074: maastikmaja projekt valgasse

summary: second prize entry in the recent competition for a tourist center in the south-estonian town of valga, also meant to serve valka on the other side of the estonian-latvian border. conceived as a passive house, the landscaped structure includes a service area and a small movie theater / conference hall. the concept below is by young estonian architects from dimensioon - jürgen lepper, anto savi & margus soonets.

-

2009 juunis avalikustati valga ja valka turistide külastuskeskuse konkursi parimad tööd.

järgnevalt tuleb tutvustamisele mõõduvõtmisel teise koha saavutanud projekt, mis pärineb viimase aja konkurssidel palju tunnustust pälvinud koosluselt, arhitektuuribüroolt dimensioon. töö autoriteks on jürgen lepper, anto savi ja margus soonets.

asukohaks on krunt raja tänaval eesti-läti piiri, rimi kaupluse ja paisjärve vahetus läheduses.



hoonesse on planeeritud kaksiklinna ühine turismiinfokeskus teenindussaaliga ning kahe linna poolt ühiselt kasutatav kinosaal, mida oleks võimalik kasutada ka konverentside korraldamiseks. hoone on kavas projekteerida energiasäästlikke tehnoloogiaid arvestades ning on vastav passiivmaja standarditele.





arhitektuurne lahendus:

võistlustöö arhitektuurse lahenduse üheks suurimaks inspiratsiooniallikaks on valga linnale iseloomulik künklik ning maaliline kuppelmaastik. võttes aluseks kuppelmaastiku motiivi, passiivmaja põhimõtetele vastavad kriteeriumid ning tellija soovi ehitada külastuskeskus etapiviisiliselt, on projekteeritud lihtne ning kompaktne kahemahuline hoone, mis otstest on kaetud pinnasevalliga. küngast meenutav hoone seob end orgaaniliselt krundi ja ümbritseva keskkonnaga ning jätkab sujuvalt paisjärve ääres kulgevaid jalakäijate liikumissuundi. lisaks töötab pinnasevall ka hoone lisaisolatsioonina ning seega aitab hoida hoone sisekliimat stabiilsena.



asendiplaaniline lahendus:

külastuskeskus on projekteeritud krundi põhjaserva. vastavalt passiivmaja põhimõtetele on hoone projekteeritud põhja-lõuna suunalisena. hoone avatumad ning klaasisemad fassaadid on projekteeritud lõunasse ning itta, tagades seega maksimaalse päikeseenergia salvestamise hoonesse. lisaks külastuskeskusele on krundi idaservas asuva paisjärve äärde projekteeritud ka käsitöökoda, paadikuur, paadisild ning püstkojad. parkimine on lahendatud krundi lõunaserva. autokaravanide parkla on projekteeritud lõunaservas olevate puude alla, tagades suvisel ajal karavanidele varju liigse päikese eest. autokaravanide parkla lähedale on ette nähtud ka keemilise tualeti tühjendamise koht, avalik wc ning veevõtukoht. külastajate ning töötajate parkla on lahendatud krundi keskosas.

funktsionaalne lahendus:

vastamaks passiivmaja kriteeriumitele on hoone plaanilahendus lihtne ning kompaktne. vastavalt tellija soovile ehitada hoone etapiviisiliselt on külastuskeskus projekteeritud kahemahulise kompleksina. külastuskeskuse maht lõuna pool, tagamaks maksimaalse päikeseenergia salvestamise hoonesse ning ilma akendeta kinosaali maht põhja pool. jälgitud on põhimõtet, et mõlemad kompleksi osad omaksid arhitektuurset kvaliteeti ka omaette eksisteerides. tagamaks hoone funktsioneerimise etapiviisilise ehituse korral on kinosaali mahule ja külastuskeskusele projekteeritud omaette tehnilised ruumid.



konstruktiivne lahendus:

hoone toetub raudbetoonist vundamendile. konstruktiivseteks kandvateks elementideks on columbia kivist välisseinad, mis on viimistletud pruunika puitlatt-fassaadiga. katusekandjateks on liimpuittalad, mis on nähtavad ka interjööris.

tehnoloogiline lahendus, passiivmaja kriteeriumitele vastavuse ning säästlikkuse lahendused:

- hoone maht on lahendatud võimalikult lihtsa ning kompaktsena, püüdes samas arhitektuuris väljendada ökoloogilisi ning energiasäästlikke põhimõtteid.
- kõrge soojustusteguriga soojustus ning avatäited ning õhutihe konstruktsioon.
- ökoloogilised siseviimistlusmaterjalid, mis loovad hea sisekliima (savikrohv, puit jne).
- maksimaalne passiivne päikeseenergia kasutus. suured aknapinnad lõunas ning idas, mis võimaldavad maksimaalselt salvestada hoonesse päikeseenergiat. põhja- ning läänekülg on hoonel akendeta, mis minimeerib läbi akende toimuva soojakao.
- eenduvad katuseräästad hoone lõunafassaadil tagamaks kaitset suvise liigse päikesekiirguse eest, lastes samas hoonesse talvise madala päikesekiirguse.
- maasoojuse kasutamine hoone kütteks.
- päikesekollektorite kasutamine katusel, mis katavad nii sooja tarbevee kui ka osalise küttevajaduse.
- kõrgtõhusa soojatagastusega ventilatsioonisüsteem ning sissepuhutava õhu eelsoojendus enne soojusvahetisse jõudmist maaaluste kanalite abil.
- sadevee kogumine katuselt wc loputuskastide tarbeks.
- haljastatud katus ning pinnasevallid töötavad lisaisolatsioonina ning hoiavad hoone sisekliima stabiilsena. lisaks sellele vähendab haljastatud katus ning parkla katmine murukiviga koormust sadevee kanalisatsioonile.

ehitusalane pind: 1166,2
suletud brutopind: 540,9
suletud netopind: 456,8
kubatuur: 1896

ma pole küll ammu valgas käinud, kuid mu mäletamist mööda peaks tegemist olema suht kesklinnalähedase krundiga, kus kõrval laiuvad valga üldise mõõtkavaga võrreldes lahmakad kaubanduspinnad (nt mainitud rimi) ja gritty väljanägemisega kortermajad. sestap näeksin ma antud projekti pigem mõnes helgemas ja looduskesksemas kohas. küllap tuleneb selline mõtlemine projektis ette nähtud puitfassaadide ja mätaskatuse kasutamisest, mis küllaltki linnalises keskkonnas (olgugi et järvekaldal ja promenaadi n-ö jätkuna) ning väikeses mahus mõjuks ehk kuidagi liialt jõuetuna. (või on mul konkreetsest asukohast vale mälestuspilt?)

kokkuvõttes on tegemist sellegipoolest igati sümpaatse maastikmaja projektiga. üks neist paljudest projektidest, mille puhul on pisut kahju, et see realiseerimata jääb.

-

p.s. - tänud lepperile kraami eest!

073: kabeli projekt viljandisse

summary: purchase prize entry in the 2004-2005 competition to find a project for a new chapel in viljandi forest cemetery. the design is by veronika valk, tuuli köller and yoko alender.

-

18 kvalifitseerunud osalejaga konkursil viljandi metsakalmistu uuele kabelile hinnati ostupreemia vääriliseks töö märksõnaga «lähedal», autoriteks tollal kavakavaga seotud veronika valk, tuuli köller ja yoko alender.

žürii liikme, viljandi peaarhitekti marko männiku artiklist võib järeldada, et kolmiku poeetiline töö mõjus otsustajaile küllaltki köitvalt, kuid et oluliseks kriteeriumiks peeti projekti teostamise soodsust, ei tekkinud sel võimalust pälvida kõrgemat kohta.

žürii hinnangul tuli protsessiooni teema kõige võimendunumalt esile just nähtavas töös. protsessioonitee oma seintes paiknevate urnidega meenutavat mõnda itaalialikku pühakohta ning pakkunuks eesti tingimustes täiesti uudset ruumikogemust.





et poeetilise iseloomuga tööd saadab kohati samaväärselt poeetiline seletuskiri, toon selle siin täies mahus ära.

"pargid rahulikult auto, sisened kalmistule läbi männisalusse peitunud värava, taustaks tuulekellade helin. jõuad mäele, märkad maastikus värvilist sirget joont. kõnnid, rahulikus tempos, ca 200 m / 3,5 minutit mäest alla. 100 m protsessiooni kestvus 1,5 - … minutit. ristuvate seinte rütm rahustab, väikesed portaalid muutuvad järjest kõrgemaks, enesesse süüvimine pikkamööda, ilma raskepärasuseta. ülavalgus on mahe, läbi klaaskatuse kohal oleva orgaanilise taimornamendi tekivad päiksevarjud, mis muudavad siseruumi alati kordumatuks. sel teel ei ole kindlalt aimatavat lõppu. kõrvu kostub lääneseinast kumav kellahelin. pilk võib lõpmatult pöörduda üles valguse poole. ümber rahulik valge betoon ja küünalde leegikeelte mäng mälestus - lilleseinte värvidel. liikudes kalmistu poole, lähed üle vee. aga võib ka ristuda peateega. tõused tasa pandusel mäe seest, sind saatmas puhas soe loomulik liivakivi. istud, suurel leht-pingi valguses või varjus, oled veel veidi. ja taas mändide alla, et edasi minna. tuulekellad jäävad tasa kõlama."

"sakraalse iseloomuga ruum loob aja olla selles ka looduslikult erilises kohas. sildtee kaardub ida-läänesuunalise protsessioonikäigu ja sellega ristuva põhja-lõunasuunalise maasse süvistatud panduse kohal. tee viib edasi. kõrguvates seintes urnimatuse kohad, hiljem ilusad mälestus-lilleseinad. ülalt tulev valgus ja valge betoon - ülevus. looduslik liivakivi – soojus, maisus. vesi rahustab. taimornament päikesevarjuna muudab siseruumi valguse – varjude mängu kordumatuks. nii keerduvad lehena ja annavad varju ka istekohad protsessioonikäigu keskel ja tiigi ääres."

"9 meetri kõrguse siseruumiga kabel on protsessioonikäigu läänepoolses osas mäe sees. sisenedes kabeli idaosas wc-d ja inventariruum. keskel kõrgub ülavalgusega matusetalituse ruum. idaosas teisel korrusel tehniline ruum ja surnuaiavahi kontoriruum koos ülevaatega kabeliesisele alale, kus kohtuvad ida-lääne suunaline protsessioonikäik ja põhja-lõunasuunaline pandus. kabeli lääneosas esimesel korrusel eesruum, külmkamber ja riietusruum, kust viib trepp teisele korrusele koorirõdule. rõdu kohal lääneseinas kell. vaikselt siinidel liikuvad liikumisandurile reageerivad liuguksed. kabeli idaseinas suured klaasist liuguksed. kirst liigub autoga panduse põhjapoolsest osast alla kabeli ette. sealt kantakse kirst kabelisse. edasi kalmistule liigutakse piki protsessioonikäiku klaaskatuse alt. protsessioonikäigu lõpus tiigi juures koht välijumalateenistuseks. ajutised istepingid kabeli inventariruumist. kabelit ümbritsevatel nõlvadel on maapinna reljeefi järgivad matmispaigad (hauaplatsid). platside hajus paigutus võimendab ringiuitamise ja enesessesüüvimise tunnet. hauad „süvistatakse“ nõlva sisse, vastukaaluks kabeli rangele geomeetriale tekib orgaaniline liigendatud terrassmaastik. väravast sisenedes paremat kätt, kabelist ja jalgteesillast edelas, on tihendatud männisalu. helisevad maheda kõlaga puidust tuulekellad."

"ehitusmaht tundub esmapilgul monumentaalne, ometi on lahendus kompaktne ja säästlik – iga maastikus tehtav liigutus avab kompleksi arendusvõimalusi tulevikuks. midagi ei tehta n-ö ilu pärast, kõigel on funktsionaalne loogika. maapinda sisselõigatud põhja-lõuna suunaliste panduste tugimüürid on ühtlasi tulevikus urnimatuste seinad, omaette olemise kohad – kõrguste vahe aitab kaasa privaatse ruumi tekkele. tugimüürid on kärgstruktuuri põhimõttel armeeritud betoonist. tugimüüri paksuseks 50 cm ruumiline sõrestik, mille sees urnimatuse kohad. ida-läänesuunalise protsessioonikäigu kohal keskel taimornamendiga metallist päikesevarjuga klaaskatus. klaaskatus on kandekonstruktsioonil risti üle protsessioonikäigu, ava 3 m. urnimatuse kohad protsessioonikäigus valgest betoonist. nende kohal valge betoonplaat-katus. protsessioonikäigu ja panduse seinad ja põrand looduslikust liivakivist (aluspõhi). kui geoloogiliste uuringute põhjal selgub, et aluspõhi ei ole piisava kvaliteediga või on kaetud paksu kvaternaari setete kihiga, kaetakse seinad ning põrand osaliselt valge betooniga. projekt vastab ohutusnõuetele. tuletõrje juurdepääs põhja-lõunasuunalist pandust mööda."

lõiked.

valgustus: protsessioonikäik ja kabel on päevasel ajal valgustatud loodusliku valgusega ülalt läbi klaaskatuse ja taimornamendiga päikesevarju selle kohal. pimedas joonistab seest tulev valgus protsessioonikäigu vormi maastikku. surnuaiavahi kontor teisel korrusel saab päevavalgust aknast idapoolses seinas, kust avaneb vaade protsessioonikäikude ristumiskohale.

etapilisus: urnimatuste tarvis võetakse kõigepealt kasutusele selleks mõeldud katustatud ala ida-läänesuunalises protsessioonikäigus. hiljem saab urnimatusteks kasutada kohti mõlema protsessioonikäigu seintes.