linnad ja märgid: 03.2009

041: kurjad herilased supilinnas

summary: supilinn - meaning 'soup town' - is a borough in the south estonian university town of tartu. known for their like-mindedness in trying to conserve the area's unique atmosphere, the residents of supilinn are not very keen on new developments in the area - the two buildings shown below not being exceptional. ironically they were inspired by the archetypical supilinn housing, the color schemes were drawn from neighboring buildings and sheds. completed between 2007-2009, the controversial buildings were designed by young architects janek maat and indrek mikk.

-

mõni supilinna ajaloolise agulimiljöö paadunud fänn võib mulle selle eest küll virutada, kuid mu silmis on kaks alljärgnevat maja ühed paremad asjad, mis sealses linnajaos viimasel ajal on juhtunud.

selleri tänaval asuva kahe maja arhitektideks on noored indrek mikk ja janek maat, kes varem töötanud vastavalt koko ning muru & pere büroos - võib-olla just sellest mõnel määral teatav julgus luua efektse ning pilkupüüdva arhitektuuriga hooneid, mis antud juhul on kohalikele linnaosa patriootidele kui pinnuks silmas. kusjuures tegemist on üpris iroonilise juhtumiga. tsiteerides ajakirja maja artiklit [nr 2007-2, autorid tõnis kimmel ja merje müürisepp]:

"elamu on julge ja küsimusi tekitav, kuid välja kasvanud siiski supilinna agulimiljööst. herilasetriipude taga on selle miljööala värvuskeskkonna põhjalik vaatlus. hoone maht ja katusekalle on naabermajadelt. lähedal asuvalt kuurilt on saadud keskkondlikult küpsed värvitoonid, mis on sünteetilistele toonidele iseloomulikult esialgu veidi liiga kirkad. fassaadi katab traditsiooniline sauniku laudis. katuseks on traditsiooniline tsingitud valtsplekk. kõik on korras nii miljöökaitse kui arhitekti vabaduse küljelt."

kuid sellele vaatamata pole hoonetega paljud rahul, väidetakse just, et "ümbrusega pole arvestatud või on ümbrusega sobivus küsitav" jms. eks see taandu lõpuks kõik erinevatel seisukohtadel olevate inimeste isiklikule maitsele...

foto: tõnis kimmel

[muide, kimmeli aeg-ajalt täienev fotokollektsioon huvitavatest tartu objektidest jms on siin, soovitan huvilistel pilgu peale heita.]

järgnevalt aga eelmisest hulga kehvemad fotod. pärinevad need 2008 lõpust, mil oranž maja oli veel pooleli. kollane maja valmis 2007.

foto: jk

arenduse terviklikkus on täielik: ka piirdeaiad on lahendatud majadega samas stiilis.

foto: jk

nagu ma aru saan, siis oranž maja sai oma fassaadide värvid arhitektide ja supilinna seltsi tegelaste ühise arutelu tagajärjel. kui varem valminud kollane maja tekitas oma "kontrastsusel põhineva värvivalikuga" korralikku furoori, siis oranži majaga peaksid nad järelikult enam-vähem rahul olema. pean tunnistama, et uuema maja fassaadilahendus meeldibki mulle pisut rohkem. lisalugemist antud teemal: siin ja siin.

foto: jk

miljööväärtuslik hoonestusala... kõrvuti paiknevad majad, mille vanusevaheks on ligikaudu sajand. oleks absurd nõuda või loota siinsetelt uushoonetelt tsaariaegset aguliarhitektuuri iseloomustavat rõhtsat laudist, kaugeleulatuvat räästast, akende piirdelaudu... uute majade arhitektuur mu arust väga mõnusasti abstraheerib siinse piirkonna vanade hoonete arhetüüpset ilmet ning igal juhul annab supilinnale rohkem juurde, kui hävitab.

foto: jk

ja korteriplaanid ka.

maja 2007-2

selleri tn majade asukoha, kui veel ei tea, saad siit. kõige muu seas.

nähtud hoonete fassaadilahenduse sarnasusele millelegi eesti arhitektuuri ajaloost viitas mulle martin, ja tõesti, sarnasus on täiesti olemas. paraku pole mulle teada, mis värvi laudist oli insener reieri näidismajal kasutatud, kuid ega see polegi eriti oluline.

skänn: "eesti 20. sajandi arhitektuur"

040: uue raekoja konkursil osalejad, vol.2

5. märtsil 2009 avaldati tallinna uue raekoja konkursil teise vooru pääsend tööde märgusõnad. need on:

meri park
kair
ta tuli merest
kilu (22)
zebra
tripstrapstrull
rahva hääl
the public village
koda

jätkan raekoja konkursil osalevate välisbüroode lühitutvustamist, vol.1 on siin.

...

1997 asutatud arhitektuuribüroo lahdelma & mahlamäki on hetkel kõige kõvem kooslus soome arhitektuurimaastikul. 20 töötajaga büroo vedajateks on rainer mahlamäki [s. 1956] ja ilmari lahdelma [s. 1959]. alljärgnevalt mõned nende edukad projektid lähimast minevikust.

vellamo meremuuseum kotkas, valmis 2008.

foto: net

poola juutide ajaloomuuseum varssavis. konkursi võidutöö, 2005.

render: net

foto: net

espoo haigla konkursil teise koha pälvinud töö, 2008.

render: safa.fi

soome saatkonnahoone tokyos. konkursi võiduprojekt, 2009.

render: ark-l-m.fi

espoo kesklinna hoonestuse ideekonkursi võidutöö "tango", 2007.

render: net

joensuu põhikool, valmis 2007.

foto: mimoa.eu

...

kui peaksin kellegagi kihla vedama raekoja konkursi võitja osas, siis - kui tahes siiralt ma ka ei sooviks, et selleks oleks bjarke ja kompanii või mõni mu lemmik eesti noorarhitektide büroo - panustaksin tegelt vähimagi kahtluseta ülimalt prestiižsele austria-šveitsi büroole baumschlager & eberle.

carlo baumschlager [s. 1956] ja dietmar eberle [s. 1952] panid oma büroo püsti juba aastal 1985. liialdamata võib vist väita, et teatud ringkondades on b & e saavutand teatava kultusbüroo staatuse. nende filosoofia / poliitika näeb ette hoonete n-ö väljast sisse projekteerimist, st et projekti sündimisel mängivad olulisimat rolli konkreetse asukoha klimaatilised eripärad ja ümbritsev keskkond. välisilmelt on b & e hooned küllaltki vaoshoitud ja lihtsad, seeeest elegantsed ning väärikad. nende projekte iseloomustab tihti energiasäästlikkus, mistõttu ökomajana planeeritud tallinna raekoja konkursil on b & e käes kõvad trumbid tohutu kogemustepagasi näol. lisaks energiasäästlike ja n-ö kohatundlike projektide kõrval on b & e tuntud ka oma keskklassile mõeldud rohkete elamukvartalitega paljudes riikides, millega nad on end kindlalt arhitektuuriajalukku jäädvustand [vt nt kenneth framptoni "modern architecture: a critical history" - b & e on seal esindatud lausa kolme projektiga!].

baumschlager & eberle peaks siinseile arhitektuurisõpradele küllaltki tuntud tegelane olema, kuna eesti ja tallinnaga on nad seotud juba varasemast ajast. nimelt panid nad 2008 veebruaris kinni kahe admiraliteedi kvartalisse planeeritud hoone konkursi. ärilehes ilmund intervjuud eberlega loe siit, kavandatud hoonete kohta pisut infot paari väikese renderiga on siin.

et on ülimalt raske leida normaalseid fotosid b & e rohketest hoonetest, siis alljärgnevalt vaid väike ja juhuslik valik objektidest, millest ma kunagi kuskilt suvaliselt enam-vähem talutavaid pilte olen leidnud. aga saamaks nende portfooliost õiglasemat muljet, soovitan siiski büroo kodukat külastada.

aschlenguti residentsid st gallenis šveitsis, valmisid 2002.

foto: net

it-keskus dornbirnis austrias, valmis 2002.

foto: net

mingi kõrghoone projekt münchenisse, konkursi teine koht.

render: net

popmoma elamukompleks pekingis, valmis 2007. sellest otse üle tee asub steven holli projekteeritud kuulus linked hybrid.

foto: net

ülikooli ühiselamu viinis, valmis 2005.

foto: mimoa.eu

hotel cube kuskil šveitsis...

foto: net

nordwesthaus - klubi- ja paadimaja fussachis austrias, valmis 2008. sellest lähemalt dezeenis.

foto: dezeen

039: metsakalmistu kabel kloostrimetsas

üks edukamaid eesti esimese vabariigi aegseid arhitekte oli riias ja darmstadtis kõrghariduse omandand herbert johanson [1884-1964]. kuulsuse tõi talle kahasse kolleeg eugen habermanniga projekteeritud ekspressionistlik-traditsionalistlik riigikoguhoone toompeal [1920-1922], mida kahtluseta võib pidada üheks eesti arhitektuuriajaloo tippteoseks. aastail 1924-1944 töötas johanson tallinna arhitektuurijaoskonna juhatajana, projekteerides linna poolt ehitatavaid hooneid, kuid võttes samal ajal vastu ka eratellimusi.

johansoni projektide hulgas on palju mainimisväärset nii väike- kui korterelamute, kooli- kui ühiskondlike hoonete seas. jõudumööda saab osa sellest ka siin plogis väga lühidalt ja pildirohkelt esitletud.

nüüd aga konkreetsemalt teemasse.

see siin on johansoni projekteeritud kabel tallinnas metsakalmistul, valminud 1936. hoone taandub suures osas sümmeetriale ning geomeetriale. selle põhimahuks on püramiidse katusega kaetud kuup, katuse harjale on aga paigutatud kera.

foto: jk

kaunis peauks on raamistatud kuidagi jahedalt ja karmilt mõjuva kandilise portaaliga.

foto: jk

historitsistlikult mõjuv kellatornike vastandub kabeli n-ö puhastele vormidele. algselt oli selle tipus ka rist, küllap see eemaldati nõuka-ajal.

foto: jk

eeskoja ümaraken.

foto: jk

eriti arhailiselt mõjub see hoone just siinsel fotol. esiteks muidugi torni tõttu, kuid arhailisust sugereerib ka romaani stiilis ümarkaarakna kahekordne paeraamistus, mis kabeli ilmet hulga raskepärasemaks muudab.

foto: jk

pisut sümbolismi: algus ja lõpp ehk alfa ja oomega on kreeka tähestiku esimene ja viimane täht.

foto: jk

kabeli saali valgustavad kaks suurt ümmargust akent kummaski küljeseinas. ei tea, kuivõrd kohane on siin tuua paralleel nn valges funktsionalismis armastatud elemendi, illuminaatoraknaga... heh, ma parem seda paralleeli siiski ei too.

foto: jk

kui kabeli peafassaadis ilmneb vähe, kui üldse, ajastule omast moodsat arhitektuurikeelt, siis hoopis teine lugu on hoone tagumise küljega.

foto: jk

välimuselt küllaltki arhetüüpset sakraalarhitektuuri esindava kabeli "apsiidiks" on funktsionalismi ühe lemmikvõttena kasutatud klaasist ärkel. lisaks esifassaadi kaunistavale tornikesele lõhub kabeli geomeetrilistest vormidest koosnevat üldilmet ärkli poolik seenekübar-katus. ja huvitav, kas see kaevu kraan on ka kolmekümnendaist?

foto: jk

siin veel üks arhailise ilmega detail. küljeuks nimelt.

foto: jk

kui ma kabelit pildistamas käisin, siis mind täiega häiris, et selle ette teljele oli istutatud / jäetud vaid too ükik puu, mis näis justkui mingit kompositsiooni rikkuvat. nüüd aga... vaadates fotot... olen ma just siukse vaatega kuidagi eriliselt rahul. suht napakas.

foto: jk

ja ajalooline foto ka.

.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ..

seoses johansoni ja tema kolmekümnendatel projekteeritud paekivist hoonetega on üpris juurdunud väljend paefunktsionalism. professor mart kalm on oma "eesti 20. sajandi arhitektuuris" pühendanud teemale terve peatüki, kus ta peab nimetatud ilmingut eesti arhitektuuriajaloos üheks omapärasemaks. tõsi, kalm näeb johansoni paefunktsionalismis ka vernakulaarset aspekti ning tunnistab, et kohati on seda "stiili" esindavate hoonete puhul "raske kasutada funktsionalismi mõistet selle otseses tähenduses", nimetades seda ka funktsionalismi "edasiarenduseks" (kusjuures "edasi-" kõlab siin eriti paradoksaalselt kui tutvuda allpool toodud arvamusavaldustega). seda enam tekib küsimus: miks siis üldse kõne all olevat ilmingut järjekindlalt paefunktsionalismina esitleda? pole mõtet eitada, et stilistiliselt esinevad johansoni paest majadel paljud funktsionalistlikule arhitektuurile omased elemendid, kuid kui hakata n-ö üldpilti lahkama, jäävad siin traditsioonilisest funktsionalismist järele vaid pealiskaudsed pudemed.

õnneks pole ma ainuke, kellel on selle mõistega häirekellad vilkuma löönud.

näiteks karin-hallas murula seab kahtluse alla johansoni paearhitektuuri seose funktsionalismiga: "kunstiteaduslikke uurimusi" 11. numbris, samuti näituse kataloogis "funktsionalism eestis" näeb ta selle ühe mõjutajana meie "1930. aastate teise poole poliitiliselt ambitsioonikas kontekstis" hoopis hitleri ideedest innustust saanud arhitektuuri natsi-saksamaal:

"käsitöö taaselustamine, monumentalism, sümmeetria, teise korruse püstaknad ja nende rasked raamistused on kõik funktsionalismiideedele risti vastu käivad ilmingud. kas me siis peame ikka johansoni paeehitiste puhul rääkima funktsionalismist või tuleks näha ka seoseid natsionaalsotsialistliku esindusarhitektuuriga?"

(mainitud "kunstiteaduslike uurimuste" numbris sisalduvat kh-m kirjutatud artiklit "millise arhitektuuriajaloo me saime?" soovitan tungivalt lugeda kõigil, kes peavad tegema / on teinud kalmu eksamit või kasutavad tema suurteost muudel eesmärkidel infoallikana!!)

järgnevalt avaldab johansoni paefunktsionalismi kohta arvamust mu hea sõber ja ex-kolleeg carl-dag lige:

"mäletan üht vestlust, kus prof krista kodres rääkis paefunktsionalismi kui termini puudustest. kodrese arvates, kes erinevalt prof mart kalmust rõhutas paefunktsionalismist rääkides rahvusvahelist konteksti ning võrdlust nn valge funktsionalismiga, on tegemist pigem art déco'ga. seda väidet toetavad kaks seika. esiteks see, et funktsionalism seostub ennekõike ökonoomsuse, ratsionaalsuse, uuenduslikkuse ja muude modernistlike põhimõtetega. paas kui materjal pole aga ei konstruktiivses ega esteetilises mõttes loetletud omadustele vastav.¹ teiseks, art déco suunale oli omane nii üldine sümmeetria-lembus kui stiliseeritud dekoori ja ornamentide kasutamine, millel tihti ka sümboliseeriv funktsioon. vaadates metsakalmistu kabelit ei teki kahtlust, et johanson on nii sümmeetriale (mahtude ja ruumipaigutus, uste- ja akendejaotus) kui sümbolitele olulist tähelepanu pööranud (kadunud rist, alfa ja oomega ning arhaiseeriv üldkäsitlus, mis pürib eemale moodsa arhitektuuri ajalisusest). ka paas ise, kui selle kasutamise põhjenduseks tuuakse rahvuskultuuri ja –väärtuste representeerimine, omandab materjalina sümbolväärtuse. just sellele viimasele on rõhunud prof kalm, kuid minu meelest on tema üldistava tõlgenduse puhul tegu puhtakujulise rahvuskultuurilise konstruktsiooniga, mis kunstlikult ja tagantjärele seob konkreetse arhitektuurse väljendusviisi poliitilise ideoloogiaga.² kuid ärgem laskugem siinkohal retoorika ja keelekasutuse- alasesse vaidlusesse. oluline on see, et johansoni näol on meil tegemist silmapaistvalt isikupärase arhitektiga, kes funktsionaalsuse kõrval pidas alati oluliseks ka arhitektuuri esteetilist väärtust.

minu jaoks teeb metsakalmistu kabelihoone põnevaks just see klaasist ärkel hoone tagaküljel, mis vormilt meenutab mõneti mendelsohn’i ärkleid ning mille ruumi-efekt on ehk võrreldav siren’ite otaniemi kabeli omaga – sakraalses, emotsionaalselt „pingestatud“ ruumis viibides ja avarast aknast loodust vaadates on põhjamaise inimesena kerge tajuda sidet igaviku ja inimelu kaduvuse vastastõmbes. ja ma ei saa mainimata jätta, et see eeskoja madalakaldeline katus ja üldvorm meenutab mulle midagi soome rahvusromantilisest juugendist!"

¹ olen nõus, et "ratsionaalsuse" ja "ökonoomsuse" all võib eesti kontekstis mõista ka pae kui kohaliku materjali kättesaadavust ja õppinud kiviraidurite olemasolu 1930. aastatel.

² sellega ei taha ma väita, et tollases arhitektuuris oleks (poliit-ideoloogiline) representatsiooni-iha üldse puudunud, kuid ma ei poolda ühe konkreetse arhitektuurse võtte sidumist rahvusliku, rahvusvahelise või mõne muu ideoloogilise hoiakuga.