultuuriministeeriumi juristi Toomas Seppeli jutule, kes on vabalt nõus konsulteerima ja tasu ei võta (EAL kasutab teda selliste juhtumite puhul sageli). Kolmas võimalus on suunata vaidlus EAL-i aukohtusse (see on mu meelest tasuta). Muidugi on advokaadid alati üks võimalus, aga see maksab kõige rohkem. EAL-i liikmeid aidatakse eelisjärjekorras.
JK: Kas Neeme maja lugu on seni Eestis pretsedenditu, või on ajaloost teada mõni sarnaselt süüdimatu juhtum? Ühtlasi oleks põnev kuulda mõningatest räigematest kohalikest autoriõiguste rikkumistest. Ega ometi viimaste aastate suuremad autoriõiguste rikkumised tüüpprojektide 'modifitseerimistega' piirdu?
JH: Mul isiklikult ei tule kohe meelde, kuid usun, et [sarnaseid süüdimatuid juhtumeid - JK] kindlasti on. Muidugi sellist tipparhitektuuri vargust ei tule küll meelde - selles suhtes on juhtum pretsedenditu. Mul on tunne, et selle taga on siiski keegi ehitajatest, kes on tööjoonised lihtsalt mingi tasu eest edasi müünud või lihtsalt kuskilt varastanud ja andnud. Juhtumis on kaks aspekti - esiteks, et autorid jäid autoritasust ilma. Teiseks, ma ei tea täpselt Eesti objekti omaniku ja autorite vahelist lepingut, näiteks minul on sageli eramaja tellija nõudnud lepingus punkti, et ma ei tohi seda ühelgi juhul edasi müüa, st tellija tahab, et alguprojekt on tema oma ja keegi teine seda enam ei saa - kui siin on samuti selline aspekt lisaks, siis tuleks koos tellijaga kohtusse minna - sellisel juhul on esmapilgul võit garanteeritud :)
JK: Neeme maja puhul oli üheks tõenäoliseks 'kurja allikaks' internet ehk täpsemalt arendaja kodulehekülg, kust plagiaator võis vabalt pätsata plaane jm vajalikku materjali. Virtuaalruum on täis kõikvõimalikke majaplaane ja tekstimaterjali (siinnegi blog pole süüst prii...), kuid ka näiteks arhitektuuri- ja planeerimisbüroode kirjanurki, mida iga soovija saaks potentsiaalselt kuritarvitada. Samas näib valitsevat arusaam, nagu oleks kõik internetis rippuv materjal vabalt kasutatav ühisomand. Kas siinkohal on mõeldav mingite konkreetsete piirangute panemine arhitektuursete materjalide netti riputamisele, või kas see on käesoleval hetkel juba kuidagi reglementeeritud?
JH: Interneti teema on EAL-is reglementeerimata. Kuid iga isiku oma sisetunne ütleb, mida sinna ülesse riputada - minuvanused ei kiirusta ega taha sinna eriti midagi üles panna, kõige vähem tööjooniseid või põhiprojekti. Nooremad on rohkem uue elulaadi lummuses ja riputavad üles kõikvõimalikke asju. Autoriõiguse põhipostulaat on ju see, et kaitstud on konkreetsed joonised, skeemid, maketid, majad jne, ühesõnaga materialiseerunud mõte - seega tuleb neid ka hoida, mitte levitada. Seda enam, et need on meie oskuste materialiseerunud osa ja seega ka potentsiaalne vara. Üks asi muidugi on - näiteks ehitusloa taotluseks esitatud ehitusprojekt on siiski kõikidel vabalt vaadatav ja ka saada (keegi ei keela valdade arhiivides koopiaid teha) - sellega peab leppima ja arvestama. Interneti teema vääriks edasi arutamist - näiteks Strandberg tahtis korraldada arhitektuurivõsitlust väiksele energiamajale ja seejärel kõik tööd vabalt kasutamiseks internetti üles riputada - ma isiklikult ei pea seda õigeks. Eelvaated võiksid olla, aga mitte kogu projektpakett. Mul oli sama kogemus Kihnu vallavalitsusega, kes riputas üles meie poolt projekteeritud Kihnu muuseumi tööjoonised - siis ma küll käskisin need valla kodulehelt kiirelt maha võtta. Fotode müügilehed internetis on ses suhtes väga mõislikud - eelvaate saab, aga paremad resolutsioonid on juba kasvavalt tasulised.
-
Juhtumit kommenteerib veel arhitekt Kuno Raude:
Selles, et arhitektuursele graafikale ja arhitektuuriteostele tekib autoriõigus, pole kahtlust (AutÕS § 4 lg 3 p 14). Esialgse informatsiooni põhjal näib, et rikutud on originaalteose autorite nii isiklikke (AutÕS § 12) kui varalisi (AutÕS § 13) õigusi.
Autoriõiguste tsiviilõigusliku kaitse variantidele viitab AutÕS § 817. Nõuete maksmapanekuks peaks originaalteose autor(id) vajaduse ja soovi korral pöörduma kohtusse.
Kuna teatud intellektuaalomandi rikkumistele on tagatud ka karistusõiguslik kaitse, võib olla täidetud ka mõni KarS 14. peatükis sätestatud süüteokoosseisudest. Seega võiks originaalteose autor(id) põhjalikuma hindamise järel kaaluda ka kuriteokaebuse esitamist.
Nii hagi koostamisel kui kaebuse esitamisel on eelkõige vaja autori(te) initsiatiivi ning professionaalset õigusalast tuge.
-
Suured tänud Laur Pihelile teemat avamast ning Jaak Huimerinnale ja Kuno Raudele kommentaaride eest, suured tänud ka Martin Siplasele fotode eest!
-
Loodan, et Jaak Kangro võetakse juba peagi vastutusele ja et arhitektidel jaguks jõudu, jaksu ja eelkõige aega oma õiguste eest võitlemisel. Ühtlasi loodan, et teema pälvib ka n-ö pärismeedias laiemat kõlapinda, sest vastasel juhul võib tulla mõni uus ambaal ja samamoodi süüdimatult talitada - risk vahele jääda ei pruugi sellistel juhtudel kuigi suur olla... Usun, et antud lool on potentsiaali saada n-ö näidisprotsessiks, mille kõigi eelduste kohaselt õnnelik lõpptulemus suudab tulevikus selliseid asju ära hoida.
Täiend: Lugu on vahepeal edasi arenenud, kusjuures teemat lahkas ka "Pealtnägija". Saadet võib järelvaadata siin. Peaks mainima, et Jaak Kangro suhtumine asjasse on pehmelt öeldes hämmastav. Hoian pöialt, et jõmm pannakse lõpuks oma tegude eest vastutama.
