073: kabeli projekt viljandisse

summary: purchase prize entry in the 2004-2005 competition to find a project for a new chapel in viljandi forest cemetery. the design is by veronika valk, tuuli köller and yoko alender.

-

18 kvalifitseerunud osalejaga konkursil viljandi metsakalmistu uuele kabelile hinnati ostupreemia vääriliseks töö märksõnaga «lähedal», autoriteks tollal kavakavaga seotud veronika valk, tuuli köller ja yoko alender.

žürii liikme, viljandi peaarhitekti marko männiku artiklist võib järeldada, et kolmiku poeetiline töö mõjus otsustajaile küllaltki köitvalt, kuid et oluliseks kriteeriumiks peeti projekti teostamise soodsust, ei tekkinud sel võimalust pälvida kõrgemat kohta.

žürii hinnangul tuli protsessiooni teema kõige võimendunumalt esile just nähtavas töös. protsessioonitee oma seintes paiknevate urnidega meenutavat mõnda itaalialikku pühakohta ning pakkunuks eesti tingimustes täiesti uudset ruumikogemust.





et poeetilise iseloomuga tööd saadab kohati samaväärselt poeetiline seletuskiri, toon selle siin täies mahus ära.

"pargid rahulikult auto, sisened kalmistule läbi männisalusse peitunud värava, taustaks tuulekellade helin. jõuad mäele, märkad maastikus värvilist sirget joont. kõnnid, rahulikus tempos, ca 200 m / 3,5 minutit mäest alla. 100 m protsessiooni kestvus 1,5 - … minutit. ristuvate seinte rütm rahustab, väikesed portaalid muutuvad järjest kõrgemaks, enesesse süüvimine pikkamööda, ilma raskepärasuseta. ülavalgus on mahe, läbi klaaskatuse kohal oleva orgaanilise taimornamendi tekivad päiksevarjud, mis muudavad siseruumi alati kordumatuks. sel teel ei ole kindlalt aimatavat lõppu. kõrvu kostub lääneseinast kumav kellahelin. pilk võib lõpmatult pöörduda üles valguse poole. ümber rahulik valge betoon ja küünalde leegikeelte mäng mälestus - lilleseinte värvidel. liikudes kalmistu poole, lähed üle vee. aga võib ka ristuda peateega. tõused tasa pandusel mäe seest, sind saatmas puhas soe loomulik liivakivi. istud, suurel leht-pingi valguses või varjus, oled veel veidi. ja taas mändide alla, et edasi minna. tuulekellad jäävad tasa kõlama."



"sakraalse iseloomuga ruum loob aja olla selles ka looduslikult erilises kohas. sildtee kaardub ida-läänesuunalise protsessioonikäigu ja sellega ristuva põhja-lõunasuunalise maasse süvistatud panduse kohal. tee viib edasi. kõrguvates seintes urnimatuse kohad, hiljem ilusad mälestus-lilleseinad. ülalt tulev valgus ja valge betoon - ülevus. looduslik liivakivi – soojus, maisus. vesi rahustab. taimornament päikesevarjuna muudab siseruumi valguse – varjude mängu kordumatuks. nii keerduvad lehena ja annavad varju ka istekohad protsessioonikäigu keskel ja tiigi ääres."



"9 meetri kõrguse siseruumiga kabel on protsessioonikäigu läänepoolses osas mäe sees. sisenedes kabeli idaosas wc-d ja inventariruum. keskel kõrgub ülavalgusega matusetalituse ruum. idaosas teisel korrusel tehniline ruum ja surnuaiavahi kontoriruum koos ülevaatega kabeliesisele alale, kus kohtuvad ida-lääne suunaline protsessioonikäik ja põhja-lõunasuunaline pandus. kabeli lääneosas esimesel korrusel eesruum, külmkamber ja riietusruum, kust viib trepp teisele korrusele koorirõdule. rõdu kohal lääneseinas kell. vaikselt siinidel liikuvad liikumisandurile reageerivad liuguksed. kabeli idaseinas suured klaasist liuguksed. kirst liigub autoga panduse põhjapoolsest osast alla kabeli ette. sealt kantakse kirst kabelisse. edasi kalmistule liigutakse piki protsessioonikäiku klaaskatuse alt. protsessioonikäigu lõpus tiigi juures koht välijumalateenistuseks. ajutised istepingid kabeli inventariruumist. kabelit ümbritsevatel nõlvadel on maapinna reljeefi järgivad matmispaigad (hauaplatsid). platside hajus paigutus võimendab ringiuitamise ja enesessesüüvimise tunnet. hauad „süvistatakse“ nõlva sisse, vastukaaluks kabeli rangele geomeetriale tekib orgaaniline liigendatud terrassmaastik. väravast sisenedes paremat kätt, kabelist ja jalgteesillast edelas, on tihendatud männisalu. helisevad maheda kõlaga puidust tuulekellad."



"ehitusmaht tundub esmapilgul monumentaalne, ometi on lahendus kompaktne ja säästlik – iga maastikus tehtav liigutus avab kompleksi arendusvõimalusi tulevikuks. midagi ei tehta n-ö ilu pärast, kõigel on funktsionaalne loogika. maapinda sisselõigatud põhja-lõuna suunaliste panduste tugimüürid on ühtlasi tulevikus urnimatuste seinad, omaette olemise kohad – kõrguste vahe aitab kaasa privaatse ruumi tekkele. tugimüürid on kärgstruktuuri põhimõttel armeeritud betoonist. tugimüüri paksuseks 50 cm ruumiline sõrestik, mille sees urnimatuse kohad. ida-läänesuunalise protsessioonikäigu kohal keskel taimornamendiga metallist päikesevarjuga klaaskatus. klaaskatus on kandekonstruktsioonil risti üle protsessioonikäigu, ava 3 m. urnimatuse kohad protsessioonikäigus valgest betoonist. nende kohal valge betoonplaat-katus. protsessioonikäigu ja panduse seinad ja põrand looduslikust liivakivist (aluspõhi). kui geoloogiliste uuringute põhjal selgub, et aluspõhi ei ole piisava kvaliteediga või on kaetud paksu kvaternaari setete kihiga, kaetakse seinad ning põrand osaliselt valge betooniga. projekt vastab ohutusnõuetele. tuletõrje juurdepääs põhja-lõunasuunalist pandust mööda."


lõiked.



valgustus: protsessioonikäik ja kabel on päevasel ajal valgustatud loodusliku valgusega ülalt läbi klaaskatuse ja taimornamendiga päikesevarju selle kohal. pimedas joonistab seest tulev valgus protsessioonikäigu vormi maastikku. surnuaiavahi kontor teisel korrusel saab päevavalgust aknast idapoolses seinas, kust avaneb vaade protsessioonikäikude ristumiskohale.

etapilisus: urnimatuste tarvis võetakse kõigepealt kasutusele selleks mõeldud katustatud ala ida-läänesuunalises protsessioonikäigus. hiljem saab urnimatusteks kasutada kohti mõlema protsessioonikäigu seintes.

1 kommentaar:

Robert ütles ...

poeesial pole ruumi

ja see pole väide vaid kurb tõdemus