summary: one of the 9 final round projects in tallinn town hall competition, conceived by the local paik architects. the project creates a tall wedge-like structure between the two contrasting volumes of linnahall and cultural cauldron while trying not to interrupt views to the old town skyline. the thin slab is accompanied by a horizontal landscaped volume. a 'gateway' under the building links this cozy park with the representative plaza in front of the main entrance.
-
tallinna uue raehoone rahvusvahelise konkursi üks minu jaoks sümpaatsemaid töid tuli arhitektuuribüroolt paik arhitektid. kõvas konkurentsis üheksa parima sekka valitud projekti autoriteks on lauri saar, jaak-adam looveer, tõnu laanemäe, indrek järve ja toomas paaver.
mõneti sarnaselt salto tööga mindi siingi puhul kõrgusse, luues linnahalli madal-laiutavale mahule vastukaaluks sellega paralleelselt paigutatud sihvaka, 50-meetri kõrguse vertikaalse seina, mis lisanuks linnahalli-esisele väljakule parajalt efektset ruumilisust. hoone vormist on tuletatud ka võistlustöö märksõna . . . . . . . . . . . . . . . . ↓
kõrgmahu kõrvale kavandatud maastikuline haljasala oleks hoone-aluse käigu kaudu ühendatud linnahalli-esise, representatiivsema iseloomuga "uue" raekoja platsiga.
vaade mere poolt, katel ja ekkm jäävad paremale.
järgnevalt projekti seletuskiri.
1. üldised linnaehituslikud eesmärgid.
kokkuvõtlikult võib võistlustöö lähtealuseid kirjeldada peamise ülelinnalise tähtsusega seose kaudu, milleks on mereäärse ja bastionivööndi avalike ruumide võimalikult avara sideme loomine.
tallinna üldiste ruumiliste arengusuunade hulgast võib üheks kõige olulisemaks pidada mereäärse ala avamist. samaväärselt oluline on vanalinna ümbritseva bastionivööndi säilitamine ja edasiarendamine tallinna keskseks avalikuks ruumiks.
võistlusala asub parasjagu täpselt selles punktis, kus vanalinna bastionivööndi avalik ruum kohtub mereäärse avaliku ruumiga. mõlemate keskse tähenduse tõttu on nendevaheline side, nii visuaalses kui ka logistilises mõttes, ülelinnalise avaliku ruumi kvaliteedi seisukohalt võtmetähendusega.
seepärast lähtub võistlustöö projekteeritava maaala hoonestamisel esmasest eesmärgist säilitada ainuke avar hoonestusest vaba kanal olemasoleval asukohal. sellest põhimõttest kasvab välja hoone üldmaht, mille põhja-lõunasuunaline sihvakas kuju pigem rõhutab meresuunalist avatust.
avatud sihi peale kavandatakse avalik promenaad, mis loob ladusa ühenduse mere ja vanalinna vahel ning ühtlasi suhtleb aktiivselt linnavalitsuse hoonega. ühenduse seisukohalt on oluline ka olemasoleva liiklussõlme ümberehitus, eesmärgiga võimaldada avaramad jalakäijate ja kergliikluse ülepääsud.
hoonekompleksi mahulise lahenduse seos kaugvaadetega:
projekteeritav maaala asub linna silueti ja kaugvaadete suhtes tundlikus kohas. hoone mahulise lahenduse ülesehitamisel on eelmises punktis kirjeldatud avarusevajadus esmapilgul mõnevõrra vastuolus hoone mahuka ruumiprogrammiga ja vanalinna vaadetega. eesmärki luua hoone võimalikult õhukesena tingib omakorda selle kasvamise kõrgusesse. võistlustöö lahendus on üles ehitatud nii, et võimalik sedasorti konflikt jääks minimaalseks.
projekteeritav hoone, mis moodustab põhimahult õhukese vertikaalse põhja-lõunasuunalise plaadi, avaldab erinevatele kaugvaadetele kahte liiki mõju.
idast ja läänest avanevate vaadete (nt pirita teelt ja sadamasse sisenevatelt laevadelt) puhul mõjub hoone maht küll suurena, kuid jääb vanalinna siluetist eemale ega varja seda. samas pole ta ka nii kõrge, et liigselt domineerida silueti kõrval.
põhjast ja lõunast avanevate vaadete (kesklinna poolt, avamerelt) puhul on hoone nii sihvakas, et ei moodusta ülemäära domineerivat elementi. samuti jääb ta ka siis üldjuhul pigem silueti kõrvale.
sadamale lähenevate laevade teelt avanevate vaadete puhul jääb hoone põhimaht enamasti silueti kõrvale, kuid ühes lõigus võib siiski jääda osaliselt silueti ette. vanalinna tornidest moodustuv siluett paistab siiski üle hoone. hoone absoluutkõrgus on võrreldav skoone bastionil kasvavate puude latvade absoluutkõrgusega. üldiselt võib liikuvalt objektilt (laevalt) vaadates pidada ajutiselt siluetiga mõnevõrra konkureerivat mahtu siiski lühiajaliseks ja mittehäirivaks.
raekoja kui sümbolhoone mõõdukas domineerimine linnapildis on samas ka antud töö puhul eesmärgiks. kaudselt moodustab kesklinna poolt lähenedes või ka mere poolt vaadates sihvakana ja vertikaalsena paistev otsasein justkui sümboolse torni.
seega kokkuvõttes võistlustöö rõhutab, et projekteeritav hoonekompleks, hoolimata oma kõrgusest, ei kahjusta vanalinna vaateid, vaid on pigem siluetti ja kaugvaateid rikastav.
projekteeritav maaala asub ülelinnalises keerukas sõlmpunktis nii transpordi kui ühiskondliku elu mõttes. üldise mõttena püüab võistlustöö maksimaalselt rõhutada ühistranspordi seoseid avaliku ruumi ja ühiskondlike ehitistega, samas viia miinimumini autoliiklussõlmede linnaruumi lõhkuva mõju.
piirkonda on koondumas mitmed ülelinnaliselt olulised ühiskondlikud hooned (lisaks raekojale arendatakse lähitulevikus välja ka kultuurikatel ja uuendatakse linnahall). seeläbi on siin välja kujunemas oluline keskus, mille tähtsust tuleks rõhutada ka infrastruktuure sellele vääriliselt edasi arendades.
seejuures tuleks oluliseks pidada, et ühistranspordi võrgustik tooks inimese võimalikult loodava mereäärse sõlmpunkti südamesse, et selle kaudu rõhutada veelgi selle koha olulisust linnas. selline vahetu kontakt hakkab kõige efektiivsemalt töötama siis, kui õnnestub ülelinnalise rööbastranspordi võrgustiku peatuskoht, erinevalt praegusest, tuua suurematest autoliikluskanalitest mere poole.
2. asendiplaaniline lahendus.
piirkonda on koondumas mitmed ülelinnaliselt olulised ühiskondlikud hooned (lisaks raekojale arendatakse lähitulevikus välja ka kultuurikatel ja uuendatakse linnahall). seeläbi on siin välja kujunemas oluline keskus, mille tähtsust tuleks rõhutada ka infrastruktuure sellele vääriliselt edasi arendades.
seejuures tuleks oluliseks pidada, et ühistranspordi võrgustik tooks inimese võimalikult loodava mereäärse sõlmpunkti südamesse, et selle kaudu rõhutada veelgi selle koha olulisust linnas. selline vahetu kontakt hakkab kõige efektiivsemalt töötama siis, kui õnnestub ülelinnalise rööbastranspordi võrgustiku peatuskoht, erinevalt praegusest, tuua suurematest autoliikluskanalitest mere poole.
võistlustöö pakub uue rööbastranspordi kanali loogilisele sihile endise raudtee kohal. täpsem lahendus vajab põhjalikumat tööd ülelinnalise transpordiskeemiga, mis väljub käesoleva võistluse ülesandest, kuid võistlustöö pakub välja ühe võimaluse ühendada tallinna olulisemad sõlmpunktid, kasutades peamiselt olemasolevat laiarööpalist raudteed (alternatiivina on võimalik kaaluda ka sama eesmärgi saavutamist olemasoleva kitsarööpmelise trammi täiendavate liinide loomisega, kasutades osaliselt sama kanalit).
mõõduka suurusega investeeringuga saab laiarööpmelist raudteed mereääre kaugu kesklinna suunas pikendada ning võtta kasutusele nt tiheda sõidugraafikuga kerged rööbasbussid. selline võrgustik ühendaks tallinna olulisemate sisenevate maanteede lõpppunktid (ülemiste, järve, laagri) tallinna põhiliste keskustega, mis võimaldab "pargi ja reisi" süsteemi olulisemalt efektiivsemalt tööle panna. keskuste hulgas tuleb rõhutada ka loodavat mereäärset ühiskondlikku keskust. skeemil on näidatud võimalus uue liini võimalik paiknemine peatustega.
kuigi skeemi rakendamisel kiire ja ladusa ühenduse saavutamine eeldab mõnes kohas tunneli või estakaadi rajamist, võib seda pidada tõenäoliselt lihtsaimaks võimaluseks luua tallinna terviklikule ühistranspordisüsteemile n-ö selgroog.
mõõduka suurusega investeeringuga saab laiarööpmelist raudteed mereääre kaugu kesklinna suunas pikendada ning võtta kasutusele nt tiheda sõidugraafikuga kerged rööbasbussid. selline võrgustik ühendaks tallinna olulisemate sisenevate maanteede lõpppunktid (ülemiste, järve, laagri) tallinna põhiliste keskustega, mis võimaldab "pargi ja reisi" süsteemi olulisemalt efektiivsemalt tööle panna. keskuste hulgas tuleb rõhutada ka loodavat mereäärset ühiskondlikku keskust. skeemil on näidatud võimalus uue liini võimalik paiknemine peatustega.
kuigi skeemi rakendamisel kiire ja ladusa ühenduse saavutamine eeldab mõnes kohas tunneli või estakaadi rajamist, võib seda pidada tõenäoliselt lihtsaimaks võimaluseks luua tallinna terviklikule ühistranspordisüsteemile n-ö selgroog.
ühendatud erinevad avalikud ruumid:
hoone asetus loob mitmed erineva funktsiooni ja loomuga avalikud ruumid selle vahetus ümbruses. olemasolev linnahalli esine väljak saab uue naabri ning muutub ka linnavalitsuse esindus- ja sissepääsuväljakuks. linnavalitsuse hoone on sildadega seotud ka linnahalli katuseväljak. hoone lääneküljele kujuneb pargilaadne ruum, mis osaliselt jätkub ka linnavalitsuse madala osa katusemaastikuna. selle põhjaosas säilivad olemasolevad puud, mille vahele ulatuvad pargiruumi rikastavate elementidega maaaluse korruse valgusavad ja mõned kohvikud. linnavalitsuse ja kultuurikatla vahelt läheb läbi sirgesuunaline avar promenaad, mis kõik avalikud ruumid omavahel kokku seob.
rõhutatavad kergliikluse liikumissuunad:
ühenduses kesklinnaga kujuneb kaks olulist liikumissihti mereni, mis mõlemad väärivad rõhutamist. läänepoolse sihi ühendumiseks bastionivööndiga tuleb olemasoleva liiklussõlme kergliikluse lahendust muuta ning ühtlasi sulgeda autoliiklus rannamäe teel, mis dubleerib kõrvalasuvat liiklusmagistraali. samal ajal tuleb rõhutada liikumist piki mereäärt ning selle sihi sujuvat ühendust kesklinna poole suunduvate sihtidega.
liiklussõlme üldlahendus:
kavandatavat kalamaja möödasõiduteed, samuti linnavalitsuse parkla juurdepääsusid, ei ole võimalik avalikku ruumi lõhkumata maapinna tasandil lahendada. ka olemasolevad liikluskanalid on küllaltki suured tõkked. seepärast tuleb tõsiselt kaaluda merepoolsete teede maa alla viimist. võistlustöö annab üksnes üldise põhimõtte, kõiki tehnilisi asjaolusid arvestades tuleb projekteerimisel leida sellele keerukale sõlmele kõige otstarbekam lahendus. rööbastransport võib kulgeda maapinna tasandil avalikus ruumis.
eristuvad hoonestusstruktuurid ja hoonekompleksi mahuline lahendus:
vahetus lähiümbruses eristub kaks väga erinevat hoonestusstruktuuri - linnahall ja kultuurikatla hoonekompleks. kultuurikatlast mere poole jääv ala peaks jätkama põhiolemuselt sarnast struktuuri, mis koosneb mitmetest hoonetest, moodustades nende vahele ka uusi avalikke välisruume.
linnavalitsuse hoonekompleks paigutatakse kahe struktuuri vahele nii, et see moodustaks kolmanda eraldi käsitletava struktuuri, samas aga sobituks kummaltki poolt sealse hoonestuse olemusega.
lähivaated:
linnavalitsuse hoone mahud kavandatakse nii, et põhilistest lähenemissuundadest paistab hoone sihvaka ja teravana. linnahalli katuse valdavalt osalt vaadates jäävad nähtavaks nii vanalinna siluett kui ka uue city siluett, kusjuures linnavalitsuse hoone jääb vaates nende vahele.
külgede pealt, näiteks linnahalli katuse lõunapoolselt osalt mõjub hoone mahukana. samas luuakse hoone põhimahtu "augud" nii, et olulisematest vaatepunktidest on see läbipaistev. selline liigendus loob kontsenteeritud vaateid väärtuslikes suundades ning annab mõnevõrra avarusetunnet.
3. siseruumide lahenduse üldine kirjeldus.
linnavalitsuse hoone peasissepääs on kavandatud linnahalli esisele väljakule. konverentsi- ja restoraniruumidele on ka eraldi sissepääs läänepoolse promenaadi poolt. mahuka hoone ametnike osasse on ka eraldi sissepääsud linnahalli katuseväljakult ja raepargist.
hoone avalik osa (fuajee, teenindussaal, konverentsisaal, restoran) ja esinduslikum osa (volikogu, valitsus) kavandatakse kesklinna poolsesse hooneosasse, seosess avalike välisruumidega.
erinevad söögikohad jaotatakse hoone erinevatesse osadesse. konverentsiplokk on sõltumatult kasutatav ning suhtleb aktiivselt avaliku promenaadiga.
ametid on jaotunud üldjuhul korruste kaupa. hoonesse projekteeritakse võimalikult palju avatud büroopinda suurte üksustena, mida saab paindlikult kasutada ja ümber planeerida, kuna ametite struktuur suure tõenäosusega aja jooksul muutub. büroopinna struktureerivad ennekõike vertikaalühendused.
arhiiviruumid on kavandatud maaalusele korrusele, kus on hea side nii ametite kui avaliku osaga.
4. fassaadikäsitlus.
hoone kaks põhifassaadi on rõhutatult erinevad. idapoolne linnahalli katusele avanev fassaad on ühtne konkreetne sile struktuurklaaspind.
läänepoolne pargimaastikusse avanev fassaad on haljastatud, haljastust kandev struktuur loob fassaadile vonkleva triibustiku. fassaadihaljastus töötab ühtlasi sirmina, aitab luua meeldivama töökeskkonna ning vältida suvisel ajal ülekütmist.
5. konstruktsioonide käsitlus.
hoone põhikonstruktsiooniks on monoliitne raudbetoonkarkass.
6. tehnilised näitajad.
hoone netopind (va parkla) - ca 24 000 m²
maaaluse parkla netopind - ca 7000 m²
kubatuur - ca 110 000 m³
+
rõhutatavad kergliikluse liikumissuunad:
ühenduses kesklinnaga kujuneb kaks olulist liikumissihti mereni, mis mõlemad väärivad rõhutamist. läänepoolse sihi ühendumiseks bastionivööndiga tuleb olemasoleva liiklussõlme kergliikluse lahendust muuta ning ühtlasi sulgeda autoliiklus rannamäe teel, mis dubleerib kõrvalasuvat liiklusmagistraali. samal ajal tuleb rõhutada liikumist piki mereäärt ning selle sihi sujuvat ühendust kesklinna poole suunduvate sihtidega.
liiklussõlme üldlahendus:
kavandatavat kalamaja möödasõiduteed, samuti linnavalitsuse parkla juurdepääsusid, ei ole võimalik avalikku ruumi lõhkumata maapinna tasandil lahendada. ka olemasolevad liikluskanalid on küllaltki suured tõkked. seepärast tuleb tõsiselt kaaluda merepoolsete teede maa alla viimist. võistlustöö annab üksnes üldise põhimõtte, kõiki tehnilisi asjaolusid arvestades tuleb projekteerimisel leida sellele keerukale sõlmele kõige otstarbekam lahendus. rööbastransport võib kulgeda maapinna tasandil avalikus ruumis.
eristuvad hoonestusstruktuurid ja hoonekompleksi mahuline lahendus:
vahetus lähiümbruses eristub kaks väga erinevat hoonestusstruktuuri - linnahall ja kultuurikatla hoonekompleks. kultuurikatlast mere poole jääv ala peaks jätkama põhiolemuselt sarnast struktuuri, mis koosneb mitmetest hoonetest, moodustades nende vahele ka uusi avalikke välisruume.
linnavalitsuse hoonekompleks paigutatakse kahe struktuuri vahele nii, et see moodustaks kolmanda eraldi käsitletava struktuuri, samas aga sobituks kummaltki poolt sealse hoonestuse olemusega.
lähivaated:
linnavalitsuse hoone mahud kavandatakse nii, et põhilistest lähenemissuundadest paistab hoone sihvaka ja teravana. linnahalli katuse valdavalt osalt vaadates jäävad nähtavaks nii vanalinna siluett kui ka uue city siluett, kusjuures linnavalitsuse hoone jääb vaates nende vahele.
külgede pealt, näiteks linnahalli katuse lõunapoolselt osalt mõjub hoone mahukana. samas luuakse hoone põhimahtu "augud" nii, et olulisematest vaatepunktidest on see läbipaistev. selline liigendus loob kontsenteeritud vaateid väärtuslikes suundades ning annab mõnevõrra avarusetunnet.
3. siseruumide lahenduse üldine kirjeldus.
linnavalitsuse hoone peasissepääs on kavandatud linnahalli esisele väljakule. konverentsi- ja restoraniruumidele on ka eraldi sissepääs läänepoolse promenaadi poolt. mahuka hoone ametnike osasse on ka eraldi sissepääsud linnahalli katuseväljakult ja raepargist.
hoone avalik osa (fuajee, teenindussaal, konverentsisaal, restoran) ja esinduslikum osa (volikogu, valitsus) kavandatakse kesklinna poolsesse hooneosasse, seosess avalike välisruumidega.
erinevad söögikohad jaotatakse hoone erinevatesse osadesse. konverentsiplokk on sõltumatult kasutatav ning suhtleb aktiivselt avaliku promenaadiga.
ametid on jaotunud üldjuhul korruste kaupa. hoonesse projekteeritakse võimalikult palju avatud büroopinda suurte üksustena, mida saab paindlikult kasutada ja ümber planeerida, kuna ametite struktuur suure tõenäosusega aja jooksul muutub. büroopinna struktureerivad ennekõike vertikaalühendused.
arhiiviruumid on kavandatud maaalusele korrusele, kus on hea side nii ametite kui avaliku osaga.
4. fassaadikäsitlus.
hoone kaks põhifassaadi on rõhutatult erinevad. idapoolne linnahalli katusele avanev fassaad on ühtne konkreetne sile struktuurklaaspind.
läänepoolne pargimaastikusse avanev fassaad on haljastatud, haljastust kandev struktuur loob fassaadile vonkleva triibustiku. fassaadihaljastus töötab ühtlasi sirmina, aitab luua meeldivama töökeskkonna ning vältida suvisel ajal ülekütmist.
5. konstruktsioonide käsitlus.
hoone põhikonstruktsiooniks on monoliitne raudbetoonkarkass.
6. tehnilised näitajad.
hoone netopind (va parkla) - ca 24 000 m²
maaaluse parkla netopind - ca 7000 m²
kubatuur - ca 110 000 m³
ja lõpetuseks žürii kommentaarid:
Võistlustöö KILU (2) (lõppvõistlusele kvalifitseerus kaks samanimelist tööd - jk) pakub oma mahulises ja kõrguslikus arenduses jõulise linnaruumilise alternatiivi tavapärasematele, kõrguspiiranguid järgivatele lahendustele, luues uue massiivse silueti ümbritseva linna taustal. Ülikitsas, haljastatud madalosast väljakasvav vertikaalne plaat loob efektse kujundi hoone põhja- ja lõunasuunalistes vaadetes. Samas, nagu nähtub ka II etapis lisatud vaateanalüüsidest, jääb muinsuskaitse seisukohalt ikkagi probleemseks sedavõrd suure horisontaalmahu lisandumine Tallinna vanalinna kaitsealuse silueti lähitsooni ida-läänetelje suunalistes vaadetes. Muinsuskaitse seisukohast jäi küsimärk õhku ka linnahalli ja Kultuurikatla omavahelise visuaalse seose läbilõikamise puhul.
II etapi lahenduses on küll edasi arendatud hoone sissepääsusõlme ja vestibüülide ning tähtsamate kogunemisruumide, nende abiruumide ja kuluaaride lahendusi, kuid võrdluses teiste finaaletapi töödega jäi nende üldplaan siiski vähem veenvaks ja põhjendatuks. Ka üldisemalt leidis žürii, et võistlustöö areng II etapis avaldas vähem muljet kui võistluse auhinnakohatööd. Töö plusspoolele kuulub hoone maastikuvormiline madalosa oma väliskujunduse ja sellest väljakasvavate erinevate kasutusvõimalustega, mis on seostatud mereni viiva promenaadiga. Huvipakkuv on ka võimalus siduda uue hoone madalosa katusemaastik kõrgosa-aluse läbipääsu kaudu linnahalliesise väljakuga.
Võistlustöö peamise nõrkusena jäi ka võistluse II etapis rahuldava lahenduseta hoone mahulisest üldskeemist tulenev vastuolu avalikku juurdepääsu vajavate üldkasutatavate ruumide ning linnavalitsuse tööruumide lõimimisel terviklikuks, logistiliselt ja funktsionaalselt hästitoimivaks organismiks. Samuti võib ideekavandi mahulise ülesehituse sümboolse tasandi nõrkuseks lugeda hoone vertikaalse tööruumide ploki täielikku visuaalset domineerimist linnavalitsemise demokraatlikke toimemehhanisme sisaldava ruumiploki üle. Hoone vertikaalse kontoriploki üliekspansiivse lahendusega kaasneks üldise energiasäästu taustal ka liigsuur energiakulu hoone kütmisel ja jahutamisel, mida küll osaliselt kompenseeriks läänefassaadile kavandatud huvitavaid arhitektuurseid võimalusi pakkuv vertikaalhaljastussüsteem. Töö puuduseks peeti ka hoone kõrgosa konstruktiivse skeemi ebaveenvat esitust töö graafilises osas.
II etapi lahenduses on küll edasi arendatud hoone sissepääsusõlme ja vestibüülide ning tähtsamate kogunemisruumide, nende abiruumide ja kuluaaride lahendusi, kuid võrdluses teiste finaaletapi töödega jäi nende üldplaan siiski vähem veenvaks ja põhjendatuks. Ka üldisemalt leidis žürii, et võistlustöö areng II etapis avaldas vähem muljet kui võistluse auhinnakohatööd. Töö plusspoolele kuulub hoone maastikuvormiline madalosa oma väliskujunduse ja sellest väljakasvavate erinevate kasutusvõimalustega, mis on seostatud mereni viiva promenaadiga. Huvipakkuv on ka võimalus siduda uue hoone madalosa katusemaastik kõrgosa-aluse läbipääsu kaudu linnahalliesise väljakuga.
Võistlustöö peamise nõrkusena jäi ka võistluse II etapis rahuldava lahenduseta hoone mahulisest üldskeemist tulenev vastuolu avalikku juurdepääsu vajavate üldkasutatavate ruumide ning linnavalitsuse tööruumide lõimimisel terviklikuks, logistiliselt ja funktsionaalselt hästitoimivaks organismiks. Samuti võib ideekavandi mahulise ülesehituse sümboolse tasandi nõrkuseks lugeda hoone vertikaalse tööruumide ploki täielikku visuaalset domineerimist linnavalitsemise demokraatlikke toimemehhanisme sisaldava ruumiploki üle. Hoone vertikaalse kontoriploki üliekspansiivse lahendusega kaasneks üldise energiasäästu taustal ka liigsuur energiakulu hoone kütmisel ja jahutamisel, mida küll osaliselt kompenseeriks läänefassaadile kavandatud huvitavaid arhitektuurseid võimalusi pakkuv vertikaalhaljastussüsteem. Töö puuduseks peeti ka hoone kõrgosa konstruktiivse skeemi ebaveenvat esitust töö graafilises osas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar